Obsah (6)

§ 477§ 238§ 447§ 66§ 172§ 138

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtuasja number 2-19-17227 Kohtunik Kairi Piirisild Kohtujurist Eva-L Tuul Määruse tegemise aeg ja koht 14. aprill 2021 Tallinn Tsiviilasi Tallinn, xxx tn 8 korteriüh

) § 613 lg 1 p1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sellest tulenevalt ei oma asjaolud, millele kohus asja lahendamisel tähelepanu ei pööra, kohtu hinnangul asja lahendamisel tähendust. 9. Avaldaja 30.12.2019 ja 25.02.2019 avalduse täpsustuste kohaselt oli avaldaja lõplik nõue järgmine: kohustada puudutatud isikut eemaldama Xxx 8 hoone katusekorrusel asuvast katusele juurdepääsu ruumist korterit nr xxx teenindav soojavee boiler ning veetorustik. Kuna puudutatud isik teatas 11.11.2020, et boiler on üldkasutatavast ruumist eemaldatud, loobus avaldaja 07.12.2020 kohtuistungil boilerit puudutavast nõudest. 16.03.2021 määrusega võttis kohus boileri eemaldamise nõudest loobumise vastu ja lõpetas selles osas tsiviilasja menetluse. Seoses sellega ei hinda kohus poolte boileri eemaldamist puudutavaid väiteid ja nende kohta esitatud tõendeid, kuna need ei oma enam asja lahendamisel tähtsust (

§ 238lg 1).

1. Kohtu menetluses on seega avaldaja nõue kohustada puudutatud isikut eemaldama Xxx 8 hoone katusekorrusel asuvast katusele juurdepääsu ruumist korterit xxx (endine xxx) teenindav veetorustik.
2. Kohus märgib esmalt, et kuna 12.03.2020 avalduse menetlusse võtmise määrusesse oli ekslikult jäänud märkimata veetorustiku eemaldamist puudutav taotlus, mille üle pooled on sisuliselt vaielnud ja mida kohus on pooltega ka arutanud, võttis kohus 16.03.2021 määrusega veetorustiku eemaldamise nõude menetlusse. Nii avaldaja kui puudutatud isik pöörasid kohtu tähelepanu sellele, et kohus nimetas oma 16.03.2021 määruses vaidlusalust torustikku ebaõigesti põrandakütte kollektoriks.
3. Kohus selgitab, et kuna tegi poolte ärakuulamisel kindlaks, millise veetorustiku eemaldamise üle vaidlus on ja pooltele on see menetluses olnud selge, ei mõjuta asja sisulist lahendamist veetorustiku ekslik nimetamine 16.03.2021 määruses. Kohus parandab siiski selguse huvides ja tuginedes

§ 447

lg-le 2 16.03.2021 määruse resolutsiooni punkti 3 selliselt, et see vastaks avaldaja esitatud nõudele ja eemaldab määrusest torustiku ebaõige nimetuse. Punkti õigeks sõnastuseks tuleb lugeda: Võtta Harju Maakohtu menetlusse Tallinn, xx tn 8 korteriühistu avaldus L Gi vastu veetorustiku eemaldamiseks kaasomandis olevast ruumist.

1. Vastusena puudutatud isiku 30.03.2021 ja 09.04.2021 määruskaebustena nimetatud dokumentidele selgitab kohus, et 16.03.2021 määrus on korraldav määrus ja selle peale ei saa määruskaebust esitada. Samuti leiab kohus, et tegemist ei ole sisuliselt määruskaebustega. Puudutatud isik on esitanud seisukohad vastusena maakohtu 16.03.2021 määrusele, milles kohus andiski pooltele tähtaja oma lõplike seisukohtade esitamiseks, samuti esitas puudutatud isik vastuväited avaldaja esitatud seisukohtadele. Seega ei ole tegemist määruskaebusega ja kohus seda sellisena ei menetle. Puudutatud isiku vastuväited võtab kohus asja lahendamisel arvesse. 3
2. Puudutatud isiku 09.04.2021 menetlusdokumendi jätab aga kohus tähelepanuta, kuna see on esitatud pärast kohtu määratud tähtaega. Kohus andis 16.03.2021 määruses pooltele võimaluse esitada vastaspoole esitatule vastus hiljemalt 07.04.2021.

§ 66

kohaselt kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel üldjuhul õigust seda hiljem teha. I

1. Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas puudutatud isik peab eemaldama üldkasutatavalt pinnalt korterit xx (endine xxx) teenindava veetorustiku. Puudutatud isik kinnitas kohtule ärakuulamisel (tl 117), et torud kuuluvad temale, kuid ta leiab, et need ei jää tegelikult kaasomandi pinnale. Samuti on puudutatud isik märkinud, et torud teisi korteriomanikke ei sega.
2. Avalduse kohaselt on xxx 8 hoone katusekorrusel paiknevasse üldkasutatavasse ruumi paigaldatud ilma teisi kaasomanikke teavitamata korteri xxx boiler ja veesõlm, s.t puudutatud isik ehitas oma korteri tehnosüsteemi kaasomandi pinnale. Ruum, milles asuvate torude üle käib vaidlus, on avaldusele lisatud katusekorruse joonisel märgitud kollasega (tl 24.1). Ruum asub maja pööningu korrusel ja jääb kahe korteri vahelisele alale, ligipääsuga trepikojast. Ruum ei jää ühegi korteriomandi piiridesse. Trepikojast tehtud fotolt nähtub (tl 40), et ruumi sisenemise luuk on trepikoja otsaseinas, korterite uksed jäävad vasakusse ja paremasse seina. Avaldaja selgitas ärakuulamisel, et katusealune ruum ehitati selleks, et tagada päästemeeskonnale katusele juurepääsuluuk. Avaldaja 11.05.2020 menetlusdokumendis esitatud korteri xx (endine xxx) plaanil on ruumi asukoht tähistatud noolega (tl 49). Samalt plaanilt nähtub, et ruum asub väljapool korteri piiri. Sama nähtub korter nr xx (endine xxx) mõõdistusprojektis esitatud plaanilt (tl 104–111). Plaanilt nähtub korteri uks ja osa vaidlusalusest katusele pääsu ruumist, mis asub väljaspool korteri eriomandi piire. Ruumi asukoht on avaldaja poolt tähistatud noolega (tl 106). Mõõdistusprojektist nähtub ka korteri numbri muudatus, korteri uus number on xxx.
3. Avaldusele lisatud fotodelt nähtub, et vaidlusaluses ruumis asub veesõlm, s.o punased ja sinised torud (tl 24.7–24.8). Veesõlm asub ruumi sissepääsuluugiga samas seinas, 109cm kaugusel luugist. Kaasomandis oleva ruumi ja korteri nr xx vahesein asub ruumi sisenedes vasakut kätt (tl 120 pöördel – 121 pöördel). See nähtub kaardimaterjali ja fotode kõrvutamisest (tl 120 pöördel ja tl 49). Toimikulehel nr 91 olevalt fotolt nähtub ka see, et veetorud tulevad puudutatud isiku kollektorisse (veetorudesse) ja suunduvad sealt uuesti tagasi läbi vaheseina korterisse nr xxx. Fotolt nähtub, et ruumis asub ka muid torusid, kuid kohus tegi ärakuulamisel kindlaks, et vaidluse all on üksnes need torud, mis teenindavad korterit nr xxx, see on veesõlm, mis on tähistatud avaldaja esitatud plaanil ruuduga (tl 133). Avaldaja kinnitas ka oma 11.01.2021 menetlusdokumendis, et vaidlustab üksnes krt xx teenindava kollektori, s.t punaste ja siniste torude asumist kaasomandi osal. Ärakuulamisel selgitas avaldaja, et seinas asuvad valged torud peaksid olema külmavee torud, mis on ühenduses üldsüsteemiga ja käesolevas tsiviilasjas on vaidlus vaid siniste ja punaste torude üle. Sama tuleneb avaldaja 31.03.2021 lõplikest seisukohtadest.
4. Kuna puudutatud isik kohtusse ärakuulamisele ei ilmunud, kuulas kohus puudutatud isiku ära 07.12.2020 kell 15:01–15:45 telefoni teel (tl 117). Kohus selgitas puudutatud isikule, et avaldaja nõue puudutab üksnes korterit nr xxx teenindava kollektori asumist kaasomandi osal, s.t avaldus puudutab punaseid ja siniseid torusid, mis teenindavad tema korterit ja asuvad 4 kaasomandis olevas ruumis. Puudutatud isik selgitas kohtule, et ruumis asuvad punased ja sinised veetorud kuuluvad puudutatud isikule ja ta saab need ümber tõsta. Puudutatud isik märkis, et ruumis asub aga ka teisi torusid, mille kuuluvust tema ei tea.
5. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et Xxx tn 8 elamu katusekorrusel asub ruum, mis ei ole ühegi korteriomandi eriomandi ese ja kuulub seega kaasomandisse ning selles ruumis asuvad korterit nr xxx teenindavad punased ja sinised veetorud. Seega kasutab puudutatud isik kaasomandis olevat ruumi enda korteri veetorude jaoks. Muud torud käesolevas vaidlused tähtsust ei oma, kuna avalduse esemeks on olnud üksnes punased ja sinised puudutatud isiku korterit teenindavad veetorud. II
6. Avaldaja palub kohustada puudutatud isikut eemaldama kaasomandis olevast ruumist ülal määratletud korterit nr xxx teenindavad punased ja sinised veetorud. Avaldaja nõue võiks kuuluda rahuldamisele korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 30 lg 2 alusel, mille kohaselt võib korteriomanik nõuda, et eriomandi ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt. Kui eriomandi ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest. Sama sätestab asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1, mille kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Sama paragrahvi lõiked 3 ja 5 sätestavad kaasomanike kohustuse käituda üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest ja kohustuse mitte takistada teiste kaasomanike kaas(ühis)kasutust. AÕS § 89 kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Avaldajal on seega õigus nõuda, et isik lõpetaks kaasomandis oleva ruumi kasutamise, kui kasutus on vastuolus seaduse või kaasomanike kokkuleppe või huvidega, samuti on avaldajal õigus nõuda selleks vajalike toimingute tegemist.
7. Kohus selgitab esmalt vastuseks puudutatud isiku vastuväidetele, et KrtS § 30 lg 4 kohaselt võib § 30 lg-s 2 märgitud nõude esitada ka korteriühistu. Seetõttu ei oma tähtust puudutatud isiku väide, et korteriühistu üldkoosolek ei ole vastu võtnud otsust tema vastu avalduse esitamiseks. Sellist otsust ei olnud korteriühistul avalduse esitamiseks vaja.
8. Kohus selgitas puudutatud isikule, et avalduse rahuldamata jätmiseks on tal võimalik esile tuua ja tõendada asjaolud, mille alusel saab kohus leida, et puudutatud isik kasutab kaasomandi eset seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt või lähtudes korteriomanike huvidest. Puudutatud isik ei ole seda teinud.
9. Puudutatud isik tugineb avaldusele vastuväidete esitamisel järgmistele asjaoludele: korterelamule, sh korterile nr xxx on väljastatud kasutusluba juba 2006a ja pärast seda ei ole ehitusluba või -teatist nõudvaid ümberehitustöid tehtud, puudutatud isikul ei ole huvi ega majanduslikku võimekust trasside ümberehitamiseks, torud ei sega teiste kaasomanike kaaskasutust ja torud ei jää tegelikult kaasomandi pinnale, kuna jäävad pärast korteri nr xxx ja kaasomandis oleva ruumi vahelise vaheseina väljaehitamist seina sisse.
10. Kohus leiab, et asjaolu, kas korterile nr xxx ja tervele korterelamule on väljastatud 2006a kasutusluba, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Samuti ei mõjuta asja lahendamist 5 see, kas puudutatud isiku tehtud ehitustööd vastavad projektile või mitte. Käesolevas asjas hindab kohus seda, kas kaasomandis olevat ruumi kasutatakse korteri nr xxx eriomandi huvides ja kui jah, siis kas selline kasutus on kooskõlas seadusega. Lisaks pöörab kohus tähelepanu sellele, et kui kasutusluba väljastati 2006a, siis avalduse kohaselt on vaidlusalused torud paigaldatud alles 2019.a. Sellele viitavad ka avaldaja esitatud fotod puudutatud isiku korterist
11. aastal (tl 49 pöördel). Fotolt nähtub, et tegemist oli täielikult tühjaks lammutatud katusealusega. Veetorude olemasolu pildilt ei nähtu. Puudutatud isiku enda väited torude paigaldamise aja kohta on jäänud ebaselgeks. Samas kinnitas puudutatud isik kohtule, et veetorud kuuluvad temale ja teenindavad tema korterit. Kinnistusraamatu andmetel kuulub korter nr xx (endine xxx) alates 14.03.2019 puudutatud isikule (tl 48 ja 54). Kuigi puudutatud isik on avaldanud erinevaid andmeid selle kohta, millal ta korteri omanikuks sai, ei ole vaidlust iseenesest selles, et avaldaja on korteri omanik. Torude paigaldamise aeg ei oma käesoleva asja lahendamisel seega ka olulist tähtsust, kuna korteriühistul oleks õigus nõuda korteriomanikult torude eemaldamist ka juhul, kui torud oleks paigaldanud kaasomandis olevasse ruumi puudutatud isiku õiguseellane (vt nt Riigikohtu 27.03.2015 otsus nr 3-2-1-155-14 p 12). Seega on avaldaja esitanud nõude õigesti puudutatud isiku kui korteriomaniku vastu, kes kaasomandis olevat ruumi kasutab.
12. Korteriühistu põhikirja punkti 4.1.3 (kohtuistungi protokollis ekslikult märgitud 4.3.1) kohaselt on ühistu liikmel õigus nõuda teistelt korteriomandi omanikelt, et elamu ja korteriomandi mõttelise ning reaalosa valdamine ja kasutamine toimuks selle sihtotstarbe või kokkuleppeliste otsuste järgi vastavuses kõigi korteriomandi omanike huvidega (tl 42). Pooled ei ole esile toonud, et kaasomandis oleva hoone osa kasutamise kohta oleks vastu võetud otsuseid või sõlmitud kokkuleppeid. Samuti ei ole puudutatud isik esile toonud ega tõendanud, et tema poolt kaasomandis oleva ruumi kasutamise kohta oma torude jaoks oleks kaasomanike kokkulepe või otsus. Seega tuleb kaasomanikel, sh puudutatud isikul kasutada kaasomandis olevat osa vastavalt ruumi sihtotstarbele, arvestades kõigi korteriomandi omanike huvidega.
13. Eeltoodu on kooskõlas ka KrtS § 30 lg 1 punktiga 2, mille kohaselt on korteriomanikul õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. Avaldaja selgitas, et vaidlusalune kaasomandis olev ruum ehitati välja siis, kui toimus korteri nr xxx väljaehitamine, et tekitada päästemeeskonnale juurdepääsuluuk katusele. Varem toimus juurdepääs alalt, kus asub korter nr xxx eriomand (teine katusekorruse korter). Avaldaja selgitas, et kaasomandis olevat katusealust ruumi läbivad erinevate korterite trassid selleks, et ühiste trassidega liituda. Nende torude vastu vastuväiteid ei ole ja vaidlus on üksnes vasakul seinas olevates korter xxx torudes (konkreetsed torud tuvastatud ülal). Teiste kaasomanike sellised torud ei asu kaasomandi pinnal. Kaasomanike huvidele ei vasta see, et ruumi, mis ei ole mõeldud märgruumiks, on paigaldatud veetorud. Seal on nüüd küll trapp, aga seina ääred on avatud. Kui tekib veeleke, siis see uputab alumisi kortereid ja seda on juba juhtunud. Ruumi kasutatakse katusele pääsemiseks ning korterite xx ja xx kommunikatsioonide ühendumiskohana. Samuti leidis avaldaja, et tegemist on ilma kaasomanike kokkuleppeta rajatud süsteemiga ja tähtsust ei oma see, kas torud segavad ruumi kasutamist (ärakuulamise protokoll tl 115–116).
14. Puudutatud isik ei ole esile toonud asjaolusid, mille alusel saaks kohus leida, et ta kasutab kaasomandis olevat hoone osa vastavalt ruumi sihtotstarbele. Avaldaja selgitas, et tegemist on Päästeametile katusele juurdepääsu tagamiseks mõeldud ruumiga ning ruumi kasutatakse ka korterite ja ühiste kommunikatsioonide ühendumiskohana. Seega on tegemist ühise ruumiga, 6 mida kasutatakse korteriomanike ja hoone terviklikkuse ühistes huvides. Puudutatud isik ei toonud esile ega tõendanud, et ruumi sihtotstarve oleks teistsugune ja/või seotud korteriomanike isiklike huvidega. Seega kasutab puudutatud isik kaasomandis olevat ruumi vastuolus selle otstarbega. Kaasomandis olevasse ruumi ainult oma korterit teenindava veetorustiku paigaldamine ei ole käsitletav ka kaasomandi tavakasutusena KrtS § 31 lg 1 p 1 tähenduses.
15. Seejuures ei oma tähtsust, et puudutatud isiku hinnangul torud teisi kaasomanikke ei sega. Nii korteriühistu põhikirja p 4.1.3 kui ka KrtS § 30 lg 2 teisest lausest tuleneb, et korteriomanikul tuleb kaasomandis oleva ruumi kasutamisel lähtuda kõigi korteriomanike ühistest huvidest, st korteriomanik ei saa kaasomandis olevat ruumi kasutada üksnes enda huvist lähtuvalt. Seda sõltumata sellest, kas tema hinnangul on tema isiklikul kasutusel vahetuid negatiivseid tagajärgi. Sama tuleneb AÕS § 72 lg-st 5, mille kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele.
16. Puudutatud isik ei ole käesolevas menetluses ka esile toonud, et tal oleks ruumi kasutamise vastu selline eriline huvi, mille tõttu peaksid teised korteriomanikud ruumi sihtotstarbega kooskõlas mitte olevat kasutust taluma. Vastupidi, puudutatud isik kinnitas ärakuulamisel, et ta saab torud ümber tõsta selliselt, et need jäävad tema korteri ja kaasomandis oleva ruumi vahelise vaheseina sisse ja teha oma vannitoast veetorudele ligipääsemiseks teenindusluugi. Seega ei ole torude asumine kaasomandis oleval pinnal puudutatud isiku enda väitel iseenesest vajalik. Puudutatud isik on avaldusele vastuväidete esitamisel selgitanud vaid seda, et nõuetekohase vaheseina ehitamine on olnud takistatud.
17. Kohus tegi puudutatud isikule ettepaneku esitada tõendid, mis kinnitavad tema väidet, et torud, mille üle vaieldakse, ei asu kaasomandi esemel. Puudutatud isik ei ole seda teinud. Õige ei ole seisukoht, et veetorud ei asu kaasomandi osal, kuna peaksid tegelikult jääma seina sisse. KrtS § 4 lg 1 kohaselt on eriomandi ese ruumiliselt piiritletud eluruum või mitteeluruum ning selle juurde kuuluvad hoone osad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Sama paragrahvi lg 3 ja 4 kohaselt ei ole eriomandi esemeks hoone ja selle osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone reaalosa piires. Maatükk ning hoone osad ja seadmed, mis ei ole ühegi eriomandi ese ega ole kolmanda isiku omandis, on korteriomandi kaasomandi osa esemeks. Seega ei kuulu korteri välissein iseenesest eriomandi eseme hulka. Samas on avaldaja kinnitanud, et ei vaidle vastu veetorusse paiknemisele korteri nr xxx ja kaasomandis oleva ruumi vaheseina sees, kui puudutatud isik ehitab nõuetele vastava vaheseina.
18. Kohus leiab, et vaheseina ehitamist puudutavad väited ja asjaolud ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Ülal tuvastatud asjaoludel ei asu vaidlusalused veetorud olemasoleva vaheseina küljes. Torud asuvad kaasomandis olevas ruumis ja on kinnitatud trepikoja ja kaasomandis oleva ruumi vahelise vaheseina külge. See sein ei külgne puudutatud isiku korteriga. Puudutatud isik ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mille alusel saaks kohus järeldada, et tal ei ole võimalik paigutada temale kuuluvaid torusid tema eriomandi pinnale või asjaolusid, millest lähtuvalt oleks tal õigus keelduda oma kohustuse täitmisest vähemalt 7 ajutiselt. Kui poolte vahel on vaidlus nõuetekohase vaheseina väljaehitamise üle korteri xxx ja kaasomandis oleva ruumi vahele, tuleb see lahendada eraldi menetluses.
19. Avalduse lahendamist ei mõjuta puudutatud isiku väited selle kohta, kas tal on huvi või majanduslikku võimekust torude ümberehitustöid ette võtta. Puudutatud isik kasutab kaasomandis olevat ruumi õigusliku aluseta ja avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult sellise kasutuse lõpetamist. Huvi või majandusliku võimekuse puudus ei ole kohustuse täitmisest keeldumist võimaldavad asjaolud.
20. Kohus nõustub ka avaldajaga, et puudutatud isikule kuuluvatest veetorudest võib lähtuda võimalike lekete tekkimise korral teistele kaasomanikele kahju, mida korteriühistu ei pruugi saada kontrollida või ära hoida, kuna veetorud ei ole paigaldatud ühistu poolt ega ole tema kontrolli all. Kohus märgib, et kuigi asjaolu üle, et ruumis on olemas veetrapp, ei ole poolte esitatud menetlusdokumentide kohaselt sisulist vaidlust, ei oma see tähtsust. Ainuüksi veetrapi asumine kaasomandis olevas ruumis ei ole piisav torudest võimalikult lähtuva ohu ära hoidmiseks.
21. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud. Puudutatud isik kasutab kaasomandis olevat ruumi vastuolus selle otstarbega. Selliseks kasutuseks ei tulene õigustust seadusest, põhikirjast ega kaasomanike kokkuleppest või otsusest. Kuigi kaasomanikel on iseenesest võimalik otsustada anda puudutatud isikule ruumi kasutamiseks luba näiteks läbi erikasutusõiguse, ei ole puudutatud isikule praegu sellist õigust antud. Puudutatud isikul ei ole ka sellist huvi, mis annaks talle AÕS § 72 lg 5 tulenevat hea usu põhimõtet arvestades õiguse torude eemaldamisest keelduda. Kuna puudutatud isikul ei ole õigust kaasomandis olevat ruumi selliseks otstarbeks kasutada, tuleb teda kohustada vaidlusalused veetorud kaasomandis olevalt pinnalt eemaldama. Kohus rahuldab avalduse ja kohustab puudutatud isikut eemaldama Xxx tn 8 hoone katusekorrusel asuvast katusele juurdepääsu ruumist korterit xxx (endine xxx) teenindav veetorustik, s.o punased ja sinised torud, mis on tähistatud kohtu poolt käesolevale määrusele lisataval fotol ruuduga. III 35.

445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Puudutatud isik selgitas, et torude ümberpaigutamise korraldamiseks on avaldaja esialgses avalduses taotletud 30 päeva liiga lühike aeg. Tööd oleks võimalik teha kolme kuuga. 11.01.2021 menetlusdokumendis kinnitas avaldaja, et nõustub tööde tegemisega kolme kuu jooksul. Kuna poolte vahel ei ole vaidlust torude eemaldamise nõude täitmise aja üle, rahuldab kohus avaldaja taotluse ja määrab kindlaks käesoleva määruse täitmise korra selliselt, et kohustus tuleb täita kolme kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. 36. Käesolevas määruses nimetamata tõendeid kohus asja lahendamisel ei arvesta, kuna need ei oma asjas tähtsust (

§ 238lg 1 ja lg 5).

37.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid 8 arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

1. Arvestades, et avaldaja loobus kaebusest osaliselt seoses asjaoluga, et puudutatud isik oli avalduse esemeks olnud boileri pinnalt juba eemaldanud ja ülejäänud osas kuulub avaldus rahuldamisele, jätab kohus käesoleva tsiviilasja menetluskulud puudutatud isiku kanda.
2. Puudutatud isiku kulu käesolevas asjas on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot. Kuna riigilõiv on kohtukulu (

§ 138lg 2), on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb avaldajale hüvitada.

Kohus määrab avaldaja põhjendatud menetluskulude suuruseks 50 eurot ja mõistab selle puudutatud isikult avaldaja kasuks välja. (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik 9