Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja K J. Kohtuväline menetleja – Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse esindaja Veiko Kiik (Sõbber). LÕPPOSA Jätta K J kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 13.10.2020 otsusele väärteoasjas nr: 2302,20,016170 tema karistamises
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades advokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest. Kassatsioonkaebuse teate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna menetlusosalistele kättesaadav 26.02.2021. Asjaolud ja menetluse käik 1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 13.10.2020. a otsusega väärteoasjas nr 2302,20,016170 karistati K J (J)
lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks selle eest, et ta juhtis
lg 2 järgi toimepandud väärteo eest rahatrahviga või mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 2 kuuks. Kaebaja kinnitas kaebuses, et kahetseb jätkuvalt puhtsüdamlikult toimepandud väärtegu. Kergema karistuse määramist põhjendas kaebaja ka asjaoluga, et kaebaja tervisliku seisundi ja haiguse tõttu on tal raskendatud jalgsi liikumine ja raviprotseduuridel käimine.
Lisaks on K. J põhjustanud oma tegevuse tõttu liiklusõnnetuse, s.o 14.08.2020, millise tema süülise käitumise tõttu põhjustas vigastuse iseendale mille tõttu vajab teraapiat. Lisaks sellele oli seal liiklusõnnetuses ka teisi kahju saajaid. Kohtuväline menetleja selgitab, et samal ajal kui K. J’elt on võetud juhtimisõigus ära on ta pidanud otstarbekaks istuda sõiduki rooli ja esitada kontrollivale ametnikule teise isiku juhiluba. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et K. J järjepidevalt ja jätkuvalt eirab liiklusreegleid mistõttu tuleb sõiduki juhtimisest vähemalt ajutiselt liiklusest eraldada. Maakohtu seisukoht VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta juhtis 22. septembril 2020 kell 13:30 Tallinnas, Järvevana teel (A.H.Tammsaare tee ja Tartu mnt vahel) mootorsõidukit kiirusega 94 +/- 3 km/h, suurim liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiirus sellel teelõigul on 70 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik
lg 5 p 3 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest, ning pani toime
Cam4 mõõtmise andmed ja videosalvestis (ID 009828), millest nähtub, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduki registreerimismärgiga xxx sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati 22.09.2020 kell 13.30 mõõteseadet LaserCam4 (nr LE0273) ja sõiduki kiiruseks mõõdeti 94 km/h. Tegu pandi toime Tallinnas, Järvevana teel (A.H.Tammsaare tee ja Tartu mnt vahel), kus suurim liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiirus on 70 km/h. Mõõtemääramatust arvesse võttes ületas menetlusalune isik kiirust mitte vähem, kui 21 km/h. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja C J, kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse, kasutades taadeldud mõõtevahendit ja järgides seejuures mõõtemetoodikat, mida kinnitab muu hulgas Politsei- ja Piirivalveameti
Kohtu hinnangul ei ole menetlusaluse isiku ütlused usaldusväärsed osas, mis põhjendavad kiiruse ületamist tahtmatult justkui oleks tegu ettevaatamatu teoga selleks, et sõidurida vahetada mistõttu soovis kaebaja kiirendada teise sõiduauto ette, et mitte tekitada liiklusummikut või aeglustuvat liikumist. Järvevana teel on mitu sõidurada ning kaebaja isikul ei olnud mingit põhjust kiirendada teise sõiduauto ette kuivõrd lubatud piirkiirusega sõitmine ei saa kuidagi tekitada liiklusummikut või aeglustuvat liikumist. Samuti ei ole rikkumise kellaajal s.o 13:30 liiklustihedus selline, et peaks etteulatuvalt ummikut kartma. Kohtu hinnangul on kiiruse ületamine sellises ulatuses nagu kaebaja sõitis isikule koheselt tajutav. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et K J pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et K J’e poolt
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteotoimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Kohtus ei tuvastatud rikkumisi väärteoasja menetlemisel. Samuti ei leidnud kohtuliku menetluse käigus tuvastamist isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Karistus 3
lg 2 järgi toime pandud väärteo eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 5 p 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni. Käesolevalt on kohtuväline menetleja K J’ele määranud karistuseks
S § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku süü suurust hinnates võtab kohus arvesse sõidukiiruse ületamise ulatust, s.o 21 km/h.
lg 2 sätestatud kiiruse ületamise piirid on 21–40 km/h, seega menetlusalune isik ületas sõidukiirust selle sätte miinimum ulatuses. Süü suurust mõjutab kohtu hinnangul käesoleval juhul asjaolu, et tegu pandi siiski toime asulasisesel teel, teelõigul kus liikluskorraldusvahendiga on niigi lubatud sõidukiirust tõstetud s.o 70 km-ni tunnis kuid vaatamata juba tõstetud piirkiirusele sõitis K J nõnda nagu sõidetakse asulavälisel teel ning kohtu hinnangul ei ole taolise kiirusega sõidukit juhtides juht võimeline ootamatult teele ilmuva takistuse ees peatuma ega ka sellest takistusest ohutult ümber põikama. Kuigi liiklusja ilmaolud olid head, tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et K J ei olnud kiiruse ületamise hetkel sõidukis üksi, vaid kaaslasega, ohustades seega rikkumisega vahetult ka teist isikut. Kohus ei saa vaadata läbi sõrmede asjaolule, et kiiruse ületamised on Eesti ühiskonnas äärmiselt laialtlevinud väärteod, mis viimasel ajal on kaasa toonud ka ohvriterohkeid liiklusõnnetusi ning sellist käitumist ei saa kohus tolereerida ja üldpreventiivselt omab nimetatu ka käesoleval juhul suurt kaalu. Kokkuvõttes hindab kohus menetlusaluse isiku süü antud süüteo puhul keskmises suuruses olevaks ning kohus korrigeerib karistust vastavalt üld- ja eripreventiivsetele kaalutlustele tuginedes. Kohtuvälise menetleja poolt koostatud otsuse (mille peale kaebus koostatud) tegemise hetkel oli K J’el kuus kehtivat väärteokaristust ja üks kehtiv kriminaalkaristus, vastavasisuline karistusregistri 06.10.2020 tehtud väljavõte on muude kirjalike tõenditega esitatud kohtule. Nähtuvalt kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud karistusregistri väljavõttele on K J teiste rikkumiste hulgas karistatud 29.09.2020 jõustunud otsusega
lg 2 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut s.o 400 euroga, 07.07.2020 jõustunud otsuse järgi on K J
lg 2 ja § 242 lg 1 toimepanemise eest karistatud rahatrahviga 95 trahviühikut s.o 380 euroga, 21.05.2020 jõustunud otsuse järgi on K J
lg 2 toimepanemise eest karistatud rahatrahviga 100 trahviühikut s.o 400 euroga ja 28.01.2020 jõustunud otsuse järgi on K J
Kohtuväline menetleja esitas 27.01.2021 kohtuistungil uuendatud karistusregistri väljavõtte, millest nähtub üks lisandunud kriminaalkaristus – K J karistati KarS § 349 järgi, võõra dokumendi esitamise eest. Kohtuväline menetleja selgitas, et tegemist oli olukorraga, kus K J esitas kontrollivale ametnikule teise isiku juhiloa kuivõrd tal endal oli mootorsõiduki juhtimise õigus peatatud viidates ka Maanteeameti liiklusregistri väljavõttele. Käesoleva kohtuotsuse tegemise hetkel lähtub kohus kohtuvälise menetleja poolt 27.01.2021 esitatud karistusregistri väljavõttest, millest nähtub, et K J’el on kuus kehtivat väärteokaristust ja kaks kehtivat kriminaalkaristust. Väärteokaristustest valdav enamus (5 rikkumist) on 4 liiklusalased ning 2020 aastal karistati kiiruse ületamise teise lõike eest K J kolmel korral. Ülejäänud süüteod hõlmavad juba sõiduki juhtimist ajal mil isikul oli juhtimisõigus peatatud, eirates ühel korral muid liiklusreegleid ning teisel korral tekitades lisaks liiklusreeglite eiramisega teisele isikule kahju. Karistusregistrist nähtub, et K J on möödunud aasta jooksul toime pannud liiklusalaseid rikkumisi märtsis, aprillis, juunis, juulis, augustis ja septembris seega on alust järeldada, et liiklusreeglite rikkumisest on saanud harjumuspärane käitumisviis ning määratud karistused ei ole soovitud mõju avaldanud ega mõjutanud isikut liikluses õiguskuulekalt käituma. Lisaks eeltoodule puudub kaebajal töökoht ning sellest tulevalt sissetulek, kaebaja selgitas kohtuistungil kuidas ta tasuks rahatrahvi oma säästudest. Arvestades olukorda, et kaebaja isik käib taastusravis, mis on ju ka kulukas ei pea kohus otstarbekaks määrata rahatrahvi isikule, kellel puuduvad kindlad majanduslikud võimalused selle tasumiseks. Seega eeltoodust tulenevalt ja asjaolusid kogumina hinnates peab kohus eripreventiivsetest kaalutlustest lähtudes igati põhjendatuks K J liiklusest teatud ajaks siiski eemaldada. Karistusmäära üle otsustamisel tuleb eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvesse võtta ka üldpreventiivseid aspekte. Eeskätt on kohtu hinnangul käesoleval juhul vajalik riigil rõhutada, et kaebaja poolt toime pandud tegu soodustab liiklussüütegude laialdast levikut ning kahjustab ümbritsevate isikute õiguskindlust. Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et K J’e suunamiseks õiguskuulekalt liiklusreegleid järgima ja kujundamaks liikluskäitumist seaduskuulekamaks, arvestavaks ja ohutumaks tuleb karistus määrata sanktsiooni keskmisest pisut suuremas määras. Käesoleval juhul võimaldab
Arvestades K J’e süü suurust, lähtudes nii eri- kui ka üldpreventiivsetest võimalustest karistust korrigeerida, peab kohus põhjendatuks põhikaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmist 4 kuuks. Seega jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Arvestades asjaolu, et kaebaja isik on samalaadseid rikkumisi varasemalt korduvalt toime pannud siis väärtegu toime pannes pidi kaebaja teadma, et sellisele teole võivad järgneda nii rahatrahv või juhtimisõiguse äravõtmine kas põhi- või lisakaristusena ja sellest võivad olla tingitud ebamugavused edasise elu korraldamisel. Tõepoolest on kaebaja isik esitanud kohtule füsioteraapia vajaduse hinnangu kuid kohus peab vajalikuks selgitada, et vastavalt teraapia plaanile on tegemist kombineeritud füsioteraapiaga, mis sisaldab valdavas osas kodust harjutamist, liikumisravi ning manuaalteraapiat. Teraapia hõlmab iseseisvat harjutuste sooritamist koduses keskkonnas. Vastavalt esitatud kavale on tõepoolest vajalik isikul kord nädalas füsioteraapia seansil käia progressi hindamas ja kodust harjutuskava täiendamas kuid kaebaja poolt välja toodud asjaolu, et teraapiasse saab ta saab minna vaid autoga seda ise juhtides ning Järvamaal ning selle läheduses puuduvad võimalused füsioteraapias käimiseks on ebaõige. Kohtule ei ole teada asjaolu kas kaebaja on pöördunud võimalike füsioterapeutide kontaktide saamiseks oma perearsti keskuse poole. Küll aga on võimalik vastavad kontaktid ka endale ise leida, nimelt kasutades Internetis tasuta otsinguportaale füsioterapeudi kontaktide leidmiseks. Näiteks on füsioterapeut olemas täiesti Paides (kaebaja elukoha läheduses) asuvas Järvamaa haiglas, samuti on Paide linnas ja Järvamaal eraettevõtteid, kes pakuvad füsioteraapia teenust – ka need kontaktid on hõlpsasti leitavad internetist sisestades otsingusõna „füsioterapeut Järvamaal“. Seega on absurdne väita, et keegi Järvamaal füsioteraapia teenust ei paku ja kaebajal puuduvad võimalused seda lähemal võtta. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et kui kaebaja siiski soovib füsioteraapias käia Tallinnas on võimalik Tallinnasse liikuda hõlpsasti ka ühistranspordiga. 5 Kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et liiklusturvalisus ja ka kaebuse esitaja enda elu ja tervis kaaluvad üle kaebuse esitaja võimalikud ebamugavused. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et K J’ele etteheidetav kiiruse ületamine on tõendatud ja kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on proportsionaalne süü suurusega ja põhjendatud nii üld- kui eripreventiivsete eesmärkidega. Eeltoodust tulenevalt juhindudes VTMS § 132 p-st 1 jätab maakohus kaebaja kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111; §132 p 1; § 133-135. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.