) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida
lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.
lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). 4. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja K K (dtl 55). Mõlemalt vanemalt on hooldusõigus äravõetud ning hageja eestkostjaks on määratud K V (dtl 50-54). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu
§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta
lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-13, p 11).
lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) ülalpidamist nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.
lg 3 järgi 3 täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (
5. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud
§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks hagejale igakuiselt elatist miinimumsuuruses tasunud. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole elatist igakuiselt miinimumsuuruses tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. 6. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise alates hagiavalduse esitamisest kokku 480 eurot, s.h eluasemekulud (sh küte, elekter, reovee äravedu, internet, telefon ja tv) 31 eurot; toit, hügieen ja puhastusvahendid kuus 210 eurot; riided ja jalanõud 24 eurot; tervishoid 33 eurot; haridus 73 eurot; vaba aeg 109 eurot. 12.02.2021 dokumendis on hageja selgitanud, et hageja viimase aasta kulud on olnud väiksemad koroonaviiruse tõttu ning seega osteti vähem riideid, ära jäid turismireis, meelelahutus, huvitegevus. Hageja hinnangul oli see aga erandlik ning arvesse tuleb võtta ka 2019 aasta kulusid, millest lähtudes olid vajalikud kulud suuremad riiete ja jalanõude osas 55 eurot, hariduse osas 30 eurot ja vaba aja osas 30 eurot. Kostja on leidnud, et hageja igakuised kulud on ülepaisutatud. Kohus märgib, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab iseenesest alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-160-12, p 17). Kohus selgitab, et kuna hageja nõuab käesoleval juhul elatist miinimummääras, siis ei olnud vajalik esitada ka tõendeid kulude suuruse kohta. Kohus on seisukohal, et hageja poolt hagiavalduses väljatoodud igakuised kulud on vajalikud ning nende suurus mõistlik. Asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva 4 eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend 3-2-1-69-13 p 18). Samuti on üldtuntud ja tõendamist mittevajavaks asjaoluks see, et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu ning et lastel tuleb aegajalt tarvitada teatud ravimeid (nt valuvaigisteid, palavikualandajaid, käsimüügiravimid külmetuse leevendamiseks) ja vitamiine. Samuti ei saa ebavajalikuks pidada hügieenikulu (nt kulud pesemistarvetele) ega ka hariduse ja vaba aja kulusid. Üldtuntuks saab lugeda ka asjaolu, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Kasvueas lapse sage garderoobi uuendamine on hädavajalik ning oluline on asjaolu, et laps elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Kohtu hinnangul ei saa ebavajalikuks pidada ka muid kulusid. On eluliselt usutav, et aeg-ajalt tekivad ka muud kulud hobidele, meelelahutusele, sünnipäevale jms. Samas on hagiavalduse kohaselt hageja kulud kokku 480 eurot. Kohus peab kulude põhjendatuse osas lähtuma käesolevast ajast ning ei saa arvestada üksnes sellega, et 2019 aastal olid hageja kulud suuremad ning et tulevikus võivad kulud ka suureneda. Kohus loeb seega põhjendatud hageja igakuiseks kulude suuruseks kokku 480 eurot, millest kostja osa moodustab 240 eurot (480/2). Kohus selgitab, et kostja poolt viidatud Justiitsministeeriumi poolt tellitud analüüsist „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ nähtuvad laste keskmised igakuised kulud. Samas tuleb kohtul kulude põhjendatuse hindamisel lähtuda konkreetse lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kohus ei saa vähendada elatist üksnes tehtud analüüsi pinnalt. Seega ei pea kohus vajalikuks ega põhjendatuks elatist mingis osas vähendada lähtudes nimetatud uuringust. 7.
lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on
lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla
lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on
Mõjuvaks põhjuseks võib
lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus on menetluses tuvastanud, et kostjal on diagnoositud raske vaimne alaareng-oluline käitumishäire (dtl 120-121) ning ta on töötuna arvel (dtl 133-134). Tema igakuiseks sissetulekuks on töövõimetuse eest makstav pension 342,91 eurot (dtl 32), sotsiaaltoetus 38,36 eurot ning töötuskindlustushüvitis 358,58 eurot kuus. Nimetatud laekumised nähtuvad kostja pangakonto väljavõttest (dtl 111-119). Seega on kostja igakuine sissetulek 739,85 eurot. Vara, mille arvelt elatist tasuda, kostjal ei ole (s.h nt sõidukeid, kinnisvara; tlk 30, 33). Kohus asub seisukohale, et täiendava sissetuleku saamine võib olla kostjal ka tema tervisliku seisundi tõttu raskendatud. 5 Kostja on märkinud oma igakuisteks kuludeks: eluasemekulud 30 eurot, side- ja internetikulu 47 eurot, toidukulu 150 eurot, tervishoiukulu 40 eurot, transport 45 eurot. Lisaks on kostja välja toonud, et tasub ja vastutab veel viis aastat kiirlaenude eest, igakuiselt kokku summas 270 eurot. Kokku on kostja kulutused seega 582 eurot. Kohus on 20.01.2021 kirjaga kostjale selgitanud, et lisaks kulude nimekirjale tuleb kostjal esitada ka tõendid kulude olemasolu ja kandmise kohta (dtl 105-107). Peale pangakonto väljavõtte ei ole kostja ühtegi dokumenti, mis kinnitaksid kulude olemasolu esitanud. Konto väljavõttest võib järeldada, et teatud kulutused kostjal igakuiselt tekivad. Samas ei ole olemasolevate laenukohustuste olemasolu iseenesest aluseks elatise vähendamiseks. Samuti nähtub kostja konto väljavõttest, et kostja on perioodil 01.08.2020 kuni 01.02.2021 laenanud kokku 6000 eurot (xxx-lt, xxx-lt). Kohtu hinnangul ei ole täiendavate kohustuste võtmine mõistlik, arvestades, et kostjal tuleb seaduse kohaselt ülalpidada ka oma alaealist last. Arvestades kostja poolt väljatooduga, tema tervisliku seisundiga ning konto väljavõttest nähtuvaga, loeb kohus igakuised kulud mõistlikuks, põhjendatuks ja eluliselt usutavaks ca 550 euro ulatuses. Kostjal on kohtu hinnangul võimalus ka teatud kuludelt kokku hoida (eelkõige sidekulud, transport). Kohus asub seisukohale, et kostja on seega suuteline tasuma elatist hagejale igakuiselt 180 eurot. 8. Kostja on viidanud, et lapse seaduslikule esindajale laekub ka peretoetus, millega tuleks elatise väljamõistmisel arvestada. Samuti on kostja viidanud mastaabisäästule. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-35-17 p-s 20.3 märkinud, et lapse vajaduste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada ka selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega. PHS §-de 15 ja 16 kohaselt on peretoetuste, mille liigiks on mh lapsetoetus, eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine (erinevalt nt sama seadusega reguleeritud vanemahüvitisest, mille eesmärgiks on säilitada varasem sissetulek isikule, kelle tulu väheneb seoses laste kasvatamisega (§ 32 lõige 1). Samuti on Riigikohus leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (vt nt lahendid nr 3-2-1-37-11, punkt 16; nr 3-2-1-17416, punkt 11). Kohtul on võimalik vähendada alaealistele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad.
-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus
lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada
lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt laekub hageja seaduslikule esindajale nii peretoetus kui ka hageja puudetoetus (dtl 77-79). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudub aga alus peretoetuse, puudetoetuse ning ka mastaabisäästu arvelt elatise täiendavaks 6 vähendamiseks. Kohus on eelnevalt juba leidnud, et hageja igakuised kulud on käesoleval ajal miinimumist väiksemad. Samuti on kohus arvestanud kostja tervisliku ja majandusliku seisundiga ning vähendanud igakuist elatist. Seega puudub kohtu hinnangul alus täiendavaks elatise vähendamiseks toetuste ja võimaliku mastaabisäästu arvelt.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.