2-20-8250/31

Tsiviilasi nr.2-20-8250 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 31.03.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-8250 Tsiviilasi J Ž ja V Zi hagi S L ja B-J La vastu ühisvara jagamiseks Menetlusosalised ja nende Hageja I J Ž (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja II V Z (isikukood xxx, elukoht xxx ) Hagejate lepinguline esindaja: R M, e-post xxx Kostja I S L (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja II B-J La (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostjate lepinguline esindaja: S V, e-post xxx esindajad Kohtuistungi toimumise aeg 08.12.2020 Resolutsioon Jätta J Ž ja V Zi hagi S L ja B-J La vastu ühisvara jagamiseks rahuldamata. Tühistada Harju Maakohtu 17.06.2020 määrusega tsiviilasjas 2-20-8250 kohaldatud hagi tagamine, millega seati J Ž ja V Zi kasuks käsutamise keelumärge B-J La kinnisasjale xxx, registriosa numbriga xxx. Hagi tagamise tühistamine jõustub kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Mõista J Žlt ja V Zilt solidaarselt S Li ja B-J La kasuks välja menetluskulu 300 eurot. Mõista menetluskuludelt välja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras iga tasumisega viivitatud päeva eest alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, haginõue ja põhjendused

1. Hagejad esitasid 05.06.2020 Harju Maakohtule hagi kostjate vastu ühisvara jagamiseks. 09.02.2016 kohtuotsusega mõisteti kostjalt I hagejate kasuks välja 9840,67 eurot ja menetluskulud 360 eurot. Kostja kohtuotsust vabatahtlikult ei täitnud ja täitemenetluses ei õnnestunud kohtutäituril kindlaks teha kostjale I kuuluvat vara hagejate nõude rahuldamiseks peale kostjate ühisvaraks oleva korteriomandi asukohaga xxx. Hagejad paluvad müüa avalikul enampakkumisel kostjatele kuuluv korter, määrata enampakkumise alghinnaks 115 000 eurot ja müügist saadud raha jagada kostjate vahel võrdselt või alternatiivselt kostjalt II välja mõista võlgnevus 10 200,67 eurot. Kostja I sai hagejalt pere tarbeks 2011-2012 aastal kokku 9840,67 eurot. Selle summa sai kostja I hagejate kinnisvara tagatisel. Kuna kostja I keeldus kohustuste täitmisest panga ees, olid hagejad sunnitud maksma pangale kostja eest kokku 9840,67 eurot. Kostja II vastutab solidaarselt kostjaga I kostja I tehingute eest. Kostjate vastuväited
2. Korter on kostja II lahusvara, kostja omandas korteri 13.10.2004 sõlmitud kinkelepingu alusel. Hageja nõue kostjate ühisvara jagamiseks on aegunud. Kohtuotsuse põhjendused
3. Kohus asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Hagejad on esitanud täitemenetluses ühisvaraks oleva korteriomandi jagamise nõude. Alternatiivselt on hagejad esitanud nõude tuvastada, et kostja I kohustus on solidaarkohustus. Kostja on esitanud vastuväited, et hagejate nõue on aegunud ning vaidluselane korteriomand on kostja II lahusvara. Nõude esitamise eelduseks on asjaolu, et sissenõudjal on kehtiv täitedokument ja sellest tuleneb täitemenetluses sundtäidetav nõue võlgniku vastu. Nõude rahuldamine täitemenetluses on senini luhtunud ning ainus vara, mille arvelt saaks nõuet rahuldada, on võlgniku ja tema abikaasa ühisvara. Esmalt analüüsib kohus aegumise küsimust ja seejärel ühisvara jagamise nõudeid.
4. Sissenõudjal on täitemenetluses õigus nõuda TMS § 14 lg 2 järgi ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisvarast. Kehtiv TMS redaktsioon ei sätesta hagi aegumistähtaega ühisvara jagamise hagile. Kuni 19.03.2019 kehtinud TMS redaktsiooni § 14 lg 2 sätestas hagi esitamisele ühe aastase aegumistähtaja. Rakendussätteid seaduse muutuse kohta kehtestatud ei ole. Seega on vajalik tuvastada, kas seaduse muutmise ajal oli aegumistähtaeg saabunud.
5. Kostja hinnangul hakkas aegumistähtaeg kulgema täitemenetluse alustamisest. Kohus kostja hinnanguga ei nõustu. Kohtutäituril peab olema võimalik teha mõistlikke pingutusi nõude rahuldamiseks ning ajalise piiri määratlemisel tuleb lähtuda mõistlikust ajast. Täitemenetluses nõude täitmise ajapiiriks on TsÜS § 157 lg 1 sätestatud 10 aastat, mis märgib maksimaalset ajapiiri täitemenetlusele. Kohtule esitatud täitetoimiku materjalidest nähtub, et täitemenetlust alustati 19.05.2016 täiteavalduse alusel ning täitur viis läbi rea täitetoiminguid. Täitmisteade on koostatud 25.05.2016, vara arestimise akt on koostatud 19.07.
6. (tl 93-95). Täituri assistent sedastas hagejatele 03.04.2020 sõnumis, et täitemenetlus on ebaõnnestunud (tl 86) ning soovitas pöörduda kohtusse. Tuleb märkida, et täitemenetlus on ka pärast hagi esitamist edasi kestnud, sest kostja I töötasu on arestitud 11.11.2020 (tl 79-80). Kohtu hinnangul on usutav, et kohtutäitur tegeles nõude rahuldamise võimaluste leidmisega kuni 2 selle ajani. Seadus sidus aegumise otseselt täituri tegevusega ja tema poolt ametilaselt antava hinnanguga. Seega ei olnud seaduse muudatuse ajaks hagejate nõue ühisvara jagamise hagi esitamiseks aegunud. Kohus järeldab sellest, et hagejate nõue ei olnud aegunud 19.03.2019 tehtud seadusemuudatuse ajaks. Kehtiv seadus aegumistähtaega ette ei näe, seega oli hagejatel õigus esitada hagi.
7. Hagejad on palunud ühisvarana jagada xxx asuva korteriomandi. Abikaasade ühisvaraks on PKS § 25 järgi varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Abikaasa lahusvaraks on ja ühisvara hulka ei kuulu PKS § 27 lg 2 p 2 alusel abielu ajal kinke teel omandatu. Kohtule esitatud 13.10.2004 kinkelepingust nähtub, et A M on kinkinud korteriomandi xxx (registriosa nr xxx) kostjale II (tl 46-50). Asjaolu, et täituri assistent mainis suhtluses hagejatega, et tegemist võib olla ühisvaraga, ei muuda korteriomandit ühisvaraks. Kinnistu ühisvaraks olemise saab tuvastada kinnistusraamatu kande ja selle aluseks olevate lepingute alusel. Kohtu hinnangul on xxx korteriomandi näol tegemist kostja II lahusvaraga ning hagejatel ei ole õigust nõuda selle jagamist ühisvarana.
8. Hagejad on esitanud alternatiivselt nõude lugeda kostjalt I kohtuotsusega tsiviilasjas 2-14-51340 välja mõistetud summa 9840,67 kostjate solidaarkohustuseks. Ühisvara jagamise nõudes ei saa hagejad nõuda uuesti nõude rahuldamist kostja II poolt. Seda oleksid hagejad pidanud tegema tsiviilasja 2-14-5134 raames. Alternatiivne nõue peab TsMS § 370 lg 2 järgi rajanema samadel asjaoludel. Asjaoludeks on käesolevas tsiviilasjas täitemenetluse toimumine kehtiva täitedokumendi alusel, täitmise luhtumine ning ühisvara olemasolu. Iseenesest on võimalik, et ühisvara jagamisel jagatakse ka kohustused, kuid sissenõudja ühisvara jagamise hagi menetluses ei ole võimalik jagatavaid kohustusi tekitada. Need peavad olema varasemalt olemas. Kohustuse täitmise osas on kohus tsiviilasjas 2-14-51340 juba oma seisukoha võtnud ning menetluses ei selgunud, et see olek olnud kostjate solidaarkohustus. Menetluskulude jaotus
9. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab kõik menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Kostjad on esitanud oma menetluskulude nimekirja, mille järgi on kostjate esindajal kulunud õigusnõustamisele 5, 1 tundi, millest kohtu eelistungil osalemine oli 1 tund ja kohtule vastuste koostamine 3,6 tundi ja dokumentide taotlemine kohtutäiturilt 0,5 tundi. Kohtu hinnangul on põhjendatud menetluskuluks 300 eurot ehk 3 tundi. Kohtu eelistungi kestis 18 minutit, mitte tund aega. Kostja esindaja koostatud menetlusdokumentide sisu ja pikkus ei viita sellel, et nende koostamisele kulus tunde. Kostjad on õigustatud nõudma viivist VÕS § 113 lg 1 määras menetluskuludelt. Kai Härmand Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ 3