) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
Võlgnikul on kohustusi ligikaudu 22 961,20 euro ulatuses. Võlgniku vara väärtus võib olla kuni 18 976 €. Võlgnik omab stabiilset sissetulekut töötasu näol, mis on keskmiselt brutosummas 850 eurot kuus. Võlgnik ei suudaks korteri müügi arvelt oma kohustusi täita ning pensionifondi osakute tagasivõtmise rahast selleks ei piisa. Raha osakute eest laekub alles septembris 2021, seni nõuded kasvavad viiviste arvelt. Lisaks teevad kohtutäiturid võlgniku sissetulekust kinnipidamisi, mistõttu ei suuda võlgnik tasuda jooksavid kohustusi korteriühistu ees. Osaliselt kohustused kinnipidamiste võrra vähenevad, samas viiviste ja korteriühistu majandamiskulude arvelt suurenevad. Eeltoodut arvestades saab asuda seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara ja sissetulekud määras, mille arvelt ta oleks suuteline oma kohustusi täitma. 2. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja A Ai pankrot tuleb välja kuulutada.
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga.
3.
lg 6 järgi otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise ning võtab seisukoha täitemenetluse jätkamisele vastavalt täitemenetluse seadustiku § 51¹ sätestatule. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51¹ lg 1 kohaselt võib kohus põhjendatud juhul, eelkõige kui täitemenetluses on võlgnikule kuuluva vara suhtes välja kuulutatud enampakkumine, otsustada, et kohtutäitur viib enampakkumise läbi sõltumata pankroti väljakuulutamisest. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku suhtes alustatud mitmeid täitemenetlusi, millest ühes oli 10.03.2021 enampakkumine välja kuulutatud, kuid aruande esitamise ajaks on enampakkumine tühistatud ning muude 3 enampakkumise kohta aruandes andmed puuduvad ning sellekohaseid taotlusi esitatud pole. Haldur toob aruandes välja, et korteri müük peaks kindlasti toimuma pankrotimenetluses kuna täitemenetluses müügi korral müüdaks korter koos hüpoteekidega, mis alandaks oluliselt müügihinda. Seega puudub põhjendatud alus täitemenetluse jätkamise lubamiseks. 4.
lg kohaselt lõpeb enne pankroti väljakuulutamist võlgniku varale kohaldatud arest pankroti väljakuulutamisega. TMS § 51 järgi lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Seega lõpevad võlgniku suhtes kõik läbiviidavad täitemenetlused ning varale kohaldatud arestid. 5. Vastavalt
lõikele 1 võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub mitte varem kui 15 päeva ja mitte hiljem kui 30 päeva pärast pankroti väljakuulutamist. Kohus määrab võlausaldajate esimene üldkoosoleku toimumise ajaks
§-s 56 sätestatud nõuetele ja ta tuleb nimetada A Ai pankrotihalduriks.
lg 3 järgi esitab haldur ettekande pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude väljaselgitamist, kuid mitte hiljem kui kolm kuud pärast pankroti väljakuulutamist. Mõjuvatel põhjustel võib kohus ettekande esitamise tähtaega pikendada. 7.
lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Eeltoodust tulenevalt on A A kohustatud andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut võlgniku vande.
lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandusvõi kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Kooskõlas
§-dega 89 lg 1 p 1 ja 3 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel A Ai trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. 8.
lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgnikul keelata kuni pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist. Arvestades pankrotimenetluses väljaselgitatut ja maksejõuetuse tekkimise asjaolusid puudub kohtul alus eeldada, et võlgnik suudab äriühingu juhatuse liikmena, likvideerija või prokuristina majandamisotsuseid paremini korraldada kui füüsilise isikuna enda rahalisi otsuseid, mistõttu on käesoleval puhul põhjendatud kohaldada võlgniku suhtes
9. Vastavalt
Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. 10. Pankrotimenetluse kulud 4
lg kolmanda lause kohaselt mõistab kohus pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse.
lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõige 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast, mis 2021 on Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 kohaselt 584 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 12 tundi, arvestusega 100 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu xxx eurot, millele lisandub käibemaks summas x eurot. Tulenevalt asjaolust, et käesolevas menetluses ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluskulude katteks palub ajutine haldur kinnitada ajutise pankrotihalduri tasuks xxx eurot (sh käibemaks), millest xxx eurot, mille lisandub käibemaks x eurot hüvitada
lg 4 alusel riigi vahenditest ja xxx eurot ja sellele lisanduv käibemaks x eurot mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt.
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 1¹ alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et ajutise halduri taotletud tasu ja selle hüvitamise nõue riigi vahenditest ja osaline väljamõistmine võlgniku pankrotivara arvelt tuleb rahuldada. Samuti rahuldab kohus ajutise halduri taotluse tasu kandmiseks büroole
lg 6 alusel.
lg 1 p 2 kohaselt on ajutise halduri tasu pankrotimenetluse kulu.
lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Käesolevas menetluses on kõik eeldused menetluse raugemiseks, kuid raugemist takistab
Seega on põhjendatud
lg 4 alusel ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest summas xxx eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku xxx eurot. Ülejäänud summa, s.o xxx eurot ja sellele lisanduv käibemaks x eurot, kokku xxx eurot mõista välja võlgniku A A pankrotivara arvelt OÜ-le Andrus Õnnik Õigusbüroole, s.o büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 5 (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.