KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuistungi aeg ja koht 27. jaanuar 2021, Tallinn Otsuse tegemise aeg ja koht 2.veebruar 2021, Tallinn, Kriminaalasja number 1-19-5544 K

§ 184lg 21, § 4181 lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 2.

novembri 2020 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Roman Kalashnikov ja tema kaitsja adv. Tanel Mällas Süüdistatav Roman Kalashnikov (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsja Adv. Tanel Mällas Prokurör Vahur Verte RESOLUTSIOON Harju Maakohtu

1. novembri 2020 otsus Roman Kalashnikovi suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioonid jätta rahuldamata. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadist esindaja vahendusel. Menetluskulude peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohtu
2. novembri 2020 otsusega tunnistati Roman Kalashnikov süüdi

§ 4181

lg 1 järgi ja karistati vangistusega 3 aastat,

§ 184

lg 21 järgi ja karistati vangistusega 15 aastat.

§ 64

lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks mõisteti 17 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja alguseks loeti R. Kalashnikovi kinnipidamise aeg alates

1. veebruarist
2. R. Kalashnikovi suhtes valitud tõkend – vahistamine – jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel määrati tühistada. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel mõisteti R. Kalashnikovilt riigituludesse sundraha 1460 eurot, narkootilise aine ekspertiiside kulud kogusummas 3500 eurot, DNA-ekspertiiside kulud 3477 eurot, jäljeekspertiiside kulud 942 eurot, arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi kulud kogusummas 190 eurot, tulirelva ekspertiisikulud 420 eurot, määratud kaitsja tasu 120 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jäeti DNA-ekspertiiside kulud ülejäänud osas, s.o 10 374 euro ulatuses, ja jäljeekspertiiside kulud ülejäänud osas, s.o 628 euro ulatuses, riigi kanda. Lisaks määrati, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena võrdsetes osades.

§ 832

lg 1 ja

§ 184lg 5 p 2 alusel konfiskeeriti R.

Kalashnikovilt sularaha 20 590 eurot, mis on arestitud Harju Maakohtu 26. veebruari 2019 määruse nr 1-19-1428 alusel laiendatud konfiskeerimise tagamiseks. R. Kalashnikov mõisteti

§ 184

lg 21 järgi süüdi selles, et tema, suure varalise kasu ehk enam kui 40 000 euro saamise eesmärgil omandas täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne

1. veebruari 2019 kokku erinevaid narkootilisi aineid suures koguses: 397,31 grammi narkootilisi aineid metadooni ja karfentanüüli sisaldavat pulbrit (milles puhtal kujul narkootilisi aineid metadooni 7,554 grammi ning karfentanüüli vähemalt 0,24 grammi), samuti 8,96 grammi peenestatud kanepit (marihuaana) ning 4 327,4 grammi narkootilist ainet 4FMA´d sisaldavat pulbrit (milles puhtal kujul narkootilist ainet 4-fluorometamfetamiini (4-FMA) 977 grammi), s.o kokku erinevaid narkootilisi aineid enam kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses. Sellest 397,31 grammi narkootilisi aineid metadooni ja karfentanüüli sisaldavat pulbrit (milles puhtal kujul narkootilisi aineid metadooni 7,554 grammi ning karfentanüüli vähemalt 0,24 grammi), s.o kokku rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses erinevaid narkootilisi aineid omandas R. Kalashnikov täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne
2. veebruari
3. Seejärel segas (sh lahjendas) ja pakendas R. Kalashnikov eelnimetatud narkootilisi aineid metadooni ja karfentanüüli sisaldavat pulbrit 2 enda elukohas Tallinnas XXX korteris väiksemateks edasimüügiks mõeldud kogusteks. Nii leiti
4. veebruaril 2019 tema elukohast ja võeti läbiotsimisel ära narkootikumide edasimüügiks vajalikke esemeid: metadooni ja difenhüdramiini jälgedega digitaalkaal Beurer KS22, metadooni ja difenhüdramiini jälgedega kaanega kohviveski BOSCH, metadooni ja difenhüdramiini jälgedega ning tõenäoliselt tsüklopropüülfentanüüli jälgedega kaaneta kohviveski BOSCH, metadooni ja difenhüdramiini jälgedega kokkuvolditud A4-formaadis paberileht; metadooni ja difenhüdramiini jälgedega kasutatud kummikindad; gammahüdroksüvõihappe (GHB) jälgedega kilekott kirjega Rimi; metadooni jälgedega kileribad; pappkarp kirjega Aptamil Prontura 2, milles 254,1 grammi laktoosi sisaldavat pulbrit; plastpurk kirjega MultiPro Plus, milles 109,0 grammi sahharoosi sisaldavat pulbrit; vaakumpakendaja STOLLAR VacuumFresh BVS600, samuti hulgaliselt kasutamata vaakumpakendeid ja hulgaliselt erineva suurusega kasutamata sulgurribaga kilekotte ning XXX maja prügikonteinerist leiti ja võeti ära gammahüdroksüvõihappe (GHB) jälgedega roheline kilekott ja metadooni jälgedega kasutatud kummikindad. Edasimüümise eesmärgil väiksemaks nö müügidoosiks pakendatuna 0,31 grammi narkootilisi aineid metadooni ja karfentanüüli sisaldavat pulbrit (sisaldas puhtal kujul metadooni 0,094 grammi ning karfentanüüli jälgedena) oli R. Kalashnikov enne
5. veebruaril 2019 kella 17.37 peitnud sulgurribaga kilekottidesse pakituna Tallinnas XXX kortermaja trepikojas radiaatorite vahele, kust politseiametnikud selle
6. veebruaril 2019 sündmuskoha vaatluse käigus leidsid ja ära võtsid. Narkootilise aine fentanüüli ja selle analoogide (sh karfentanüüli) ühe doosi hind Eesti Vabariigis on 10-15 eurot. Ülejäänud 397,0 grammi narkootilisi aineid metadooni ja karfentnüüli sisaldavat pulbrit (milles puhtal kujul metadooni 7,46 grammi ja karfentanüüli 0,24 grammi) hoidis R. Kalashnikov Tallinnas YYY kortermaja trepikotta peidetuna kinniteibituna ja sulgurribaga kilekottidesse pakendatuna, ent osundatud R. Kalashnikovi poolt sinna peidetud narkootilise aine võtsid politseiametnikud
7. veebruari 2019 sündmuskoha vaatluse käigus ära. Osa R. Kalashnikovi poolt eeluurimisel tuvastamata isikult, kohas ja ajal enne
8. veebruari 2019 kl 17.37 ajal edasiandmise eesmärgil omandatud suures koguses narkootilist ainet, so 8,96 grammi peenestatud kanepit (marihuaana) hoidis R. Kalashnikov peidetuna Harjumaal Kernu külas metsatukas kuivanud puu juurte all olevas tühimikus (ligikaudsed koordinaadid N 59º08.092' E 024º29.559'), kust politseiametnikud selle
9. veebruaril 2019 sündmuskoha vaatluse käigus leidsid ja ära võtsid. Ülejäänud osa eelnimetatud täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne
10. veebruari 2019 omandatud narkootilistest ainetest, s.o 863,4 grammi narkootilist ainet 30% 4fluorometamfetamiinsulfaati sisaldavat pulbrit, milles 200 grammi 4-fluorometamfetamiini (4FMA) ja 3464 grammi narkootilist ainet 29% 4-fluorometamfetamiinsulfaati sisaldavat pulbrit, milles 777 grammi 4-fluorometamfetamiini (4-FMA) peitis R. Kalashnikov edasiandmise eesmärgil eraldi pakenditesse pakituna Harjumaal Kernus metsatukas oleva kuusepuu juurte juurde (asukoha koordinaadid 59.12632ºN 24.44927ºE) sambla alla tehtud tühimikku, kust politseiametnikud selle 18.04.2019.a sündmuskoha vaatluse käigus leidsid ja ära võtsid. APELLATSIOONIDE SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Süüdistatava kaitsja adv T. Mällas taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega taotleb kaitsja muuta R. Kalashnikovi osas kuriteo kvalifikatsiooni ning mõista R. Kalashnikov õigeks YYY trepikojast leitud 397 grammi narkootilisi aine metadooni ja karfentanüüli ja Kernu peidikutest leitud narkootilise aine 8,96 grammi marihuaana ja 4 327,4 grammi narkootilise aine 4-FMAd sisaldavat pulbri käitlemises ja vähendada R. Kalashnikovile mõistetud karistust 3 ning liitkaristuse moodustamisel

§ 64lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetud raskeimaga ja jätta R.

Kalashnikovi suhtes temalt ära võetud rahalised vahendid konfiskeerimata. Apellandi arvates on kohus asja lahendamisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme, mis seisneb nii

§ 184

lg 21 ebaõigel kohaldamisel, kui ka

§ 56lg 1 ebaõigel kohaldamisel.

Samuti on apellandi hinnangul kohus rikkunud menetlusõigusnorme, mis seisneb eelkõige otsuse põhjendamata jätmises. Tõendid on faktidega seostamata. See on KrMS § 339 lg 2 järgi menetlusõiguse oluline rikkumine, mis on omakorda KrMS § 338 p 3 kohaselt kohtuotsuse tühistamise aluseks. Narkootilisi aineid leiti erinevatest kohtadest. X peidikute osas märgib kaitsja järgmist. Ekspertiisiakti nr 19E-AN0162 punktides 3-4 on ekspert avaldanud, et pakendis YYY ja XXX leitud narkootilised ained on erinevad metadooni, karfentanüüli ja difendhüdramiini sisalduse poolest. Seega on erinevatest trepikodadest leitud ained erinevate ainete sisaldustega, mistõttu ei saa teha tõsikindlat järeldust, et YYY korterelamu trepikojast ja XXX korterelamu trepikojast leitud ainete näol on tegemist sama narkootilise ainega. Kohus leidis otsuse lk-l 18, et kuivõrd nii YYY kui ka XXX trepikojast leitud narkootiliste ainete pakendamine ning ka hilisem peitmine on sarnane, siis XXX trepikojast leitud narkootilise aine on pakendatud R. Kalashnikovi korteris XXX. Otsuse lk-l 19 leidis kohus, et just R. Kalashnikov oli isikuks, kes käitles narkootilisi aineid XXX korteris. Kohus tugines tõenditele, mis saadi XXX maja prügikonteinerist esemete leidmisel, nagu teibirullid, teibiribad, kummikindad, kilerull, kileribad, kohviveski, pakend, propüleen glükooli pudel, neile tehtud ekspertiisist. Tulenevalt DNAekspertiisiaktist nr 19E-GE0187, on kummikinnastelt leitud DNA-proovidest eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev R. Kalashnikovi DNA-profiiliga. Lisaks tõendab R. Kalashnikovi poolt narkootilise aine käitlemist tema elukohas läbiotsimise käigus leitud narkootiliste ainete tootmisele viitavate esemete avastamine, milliste hulgas olid näiteks teibiribad, vaakumpakendaja, 3 kohviveskit Bosch, vaakumpakendid, digitaalkaalud, kilerull, kummikindad (sh kasutatud kummikindad). Seega leidis kohus, et kõik R. Kalashnikovi korterist leitud esemed seostuvad otseselt narkootiliste ainete töötlemisega. Kaitsja ei vaidle vastu, et narkootiliste ainete pakendamine võis toimuda XXX korteris. Selles osas on süüdistatav ütlusi andnud. Kuigi kohus on üldiselt asunud seisukohale, et kui süüdistatava ütlused on

1. veebruari 2019.a sündmuste ja muude asjaolude kohta ebausaldusväärsed, siis samal päeval XXX elamu lähedal olevast prügikastist leitud esemete osas ning kohviveski kasutamise osas tugineb kohus ka süüdistatava ütlustele, kes ei eitanud, et tema viskas esemed prügikasti ning samuti kinnitas ta, et kasutas kohviveskit narkootilise aine lahjendamiseks. R. Kalashnikovi ütluste kohaselt andis ta oma korterivõtmed Riias N nimelisele isikule, kes oli isikuks, kes viibis pärast
2. veebruari 2019 (ehk pärast võtmete üleandmist) R. Kalashnikovi korteris aadressiga XXX. Seda, et N nimeline isik R. Kalashnikovi korterit võis kasutada, kinnitab ka tunnistaja BB. Oluliseks tõendiks, mis kinnitab süüdistatava ütlusi, on ka kohtu poolt viidatud DNA-ekspertiisiakt nr 19E-GE0187, mille ekspertarvamuse punktides 1-5 on ekspert XXX prügikastist leitud esemete osas leidnud DNA täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. See tähendab, et lisaks R. Kalashnikovile, kes elas nimetatud korteris ning kes tema ütluste kohaselt koristas oma korterit, asetades kõik korteris olnud prügi Rimi kilekotti, mille ta hiljem viskas prügikasti, oli esemetega puutumuses veel isikuid. Seega ka isik, kes võis narkootilisi aineid XXX korteris pakendada. Nii puudub tõsikindel tõend, millele tuginedes saaks järeldada, et just R. Kalashnikov oli isikuks, kes käitles XXX korteris narkootikume. Lähtudes KrMS § 7 lõikest 3 tuleb kõik kahtlused tõlgendada aga süüdistatava kasuks. 4 Kohtu poolt viidatud kohviveskite suure hulga

§ 4181lg 1 järgi karistus miinimummääras ehk 1 aasta vangistust.

Kaitsja ei nõustu ka kohtu üksikkaristusena mõistetud 15-aastase vangistusega.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise aluseks on isiku süü.

Kohus leidis, et R. Kalashnikovi süü on suur. Kaitsja leiab, et isik ei käidelnud narkootilist ainet, v.a XXX trepikojast leitud aine, mille osas on ta enda seotust tunnistanud. Ülejäänud narkootiliste ainetega tal puutumust ei ole. See tähendab, et ta ei ole käidelnud narkootilisi aineid

§ 184lg 2-1 tähenduses.

Seega on kohtu lähtekoht karistuse mõistmisel ebaõige. Vaatamata eeltoodule märgib kaitsja, et 15 aastat vangistust ei vasta oma ranguses asja tehioludele. Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt arvestatakse karistuse mõistmisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kaitsja hinnangul saaks õiguskorra kaitsmise huvid rahuldatud oluliselt leebema karistusega. Kriminaalasjas nr 1-17-10573 (K) oli tegemist oluliselt suuremal hulgal narkootilise ainega ning nimetatud asjast eraldati eraldi menetluseks veel kriminaalasi, kus narkootilise aine hulk oli nii suur, et sellest piisas joobe tekitamiseks 10 000 000 inimesele, kuid isikutele, kes tegelesid narkootiliste ainete käitlemisega grupis, mõisteti karistuseks 7 aastat vangistust. Kaitsja hinnangul ei ole süü suuruse otsustamisel vahet menetlusliigil ning karistused peavad olema proportsionaalsed. Seetõttu leiab kaitsja, et 7 kui ringkonnakohus ei muuda R. Kalashnikovi teole antud hinnangut, tuleb karistust leevendada ja mõista karistus, mis jääb alla 10 aasta. Kaitsja ei nõustu ka kohtu seisukohaga liitkaristuse osas. Kaitsja hinnangul ei oleks kohus pidanud lähtuma kumulatsiooniprintsiibist. Lähtuda tulnuks absorptsioonipõhimõttest, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga. Kaitsja hinnangul on

§ 184

lg 2-1 alusel mõistetud karistus juba vastav süü suurusele ja karistuse eesmärkidele vastav. R. Kalashnikovi kahtlustatavana kinnipidamisel leiti ja võeti ära tema valdusest sularaha 13 390 eurot ja

1. veebruaril 2019 teostatud läbiotsimisel XXX, leiti ja võeti ära sularaha 7200 eurot. Kohtu hinnangul ei ole R. Kalashnikov tõendanud raha legaalset päritolu. R. Kalashnikov selgitas, et sai osaliselt raha ülemuselt IM-lt, et soetada töö tegemiseks sõiduk. See raha kanti üle tema SBERBANK kontole, kus ta selle sularahas välja võttis ja Eestisse toimetas. Asjaolu, et süüdistatav ei deklareerinud raha Eestisse toimetamist, ei anna alust seisukohale, et raha ei ole saadud R. Kalashnikovi poolt näidatud viisil. Samuti on kaitsja hinnangul ebaoluline, kus isik rahalisi vahendeid Eestis hoidis. Etteheited, kas süüdistatav, kui hoidis raha kodus, ei kartnud, et need kolmandate isikute poolt, kes süüdistatava korterit kasutasid, ära ei varastata, on asjakohatud. Kriminaaltulu osas on isikul endal kohustus tõendada rahaliste vahendite päritolu. Ei ole tõendatud, et süüdistataval ei olnud võimalik saada rahalisi vahendeid viisil nagu seda avaldas süüdistatav. Samuti ei ole tõendatud, et süüdistatav oleks saanud rahalisi vahendeid narkootiliste ainete müügist. Seega, asjas ei ole kogutud tõendeid, mis lükkaksid ümber süüdistatava seisukoha raha päritolu osas. Nii ei saa lugeda tema kinnipidamisel ning tema kodus toimunud läbiotsimisel leitud raha kriminaaltuluks, mida saaks konfiskeerida. Süüdistatav Roman Kalashnikovi apellatsioon kujutab sisuliselt tema poolt maakohtus esitatud seisukohtade kordamist. Apellatsioonis ei nõustu süüdistatav ühegi maakohtu järeldusega, mis on tehtud kohtuotsuses ja mis on süüdistatava süüd kinnitavad. Ta leiab, et maakohus ei ole arvestanud tema poolt esitatud argumente, millised on apellatsioonis esitatud kui süüd välistavad argumendid. Nii selgitab süüdistatav, et maakohus järeldas valesti, et S ei saanud jätta temale metadooni nö heateo eest tasuks, sest oli juba surnud. Tegelikult ütles talle, kus asub S poolt temale jäetud pulber N, kellega ta kohtus Riias
2. ja
3. veebruaril 2019, kes oli S sõber ja kellele ta andis oma korteri võtmed ajaks, kui ise ära sõitis. Kohtuistungil ta selgitas, et sai narkootilise aine N-lt. Samamoodi rääkis N talle kohvimasinast sel kohtumisel. Kohus viidates tema ütlustele, et S kasutas tema korterit XXX kuni 2018 lõpuni, märkis, et selleks ajaks oli S juba surnud. Süüdistatav täpsustab apellatsioonis, et tegelikult ta väitis, et andis võtmed S-le, kuid kes seal tegelikult elab, seda ta ei teadnud. Kohus ei ole arvestanud tema süüküsimuse otsustamisel seda, et korterist leiti ka sellist DNA-d, mis ei kuulu temale, samuti leiti dokumente nii JS (autojuhi load) kui ka LS nimele (id kaart). Eeltoodu annab aluse järeldada, et need inimesed on ka korterit kasutanud. Süüdistatav väidab, et oli tihti pikalt Eestist eemal ja ei kasutanud korterit. Kohus ei ole uskunud, et ta töötas firmas väljaspool Eestit ja võtnud seejuures aluseks prokuröri poolt esitatud tõendi, et sellist firmat Venemaal ei ole registreeritud. Süüdistatav selgitab, et pärast omaniku vahetumist on firma registreeritud hoopis Valgevenes ja see tõend ei saa seega tema väiteid ümber lükata. Ka peab kohus tema ütlusi ebausaldusväärseteks seetõttu, et ta ei osanud nimetada täpset aadressi Peterburis, kus asus tema tööandja firma kontor. Süüdistatav selgitab, et ta käis rohkem selle firma ladudes, aga kontori täpset aadressi ta ei tea, teab vaid rajooni. Komandeeringutes viibimist tõendavaid dokumente oli menetlejal võimalik leida mobiiltelefonist, mis temalt ära võeti, sest seal olid elektroonilised piletid. Mis puudutab temalt leitud rahade legaalset päritolu, siis ta taotles, et menetleja teeks vastavad järelepärimised panka ja saaks kinnitust, et rahad olid temale üle kantud töötasuna ja auto soetamiseks. Seda aga ei tehtud. Kohus ei pidanud usutavaks tema väidet, et Kernus oli ta seepärast, et viis sinna sigarette, millised tõi Venemaalt 8 ja pidi Kernus üle andma. Kuna tal ei ole ei autot ega kehtivaid juhilubasid, siis pöörduski JB poole, kes viis ta Kernu ja tema andis sigaretid üle oma tuttavale D-le. Temalt leitud skeem aga näitab, kus on Kernus parkimisplatsid. Selle skeemi alusel ei leitud ka ühtegi narkootikumide peidikut. Narkoaine FMA leiti sellest kohast, mis on tema IPodis juhistes 10 km kauguselt. Arvab, et võis seal käia koos S-ga. Tema ise jäi autosse istuma aga S käis kuskil ära ja tõi koti. Kohus põhjendab tema süüd sellega, et S vabanes vanglast
4. novembril 2018 ja oli vabastatud elektroonilise valve alla. Elektroonilise valve tingimuste rikkumisi S-l ei olnud. Süüdistatav väidab, et selline kohtu väide ei lükka ümber tema versiooni toimunust. Süüdistatav juhib ringkonnakohtu tähelepanu sellele, et ei saa üks inimene e kriminaalhoolduse ametnik kontrollida elektroonilise valve all oleva isiku marsruute, mistõttu ei tähenda tunnistaja OA ütlused tegelikult midagi. S sai valve all olles olla nii XXX korteris kui ka mujal. Tunnistaja JB andis ütlusi, et S surma põhjuseks oli narkootikumise üledoos. Seega ei pea paika OA väide, et S ei rikkunud kriminaalhooldusega temale pandud kohustusi. S Kernu sõitu
5. novembril 2018 kohus samuti ei ole uskunud ja esitanud omapoolsed põhjendused, kuid nendega apellant ei nõustu. Kohus on ka märkinud, et ühelgi DNA proovil ei avastatud S DNA-d. Süüdistatava juhib tähelepanu, et proovid olid võetud 3 kuud pärast S surma. Maakohtu põhjendused, mis on esitatud tema süü kohta ei tõenda tegelikult tema süüd, sest arvestatud ei ole tema väiteid, et kui tema saabus komandeeringust oma elukohta, siis avastas sealt igasuguseid asju, mis viitasid narkootikumidega tegelemiseks ja korjas need kokku ja viskas Rimi kotiga ära. Nende narkootikumidega, mis leiti süüdistuses märgitud aadressitel, ei ole temal mingit pistmist. Seega ei oma mingit tõenduslikku väärtust asjaolu, et tema elukohaks on XXX.
6. veebruaril 2019 tuli ka N tema elukohta ja neil oli riid põhjusel, et tema avastas narkootikumide käitlemisele viitavaid esemeid oma korterist. Ka ei saa tema süüd tõendada YYY leitud narkootikumid. Kohus viitab pakenditele ja teipidele, kuid süüdistatav väidab, et kuna tal on vakumeerimismasin, siis on loomulik, et kui tema oleks pakendanud narkootikume, mis leiti, oleks tema vakumeerinud need. Ka põhjendab omapoolsete väidetega, miks ta ostis uud kohvimasinad ja leiab, et seda ostu ei saa kuidagi kohus tõlgendada tema süüd tõendava asjaoluna. Palub, et kohus pööraks tähelepanu ka ekspertiisiaktidele, kus on muuhulgas ka tuvastatud, et ekspertiisi objektidelt on leitud teiste isikute DNA-d. Süüdistatav ei eita, et ta on tarvitanud narkootikume, kuid ta ei ole kunagi neid käidelnud edasimüümise eesmärgil. Suur osas apellatsioonist on pühendatud S-le, tema tegevusele ja sellele, kuidas süüdistataval oli hirm ja ta S palvel ostis ka asju, mida viimane palus. Näiteks tõi S palvel Sankt Peterburist magneteid. Apellatsioonis käsitletud ekspertiisiaktide osas langeb apellatsioon kokku kaitsja apellatsiooniga. Vaidlustab ka sularaha konfiskeerimist ja esitab omapoolsed väited, mis ühtivad kaitsja apellatsiooni väidetega. Taasesitab oma seisukoha ka

§ 418-1 süüdistuse osas, milles ta oma süüd ei vaidlusta.

Ringkonnakohtu istungil toetasid apellandid esitatud apellatsioone, prokurör vaidles neile vastu. Kaitsja taotles täiendavate tõenditena nõuda kriminaalasja juurde teisest kriminaalasjast ekspertiisiakt, mis kinnitab seda, et teises kriminaalasjas kahtlustatava isiku DNA leiti Kernu peidikust avastatud narkoaine pakendilt, mis välistab tema kaitsealuse süü. Prokurör ei toetanud taotlust. Leidis, et teises kriminaalasjas uurimiseseme asjaolud ei välista R.Kalashnikovi süüd. Kohus jättis taotluse rahuldamata ja leidis, et teises kriminaalasjas läbiviidud ekspertiisi akt ja kahtlustatava ülekuulamise protokoll või kahtlustus, need ei ole tõendiks käesolevas kriminaalasjas ja ei mõjuta ka süüdistatava süüküsimust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, tuli alljärgnevatele järeldustele. apellatsioonidega ja 9 Kohtukolleegium ei nõustu kaitsjaga, kes väidab, et maakohtu otsus on põhjendamata ning tegemist on KrMS § 339 lg 2 mõttes motiveerimata otsusega. Riigikohus on tõesti selgitanud, et sellise rikkumisega on tegemist juhtudel, kui kohtuotsuse põhjendused on ebapiisavad või nad ei ole veenvad. Kohtuotsuse põhistatus tähendab, et kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohtuotsuses tuleb ära näidata, millised asjaolud kohus tõendatuks luges ning millistele konkreetsetele tõenditele ja miks kohus seejuures tugines. Siinjuures aga juhib kohtukolleegium kaitsja tähelepanu asjaolule, et KrMS § 339 lg 2 alusel ringkonnakohtu poolt oluliseks tunnistatud rikkumine ei too kaasa õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Õigeksmõistmise alused on sätestatud KrMS § 309 lg-s

1. Olukord, kus maakohtu otsuse motiivid mõnes küsimuses ei ole piisavad või on ebaselged, on parandatav ringkonnakohtu poolt. See tuleneb KrMS § 341 lg-st
2. Kohtukolleegium nõustub kaitsjaga selles, et otsuse lk 22 on teises lõigus mõned eksitavad laused, kus on eksitud aastaga ja seoses sarnaste kuupäevadega, esitatud üks ebaõige seos, kuid see ei anna alust rääkida kogu otsusest, kui ebaloogiliselt ülesehitatud ja ilma igasuguste tõendite vaheliste seosteta otsusest. Vaidlustatud kohtuotsuses kajastatud tõendite analüüs ja selle pinnalt esitatud kohtu põhjendused on ülejäänud osas loogilised, igakülgsed, objektiivsed ning veenvad, kohtu siseveendumuse kujunemine on otsuse lugejale jälgitav, st maakohus on tõendeid hinnanud nii nagu seda nõuab KrMS § 61 sisu ja mõte. R. Kalashnikovile etteheidetava süüdistuse kui terviku moodustavad erinevad käitumisaktid e tema poolt ebaseaduslik narkootiliste ainete käitlemise, mis süüdistuses esitatud tehiolude järgi koosnes omandamisest, valdamisest, hoidmisest, nende kokku segamisest ja lahjendamisest ning pakendamisest. Kaitsja apellatsioonis esitatud väide, et süüdistatav ei ole soetanud e siis omandanud narkootikume, ei ole õige. Hoidmine toimus ruumiliselt erinevates kohtades, ilma neid soetamata e ei ole võimalik valmistada narkoainetest segusid ega neid erinevatesse kohtadesse peita. Tõsi on see, et teatud juhtudel võivad käitlemisviisid olla üksteisest küll hõlmatud, kuid kuna seadus räägib ebaseaduslikust käitlemisest ja ei esita enam ammendavat kataloogi käitlemisviisidest, siis pole ka enam nõuet käitlemisviiside eraldi kvalifitseerimiseks. Käitlemisviiside rohkus e see, kui üks isik omandab, hoiab, lahjendab, pakendab, peidab jne võib olla oluline subjektiivse koosseisu tuvastamisel ja karistuse mõistmisel. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus küllaldase põhjalikkusega kajastanud kõiki kriminaalasjas uuritud tõendeid, asetanud erinevatest tõenditest tuleneva teabe ning esitatud asjakohased kaitseargumendid omavahelisse konteksti ning piisavalt selgelt ja arusaadavalt põhjendanud oma järeldusi ja seisukohti. Maakohtu otsuses on arusaadavalt välja toodud need tõendeid, mis annavad põhjendatud aluse väita, et kõik narkootilised ained, millised olid leitud erinevatest kohtadest, olid tegelikult ühe ja sama isiku valduses ja selleks isikuks on just R. Kalashnikov. Maakohtu otsuses on põhjendatud, miks kohus sellisele järeldusele jõudis e vägagi selgelt on esitatud need seosed, mis üheselt tõendavad, et R. Kalashnikov on seotud kõigi temale omistatud narkootiliste ainetega. Veel enam, kohtukolleegiumi hinnangul on kogutud tõendite pinnalt tehtav järeldus ühene – välistatud on erinevate isikute valdus nende narkootiliste ainete üle ning välistatud on, et see sai olla keegi teine peale R. Kalashnikovi. Kaitsja väited, et temale ei ole seosed maakohtu poolt hinnatud tõendite ja süüdistatavate süü osas hoomatavad, ei ole tõsiseltvõetavad. Seda eeldusel, et ringkonnakohus ja kaitsja loevad ühte ja sama otsust. Seoses maakohtu otsuses esineva segadust tekitava lõiguga, mis puudutab Kernu episoodi ja Euronicsist ostetud kohviveskite vahelist aega ja ebatäpsusi aastaarvus, kordab kohtukolleegium üle tõendid, mis kinnitavad süüdistatava seotust Kernu peidikutega. Need seisukohad, mis on apellatsioonides esitatud etteheidetena maakohtu otsusele, ei ole esitatud veenvate argumentidena, millised Riigikohtu seisukohast võiksid mõjutada apellatsioonikohut tõendeid ümber hindama. Seejuures märgib kohtukolleegium, et üks 10 tõendite hindamise põhinõue on järgmine: kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul nende samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi), peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Kohtukolleegium aga ei ole selliseid vigu maakohtu otsuses tuvastanud. Maakohus on otsuse tegemisel järginud kõiki otsusele esitatavaid nõudeid ning andmaks hinnangut maakohtu otsuse põhjendatusele, tunnistab kohtukolleegium selle põhjalikult motiveerituks. Maakohus on hinnanud tõendeid nende kogumis ning põhistatud argumentatsiooni tulemusel jõudnud kriminaalkolleegiumi hinnangul õigele järeldusele tõendite usaldusväärsusele antud hinnangu ja süüdistatava süü osas. Maakohus on selgitanud otsuses, miks peab süüdistatava ütlusi ebausaldusväärseteks osas, millega süüdistatav püüab õigustada iga enda sammu ja tõlgendada enda kasuks iga teda süüstavat tõendit. Väga ilmekalt iseloomustab süüdistatava ennastõigustavate väidete esitamise katseid ja nende paljasõnalisust süüdistatava ristküsitlus maakohtus. Süüdistatav ei suutnud selgelt ja arusaadavalt vastata ühelegi nö tema kahjuks esitatud küsimusele, püüdis anda vastuseid, mis kuidagi peaks teda õigustama, kuid samas ei suutnud iseenda väiteid argumenteerida usutavalt. See, et süüdistatav püüab enda õigustamiseks esitada maakohtus selliseid väiteid, mis on vastuolus tema enda poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja ei suuda veenvalt põhjendada, miks ta ütlused erinevatel menetlusstaadiumitel sedavõrd oluliselt muutuvad, on põhjendatud aluseks süüdistatava ütlustega mittearvestamiseks. Seejuures rõhutab kohtukolleegium, et süüdistatav on erinevatel menetlusstaadiumitel andnud erinevalt ka ennast õigustavaid ütlusi ja see viitab ilmselgelt asjaolule, et isik valetab. Ühel korral esitatud valeväite taasesitamine mingi aja möödudes on raske, sest erinevalt reaalselt toimunud faktidest, ei jää valena esitatud faktid nii hästi meelde, kuna neid ei ole reaalselt toimunud. Apellatsioonidest on väljaloetav, et apellandid ei ole nõus maakohtu tõendite hindamisega ja selle tulemusel tehtud järeldusega süüdistatava süü osas. Kohtukolleegium rõhutab ka seda, et mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo põhimõttest, sest süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav (3-1-1-8-10, p 8). Apellatsioonis esitatud väited, mis baseeruvad süüdistatava ütluste eelistamisele kõigi teiste maakohtu poolt hinnatud ja analüüsitud tõendite kõrval, millised koostoimes moodustavadki süüdistatavat süüstavate tõendite kogumi, ei saa olla õigeksmõistva kohtuotsuse aluseks. Õigeksmõistvat kohtuotsust ei ole võimalik rajada vaid süüdistatava ütlustele ja paljasõnaliselt jätta kõrvale kõik muud tõendid. Eelöeldu puudutab vaieldamatult ka seda, millisel määral peab apellatsioonikohus sellise kohtukolleegiumil kujunenud arusaama valguses enda kohtuotsust põhistama. Sellega seoses osundab ringkonnakohus arusaamale, mille kohaselt ei nõua kohtul lasuv põhjendamiskohustus kindlasti mitte üksikasjalikku vastamist kohtumenetluse poole igale argumendile (vt RKKKo 3-1-1-48-12, p 16.3.2) ja seda iseäranis siis, kui tegemist on kaebemenetlusega ning esitakse argumente, millele vaidlustatud otsuses on ammendavalt ja põhistatult juba vastatud ning millega kaebust läbivaatav kohtuinstants nõustub (RKKKo 3-11-92-11, p 15.1). Menetlusosaliste asjassepuutumatute seisukohtade käsitlemiseks puudub kohtul kohustus (vt RKKKo 3-1-1-44-13 p 20). Kohus peab kriminaalasjas välja selgitama tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise ja maakohus on seda teinud. Kokkuvõtvalt, kohtukolleegiumi hinnangul ei ole apellandid esitanud apellatsioonides selliseid kaitseväiteid, mis vääriks tähelepanu ja võiks kaasa tuua maakohtu otsusele vastupidise 11 otsuse e õigeksmõistva otsuse. Need väited, mis on apellatsioonides, ei lükka ümber süüdistatava süüd ja on ilmselgelt otsitud. Süüdistatava ütlused, mis süüstavad SS, on maakohtu poolt tunnistatud põhjendatult ebausaldusväärseks. Tegemist on olukorraga, mis ei ole erakordne ja seda, et leitakse surnud isik, kellele püütakse veeretada oma süüd, on variant, mida on kasutanud süüdistatavad ka varem. Selline püüd aga jookseb alati luhta, sest just ristküsitlus viib süüdistatava versiooni ummikusse ja kohtule saab selgeks, et tegemist on olukorraga, kus süüdistatav on kellegi surmast teada saanud, seda teadmist püüab pingeliselt varjata ja tunnistab, et sai alles surmast teada, kuigi täpset surma aega ta ei tea, mistõttu on raske ühest kaitseversiooni esitada ja seda hakatakse kohandama hiljem teada saadud surma kuupäevaga, mis kokkuvõtvalt mõjutabki oluliselt süüdistatava ütluste usaldusväärsust. Ehk, süüdistatav süüdistab isikut tegudes, mis ajaliselt jäävad aega, kui ta oli juba surnud. Kõik kahjulik, mis on süüdistatava vastu süüdistusel öelda, kandub süüdistatava ütluste järgi surnud isikule. Nagu kohtukolleegium juba märkis, on maakohtu otsuses esitatud põhjalikud järeldused, et kõik, mis süüdistatav püüab omistada SS-le, on tegelikult temale endale etteheidetav ja süüdistatava süü osas kogutud tõendid välistavad SS rolli kogu narkootikumide käitlemise protsessis, mis on omistatud süüdistatavale. Tõsiseltvõetavad ei ole ka isikut tõendavad dokumendid, mis on leitud süüdistatava korterist teiste, väidetavalt temale võõraste, isikute nimele. Esiteks, isegi, kui need on sinna reaalselt jäetud nende omanike poolt, ei lükka see ümber süüdistatava süüd. Teiseks, kohtukolleegium ei usu sellesse, et need ka tegelikult on nende omanike poolt sinna jäetud. Kuidagi ebaloomulik ja eluliselt mitteusutav on fakt, et süüdistatava korterisse jätab mitu just temale väidetavalt täitsa võõrast isikut oma isikut tõendava dokumendi. Jällegi lubab kriminaalmenetluslik kogemus väita, et sellised manipulatsioonid ei ole esmakordsed ja ennegi on kohtupraktikas esinenud kaasuseid, kus keelatud esemete, varastatud asjade või kuskil konkreetses korteris, kus midagi seadusevastast toimus, leitakse süüdistatavale täiesti võõra isiku dokument. Kas see on tõesti sinna kellegi poolt kogemata jäetud või on see süüdistatava enda püüd kuidagi ennast distantseerida ebaseaduslikest esemetest ja kuriteo sündmuskohast, seda on raske tõendada, kuid kohtu siseveendumust selline asjade juhuslikkus e mitu inimest jätavad ühte kohta oma dokumendi ja millegipärast kannab süüdistatav ühele nende isikute abikaasast üle raha jne, kindlasti mõjutab. Veel väidab süüdistatav, et prokuröri poolt kohtule esitatud äriregistri väljatrükk selle kohta, et sellist firmat nagu Vitjaz Venemaal ei eksisteeri, ei lükka tema väiteid ümber. Nimelt väidab süüdistatav apellatsioonis ja rääkis ka oma viimases sõnas, et „antud hetkel on see firma registreeritud Valgevenes. Sellepärast, et skeem, mille järgi töötab ettevõte Vitjaz on, et Euroopast viiakse kaup Valgevenesse ja seejärel Valgevene müüb kaupa juba Venemaale. Valgevene ja Venemaa kuuluvad tolliühendusse. See töötab niimoodi.“ Süüdistatav sai teada, et prokurör tegi väljavõtte äriregistrist ning esitas vastava väljavõtte kohtule kohtuliku uurimise lõpus. Kohe pärast seda e enne kohtuliku uurimise lõpetamist, küsis kohus menetlusosalistelt, kas neil on veel täiendusi, taotlusi enne kui kohtulik uurimine lõpetatakse. Sel momendil ei olnud süüdistataval ei täiendusi ei taotlusi. 4 kuud hiljem räägib ta, et see firma ei olnud üldse registreeritud Venemaal. Kohtukolleegium ei pea seda eluliselt usutavaks, et isikul, kellel on mingile tema vastu esitatud tõendile midagi vastu väita, ei avalda seda kohtule kohe ja hakkab oma väiteid muutma 4 kuud hiljem. Süüdistatav väidab, et töötas firmas alates 2018, firma aga ei eksisteeri Venemaal juba 2016 aastast. Ei ole usutav, et isik, kes asub tööle mingisse eraettevõttesse, ei tea, kus riigis asub selle firma nö peakontor. Süüdistatava puhul võib üheselt väita, et tema väidete näol on enamasti tegemist ennastõigustavate väidetega ja igale kontrollitud väitele tuleb uus ennast õigustav vastuväide. Kaitsja apellatsioon süüdistatava süü osas on ehitatud üles süüdistatava ennastõigustavatele ütlustele e kaitsja arvates on süüdistatava ütlused usaldusväärsed. Kaitsja hinnangud 12 konkreetsetele ekspertiisiaktidele, mis apellatsioonist väljaloetavalt moodustavad süüdistatava ütlusi toetavate tõendite kogumi, on ühekülgsed. Kaitsja märgib, et ekspertiisiaktist nr 19E-AN0162 ekspertarvamuse punktides 3-4 on ekspert avaldanud, et pakendis YYY ja XXX leitud narkootilised ained on erinevad metadooni, karfentanüüli ja difendhüdramiini sisalduse poolest. Seega on erinevatest trepikodadest leitud ained erinevate ainete sisaldustega, mistõttu ei saa teha tõsikindlat järeldust, et YYY korterelamu trepikojast ja XXX korterelamu trepikojast leitud ainete näol on tegemist sama narkootilise ainega. Kohtukolleegiumi hinnangul on aga põhjendatult maakohus seondanud neid kahte peidupaika ühe isikuga just seetõttu, et tegemist oli sama narkootilise ainega ja ka lisaaine ning suhkrute proportsionaalne sisaldus oli sarnane. Eksperdiarvamuse kohaselt YYY leitud radiaatori ja seina vahel suures pakendis olev helepruun pulber massiga 397g sisaldab metoonhüdrokloriidi ja karfentanüüli. Puhtal kujul on 397g aines 7,46 g metadooni ja 0,24 g karfentanüüli, lisaks on difenhüdramiini lisaainena. XXX korrusmaja trepikoja radiaatori ja seina vahel olnud väiksemast pakist leiti kokku pulbrit 0,31 g, mis sisaldab samamoodi metadoonhüdrokloriidi ja karfentanüüli. Puhtal kujul on metadooni 0,094 g. Ka selle aine puhul oli seguaineks difenhüdramiin. Kaitsja poolt esile tõstetud asjaolu, et puhta aine kogus on erinevates segukogustes erinev, maakohtu järeldust ei väära. Üks ja sama lisaaine ja suhkrute proportsionaalsus lubab cäita, et need pulbersegud on segatud ühe ja sama isiku poolt. Kohtukolleegium nõustub prokuröri väitega, et kui ca 400 gr pulbrisegu, kus suurem osa on ballastainet ja see on segatud kodustes tingimustes, ei ole võimalik garanteerida selle segu ühtlast segunemist ning kogu pulbrisegust võetud ca 1/1000 doos ja kogu ülejäänud aine ei ole puhta narkoaine osas sarnase kontsentratsiooniga. Sarnased on aga mõlema pakendi peitmisviis ning kasutatud magnetid. R. Kalashnikovi elukohast Tallinnas XXX korterist leiti ja võeti läbiotsimisel ära esemed, mida oli kasutatud XXX ja YYY trepikodadest leitud ainete pakendamisel: nii leiti korterist metadooni ja difenhüdramiini jälgedega A4 paberilehti, kaks metadooni ja difenhüdramiini jälgedega kohviveskit Bosch, metadooni ja difenhüdramiini jälgedega digitaalne lauakaal Beuer KS22, kolm paari metadooni ja difenhüdramiini jälgedega kummikindad. Ekspertiisi järeldused seovad need esemed mõlemast trepikojast leitud narkootilise ainega kuna nende kahe trepikoja peidukohtadest leitud pulbrid on omavahel seotud nii ainete sisalduse kui ka pakendamisviisi poolest. Ehk siis narkootilise ained, mis leiti trepikodadest on seotud süüdistatava elukohaga ja süüdistatava endaga tema DNA kaudu. Prügikastist leitud esemed on samuti seotud süüdistatava elukohaga ja ka süüdistatava endaga. Kaitsja heidab maakohtule ette, et seostades prügikastist leitud esemeid R. Kalašnikoviga, ei ole kohus arvestanud, et äravisatud esemete hulgas on ka kolmandate isikute DNA, mis kinnitab, et korteris viibisid kolmandad isikud. Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa see asjaolu, et äravisatud esemete hulgas oli selliseid esemeid, millel leiti kolmandate isikute DNA, kuidagi teha olematuks, et eksperdi arvamuse kohaselt kolmandast kummikindast proov A190806 ja neljandast kummikindast proov A190807 saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on kokku langev süüdistava DNA profiiliga tõenäosus suhtega
3. Teibirullilt liimipoolelt proov A190801, pudeli korgilt proov A190802, pudeli küljelt proov A190803, esimeselt kummikindalt proov A190804, teiselt kummikindalt proov A190805 saadi samamoodi DNA täisprofiil, mille pinnalt ei saa välistada süüdistatava pärineva bioloogilise materjali sisaldamist. Kilerulli keskosalt proov A190810 saadi DNA analüüsil täisprofiil, mille tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada süüdistatava bioloogilise materjali sisaldumist. Kaitsja juhib tähelepanu alljärgnevale. Kohtu poolt viidatud ekspertiisiaktis nr 19E-TR005 analüüsiti aadressilt YYY trepikojast ja R. Kalashnikovi kodust ja ära visatud prügist leitud 13 soonkinnitustega kilekotte ja teibiribasid ning tuvastati, et YYY ja R. Kalashnikovi kodust leitud väiksemad soonkinnitusega kilekotid ei pärine samast partiist. Samuti YYY trepikojast ja ekspertiisiks esitatud teibiribad ei moodusta ühtset tervikut (ekspert möönab ainult, et need võivad küll pärineda ühest partiist). Samuti YYY trepikojast, Rimi 3 ja Rimi 5A ekspertiisiks esitatud teibiribad/teibirull ei moodusta ühtset tervikut. Kohtukolleegiumi hinnangul ei lükka need asjaolud aga ümber, mis on samuti selles ekspertarvamuses leitud ja nimelt, et süüdistatava kodust pakendist RK kodu 27 ja kõrval majast sündmuskohast YYY leitud soonkinnitustega kilekotid pärinevad samast partiist. XXX sündmuskohalt leitud ja süüdistatava kodust leitud ja pakendisse RK kodu 30 pakitud soonkinnitusega kilekotid võivad pärineda samast partiist. YYY ja prügikastist leitud RK 8 pakendis küll leitud teibiribad ei moodustanud ühtset tervikut, mingid osad on sealt puudu, kuid ekspert sedastanud, et teibi ribad võivad pärineda ühest teibirullist. Ekspertiisiaktis nr 19E-TR007 on ekspert tuvastanud, et samad soonkinnitusega kilekotid, mida on uuritud ka ekspertiisiaktis 19E-TR005, pärinevad samast partiist, kuid teibiribad, mida on uuritud samas ekspertiisiaktis nr 19E-TR005, ei pärine ühest partiist. See, et partii võib vahetuda e ühe partii kotid saavad otsa ja käiku lähevad teisest partiist kotid ja et teibiribadega ei saa nö puslet kokku panna, see ei lükka ümber samas aktis tehtud teisi järeldusi. Ekspertiisiaktist nr 19E-GE0183 tulenevalt on magnetitelt tuvastatud R. Kalashnikovi DNA-d. Kaitsja peab olulisemaks asjaolu, et sulgurribaga kilekotilt (milles oli aine ja mis oli sulgurribaga kilekotis) võetud proovidest tuvastati, et R. Kalashnikovi DNA-profiili osas ei saa teha usaldusväärseid järeldusi (teine proov) ning esimese ja kolmanda proovi kohaselt R. Kalashnikovi DNA ei ole seostatav sellest proovist saadud DNA-segaprofiiliga. Sellest võib teha ainult ühe järelduse ja nimelt, et R. Kalashnikov ei olnud isikuks, kes käitles narkootilist ainet, mis leiti YYY trepikojast. Kui magnetitel oli R. Kalashnikovi DNA ning sellega on seostatav isiku narkootilise aine käitlemine, siis kuidas selgitada, et DNA-d ei leitud sulgurribaga kilekotilt, milles oli aine. Seega kohtu loogika, et R. Kalashnikov võttis endale midagi suurest pakist ja pani selle hiljem YYY trepikotta tagasi, ei pea paika. Kohtukolleegium rõhutab esmalt seda, et nii prügikonteinerisse visatud kotist ja ka korterist leitud kummikindad annavad aluse järelduseks, et R. Kalashnikovi DNA ei olegi igalt kotilt jne leitav, sest ta kasutas kummikindaid ja süüdistatav ise ei eita ka seda, et kodus kasutas kummikindaid. Sestap jääbki DNA kindale aga mitte kilekotile. R. Kalashnikovi seotust narkootikumidega ja eriti nende segamise ja lahjendamise protseduuridega tõendavad ka sellised faktid, et ta on Google otsingust uurinud narkootikumide kohta ning temalt leiti ka joonis, mis viitab üheselt narkootikumide valmistamisele. Kaitsja ei saa aru, kuidas need asjaolud saavad tõendada R. Kalashnikovi süüd. Kohtukolleegiumi hinnangul ükski esemeline tõend eraldivõetuna ei viitagi millelegi kriminaalsele – kohviveski, vakumeerija, kaalud, kindad, joonis, otsing jne. Kindlasti on ka mõnel kohtukolleegiumi liikmel need esemed koduses majapidamises ja ei saa eitada, et seoses konkreetsete kriminaalasjadega, on tulnud ka narkootikumide osas Google otsingut kasutada, kuid kohus hindab kriminaalsüü tuvastamisel siiski kõiki tõendeid kogumis ja olemasoleva tõendite kogumi pinnalt teeb ka järeldused. Ilmselgelt ei saa kohus uskuda selliseid müsteeriume, millele viitaks olukord, et kõik see, mis eelpoolt kirjas, on üks lihtsalt kokkusattumus e üks juhuste jada. See ei ole mitte ainult eluliselt uskumatu, vaid see oleks müstika. Kernu peidikute osas on süüdistatava seotus nendega tõendatud süüdistatava enda ütlustega selles, et ta viibis Kernus. Seda kinnitab ka tunnistaja BB. Jälitustegevuse protokollis
4. 14 detsembrist 2018 on äratuntav R. Kalashnikov, kelle BB Kernu lähedal autosse võtab ja kellel on kaasas seljakott. R.Kalashnikovi on ära tundnud jälitusprotokolli koostaja ja ka maakohus. Kaitsja vastupidine väide on jäänud paljasõnaliseks, sest sisuliselt ei ole seda väidet vaidlustatud e ei ole taotletud videosalvestise vahetut uurimist ringkonnakohtus. Tagasi Tallinna jõudes liigub R. Kalashnikov jätkuvalt seljakotiga, mis oli raske. Seejuures jälgib ta hoolikalt ümbrust, mis viitab sellele, et tal on mida karta e et tal on kaasas midagi keelatut. Süüdistatava versioon salasigarettidest ei ole kinnitust leidnud ning maakohus on selle kaitseväite põhjendatult jätnud tähelepanuta. Mõned nädalad pärast süüdistatava vahistamist leiti tema kasutuses oleva skeemi ja fotode alusel Kernust peidikutest narkootilist ainet. Ühes peidikus olnud narkootilise aine pakendamisel on kasutatud kilet, mis pärineb samast rullist, mis leiti ja võeti ära kaks kuud varem R. Kalashnikovi kodu läbiotsimisel. Hiljem leiti R.Kalashnikovi kasutuses olnud märkmete järgi samast piirkonnas Kernus mitu tühja peidikut. Kernust leitud narkootiliste ainete pakendamisel on kasutatud süüdistatava kodust leitud rullist pärinevaid kileribasid, samuti on suure tõenäosusega kilekottidel süüdistatava DNA. Seega on kohtukolleegiumi hinnangul süüdistuse versioon, mis leidis kinnitamist ka maakohtu poolt selles, et süüdistatav on omandanud ja hoidnud ka narkootilisi aineid, mis leiti Kernu peidikutest. Siinjuures on kohtukolleegiumi hinnangul siiski asjakohane ka tõdeda seda, et need narkootilised ained, millised leiti pärast süüdistatava vahistamist Kernu peidikutest, olid süüdistatava poolt juba omandatud e mitte ei oodanud kellegi poolt sinna peidetud narkootikumid alles süüdistatava tulekut. Loogiline on järeldada, et tegemist on peidikutega, mille olemasolust on teadlikud kaks inimest – üks, kes peidiku täitis ja teine on R,Kalashnikov, kes narkootiliste ainete olemasolus konkreetses peidikus oli teadlik ja vähemalt kaudselt valdas selles olevaid narkootilisi aineid ja seda isegi enne, kui ise sealt vajalikke koguseid toomas käis. Et rohkem isikuid ei teadnud narkootilise aine olemasolust peidikust tõendab asjaolu, et need olid seal alles ka 2 nädalat pärast R.Kalashnikovi vahistamist. Kernust leitud narkootikumide seos R.Kalashnikoviga on tuvastatud jäljeekspertiisi nr 19E-TR0012 tulemustega, ja nimelt, et nimetatud narkootilise aine ümber olnud kile pärineb samast rullist, mis leiti ja võeti ära kaks kuud varem Roman Kalashnikovi kodu läbiotsimisel. Seega ei saa enam rääkida ainult sellest, et R.Kalashnikov vaid kaudselt valdas peidikutes olevat narkootilist ainet. Ta käis sealt väiksemaid koguseid toomas ning pakendas ülejäänu enda poolt kaasavõetud kilekotti. Selline käitumine kinnitab, et süüdistatav oli ka peidetud narkootilise aine omanik e ta oli selle aine omandanud. Kaitsja on apellatsioonis etteheitvas stiilis rõhutanud ka seda, et maakohus on üldiselt asunud seisukohale, et süüdistatava ütlused on
5. veebruari 2019.a sündmuste ja muude asjaolude kohta ebausaldusväärsed, siis
6. veebruaril 2019.a XXX elamu lähedal olevast prügikastist leitud esemete osas ning kohviveski kasutamise osas tugineb kohus ka süüdistatava ütlustele, kes ei eitanud, et tema viskas esemed prügikasti ning samuti kinnitas ta, et kasutas kohviveskit narkootilise aine lahjendamiseks. Selles osas on asjakohane viidata Riigikohtu otsusele 3-1-1-131-13, milles on esitatud varasemat kohtupraktikat muutvad seisukohad. Nimetatud lahendis muutis Riigikohus varasemat järeldust ja möönis, et on võimalik ka ütluste osaline ebausaldusväärsus. Hiljem on Riigikohus oma otsuses 1-17-1629 selgitanud, et süüdistatava ristküsitlus ja vajadusel kaasnev ütluste usaldusväärsuse kontrollimine (KrMS § 289) võib tuua kaasa võimaluse, et süüdistatav tunnistatakse ebausaldusväärseks tõendiallikaks ning tema ütlused jäetakse täielikult või osaliselt kriminaalasja lahendamiseks lubatavate tõendite hulgast välja. Praegusel juhul on maakohus arvestanud süüdistatava ütlusi niivõrd, kuivõrd on süüdistatav omaks võtnud mingeid fakte, mida ta paraku eitada ei saa ja seda seoses üheselt tema kahjuks hinnatavate tõendite olemasoluga. Näiteks seda, et narkootiliste ainete jääke ja ka nende 15 käitlemiseks vajalikud esemed on tema elukohast leitud, et tema on seotud prügikottidega e viskas need konteinerisse, et tema soetas magnetid, et ta on olnud Kernus korduvalt jne. Kokkuvõtteks kordab kohtukolleegium, et süüdistatavale süüdistuses etteheidetud tegevus on leidnud kohtuliku uurimise käigus täielikku tõendamist ning apellatsioonides esitatud kaitseväited süüdistuse ja maakohtu seisukohti ei kummuta. Apellatsioonides viidatud faktid, et narkootikumide pakenditelt leiti ka kolmandate isikute DNAd, ei välista ega vähenda süüdistatava süüd. Süüdistatav on valinud kaitsetaktika, mille kohaselt ta eitab enda seotust enamuse narkootilise ainega, mille ebaseaduslikku käitlemist talle ette heidetakse. Selline kaitsetaktika ei luba tal väita, et kasutas narkootikumide pakendamisel ka teiste isikute abi e et tegutses grupis veel teiste isikutega e kaastäideviijatega. Ilmselgelt on selliste abistavas rollis, kuid samas kindlasti ka

§ 184

kuriteokoosseisu realiseerinud isikud, kui nad tõesti olemas olid, süüdistatavale teada nimeliselt. Grupi tuvastamine sellise süüdistuse puhul, kus seda tunnust ei ole süüdistatavale omistatud ja süüdistatav ka ise seda ei väida, ei ole kohtu ülesanne, sest see on süüdistatava olukorda raskendav, vähemalt karistuse mõistmise puhul. Kohtukolleegium leiab, et olukorras, kus süüdistatav oma süüd üldse eitab ja talle ei ole ka grupilist käitumist omistatud, on põhjendatud väita, et ei ole välistatud, et kolmandate isikute DNA on sattunud kilekottidele ja muudele esemetele enne seda, kui neid on kasutatud kuriteole viitavate vahenditena ja kuriteo toimepanemise käigus ning nende tegevus ei kattu süüdistatava tegevusega sedavõrd, et see välistaks süüdistatava süü. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga ka süüdistatava käitumisele antud karistusõigusliku hinnanguga e sellega, et süüdistatav käitles suures koguses narkootilisi aineid suure varalise kasu saamise eesmärgil. Maakohus on oma otsuses esitanud põhjalikud arvutused, miks on R. Kalashnikovi poolt käideldud narkootilise aine kogus suur. Selles kohtukolleegiumi hinnangul ei ole vaidlust, kuna isikute arv, kellele selle kogusega on võimalik tekitatada narkojoovet, ületab üle 20000 korra suure koguse alammäära. Riigikohus on oma otsuses 1-18-2232 selgitanud, et

§ 184

lg-s 2-1 on kriminaliseeritud narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine, kui see on toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil. Kõnealune eesmärk kujutab endast süüteokoosseisu subjektiivset tunnust, mis iseloomustab toimepanija käitumise sihte ja näitab kavatsetust narkootilise aine edasise käitlemise suhtes. Tähtis ei ole, kui suure varalise kasu süüdistatav narkootilist ainet käideldes tegelikult sai ja kas tema soovitu ka realiseerus, vaid üksnes see, kui suurt varalist kasu ta taotles. Nii võib

§ 184

lg 2-1 alusel vastutada ka isik, kes soovis küll saada narkootilist ainet käideldes suurt varalist kasu, kuid kellel tegelikult seda ainet näiteks kinnipidamise tõttu müüa ei õnnestunudki, kes müügist midagi ei teeninud või sai loodetust oluliselt väiksemat tulu. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-38-11 on selgitatud, et käideldud narkootilise aine kogus iseenesest ei tõenda veel seda, et kuritegu on toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil. Küll võib see kogumis teiste tõenditega olla oluliseks suure varalise kasu saamise eesmärgi olemasolule viitavaks faktoriks. Kohtukolleegium ei pea eluliselt usutavaks, et süüdistatav omandas temale süüdistuses etteheidetud narkootilise aine koguse enda tarbeks. Tegemist on kogusega, millest piisaks narkojoobe tekitamiseks tuhandetele inimestele. Kogu süüdistatavale süüdistuses etteheidetud narkootilise aine kogus oli süüdistatava valduses üheaegselt e kinnipidamise momendil. Olenemata, et narkoaine oli peidetud erinevatesse kohtadesse, oli see süüdistatava valduses, sest tema omas selle aine üle tegelikku võimu. Teistele ei olnud teada need kohad, kuhu oli narkootikum peidetud. Sisuliselt oli tegemist narkootikumide laoga ja vahelaoga, kuhu olid varud ladustatud ja peidetud – jah erinevates asukohtades, kui siiski süüdistatava kontrolli all. Süüdistataval olid varutud ka need 16 ained, millega segada ja lahjendada omandatud narkootilisi aineid. Tal oli täislik atribuutika narkootikumide segamiseks, lahjendamiseks, pakendamiseks kindlates proportsioonides ja kogustes. Kõik need asjaolud iseloomustavad toimepanija käitumise sihte ja näitab kavatsetust narkootilise aine edasise käitlemise suhtes e kavatsetust narkootilisi aineid edasi müüa. Kuna süüdistatav oli kokku omandanud narkootilist ainet tunduvalt enam, kui 40000 euro väärtuses ja ta tegeles ka selliste käitlemisviisidega nagu seda on lahjendamine, segamine, pakendamine, siis ilmselgelt oli tema eesmärk teenida kasu. Eesmärgiks oli saada kasu kogu narkootilise aine väärtuses e ca 100000 eurot. Süüdistatav, kes on valinud enda kaitsmiseks kõige eitamise tee, ei saagi esitada mingeid versioone sellest, et ta kandis narkootikumide soetamisega mingeid kulusid ja seega tuleb soetamismaksumuseks lugeda 0 eurot. Samuti tuleb jaatada seda, et kasu võrdub narkootikumide maksumuse ja arvu 1 jagatisega. Süüdistatava süüd eitav kaitsetaktika ei loo mingeid võimalusi kohaldada suuremat jagajat e jagada kasu suurus n+1 isikute vahel. Riigikohus o otsuses 1-18-5815 selgitanud, et

§ 184

lg-t 2-1 sanktsiooni silmas pidades on tegemist sättega, mis on mõeldud kohaldamiseks vaid kõige ohtlikumate narkokuritegude korral. Kohtukolleegiumi hinnangul klassifitseerub R. Kalashnikovi poolt toimepandu arvestades narkootiliste ainete kogust, konkreetse narkoaine ohtlikkust, nende müügist saadava kasu suurust, käitlemisviise, konspireeritust, kõige ohtlikuma narkokuriteona. Seega nõustub kohtukolleegium maakohtu otsuses esitatud põhjendustega kuriteo kvalifikatsiooni osas. Apellatsioonides on vaidlustatud ka

§ 418

-1 lg 1 järgi mõisted karistusmäära ning selle vähendamist põhjendatakse muuhulgas ka sellega, et kuritegu ei ole toime pandud kavatsetult nagu seda on leidnud maakohus. Kohtukolleegiumi hinnangul ei kummuta ükski kaitseväide maakohtu seisukohta. R. Kalashnikov on isik , kes orienteerus paremini relvades, kui keskmine kodanik, sest relvad olid tema huviobjektiks ja tal olnud ka varem endega probleeme. Teiseks, R. Kalashnikov toimetas relva üle piiri varjatult. Süüdistatavale mõistetud üksikkaristusi ja liitkaristust peab kohtukolleegium samuti põhjendatuks. Samas peab kohtukolleegium täiesti üleliigseks maakohtu põhjendusi selles osas, miks ei saa süüdistatavale mõista tingimisi vangistust. Maakohus on viidanud vajadusele põhjendada tingimusliku vangistuse mittekohaldamist kahele Riigikohtu otsusele, mis vaidlustatud kohtuotsuse valguses ei ole asjassepuutuvad. Nimelt, viidatud otsused on sellised, kus maakohus kohaldas tingimuslikku vangistust ja sellisel juhul on tõesti kohtul ka põhjendamiskohustus, mida rõhutab ka Riigikohus maakohtu poolt viidatud otsustes (3-1-199-06 p 16 jj; 3-1-1-40-04 p 8). Kohtukolleegium juhib tähelepanu Riigikohtu otsusele 3-1-1116-12 p 11, kus on tehtud rohkeid viiteid ka eelmistele sama seisukohta sisaldavatele Riigikohtu otsustele ja kus Riigikohus on selgitanud, et isiku karistusest tingimisi vabastamine

§ 73

või § 74 alusel ei ole iseseisev karistusliik, vaid üks võimalikest kuriteo eest mõistetud põhikaristuse individualiseerimise viisidest. Süüdistatava karistusest tingimuslik vabastamata jätmine on selline diskretsiooniotsus, mida kohus ei pea eraldi põhjendama. Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus on piisavalt põhjendanud süüdistatavale mõistetud üksikkaristuse määrasid ja ka liitkaristust ja kohtukolleegiumi hinnangul on üksikkaristuste määra põhjendatud asjakohaste faktoritega. Riigikohus on korduvalt juhtinud tähelepanu, millised on need faktorid, mida tuleks arvestada just narkokuriteo eest karistuse mõistmisel. Otsuses 1-17-10162 on Riigikohus selgitanud, et kuigi üldjuhul on narkootikumidega seotud kuriteokoosseisude objektiivsest 17 küljest tulenevalt narkootiliste ainete käitlemisel süü suurust mõjutavatest asjaoludest enim kaalu just käideldud aine kogusel, ei ole tegemist ainsa ega alati ka mitte olulisima süü suuruse hindamiskriteeriumiga. Kuivõrd

§ 184

kaitstavaks hüveks on rahvatervis, mõjutab süü suurust kõigepealt rahvatervise ohustamise määr, mis sõltub eelkõige ohustatud isikute arvust, tegutsemise ajast ja aine ohtlikkusest. Kõiki neid süü suurust mõjutavaid asjaolusid tuleb hinnata kogumis (p 41). Kohtukolleegium ei pea ka asjakohaseks kaitsja apellatsioonis esitatud arutlusi teemal, mis puudutab süüdistatavale mõistetud karistuse võrdlust kokkuleppemenetluses mõistetud karistustega. Esiteks rõhutab kohtukolleegium, et isikule, kes ise oma kuriteod hukka mõistab ja neid kahetseb, on riigipoolne hukkamõist väiksem e selline isik saab loota karistuse kergendamisele. Selle väite ehedaks näiteks on kaitsja poolt apellatsioonis võrdlusena toodud kokkuleppemenetluses tehtud otsus Kärbergide kriminaalasjas. On mõistetav ja kooskõlas kokkuleppemenetluse olemusega, et kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus on võimalikud prokuröri poolt teatavad järeleandmised nii kindlakstehtud faktiliste asjaolude karistusnormi alla subsumeerimisel kui ka süüdistatavale karistuse liigi ja määra valikul. Võrreldavad ei ole ka nendes kahes asjas e Kärbergide ja R. Kalashnikovi kriminaalasjades tehtud konfiskeerimisotsustused. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka muid mõjutusvahendeid, sealhulgas vara laiendatud konfiskeerimist, kuivõrd need omavad mõju karistuse eesmärkide saavutamisele ning isiku suunamisele edaspidi süütegude toimepanemisest hoidumisele. Kohtukolleegium ei ole tuvastanud asjaolusid, mis annaks aluse R. Kalashnikovile mõistetud karistuse vähendamiseks. Kohtukolleegiumi arvates oleks kõigi maakohtu poolt tuvastatud karistust mõjutavate tegurite puhul võimalik rääkida kergemast vangistusmäärast vaid karistust kergendava asjaolu – puhtsüdamlik kahetsus – esinemisel ja ka süü tunnistamine. Kohtukolleegium möönab, et süüdistataval on õigus ennast kaitsta ja kõike eitada, kuid kohtukolleegiumi arvates on süü eitamisel ja eitamisel vahe – kas seda tehakse n.ö. süütute võtetega või vahendeid valimata. Eriti küüniline on see, kui süüd eitades veeretatakse süü surnule, kes ennast kaitsta ei saa. Vara konfiskeerimise otsustust on maakohus samuti põhjalikult motiveerinud, selgitanud, miks ei ole tõsiseltvõetavad süüdistatava väited temalt äravõetud raha päritolu osas ja süüdistatav ei ole ka tõendanud selle sularaha legaalset päritolu. Ainuüksi töölepingu esitamine kohtule konfiskeeritud rahasumma päritolu ei tõenda. Kohtukolleegium nõustudes maakohtu otsuses esitatud põhjendustega konfiskeerimise osas, ei pea vajalikuks neid oma otsuses üle korrata. Kaitsja esitas apellatsioonis taotluse hüvitada apellatsioonimenetluse kulud. Esiteks, ei esitanud kaitsja sellekohast taotlust ei enne kohtuistungit ega ka istungil. Teiseks, kukuna kohtuotsus jääb muutmata, kannab need süüdistatav ise. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS §-s 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 , § 344-345 lg-test 1, 2 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse Roman Kalashnikovi suhtes muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 18