maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu majanduslikule sisule, kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil. Kooskõlas KMS § 29 lg 1 esimese lausega on maksukohuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lg 4, lg 6 p-des 5, 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lg 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Vastavalt KMS § 24 lg 1 peab isik maksukohuslasena registreerimise päevast alates täitma maksukohuslase kohustusi, sh lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma KMS § 29 lg 1 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavad arved. 4 K. Protten rikkus oma tahtliku tegevusega otsuse järgi maksukorralduse seaduse (
) § 85 lg 4, käibemaksuseaduse (KMS) § 3 lg 4 p 1, § 24 lg 1, § 29 lg 1 sätestatud nõudeid ning pani Promantes OÜ huvides toime
Promantes OÜ pani toime
Menetlusaluste isikute poolt toime pandud väärteod on tõendatud väärteoprotokolli p 6 loetletud tõenditega. Maksu- ja Tolliameti 07.08.2020 otsuse nr 930018000893 alusel tunnistati K. Protten süüdi
lg 1 järgi ja teda karistati rahatrahviga 200 trahviühikut, mis on 800,00 eurot; Promantes OÜ tunnistati süüdi
Kohtuväline menetleja võttis mõlema menetlusaluse isiku karistamisel arvesse seda, et nad on varem karistamata, karistust kergendavaid ja/või raskendavaid asjaolusid menetleja ei tuvastanud. Karistuse määramisel arvestas menetleja perioodi pikkust, millise vältel vähendati maksukohustust ning vähendatud maksukohustuse summat. Lisaks karistuse eripreventiivsetele eesmärkidele tugines menetleja üldpreventiivsele aspektile: riiklik maksupoliitika lähtub riigi huvist tagada maksuõiguse alaste rikkumiste ärahoidmine, karistus peab kinnitama üldsuse usku ja usaldust õiguskorra vastu. K. Protten ja Promantes OÜ esitasid 21.08.2020 Harju Maakohtule kaebuse. Kaebuses esitatud vastuväited kohtuvälise menetleja otsusele on kokkuvõtvalt järgmised: 1) väärteoasja kohtueelses menetluses 19.02.2019 toimetatud läbiotsimised olid ebaseaduslikud. K. Protten allutati menetlustoimingule enne läbiotsimismääruse olemasolu. K. Protten peeti kinni ja tema liikumisvabadust piirati ning tema mobiiltelefonid võeti ära õigusliku aluseta. Läbiotsimismääruses nr 930018000893/30 oli puudutatud isikuks märgitud A. Protten. Menetlustoimingut alustati vaatamata määruse puudumisele varahommikul kell 07.34 ning alles kell 11.00 toodi uus, parandatud määrus mis kandis numbrit 930018000893/29. Selles määruses oli puudutatud isikuteks märgitud A. Protten ja/või K. Protten ning lisatud sõiduk registreerimisnumbriga x. Järelikult alustati menetlustoiminguga enne, kui selleks oli nõuetekohane määrus, K. Prottenilt võeti ära 2 mobiiltelefoni ilma sellekohast määrust tutvustamata. Läbiotsimise protokollis on läbivalt viidatud määrusele nr 930018000893/30; 2) Promantes OÜ, A OÜ, A OÜ, B OÜ, K OÜ ja K OÜ ei moodusta majandusüksust. Kohtuvälise menetleja otsusest jääb arusaamatuks ja ei ole määratletud, millistel asjaoludel moodustub maksustamise aluseks olev nö üks ettevõte, millele heidetakse ette käibemaksudeklaratsioonides valeandmete esitamist. Otsuses esitatud ja vastulauses valikuliselt käsitletud tunnused (pangaterminalid, raha liikumine, kauba müük Protteni kauplustes) ei võimalda käsitleda äriühinguid ühtse majandusüksusena; 3) kaebajatele jääb arusaamatuks, kuidas samastab menetleja kaubaartlikleid, mille osas on selgelt välja toodud, et erinevad ühingud müüvad erinevaid artikleid. Menetleja on üksnes võrrelnud naiste kleiti ja –toppi ning järeldanud, et need on sarnased. Kaebajate selgitused on jäetud kõrvale; 4) raamatupidamisdokumendid, kaupade sisse ostmine välismaalt, tooteartiklite väidetav sarnasus ja äriühingute dokumentide ebaselgus menetleja jaoks ei tõenda, et äriühingud olid üks majandusüksus, nimetatuga saab tõendada erinevate äriühingute raamatupidamises esinevaid puudusi mitte kaebajatele süüks arvatud maksualaseid väärtegusid; 5) menetleja jättis tähelepanuta ja pidas lepingute puudumise tõttu asjakohatuks eluliselt usutava majandustegevuse kirjeldust (frantsiisi- ja laenulepingud), mis olemuslikult tõendab erinevate äriühingute seaduslikku võimalust koos tegutsemiseks. Lepingute olemasolu ei ole oluline, kui reaalselt viljeletav majandustegevus vastab loogikale, mida menetlejale kirjeldati; 6) kaebajad ei nõustu 30.07.2020 kontrollaktis nr 12.2-3/047443-6 esitatuga; 7) otsuses esitatud nö maksueelise saamise käsitlus ja
kohaldamise põhjendus on õigusvastane, selliste asjaolude kogumi käsitluse pinnalt ei ole majandusliku sisu ümberhindamise eeldused ja alused täidetud. Menetleja väide selle kohta, et teistel 5 äriühingutel peale Promantes OÜ puudus majandustegevus, on paljasõnaline. Kauba ühine hankimine, mõnel ühingul põhivara puudumine, kulude mittejagamine ei tõenda seda, et kõikidest äriühingutest moodustub üks majandusüksus, mida saab maksustada ja väärteokorras vastutusele võtta; 8) menetleja viide halduskohtu lahendile nr 3-19-355 on eksitav, lahend käsitles täitmist tagavate toimingute kohaldamist ning selles ei anta sisulist hinnangut maksukohustuse arvutamise ja selle sisulise seaduslikkuse osas; 9) Promantes OÜ-l puuduvad sellised seosed otsuses nimetatud äriühingutega, mis annaks alust Promantes OÜ-d käsitleda nende äriühingutega ühe ettevõttena ja rääkida täitmata deklareerimiskohustusest. Promantes OÜ ei tegutse OÜ A, OÜ A, OÜ B, OÜ K ja OÜ K kaudu nagu väidetakse menetleja otsuses; 10) mitmete äriühingute käsitlemine ühtse majandusüksusena eeldab põhjalikku, sisulist analüüsi ja seda otsuses ei ole. Menetleja on jätnud tuvastamata järgmised asjaolud: - ühe majandusüksuse tervikolemus; - tervikuna tegutsemise eesmärk; - keskne majandustegevus tervikuna; - kuidas on määratletud majandusüksuse identiteet, mis on nende sidumise aluseks; - kuidas on maksuhalduri käsitletud äriühingutes omavaheliselt lahutamatult seotud materiaalsed vahendid nii, et neid ei ole võimalik käsitleda eraldiseisvatena; - varakogum, ruumid ja sisseseade mida kasutatakse ühe tervikuna defineeritud majandusüksuses; - immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni sidusus; - kliendi- ja hankijasuhete ühetaolisus; - sisulise tegevuse ümberlükkamatu ja eristamatu samasus; - kestev ühetaoline tegevus kogu maksustamise aluseks olnud perioodil; - isikulised seosed, mida ei ole võimalik käsitleda eraldiseisvatena; - spetsiifilised meetodid, mille alusel on lahutamatult tegu ühe ja sama majandusüksusega. 11) kaebajatele jääb arusaamatuks liidetud äriühingute valim otsuses toodud kujul, so miks on ühise üksusena käsitletud just neid äriühinguid; 12) menetleja omistab K. Protteni tegutsemisele juhatuse liikmena negatiivse varjundi – K. Protteni tegutsemine ettevõtjana tähendab mõju omamist äriühingute üle. Sama isiku esindajaks olemine erinevates äriühingutes ei tähenda, et äriühingud moodustavad majandusüksuse. Juhatuse liige korraldab ühe juriidilise isiku majandustegevust ning on loogiline, et selle raames tehakse majandustehinguid. Kui üks inimene esindab erinevaid juriidilisi isikuid ning viimased tegutsevad oma füüsilisest isikust esindaja kaudu, siis kuidas on eelneva pinnalt võimalik järeldada, et tegemist on majandusüksusega? Lepingute sõlmimine juhatuse liikme poolt erinevates äriühingutes ei moodusta üldtunnustatud teooria järgi mitte kuidagi ühtset majandusüksust; 13) Promantes OÜ ei ole kontrollinud teisi juriidilisi isikuid vaid tegi nendega tavapäraseid majandustehinguid. K. Protten selgitas, et tehingud ei olnud suunatud maksueelise saavutamisele vaid sellises vormis tegutsemine oli suunatud majandustegevusele, mis arvestab kohaselt kauba soetamist. Otsuses viidatud äriühingute sisseost ja väljamüük ei ole maksustatud käibemaksuga, sest äriühingute käive on kuni 40 000,00 eurot käibemaksuvabalt. Kaubad, mida äriühingud/väikeettevõtted müüsid, ei ole kuidagi seotud Promantes OÜ kaupade müügiga, tegemist on erineva kauba ja müügiga. Menetleja tegi kontrollostu Keila kaupluses, mis seda fakti kinnitas. Kontrollostu menetleja seda otsuses käsitlenud ei ole; 14) menetleja käsitlus selle kohta, et äriühingute poolt müüdav kaup on Promantes OÜ oma, ei põhine tõenditel. Äriühingutel ei ole keelatud müüa kaupa omandiõiguse muutuseta realisatsiooni korras; 15) menetleja jättis tähelepanuta, et ärinime „Protten“ kasutamine on äriühingute jaoks kuluefektiivne viis edendada müüki, kuid nime kasutamine ei tähenda, et tegemist on ühe 6 äriühinguga. Litsentsi- või frantsiisilepingu alusel sama kaubamärki või ärinime kasutav juriidiline isik ei moodusta majandusüksust kaubamärgi või ärinime kasutusse andjaga; 16) menetleja ei saa omistada meelevaldselt teiste äriühingute käivet Promantes OÜ-le ja väita, et seeläbi pandi toime väärtegu. Promantes OÜ ei tasu OÜ A, OÜ A ning OÜ B saadud rahade eest oma tavapäraseid majanduskulusid. Raha tasusid äriühingud Promantes OÜ-le laenumaksetena või omavaheliste arvete maksmiseks ja need on tavapärased majandustehingud. Laenulepingute alusel tasuti ka intresse; 17) maksuhalduril ei ole pädevust öelda, kuidas äriühingud peavad majandustehinguid tegema. Majandustehingu äririsk on ettevõtja otsustada; 18) menetleja ei ole kontrollinud, analüüsinud ja põhistanud väidet, et erinevatel äriühingutel puuduvad eraldiseisvalt vahendid ettevõtlusega tegelemiseks; 19) äriühingute vahelised majandustehingud (arvete tasumised, laenutehingud) lähtuvad arendatava majandustegevuse vajadusest. Majandustehingud ei ole äriühingute käibe liitmise aluseks, selle tulemusel ei moodustu nö käibemaksu tasumise eest vastutav subjekt, kellel on deklareerimiskohustus. Tegemist ei ole ühise rahaga. Kõik laenulepingud on sõlmitud varasemalt, vastavalt aluseks olnud majandustehingule. Väide, et see iseloomustab majandusüksust, on meelevaldne; 20) müüvale ettevõttele on kasulik, kui seotud ettevõtete töötajad müüvad kaupa mitme äriühingu nimel. Pärast kauba müüki esitab kauba omanik müüjale kauba kohta arve ning nimetatu arveldatakse jooksva aasta lõpus. Tegemist on seadusliku majandustehinguga. Seda on erinevate juriidiliste isikute majandustehingutes raamatupidamislikult ka kajastatud. Kauba kauplusesse toov äriühing ja kaupa müüv ettevõte on mh kokku leppinud, et pakutakse kaupa müüvale ettevõttele finantseerimist, kui see on vajalik. Seega saab kauplust pidav äriühing kasu muul viisil, kui ainult nö arvet väljastades; 21) kaebajatele jääb arusaamatuks teiste äriühingute sisuline analüüsimata jätmine. Kauba hoiule andmine ei ole käsitletav kasumiteenimise puudumisena, kui arveldus müügi osas toimub pärast kauba faktilist müüki (so müügiperioodi järel); 22) kaebajatele jääb arusaamatuks, millel põhineb äriühingute müügi ja käibe omistamine Promantes OÜ-le. Dokumentidest on näha, et kaup on soetatud väikeste äriühingute poolt. Juhul, kui menetleja aktsepteerib kauba müüki, siis tuleb aktsepteerida ka selle ostu. Menetleja järelikult möönab, et tegelikkuses on tehtud kulutusi, kuid neid ei ole arvestuses arvesse võetud. Laosisestused kinnitavad, kui palju, mis summas ja millise äriühingu poolt kaupa soetati. Samuti pidid teadma töötajad millise äriühingu kauba müüki kuhu programmi sisestada, vaatamata sellele, et oli nn üks arvuti (milles on kahe erineva ettevõtte kassa- ja laoprogrammid). Menetlejale on korduvalt selgitatud, et äriühingud ei müü sarnast kaupa, nt meeste püksirihm ning naiste kleit on erinevad artiklid ja tooted; 23) menetleja ei ole otsuses esitanud analüüsi ja metoodikat, millest saaks järeldada, et otsust läbivad äriühingud ei tegutsenud oma tavapärase majandustegevuse raames; 24) maksuarvestus on koostatud valesti; 25) otsuses esitatud maksustamise metoodika on vale: Promantes OÜ käibeks omistamisel kaovad kulud (kauba sisseost), neid ei ole kusagilt maha võetud. K. Protten selgitas oma ütlustes, et käibemaksu tasumise kohustusest vabad äriühingud on müünud kaupa, mis kuulub neile ja mida on õigus müüa käibemaksuvabalt. Promantes OÜ-l ei ole mingit ärilist seost kauba sisse ostmise ja müümisega. Keila kaupluses tehtud kontrollost kinnitas seda väidet; 26) väärteprotokolli teokirjeldus ei ole nõuetekohane; 27) tuvastatud faktilised asjaolud ja kohtupraktika ei võimalda kohaldada otsuses viidatud
; 28) menetleja käsitlus Promantes OÜ vara kuuluvuse ja omandisuhete kohta on tervikuna jälgimatu ja arusaamatu. 7 Kaebajad palusid eeltoodu tõttu tühistada Maksu- ja Tolliameti 07.08.2020 otsus väärteoasjas nr 930018000893, lõpetada väärteomenetlus VtMS § 29 lg 1 p 1 alusel ja jätta kaebajate menetluskulu menetleja kanda. Harju Maakohus määras kaebuse arutamisele 02.10.2020, kohtuistungile kutsuti kohtuvälise menetleja esindaja ja kaebajad koos kaitsjaga. Kohtuistungil taotles kaebaja asja lahendamist kirjalikus menetluses põhjendusega, et faktiliste asjaolude üle vaidlus puudub. Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus kohustas 26.10.2020 määruse alusel kohtuvälist menetlejat esitama kirjaliku seisukoha ning andis kaebajale võimaluse vajadusel vastata. Kohtuväline menetleja esitas kohtule tähtaegselt kirjaliku seisukoha, mille sisu oli kokkuvõtvalt järgmine: 1) väärteoasjas teostatud läbiotsimistoimingud olid seaduslikud. Kaebaja on seda vaidlustanud ka varasemalt, kuid kohus jättis 28.06.2019 määruse alusel kaebuse rahuldamata. Kohus on lahendis hinnanud kaebaja väiteid, samuti võimalikku riivet puudutatud isiku õigustele. Kohtuväline menetleja ei pidanud vajalikuks kohtu 28.06.2019 määruses sisalduvat argumentatsiooni korrata; 2) väärteoprotokolli teokirjeldus on nõuetekohane. Teokirjelduses on viidatud
põhjusel, et
sätestatud koosseisuline tunnus valeandmed on blanketne ja see tuleb protokollis sisustada viitega maksuseaduse asjaomasele normile; 3) vaidlus taandub sellele, kas olukorras kus maksumaksja kasutab erinevaid käibemaksukohuslaste registrisse mittekantud äriühinguid käibemaksu tasumise vältimiseks, on lubatud ja nö maksude optimeerimine või on tegemist maksukohustuse varjamisega
Kooskõlas kohtupraktikaga tuleb tuvastada
kohaldamise eeldused, so 1) õigussuhete kujundamise võimalusi on kuritarvitatud ja 2) seda on tehtud maksueelise saamise eesmärgil. K. Protten on kohtuvälisele menetlejale kinnitanud, et nö väikeste äriühingute eesmärk oli käibemaksuta müük. Promantes OÜ, A OÜ, A OÜ, B OÜ, K OÜ ja K OÜ moodustavad menetleja hinnangul maksuõiguslikus mõttes ühtse majandusüksuse ning K. Protteni poolt selliselt ettevõtluse korraldamine on ilmselge õigussuhete kujundamise võimaluse kuritarvitamine, mille keskseks eesmärgiks oli käibemaksukohustuse vältimine ja seega maksueelise saamine; 4) termin „ühtne majandusüksus“ tähendab väärteoasja kontekstis seda, et menetleja käsitleb kooskõlas majandusliku tõlgendamise põhimõttega, kohtupraktikaga ja
erinevate juriidiliste isikute vahelisi tehinguid ühtse kogumina ja määrab maksukohustused majandussooritusest lähtuvalt õigesse juriidilisse kehasse; 5) Faktile, et vaidlusalused tehingud ei vastanud nende tegelikule majanduslikule sisule ning väärteoprotokolli läbivad äriühingud tegutsesid ühtse majandusüksusena, viitavad järgmised asjaolud: - kõiki äriühinguid juhtis K. Protten nii juhatuse liikme kui osanikuna. K. Protten korraldas äriühingute igapäevast majandustegevust ja tal oli võimalik mõjutada äriühingute tegevust. K. Protten sõlmis kõik lepingud. Nimetatud asjaolu kinnitab K. Protteni võimalust tegevust kontrollida ja koordineerida viisil, et saavutada maksueelis; - kõik äriühingud tegutsesid Promantes OÜ-ga samades tegevuskohtades; - kõik äriühingud müüsid sarnaseid kaubaartikleid, so riideesemeid ja aksessuaare. Menetleja ei nõustu kaebajate väitega, et erinevad ühingud müüsid erinevaid tooteid, mida kinnitas kontrollost. Isegi kui faktiliselt osteti sisse ja müüdi erinevaid kaubaartikleid (kleit vs pluus), siis kõikide artiklite ühine nimetaja oli rõivad ja aksessuaarid. Tegemist oli sarnaste kaupadega, mis ei võimaldanud ostjatel koheselt eristada müüja isikut. K. Protteni esitatud seotud ettevõtete laoarvestus ei võimalda kindlaks teha, milliseid kaubaartikleid erinevad 8 ettevõtted müüvad. Kontrollostu tegemine ei tõenda, et äriühingud ei tegutsenud ühtse majandusüksusena. Ei ole tavapärane kui ostja on sunnitud ühes poes erinevate toodete eest tasuma eraldi pangaterminalides. Korraldus, kus kõikidel poodidel on erinevate kaupade jaoks erinevad äriühingud ja pangaterminalid ning lõppastmes keegi käibemaksu ei peagi maksma on vastuolus kogu käibemaksuregulatsiooni eesmärgi ja mõttega; - klientide jaoks on Protteni kaubamärgiga poodides tegemist ühe ja sama müüjaga. Protteni rõivabrändi esinduskauplused asuvad Keilas (2 poodi), Rakveres (2 poodi) ja Pärnus (1 pood) kus müüvad rõivaid lisaks Promantes OÜ-le ka A OÜ, A OÜ, B OÜ, K OÜ ja K OÜ. Kõik kauplused on kodux järgi Protteni esinduskauplused, puudub viide sellele, et poodides müüakse veel teisi rõivaid. Eeldatavasti oleks väikestel äriühingutel keerulisem kaupa müüa, kuid antud juhul ei saa seotud ettevõtteid pidada iseseisvateks ja sõltumatutel äriühingutel ei lastaks tasuta Protteni nime kasutada. Kaebajate väide frantsiisilepingu kohta ei ole tõendatud; - Promantes OÜ tasus väärteoprotokolli läbivatelt äriühingutelt saadud rahade eest koheselt oma tavapäraseid majanduskulusid. Laenutehingud vormistati vastavalt vajadusele kulusid tasuda. Äriühingutel oli võimalik igapäevase majandustegevusega tegeleda ainult tänu ettevõtete vahel raha jagamisele. Laenu andmine on tavapärane, kuid antud juhul saab kogumis teiste tõenditega järeldada seda, et laenud vormistati eesmärgiga liigutada äriühingute vahel raha, laenumakseid tehti siis, kui Promantes OÜ-l oli vaja tasuda tavapäraseid kulusid. Ühises majandusüksuses võib ühe isiku tehingud ja sellega kaasneva maksukohustuse omistada isikule, kelle kontrolli ja juhtimise all on kõik äriühingud tegutsenud; - A OÜ, A OÜ ja B OÜ müüvad kaupa ainult Promantes OÜ kauplustes ja soetavad ainult K OÜ-lt, mitte ei tegutse eraldiseisvalt ka muudes tegevuskohtades. Kõiki tõendeid kogumis analüüsides ei viita miski sellele, et Promantes OÜ ja teised äriühingud oleksid eraldiseisvad äriühingud, mis oleks tegutsenud tavapärase majandustegevuse raames; - töötaja müüb kaupa mitme äriühingu nimel, tööjõukulude jagamist ei toimu; - väidetavalt tuuakse kogu kaup välismaalt korraga Promantes OÜ-le ja K OÜ-le, kauba toomise kulusid äriühingud ei jaga. Dokumentidest ja arvestusest ei nähtu Promantes OÜ ja K OÜ vahelist tasaarveldust kauba toomise kulude osas; - äriühingud ei jaga kaupluste üüri- ja kommunaalkulusid; - A OÜ, A OÜ, B OÜ, K OÜ ja K OÜ kasutasid igapäevases majandustegevuses Promantes OÜ põhivara; - äriühingutel on sama raamatupidaja; - K OÜ-l puudub ladu kauba hoiustamiseks, K OÜ kasutab Promantes OÜ ladu selle eest tasu maksmata; - Promantes OÜ tasus B OÜ asutamiseks riigilõivu, mille raamatupidamislikult maksis B OÜ tagasi, kuid reaalselt tasuti see K. Protteni isiklikult pangakontolt; - A OÜ, A OÜ ja/või B OÜ ei ole tasunud K OÜ-le konsignatsioonilepingu alusel. Kaebajad ei ole tõendanud oma väidet selle kohta, et tasumine toimus väljapool kontrolliperioodi. Tunnistaja E. H sõnul ei olnud K OÜ seisuga 26.11.2019 konsignatsioonilepingu alusel midagi tasunud; - A OÜ, A OÜ, B OÜ, K OÜ kaupade müügist laekunud rahadest suur osa liikus edasi Promantes OÜ pangakontole, mitte kauba konsignatsioonilepingu alusel müügiks andnud K OÜ-le. Tavapäraselt tasub äriühing esmalt oma kohustused ja seejärel laenatakse raha välja. Rahalise kasu sai Promantes OÜ ja K. Protten, seega saabki ühist majandusüksust kontrollivaks äriühinguks pidada Promantes OÜ-d. 6) Promantes OÜ tegevus oli suunatud maksueelise saamisele, vähendamaks maksukoormust käibemaksu osas 20 916,39 eurot. Kaebajate eesmärk oli müüa samades tegevuskohtades ehk kauplustes käibemaksuvabalt kaupa ning selle võimaluse andis kauba müümine seotud ettevõtete kaudu. Kuna seotud ettevõtted ei olnud käibemaksukohuslased, andis selline konstruktsioon kaebajatele võimaluse vältida käibemaksu tasumist ja saada maksueelis. K. Protteni ütlustega on tõendatud, et seotud ettevõtted ostavad kauba sisse 9 mittekäibemaksukohuslaselt ning sel põhjusel ei ole rentaabel müüa kaupa edasi koos käibemaksuga. Seega müüsid kaebajad teadlikult oma kauplustes kaupa seotud ettevõtete kaudu käibemaksuvabalt, mille tulemuseks oli maksueelis. Kuidas saab mitme äriühingu kaudu kauba müümine olla kuluefektiivsem, kui ühe äriühingu kaudu, jääb arusaamatuks. Tegevust, kus luuakse järjest uusi äriühinguid, mis tegutsevad maksustatava käibe piirmäära täitumiseni, ei saa pidada maksude optimeerimiseks vaid teadlikuks käibemaksukohustusest hoidumiseks; 7) kontrollakt, mis koostati 30.07.2020 on asjakohane. Aktis ei ole muudetud menetleja seisukohti, mis puudutab ühist majandusüksust,
kohaldamist ja 20% määraga maksustatavat käivet; 8) haldusasjas 3-19-355 ei ole lõplikku lahendit, kuid perspektiivitu nõude korral ei oleks kohus Maksu- ja Tolliameti taotlust rahuldatud; 9) KrMS ja
ei välista kriminaal- ja maksumenetluse paralleelsust, tõendamisstandardid menetlustes on erinevad; 10) vastuväide maksuarvestuse õigsuse kohta jääb arusaamatuks, kaebajad ei ole selgitanud, millises osas on arvestuse käik vale; 11) sisendkäibemaksu puhul teatud ostuarvete arvestamine ei tähenda seda, et äriühingud tegutsenuks iseseisvalt; 12) kaebajatele määrati karistus kooskõlas seaduse ja kohtupraktikaga. Kohtuväline menetleja palus eeltoodu tõttu jätta Promantes OÜ ja K. Protteni kaebused rahuldamata ning Maksu- ja Tolliameti 07.08.2020 otsus väärteoasjas nr 930018000893/93 muutmata. Kaebajad esitasid kohtu määratud tähtajaks vastuse kirjalikule seisukohale ja menetluskulude nimekirja. Kaebajate seisukoht oli kokkuvõtvalt järgmine: 1) Harju Maakohus ütles oma 28.06.2019 määruses selgesõnaliselt, et kohtuvälise menetleja tegevusele esitatud kaebuse aluseks olnud menetlusetapis ei ole võimalik vaidlustada maksuhalduri menetlustoimingut ja selle alusel kogutud tõendeid. Seega tuleb 07.08.2020 kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebust lahendaval kohtul võtta seisukoht läbiotsimistoimingute seaduslikkuse osas. Läbiotsimised olid ebaseaduslikud ja sel põhjusel tuleb nende alusel kogutud tõendid jätta kõrvale; 2) väärteoprotokolli teokirjeldus ei ole järeldusteks, mida menetleja on teinud, selgelt piisav; 3) väärteoasjas ei ole tõendatud, et asja läbivatel äriühingutel oli keskseks eesmärgiks maksueelise saamine. Äriühingu ei vaidlusta, et osapoolte vaheliste majandussuhete iseloomust kohaldub sellele konsignatsioonilepingute režiim, mis tähendab käibemaksuarvestuses teisi reegleid, kuid selle eesmärgiks ei olnud maksueelise saamine; 4) väärteomenetluses on maksuhaldur arvestanud juuni 2018-detsember 2018 tasumata käibemaksu summas 20 916,39 eurot, kuid 05.11.2020 on maksuhaldur arvestanud selleks summaks 22 029,01 eurot. Kahes paralleelses menetluses on seega jõutud erinevate summadeni; 5) menetleja ei ole analüüsinud asjaolusid, mis viitavad äriühingute eraldatusele (müük erinevate äriühingute poolt, erinevad pangaterminalid, müügiartiklid jne). Äriühingul ei ole KMS järgi kohustust registreerida ennast käibemaksukohuslaseks; 6) kaupa müüakse Protteni kaubamärki kandvates kauplustes, kuid erinevad äriühingud tegelevad eraldiseisvate kaubaartiklitega. Äriühingute vahel toimuvad vastastikused arveldused, selle kohta on olemas raamatupidamisdokumendid. Etteheidetav ei saa olla, et äriühingutel on sama raamatupidaja. Menetleja on tuvastanud, et kaup on olemas ja seda müüakse, väited puuduva lao osas on valed – kust müüdav kaup siis kauplusesse jõuab. Menetleja käsitlus riigilõivu tasumise kohta ühise majandusüksuse kontekstis ei ole õige; 7) väär on väide, et konsignatsioonilepingu alusel ei ole tasutud. Menetlejale on korduvalt selgitatud, et lepingujärgne tasumine on korra aastas, see tähtaeg ei olnud saabunud. Jooksvalt 10 tehakse sularahas ja ülekandega arveldusi vastavalt vajadusele. Lepingutel on selge majanduslik eesmärk; 8) kliendi jaoks ei ole müüja üks ja sama, erisus on märgitud tootel ja ostutšekil. Kui klient külastab poodi ja sooritab ostu, siis ostu-müügileping sõlmitakse kliendi ja tarnija mitte kliendi ja poe vahel; 9) Promantes OÜ ei tasu A OÜ, A OÜ ning B OÜ saadud rahade eest oma tavapäraseid majanduskulusid. Äriühingud tasusid raha Promantes OÜ-le kas laenumaksetena või omavaheliste arvete maksmiseks. Tehingud on olemuslikult tavalised majandustehingud, vastupidist tõendatud ei ole. Laenulepingute alusel on tasutud intresse; 10) dokumendid kinnitavad, et vaidlusaluse kauba soetasid väikesed äriühingud. Samuti pidid töötajad teadma, millise äriühingu kauba müüki kuhu programmi sisestada vaatamata sellele, et oli nn üks arvuti. Viimases on kahe erineva ettevõtte kassa- ja laoprogrammid, mõlemal on makseterminal; 11) menetleja ei ole karistust piisavalt põhjendanud ja see näitab, et kohtuvälisel menetlejal olid kaebajate suhtes mingid muud, subjektiivsed õigusvastased ajendid. Kaebajad paluvad kohtul tuvastada 19.02.2019 tehtud läbiotsimiste puhul seda, et need riivasid ebaproportsionaalselt kaebajate õiguseid ning jätta kohtul kõrvale menetlustoiminguga saadud tõendid. Kaebajad taotlevad kaebuse rahuldamist, asjas väärteomenetluse lõpetamist VtMS § 29 lg 1 p 1 alusel ja 4360,00 euro (summa sisaldab käibemaksu) menetluskulude riigi kanda jätmist. Kohtu seisukoht: Väärteoasjas heidetakse OÜ-le Promantes ja K. Prottenile ette seda, et viimane esitas OÜ Promantesjuhatuse liikmena äriühingu raamatupidaja vahendusel ajavahemikul juuni 2018detsember 2018 OÜ Promantes käibemaksudeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid. Valeandmete esitamisega kaasnes OÜ Promantes maksukohustuse vähenemine 20 916,39 euro võrra. Väärteoprotokollis sisalduva teokirjelduse järgi varjas K. Protten majandustegevuse korraldamisel osaliselt OÜ Promantes käivet. K. Protten kasutas OÜ Promantes kauba müümiseks iseendaga seotud äriühinguid OÜ A, OÜ A, OÜ B, OÜ K ja OÜ K. OÜ Promantes kauba müümine loetletud ja käibemaksukohuslaste registrisse kandmata äriühingute kaudu aitas vältida kauba müügilt 20% maksustatava käibe deklareerimist ja sellelt käibemaksu tasumist. Kohtuväline menetleja käsitleb OÜ-id Promantes, A, A, B, K ja K nn ühtse majandusüksusena ning käibemaksukohuslaste registrisse kandmata äriühingute käivet OÜ Promantes käibena ning seda põhjusel, et nö väikeste äriühingute (OÜ A, OÜ A, OÜ B, OÜ K, OÜ K) majandustegevuses kasutamise peamine eesmärk on maksueelise saavutamine OÜ-le Promantes. OÜ Promantes ja K. Protten vaidlevad kohtuvälise menetleja seisukohale vastu ning leiavad, et väikeste äriühingute käibe omistamine OÜ-le Promantes ei ole põhjendatud. Tegemist on iseseisvate äriühingutega, mis müüvad käibemaksuta soetatud kaupa. Käibemaksuta soetatud kauba edasimüümine käibemaksuga ei ole majanduslikult mõistlik. Kaebajate hinnangul on menetleja käsitlus ühtsest majandusüksusest meelevaldne ning ei põhine asjas kogutud tõenditel. Seega on keskseks küsimuseks kas kohtuvälise menetleja käsitlus on õige või mitte. Oluliste faktiliste asjaolude üle pooled ei vaidle. Esmalt lahendab kohus kaebajate vastuväite, mis puudutab väärteoasja kohtueelses menetluses teostatud läbiotsimisi: kohus peab otsuse rajama asjas kogutud tõenditele, kuid kaebajad on taotlenud läbiotsimisega leitud ja ära võetud tõendite kõrvale jätmist põhjusel, et menetlustoimingud olid ebaseaduslikud. Väärteoasjas on väljastatud järgmised läbiotsimismäärused: 11 1) läbiotsimismäärus väärteoasjas nr 930018000893/29 (kd I tlk 423-425). Määrus on allkirjastatud kohtuvälise menetleja poolt 19.02.2019 kell 11.10. Määrusel Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 19.01.2019 pealdis „annan loa läbiotsimiseks“. Määruse alusel määrati 1) teostada läbiotsimine A P ja/või Kalev Protteni elukohas aadressil x ning sinna juurde kuuluvates kõrvalruumides (sh panipaik nr 27), 2) teostada läbiotsimine A P ja/või Kalev Protteni käsutuses (omanik, kasutaja, vastutav kasutaja) olevates sõidukites Citroen Berlingo (r/n
Teokirjeldus määrab kindlaks väärteoasja arutamise piirid ning informeerib puudutatud isikut, mida talle ette heidetakse. Juhul, kui menetlusaluseks isikuks on juriidiline isik, siis tuleb väärteoprotokollis nõuetekohaselt kajastada juriidilise isiku vastutuse eeldused. Kohtu hinnangul on väärteoprotokollis (kd II tlk 915-920) vajalikud nõuded täidetud. Samuti ei ole väärteoprotokolli teokirjelduse väidetav ebaselgus ja –piisavus takistanud kaitseõiguse realiseerimist. Kaebajad on end aktiivselt kaitsnud, esitanud asjakohaseid selgitusi ja tõendeid ning vastulause. Väärteoasjas puudub vaidlus ja on tõendatud (kd I tlk 6-112), et K. Protten on juhatuse liige ning tema või temaga seotud isikud osanikud menetlust läbivates äriühingutes OÜ Promantes, OÜ K, OÜ A, OÜ K, OÜ B ja OÜ A. Loetletud äriühingutest on käibemaksukohuslasena registrisse kantud üksnes OÜ Promantes. Äriühingute tegevusalaks on spetsialiseerimata hulgikaubandus (OÜ K, OÜ A), jaemüük muudes spetsialiseerimata kauplustes (OÜ A, OÜ K, OÜ B) või rõivaste jaemüük (OÜ Promantes). Väärteotoimikus on A OÜ, A OÜ, B OÜ, OÜ K ja OÜ K TSD-d, mille järgi on OÜ K deklareerinud vaadeldaval perioodil (juuni 2018-detsember 2018) väljamakseid T. Xele ja L. Xle (viimasele juuli 2018-september 2018), OÜ A S. U , OÜ K S. J (november 2018-detsember 2018), OÜ B M. N , T. L , T. K ja E. A (november 2018-detsember 2018) ja OÜ Promantes K. R , Õ. P , S. P –G , A. L , V. L , M. E (juuni 2018-august 2018) ning Õ. P , S. P –G , A. L , V. L , J. J ja M. E (september 2018detsember 2018). OÜ A väljamakseid deklareerinud ei ole. Seega on loetletud äriühingutest TSD-de järgi vaidlusalusel perioodil (juuni 2018-detsember 2018) igakuiselt teinud töötajatele väljamakseid OÜ K ja OÜ Promantes. Väärteoasjas kuulati korduvalt üle K. Protten, kelle sõnul oli OÜ A, OÜ Be, OÜ K ja OÜ A asutamise eesmärk oli eristada müüki mis on käibemaksuga ja mis on käibemaksuta. Väikeste ettevõtete eesmärk oli kauba käibemaksuta müük – kui kaup ostetakse sisse käibemaksuta, siis miski ei kohusta K. Protteni hinnangul selle edasi müümisel lisama käibemaksu (vt ütlused kd II tlk 768). K. Protteni ütlustega on tõendatud (kd II tlk 538-543, 709-712, 755-761, 762-768), et OÜ Promantes tegeleb Protteni AS toodangu jaemüügiga. Lisaks läheb OÜ Promantes vaikselt üle tootmisele, toodab vaikselt enda tarbeks, tegeleb sisseostuga, edasimüügiga, parandused sisse ostetud toodetel ja nende edasi müük. OÜ Promantes saab Protten kaubamärgi rõivad OÜ Noverol hulgilaost, viimane annab 16 kaubad konsignatsiooni alusel OÜ-le Promantes. Mõlemad ettevõtted on käibemaksukohuslased, kauba tootjaks on AS Protten. OÜ Promantes kaup on laos arvele võetud ning kirjas laoarvestuses. OÜ Promantes annab oma kauba müüki Promantes OÜ poodidesse ja tekib 20% käibemaksumääraga maksustatav käive. OÜ-l Promantes on 5 makseterminali ja kauba müügist laekub raha OÜ Promantes arveldusarvetele. Paralleelselt müüvad K. Protteni sõnul poodides kaupa nn väikesed äriühingud, mis ei ole käibemaksukohuslased. Väikesed äriühingud müüvad kaupa iseseisvalt ja käibemaksuvabalt, kauba maaletoojaks on OÜ K. Kauba ostab OÜ K Poolast, Lätist ja Leedust hulgiturgudelt. Palju kaupa ostetakse füüsiliste isikute käest, kes annavad dokumendi, kus on peal VAT (so käibemaks)
kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu majanduslikule sisule, kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil. Kohus on seisukohal, et suuremast ning laiemast sortimendist huvitatud, riiete, rõivaste ja aksessuaaride jaemüügiga Eesti erinevatel äripindadel tegutsev Promantes OÜ soetas osa kaupa OÜ K nimele ja suunas Protteni kaubamärki kandvates kauplustes müüki nn väikeste äriühingute kaudu üksnes selleks, et saada maksueelist. Kohus nendib, et tegelikkuses oli tegemist käibemaksukohuslasest Promantes OÜ käibega, millelt tulnuks arvestada ja tasuda maksud. Kooskõlas KMS § 29 lg 1 esimese lausega on maksukohuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lg 4, lg 6 p-des 5, 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lg 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Vastavalt KMS § 24 lg 1 peab isik maksukohuslasena registreerimise päevast alates täitma maksukohuslase kohustusi, sh lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma KMS § 29 lg 1 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavad arved. Loetletud nõuded olid kohtu hinnangul täitmata. Kohtu hinnangul on menetleja õiguslik hinnang veatu. Väärteoasjas kogutud tõendid kinnitavad seda, et K. Protten rikkus oma tahtliku tegevusega
lg 4, käibemaksuseaduse (KMS) § 3 lg 4 p 1, § 24 lg 1, § 29 lg 1 sätestatud nõudeid ning pani Promantes OÜ huvides toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo (so maksuhaldurile tahtlikult valeandmete esitamise, kui sellega vähendatakse maksukohustust). Kuivõrd K. Protten on selgitanud, et äriühingute asutamise eesmärk oli kauba käibemaksuta müük, siis pani K. Protten kohtu hinnangul teo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Samuti on tõendatud, et Promantes OÜ pani toime
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo (so juriidilise isiku poolt maksuhaldurile tahtlikult valeandmete esitamise, kui sellega vähendatakse maksukohustust). 21 Maksu- ja Tolliameti 07.08.2020 otsuse nr 930018000893 alusel tunnistati K. Protten süüdi
lg 1 järgi ja teda karistati rahatrahviga 200 trahviühikut, mis on 800,00 eurot; Promantes OÜ tunnistati süüdi
S § 56 lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. RKKKo on oma otsuses nr 3-11-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 31-1-40-04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. Lisaks on kehtivas kohtupraktikas asutud seisukohale (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-58-13, 3-1-1-5213), et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja –järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo eest võib füüsilisele isikule karistuseks määrata rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. Seega on kohtuväline menetleja K. Prottenile määranud väärteo eest karistuse, mis on üle keskmise sanktsioonimäära.
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo eest võib juriidilisele isikule karistuseks määrata rahatrahvi kuni 32 000,00 eurot. Seega on kohtuväline menetleja Promantes OÜ-le määranud väärteo eest karistuse, mis on üle keskmise sanktsioonimäära. Kohus ei tuvastanud kaebajate puhul karistust kergendavaid asjaolusid. Promantes OÜ juhatuse liige K. Protten pani teo toime kavatsetult, töötades välja skeemi, mis võimaldas valeandmete esitamisega vähendada äriühingu maksukohustust üpris märkimisväärses ulatuses. Karistust kergendavate asjaolude puudumine ja süü suurus (so vähendatud maksukohustuse ulatus) annavad kohtu hinnangul aluse määrata kaebajatele sanktsiooni keskmisest ülespoole jääv karistus. Kohtuväline menetleja on põhjendatult viidanud ka üldpreventiivsetele kaalutlustele: riik peab andma selge signaali, et skeemide väljamõtlemine ja ellurakendamine käibemaksusüsteemi kuritarvitamise eesmärgil ei ole aktsepteeritud ning sellise teo eest on ette nähtud karistus. Kaebajate kaitsja on esitanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks 4360,00 euro suuruses summas (summa sisaldab käibemaksu). VtMS § 38 lg 1 järgi järgitakse väärteoasja kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Valitud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 kohaselt menetluskulu. KrMS § 180 lg 1 järgi hüvitab menetluskulud süüdimõistva otsuse korral süüdimõistetu. K. Protteni ja Promantes OÜ kaebused jäid rahuldamata, seega jääb menetluskulu, so valitud kaitsjale makstud tasu 4360,00 eurot) nende endi kanda. Kohtuväline menetleja edastas kohtule väärteoasja originaaltoimiku III köites, need tuleb lahendi jõustumisel tagastada Maksu- ja Tolliametile. /allkirjastatud digitaalselt/ 22 23
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.