← Eesti

4-21-745/9

4-21-745 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2021, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-21-745

(231618004508)Kohtukoosseis Ivi Kesküla Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
  1. märtsi
  2. a määrus Keio Toppasia rahatrahvi asendamises 2-päevase arestiga Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Keio Toppasia (ik 38811060224; elukoht XXX; kannab karistust Tallinna Vanglas: Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Pärnu Maakohtu
  3. märtsi
  4. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetlusalune isik saab ringkonnakohtu määrust vaidlustada vaid advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla poltiseijaoskonna uurija määras 07.02.2019 otsusega nr 2316,18,004508 Keio Toppasiale ÜTS § 85 lg 3 rikkumise eest rahatrahvi 20 trahviühiku ulatuses.
  6. Kuna K. Toppasia ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult alustas kohtutäitur Taavi Söömer 27.03.2019 tema suhtes täitemenetluse nr 196/2019/
  7. 04.02.2021 kirjaga teavitas kohtutäitur T. Söömer sissenõudjat täiteasjas nr 196/2019/253 rahatrahvi täitmise võimatusest. 1 4-21-745
  8. Kohtuväline menetleja esitas 17.02.2021 Pärnu Maakohtule taotluse K. Toppasiale määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga. Kohtuväline menetleja pidas võimalikuks süüdlasele kohaldada üldkasulikku tööd.
  9. Pärnu Maakohus asendas 11.03.
  10. a määrusega K. Toppasiale kohtuvälise menetleja 07.02.2019.a otsusega väärteoasjas nr 231618004508 määratud rahatrahvi 80 (kaheksakümmend) eurot, s.o 20 (kakskümmend) trahviühikut, arestiga 2 (kaks) päeva. Kohus määras, et K. Toppasia kohustub asenduskaristusena kohaldatud aresti ära kandma Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Tallinna arestimajas (Harju maakond, Rae vald, Soodevahe küla, Linnaaru tee 5/1) koheselt peale Pärnu Maakohtu 03.07.2020.a otsusega kriminaalasjas nr mõistetud karistuse kandmiselt vabanemist. Kohtu põhjenduste kohaselt on K. Toppasia varem korduvalt karistatud kuritegude ja väärtegude toimepanemise eest, tal on kokku kolm kehtivat kriminaalkaristust ja üks kehtiv väärteokaristus. Käesoleval ajal kannab ta Pärnu Maakohtu 03.07.2020.a otsusega mõistetud ühe aasta, ühe kuu ja kaheteist päeva pikkust vangistust, mille kandmise aja algus oli 20.07.2020.a. Kriminaalasjas 1-18-1102 vabastati K. Toppasia vangistusest ennetähtaegselt, kuid ta rikkus katseajal alkoholi tarvitamise keeldu, lisakohustusi ja kontrollnõudeid, millega näitas äärmiselt ükskõikset ja üleolevat suhtumist temale kohtuotsusega määratud kohustusesse. Eeltoodust nähtub kohtu hinnangul, et K. Toppasia ei suuda täita temale kohtu poolt pandud kohustusi ning käituda vabaduses seaduskuulekalt, mistõttu puudus kohtul veendumus, et K. Toppasia suudaks täita üldkasuliku tööga kaasnevat kohustust teha tööd tähtaegselt ja vastavalt ajakavale. Seetõttu leidis kohus, et aresti asendamine üldkasuliku tööga ei ole põhjendatud. Kohus selgitas, et KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. 07.02.2019.a määras Lääne prefektuur väärteoasjas 231618004508 K. Toppasiaile rahatrahvi 20 trahviühikut, mille kohus asendab kahe päeva arestiga
  11. Pärnu Maakohtu 11.03.
  12. a määruse peale esitas määruskaebuse K. Toppasia, kes palub Pärnu Maakohtu määruse tühistamist ja tema taotluse rahuldamist ning asendada 2päevane arest 2 tunni üldkasuliku tööga. Kaebuse esitaja hinnangul puuduvad maakohtu põhjendused selle kohta, et ta ei suudaks üldkasulikku tööd ära teha. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  13. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja selle peale esitatud kaebusega, samuti kohtuinfosüsteemis (KIS) K. Toppasia varasemat käitumist iseloomustavate andmetega, asub seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ega kuulu tühistamisele. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et K. Toppasia suhtes ei ole põhjendatud üldkasuliku tööga rahatrahvi asendamine, kuna sellega kaasneb obligatoorselt süüdlase allutamine käitumiskontrollile KarS § 75 kohaselt. K. Toppasia ei ole aga eelneva karistuse asendamise korral käitumiskontrolliga kaasnevaid kohustusi ja ka üldkasulikku tööd nõuetekohaselt suutnud järgida ja täita. Käesoleval ajal kannab ta reaalset vangistust, mis pöörati täitmisele temale määratud kohustuste rikkumise tõttu ja liideti uute kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistusega. Määruskaebuses heidab K. Toppasia kohtule ette põhjenduste puudumist selles osas, et ta ei suuda üldkasulikku tööd ära teha. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu põhjendustega, leiab, et 2 4-21-745 kaebuse esitaja poolt selliseks etteheiteks puudub alus. Maakohus on veenvalt ja arusaadavalt põhjendanud, miks kohtul puudus veendumus, et K. Toppasia ei suudaks üldkasulikku tööd täita. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et K. Toppasia varasem käitumine temale reaalselt mõistetud vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga ja määratud käitumiskontrolli nõuete rikkumine, viitab sellele, et K. Toppasiat ei motiveeri kergemat laadi karistused seaduskuulekalt ja nõuetekohaselt käituma. Kuigi kohtuväline menetleja oli nõus K. Toppasia suhtes üldkasuliku töö kohaldamisega, ei kohusta see nõusolek kohut karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga. Kohtul on siinkohal kaalutlusõigus, kas asendada karistus üldkasuliku tööga või mitte ning kohus arvestab seda tehes süüdlase isikut iseloomustavaid erinevaid aspekte. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult asendanud kohtuvälise menetleja taotluse asendada K. Toppasiale mõistetud rahatrahv, s.o 20 trahviühikut, 2-päevase arestiga ning jätnud selle omakorda asendamata üldkasuliku tööga. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et 2-päevase aresti asendamine üldkasuliku tööga ei oleks ka võimalik KarS § 69 lg 1 teisest lausest tulenevalt. Nimetatu kohaselt vastab ühele päevale arestile või vangistusele üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Seega rikuks käesoleval juhul rahatrahvi asendamine üldkasuliku tööga võrdse kohtlemise printsiipi, kuivõrd rahatrahvi asendamisel arestiga ning selle omakorda asendamisel üldkasuliku tööga, kuid mitte vähem kui 5 tundi üldkasulikku tööd, võrreldes seadusest tulenevast suhtest 1:1, raskendaks see põhjendamatult isikute olukorda, kellel esialgse karistuse juurde tagasi pöördumisel moodustuks suurem karistus kui seda algselt mõisteti.
  14. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes VTMS §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.