1-21-2305/4

(17231701479)Kohtunik Heili Sepp Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri 23.08.

1. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX (X, ik XXXXXXXXXXX) esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo kaebus RESOLUTSIOON Jätta XX esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo kaebus Riigiprokuratuuri 23.08.
2. a määruse peale sisuliselt läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Kriminaalmenetluses alustati 07.08.2017 menetlust selle kohta, et 21.07.2017 kella 10 paiku kasutas YY füüsilist vägivalda enda naabri XX suhtes. Nimelt lõi YY XX kätega keha piirkonda, mille tulemusena kukkus viimane asfaldile ja tundis füüsilist valu selja piirkonnas.
4. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Eve Soostar lõpetas kriminaalasja 10.07.
5. a kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrusega KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. Prokurör koostas viidatud määruse juurde põhistused 20.07.2018, mille kohaselt ei tuvastatud fakte, mille pinnalt oleks võimalik tuvastada kuriteotunnuseid.
6. 30.07.2018 saabus Riigiprokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise kohta. XX esindaja Arina Liskmann-Getsu kaebus
7. Riigiprokuratuur jättis 23.08.
8. a määrusega XX esindaja Arina Liskmann-Getsu kaebuse rahuldamata. Riigiprokurör nõustus ringkonnaprokuröri määruses sedastatuga kriminaalmenetluse aluse puudumises. 1

(4)1-21-2305

1. Riigiprokuratuuri 23.08.
2. a määrusele esitas ringkonnakohtule 29.03.2021 kaebuse XX esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo, kes palub määrus tühistada ja kohustada Riigiprokuratuuri jätkama menetlust.
3. Kaebuse kohaselt sai XX kriminaalasja lõpetamisest teada 09.02.
4. Nimelt alustati YY avalduse alusel kaebaja suhtes kriminaalasjas nr 20231701451 KarS § 121 lg 1 järgi menetlust. 09.02.2021 toimunud kahtlustuse esitamisel uuris XX, millises etapis on kriminaalasi nr
5. Kaebajale tuli üllatusena, et tema eelmise esindaja A. Liskmann-Getsu kaebus oli jäetud rahuldamata ja kriminaalmenetlus oli lõpetatud. Kaebaja esindaja pöördus 19.02.2021 ekirjaga ringkonnaprokurör Eve Soostari poole palvega edastada kaebajale kriminaalasjas nr 17231701479 tehtud määrused, kuivõrd varem ei oldud neid kaebajale edastatud. Ringkonnaprokurör vastas kaebaja esindaja päringule 26.02.2021, muu hulgas selgitades, et kuna määrused edastati kaebaja eelmisele esindajale A. Liskmann-Getsule, siis tuleb lugeda, et kaebaja on määrused kätte saanud. Kaebaja esindaja pöördus 10.03.2021 e-kirjaga ka A. Liskmann-Getsu poole, kuid kirjale ei ole õnnestunud vastust saada.
6. Kaebaja hinnangul ei ole talle kaebuse rahuldamata jätmise määrust kätte toimetatud, sest KrMS § 207 lg-te 2 ja 5 koosmõjust tulenevalt saab kaebuse esitajana KrMS § 207 lg 5 mõttes käsitleda üksnes kannatanut. Seega ei saa KrMS § 207 lg 2 alusel esitatud kaebuse rahuldamata jätmise määruse edastamisel üksnes kannatanu esindajale lugeda, et määrus on toimetatud kätte ka kannatanule. Siinkohal viitab kaebaja Riigikohtu 07.11.
7. a määruse nr 3-1-1-98-12 punktis 9 sedastatule ja leiab, et sellest tuleb asuda seisukohale, et Riigiprokuratuuri 23.08.
8. a määrus toimetati kaebajale kätte 26.02.
9. Arvestades, et kaebaja sai kaebuse rahuldamata jätmise määruse kätte 26.02.2021, on määruse vaidlustamise tähtaeg 29.03.
10. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja hinnangul esitatud kaebus tähtaegselt.
11. Järgnevalt käsitletakse kaebuses väiteid, mis on suunatud Riigiprokuratuuri määruse sisulisele vaidlustamisele. Kaebaja ei nõustu riigiprokuröriga, et YY tegevus ei vasta KarS § 121 lg-s 1 sätestatud teokoosseisule. Kriminaalmenetluse alustamise teate kohaselt tekitas YY oma tegevusega XX-le valu. Selle asjaolu kinnitamiseks koguti kriminaalmenetluses alljärgnevad tõendid: PõhjaEesti Regionaalhaigla EMO kaart; kaebaja 14.09.
12. a ütlused; tunnistaja CC 08.11.
13. a ütlused; videosalvestis; helisalvestis kaebaja 21.07.2017 tehtud kõnest häirekeskusesse; erinevad kriminaalmenetluste alustamata jätmise teated. Nende tõenditega on tõendatud YY poolt kaebaja suhtes KarS § 121 lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemine. Kaebaja poolt kukkumisel valu tundmine on objektiivselt tõendatud PERH EMO kaardiga, millest nähtuvalt pöördus XX meditsiiniasutusse intsidendi toimumise päeval kell 13.
15. Kaebaja peab põhjendamatuks etteheited selle kohta, et 21.07.2017 toimunud konflikt oli tingitud väidetavast järjekordsest kaebaja provokatsioonist. Tegelikult provotseerib XX pidevalt just YY, mistõttu on kaebaja pidanud varem korduvalt kuriteokaebusega politseisse pöörduma. XX suhtes on YY avalduse alusel algatatud KarS § 121 lg 1 alusel kriminaalasi, mida menetletakse jätkuvalt. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks käesolev kriminaalasi on lõpetatud, kui YY poolt KarS § 121 lgs 1 sätestatud kuriteo toimepanemine on tõendatud. Eeltoodud põhjendustel peab kaebaja kriminaalmenetluse lõpetamist põhjendamatuks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16. Kaebus jääb läbi vaatamata, sest on möödunud kaebuse esitamise tähtaeg.
17. Asjas puudub vaidlus, et käesolev kriminaalasi lõpetati Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Eve Soostari 10.07.
18. a määrusega ja põhistatud määrus koostati 20.07.
19. XX endine esindaja A. Liskmann-Getsu esitas kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale 2

(4)1-21-2305 30.07.2018 kaebuse, mille Riigiprokuratuur jättis 23.08.

1. a määrusega rahuldamata. KrMS § 208 lg 1 kohaselt juhul, kui Riigiprokuratuuri määrusega on jäetud KrMS § 207 lg-tes 1 või 2 nimetatud kaebus või taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS §-s 2052 nimetatud alusel rahuldamata, võib kaebuse või taotluse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul. Määruse edasikaebamise eeltoodud kord ja tähtaeg oli kajastatud ka Riigiprokuratuuri määruses.
2. Riigikohus on oma taotluste läbivaatamata jätmise määrustes nr 1-17-11648 ja nr 1-19-705 selgitanud, et alates kuupäevast, mil määrus tehakse isikule avaliku e-toimiku kaudu nähtavaks ja kättetoimetatavaks, jõuab isiku e-posti aadressile teade, mis tähendab omakorda, et sellest hetkest oli adressaadile loodud võimalus määrusest teada saada ja lugeda. Sellest tulenevalt on Riigikohus leidnud, et isik peab arvestama, et kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaeg hakkas kulgema määruse kättetoimetatavaks tegemisest sõltumata sellest, millal isik talle e-toimikus kättesaadavaks tehtud menetlusdokumendiga tegelikult tutvus. Riigikohus on ka 12.06.
3. a määruse nr 1-19-8852 punktides 27 ja 28 selgitanud seoses e-posti teel edastatud menetlusdokumentidega, et kinnituse saatmine võib, kuid ei pruugi kokku langeda ajaga, mil isik koopia kätte saab. Seadus seob kaebetähtaja alguse aga just viimase, s.o koopia saamisega. Kokkuvõttes asus Riigikohus seisukohale, et KrMS § 208 lg-s 1 sätestatud kaebetähtaja algust tuleb arvestada alates päevast, mil määrus saadeti advokaadist esindaja poolt menetluse kestel avaldatud e-posti aadressile.
4. Käesoleval juhul on ringkonnakohtule edastatud materjalidest tuvastatav, et Riigiprokuratuuri 23.08.
5. a määrus tehti kannatanu vandeadvokaadist esindajale A. Liskmann-Getsule avalikus etoimikus kättesaadavaks 24.08.2018 kell 09.
6. Seega hakkas kehtivas kohtupraktikas väljakujunenud seisukohast tulenevalt kaebetähtaeg jooksma alates 24.08.2018 ja ringkonnakohtule kaebuse esitamise tähtajaks oli 24.09.
8. Ringkonnakohtu sellist seisukohta ei väära ka kaebuse viide RKKKm nr 3-1-1-98-12 p-s 9 sedastatule ega väide, et XX-le endale edastati käesolevas asjas tehtud määrused alles 26.02.
9. Asjaolu, millal kannatanu ise praegusel juhul Riigiprokuratuuri määruse kätte sai, ei ole kaebetähtaja kulgemise seisukohast oluline. Nimelt on Riigikohus juba viidatud määruse punktis 10 sedastanud järgmist: „Üldjuhul ei saa KrMS § 207 lg 5 nõuete rikkumisest siiski rääkida olukorras, kus kaebuse rahuldamata jätmise määrus on edastatud vaid kannatanu advokaadist esindajale. Esiteks võimaldab sellise järelduse teha KrMS § 206 lg 2 p 3, mille kohaselt tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamatult saata kannatanule või tema esindajale. Osutatud sättest nähtuvalt on seadusandja pidanud piisavaks ka üksnes esindaja teavitamist kriminaalmenetluse lõpetamisest, et kannatanule oleks tagatud informatsiooni saamine teda puudutava menetlusotsustuse kohta. Teiseks peab advokatuuriseaduse (AdvS) § 40 lg 2 kohaselt advokaadi osutatav õigusteenus olema õigeaegne ja AdvS § 44 lg 1 p 2 paneb advokaadile muuhulgas kohustuse teavitada klienti õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest, mille tõttu tuleb pelgalt esindaja teavitamist pidada lubatavaks ka KrMS § 207 lg-s 5 märgitud määruse saatmise korral. Oluline on seegi, et praegusel juhul vaidlustaski kannatanu kriminaalmenetluse lõpetamise esindaja vahendusel.“. Eeltoodust järeldub, et Riigiprokuratuur, edastades käesolevas asjas määruse 24.08.2018 üksnes kaebaja vandeadvokaadist esindajale, käitus õiguspäraselt ning samast kuupäevast alates hakkas kulgema ka kaebetähtaeg. Arvestades, et XX esindaja I. Lillo vaidlustas Riigiprokuratuuri määruse ringkonnakohtus alles 29.03.2021, on kaebus esitatud ilmselgelt hilinenult. KrMS § 172 näeb ette võimaluse mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks, kuid praegusel juhul ei ole esindaja kaebetähtaja ennistamist taotlenud.
10. Ringkonnakohtu hinnangul oleks kaebus esitatud hilinenult isegi juhul, kui lähtuda kaebaja seisukohast, et Riigiprokuratuuri 23.08.
11. a määrus toimetati kaebajale kätte 26.02.2021 (mida 3

(4)1-21-2305 ringkonnakohus ei pea ülaltoodud põhjendustel siiski võimalikuks). Riigiprokuratuuri KrMS §s 207 sätestatud korras tehtud määruse võib vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul. Riigikohus on määruse nr 1-19-8852 punktis 28 märkinud, et kuudes arvutamise korral lõpeb tähtaeg viimase kuu vastaval kuupäeval. "Vastav" on KrMS § 171 lg 4 tähenduses tähtaja viimase kuu see kuupäev, mis kannab tähtaja kulgemise esimese päevaga sama numbrit (vt RKKKo nr 3-1-1-14-14, p 756). Tähtaja kulgemise esimeseks päevaks tuleb kuudes arvutatava tähtaja puhul lugeda päev, millest loetakse tähtaja algust (vt viidatud otsuse p 759). Nii kaebuse kui ka Põhja Ringkonnaprokuratuurist kohtule edastatud dokumendihaldussüsteemi väljavõtte kohaselt edastati käesolevas kriminaalasjas tehtud määrused (sh Riigiprokuratuuri 23.08.

1. a määrus) XX esindajale vandeadvokaat Indrek Lillole e-posti teel 26.02.2021 kell 11.
2. Seejuures rõhutab kaebaja ise kaebuse punktis 2.7 seisukohta, et Riigiprokuratuuri määrus toimetati kaebajale kätte 26.02.
3. Kuivõrd selle eelduse õigsusest lähtudes hakanuks Riigikohtu 12.06.
4. a määruse nr 1-19-8852 punktis 27 kajastatud põhimõtte kohaselt kaebetähtaeg kulgema 26.02.2021, mil määrus oli esindajale nõuetekohaselt kättesaadavaks tehtud ja tal oli võimalik selle sisuga tutvuda, lõppenuks KrMS § 171 lg 4 kohaselt Riigiprokuratuuri 23.08.
5. a määruse vaidlustamise ühekuuline tähtaeg 26.03.2021 (reedel). Seega ei saaks ka sellisel juhul pidada XX esindaja 29.03.
6. a esitatud kaebust tähtaegseks.
7. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 3 ja § 326 lg 2 p-st 1 jätab ringkonnakohus XX esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo kaebuse Riigiprokuratuuri 23.08.
8. a määruse peale sisuliselt läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4