järgi üldmenetluse korras Prokurör ringkonnaprokurör Küllike Kask Süüdistatav Roland Uttendorf Isikukood või sünniaeg: 37306204230 Elu- või asukoht ja aadress: X Kontaktid: X Kodakondsus: X Haridus: X Emakeel: X Töökoht või õppeasutus: X Ülalpeetavad X Karistatus: Kaks kehtivat kriminaalkaristust: 1) Pärnu Maakohtu 28.04.2014 otsusega 1-14-3201 karistatud
lg 2 p 4, 8 järgi rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses (päevamäära suurus 3.20 eurot), s.o summas 320 eurot. 2) Pärnu Maakohtu 14.10.2019 otsusega 1-19-8142 karistatud
Eelvangistuses viibitud 3 päeva arvati karistusaja hulka ja kandmisele kuulus 6 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvati alates kinnipidamiskohta ilmumisest, s.o 13.11.2019.a. Harju Maakohtu 13.04.2020 määrusega vabastatud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega 6 kuu pikkuse katseajaga (29.04.2020– 28.10.2020). Ärakandmata karistus 1 kuu 10 päeva vangistust. 1 1-20-6094 Tõkend: ei ole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 11.08.2020 kl 17:40, vabastatud 13.08.2020. Kaitsja Vandeadvokaat Meelis Masso, RÕA korras Juhindudes KrMS § 309 lg 3, § 311 – 313, § 315 lg 4, § 180 lg 1 kohus RESOLUTSIOON otsustas: 1. Süüdi tunnistada Roland Uttendorf
järgi ning mõista karistuseks vangistus 8 (kaheksa) kuud.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.08.202013.08.2020, s.o 3 (kolm) päeva ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 8 ja § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Pärnu Maakohtu 14.10.2019.a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-8142 mõistetud ja ärakandmata karistuse 1 (ühe) kuu ja 10 (kümne) päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud ja 7 (seitse) päeva vangistust. Vangistus pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel ja Roland Uttendorfil ilmuda kinnipidamiskohta karistust kandma kutse peale.
alusel, juhtis tahtlikult uuesti, s.o süstemaatiliselt, 11.08.2020.a kella 17:39 ajal Pärnu maakonnas Tori vallas Pärnu-Tori tee 23. kilomeetril mootorsõidukit Nissan X-Trail, registreerimismärgiga X, millel puudus kehtiv tehniline ülevaatus, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Vastavalt LS § 90 lg 1 p 1 mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 91 lg 2 p 3 juht kõrvaldatakse sõiduki juhtimiselt kui tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Sellise tegevusega rikkus Roland Uttendorf tahtlikult ja süstemaatiliselt LS § 94 lg 1, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega Roland Uttendorf, tahtlikult mootorsõiduki juhtimisega vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isikuna, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime
Kohtuistungil uuritud tõendid: 1) tunnistaja N. T. ütlused (tl 57-58); 2) sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 20); 3) isiku kahtlustatava kinnipidamise protokoll koos lisadega (tl 21-26); 4) karistusregistri väljatrükk (tl 27); 5) 29.08.2019. a väärteootsus nr 2670,19,004679 (tl 28); 6) Pärnu Maakohtu 14.10.2019 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-19-8142 (tl 29-30); 7) tõend maksustatava tulu kohta ning teatis keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl 31-32); 8) liiklusregistri väljavõte (tl 33); 3 1-20-6094 9) Pärnu Maakohtu 28.04.2014 kohtuotsus 1-14-3201 asjas ja Harju Maakohtu 13.04.2020 kohtumäärus 1-19-8142 asjas (tl 34-39); 10) riigi õigusabi kulude hüvitamine (tl 40-44); 11) Pärnu Maakohtu 13.08.2020 kohtumäärus (tl 45-48); 12) süüdistatava ütlused. Kohtuistungil prokurör nõudis R. Uttendorfi esitatud süüdistuses süüdimõistmist ja karistamist
järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 8 kuud.
alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 11.08.2020 kuni 13.08.2020, s.o 3 päeva karistusaja hulka. Kandmisele kuulub vangistus 7 kuud ja 27 päeva.
lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 14.10.2019 otsusega 1-19-8142 mõistetud ärakandmata karistuse võrra, so 1 kuu ja 10 päeva vangistus ja liitkaristuseks mõista vangistus 9 kuud ja 7 päeva, kuivõrd uue kuriteo pani ta toime ennetähtaegse vabastamisega kaasneval katseajal. Kaitsja ja süüdistatav nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tunnistas end teo toimepanemises süüdi. Kaitsja ja süüdistatav taotlesid R. Uttendorfile lühikest šokivangistust ja ülejäänud karistuse asendamist ÜKT-ga, milleks R. Uttendorf ka kohtule nõusoleku andis. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, leiab, et R. Uttendorfi süüdistus
järgi on täies mahus tõendamist leidnud.
objektiivse koosseisu täitmiseks on vaja tõendada sõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt ning seda süstemaatiliselt. Nimetatud koosseisuliste tunnuste täitmine R. Uttendorfi poolt toime pandud teoga on tõendatud järgmiste tõendite kogumis: 1) tunnistaja N. T. kohtule antud ütlustega (57-58), mille kohaselt 11.08.2020.a oma paarilise K. M Tori vallas liiklusjärelevalvet teostades otsustasid nad kontrollida neile vastu tulnud sõidukit Nissan X-Trail, mille välimus oli kahtlane, kuna sõiduk ei olnud komplektne – sõidukil olid välimised vigastused. Sõiduki roolis oli R. Uttendorf, kes viibis sõidukis üksinda. Isikusamasuse tuvastasid politseinikud ID-kaardi alusel ning kui andmebaasist kontrollides selgus, et sõidukit juhtinud isikul vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus puudub, tunnistas ka R. Uttendorf, et tal tõesti puudub juhtimisõigus. Tunnistaja ütlustega on tõendatud teo toimepanemise aeg, koht ning asjaolu, et R. Uttendorf, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust, tabati korralise liiklusjärevelave käigus autot juhtimast. Samuti on tõendatud R. Uttendorfi poolt teo toimepanemise tunnistamine politseinikutele; 2) R. Uttendorfi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll; õiguste deklaratsioon; kinnipeetu läbiotsimise protokoll (tl 21-26) – tõendab R. Uttendorfi kahtlustatavana kinnipidamist 11.08.2020, kinnipidamise aega ja kohta ning asjaolusid, mis haakuvad süüdistusega – R. Uttendorfi kahtlustatakse
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning asjaolu, et ta on tabatud kuriteo toimepanemiselt; 3) 11.08.2020 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 20) – tõendab asjaolu, et R. Uttendorf kõrvaldati 11.08.2020 juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, millega on täidetud süüteo koosseisuline tunnus – mootorsõiduki juhtimine ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta; 4) Karistusregistri väljatrükk R. Uttendorfi kohta (tl 27) – tõendab kehtivat kriminaalkaristust
järgi 14.10.2019 kohtuotsusega ning sellega on tõendatud 4 1-20-6094 süüteo koosseisuline tunnus – süstemaatilisus ning samuti on tõendatud kolm kehtivat väärteokaristust LS § 201 lg 1, 2 järgi, s.o mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt; 5) Pärnu Maakohtu 14.10.2019.a otsus 1-19-8142 (tl 29-30) – tõendab asjaolu, et R. Uttendorf on süüdi mõistetud
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning sellega on täidetud käesolevas kriminaalasjas süüteokoosseisu süstemaatilisuse nõue, sest ta on tähendatud isik selle koosseisu mõttes; 6) Liiklusregistri väljavõte (tl 33) – tõendab, et R. Uttendorfil puudus teo toimepanemise ajal mootorsõiduki juhtimise õigus, millega on täidetud käesolevas kriminaalasjas süüteokoosseisuline tunnus – juhtimisõiguse puudumise nõue; 7) R. Uttendorfi kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt ta tunnistab, et sõitis autoga süüdistuses toodud ajal. Seega on üheselt tõendamist leidnud, et R. Uttendorf on oma teoga täitnud
järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisu.
süüteokoosseisu täitmiseks subjektiivsest küljest on vaja teo toimepanija tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui teo toimepanija pidas vähemalt võimalikuks, et tal ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. R. Uttendorf oli teadlik asjaolust, et tal ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, seda kinnitab ka tema enda poolt kohtuistungil avaldatu, mille kohaselt ei ole tal kunagi juhtimisõigust olnudki (tl 61). Nimetatud asjaolust hoolimata otsustas R. Uttendorf siiski autorooli istuda ning avalikul teel liigelda, seega pani R. Uttendorf teo toime kavatsetusega.
lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Enamus tahtlikest kuritegudest kohtupraktikas on toime pandud kavatsetusega ja sellele viitavad antud juhtumil sisuliselt ka R. Uttendorfi enda ütlused. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. R. Uttendorf, olles täiesti teadlik asjaolust, et tal ei ole kunagi juhtimisõigust olnud, võttis täiesti teadlikult vastu otsuse viia remontivajav auto ühest töökojast teise ja viis täide sellise plaani. Seejuures avaldas R. Uttendorf kohtuistungil, et ta ei oleks sellist otsust teinud, aga kuna ta pidevalt tegeleb autoremondiga, siis „käis see kuidagi automaatselt. See ei olnud mingi ette planeeritud tegu.“ (tl 60). R. Uttendorfi sellistest ütlustest tuleb selgelt välja, et hoolimata juhtimisõiguse puudumisest, on autorooli istumine ja sõiduki juhtimine tema jaoks normaalne ja lausa automaatne tegevus, mis kinnitab omakorda, et ta ei ole varasemast süüdimõistmisest vajalikke järeldusi siiani teinud. Seejuures ütlused sellest, et tegu ei olnud ette planeeritud, on vastuolulised. Teades sõbra remonti vajavast ning teises töökojas asuvast autost, mille uksed olid lahti ning tööriistad seal sees, oleks juhtimisõiguseta isiku esimene valik pidanud olema sõbrale olukorra selgitamine, et tema ei saa olla juht. Mõislikult oleks võinud olla vastutuleku korras R. Uttendorfi tegevusteks seniks sõiduki uste lukustamine (luku parandamine, kuna tegeleb remondiga, kui lukk katki vms) või muul viisil vajadusel vara turvamine, kuni keegi juhtimisõigusega isik saab sõiduki tema juurde remonti transportida. Valikuid, et kuritegu mitte toime panna oli ilmselt rohkemgi, kuid R. Uttendorfi jaoks oli see aga „automaatne“, et ta ise, ilma juhtimisõigust omamata, ning seejuures süstemaatilise juhtimisõiguseta sõitmise eest kriminaalkorras karistatuna, istus autorooli ning sõitis sellega ühest töökohast teise. 5 1-20-6094 Seega, R. Uttendorf, võttes vastu teadliku otsuse ühest töökojast teise sõitmise kohta, asus plaanitud ellu viima, käivitas auto ning sõitis avalikule teele. Sealjuures olles täiesti teadlik asjaolust, et ta on varasemalt süstemaatilise juhtimisõiguseta sõitmise eest kriminaalkorras karistatud ning ka vanglakaristust kandnud, ning teades, et tal ei ole kunagi juhtimisõigust olnudki. Seega ta pani teo toime raskeima tahtluse liigiga. Käesolevas asjas puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud ka kaitsja poole seisukoha järgi. R. Uttendorf andis isutngil ütlusi, et sõitis ühest töökojast teise töökotta, mis asub tema kodus. Samuti märkis, et tegu oli sõbra tööautoga ja tema ainukesena sai ta käima. Autol oli ajuvigastus, ta oli autoremondiga tegelenud ja oskas seda asja. Auto oli teises töökojas maantee ääres, uksed lahti, tööriistad ja asjad sees. R. Uttendorfi ütuste järgi ei saanud ta seda autod lihtsalt sinna jätta. Sealt töökojast tõsteti auto välja. Kohus märgib, et ka sellises olukorras ei ole tegemist hädaseisundiga
On põhjendamatu ja paljasõnaline, et sellist probleemi ei ole võimalik teisiti lahendada, kui juhtimisõiguseta isik peab autot asuma juhtima ja liiklema. On üldteada, et juhtimisõigusega isikuid on väga palju, juhtimisõiguseta isik ei pea endale sellist kohustust antud juhul vältimatult võtma ning mugavus asju sellisel viisil lahendada ei ole hädaseisund. Puuduvad ka süüd välistavad asjaolud. Seega kohus tunnistab R. Uttendorfi esitatud süüdistuses
Karistus
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut ja tabama tema emotsioone, tundeid ning püüdlusi (RKL nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1).
Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seni omaks võetud kohtupraktika järgi mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni ühe kolmandiku kuni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kohtu ülesanne on seadusandja poolt ette antud piirides individualiseerida karistusseaduses ette nähtud karistus üksikjuhtumi jaoks. Kohus ei leia, et R.Uttendorfi puhul on puhtsüdamlik kahetsus kergendavaks asjaoluks, sest tema poolt kohtule antud vastuse järgi puudub kahetsuses siirus: „Kuidas kohus teid teie arvates karistama peaks? - Vastavalt seadusandlusele loomulikult, aga palun arvestada ka seda, et see ei olnud tõesti tahtlik tegu.“ (tl 61). Nimelt, kokkuvõttes R. Uttendorf küll n.-ö tunnistab ja kahetseb midagi, kuid samas ka õigustab oma tegu sellega, et ta tahtlikku kuritegu ehk tegu
Ei saa puhtsüdamlikult kahetseda kuritegu, mida samaaegselt eitatakse. Mis on tahtlik ja mis on mitte, peaks R. Uttendorfile tema elukogemusest lähtuvalt olema selge ja seegi, mis on tegelik puhtsüdamlik kahetsus. 6 1-20-6094 Sealjuures ütluste andmisel leides, et kui on vaja ikka autoga ühest töökojast teise sõita, siis ei jää justkui midagi muud üle, kui tuleb panna toime õigusrikkumine. Sellist õigustavat suhtumist oma teosse ei saa aga riik õiguskorra huvides heaks kiita. Eeltoodud R. Uttendorfi arutluskäik näitab põhimõttelist mittenõustumist sellise teo kuriteoks pidamisega, ehkki Riigikogu on sellise seadusesse kirja pannud. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Sellest hoolimata ei pea kohus võimalikuks R. Uttendorfi karistamist rahalise karistamisega. Viimane võimalus on välistatud süü suuruse tõttu. Seda ilmestavad R. Uttendorfi subjektiivsed arusaamad ja veendumused seoses toime pandud kuriteoga. Tema negatiivset veendumust ei ole oluliselt vähendanud ka see, et R. Uttendorf pani kuriteo toime katseajal, mis oli kohaldatud talle eelmise karistuse kandmiselt ennetähtaegse vabastamise tõttu
ja 75 alusel samaliigilise kuriteo eest, mil mõisteti karistuseks 7 kuud vangistust. Viimane asjaolu kinnitab ka fakti, et R. Uttendorfile kriminaalasjas nr 1-19-8142
alusel mõistetud vangistus ei täitnud eripreventiivset eesmärki, s.t see ei hoidnud R. Uttendorfi eemale uue samalaadse kuriteo toimepanemiselt ka osaliselt reaalse vangistuse kandmise läbi. Juba vähem kui neli kuud pärast vangistusest ennetähtaegselt vabastamist pani ta toime käesoleva kuriteo. Seetõttu on seaduslik R. Uttendorfile mõista karistuseks üksnes vangistus ning seejuures on põhjendatud vangistuse mõistmine üle keskmise määra, kuna ka käesolevale süüdimõistmisele eelnenud karistuse määr ületas keskmist, kuid nagu eespool öeldud, ei täitnud see oodatud eesmärki ega muutnud piisavalt R. Uttendorfi suhtumist sellisesse kuriteosse. Eelnevale tuginedes peab kohus põhjendatuks R. Uttendorfi karistamist vastavalt prokuröri ettepanekule, s.o karistamist
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 8 kuud, mille hulka tuleb
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks tuleb seega lugeda 7 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 8 ja § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada karistust Pärnu Maakohtu 14.10.2019.a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-8142 mõistetud ja ärakandmata karistuse, 1 kuu ja 10 päeva võrra, mis teeb liitkaristuseks 9 kuud ja 7 päeva vangistust, milline pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. R. Uttendorfil tuleb ilmuda kinnipidamiskohta karistust kandma kutse peale. R. Uttendorfi taotlus karistuse osas R. Uttendorf avaldas kohtule, et peab olema mingi võimalus reaalse vangistuse vältimiseks karistuse mõistmisel. R. Uttendorf märkis istungil kohtule, et enamuse oma elust on ta veetnud vanglas ja nüüd on ta just oma elu korda saanud. Kohus arvestab alati selliseid asjaolusid, kui seadus seda võimaldab. Kohus selgitab, et antud juhul seaduslikud võimalused selleks puuduvad. Rahaline karistus põhjenduste puudumise tõttu ei oleks seaduslik. Kohus leiab, et rahaline karistus oleks seaduslik antud asjas teatud eelduste korral ja ei saa välistada, et teatud juhtumitel võib selleks tõesti olla ka väike süü. Samas maakohus leiab, et üheks loogiliseks eelduseks peaks olema ka see, et uus kuritegu antud juhtumil olnuks teiseliigiline. Antud juhul on aga R. Uttendorfi karistatud ka varasemalt
Samuti ei ole
lg 2 puhul võimalik kohaldada üheaegselt šokivangistust ja osaliselt tingimisi vangistust. 7 1-20-6094 Ennetähtaegselt vabastamisel puudub seaduslik alus
lg 8 alusel liitkaristuse asendamiseks üldkasuliku tööga, see tuleneb nii selle sätte sõnastusest, aga ka võrdlusest
lg-ga 4 ja § 74 lg-ga 5, mille kohaselt vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. Sellist võimalust ei ole ette nähtud ennetähtaegse vabastamise korral.
lg 8 kohaselt kui süüdlane paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Sellisel juhul mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Seega juba varasemalt ärakandmata karistuse reaalne täitmisele pööramine on seadusandja tahte kohaselt obligatoorne, isegi siis, kui liitkaristuse teiseks osiseks oleks rahaline karistus. Menetluskulud Menetluskuludena riigituludesse tuleb R. Uttendorfilt KrMS § 180 lg 1 kohaselt välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha 876 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras kohtueelses menetluses kaitsja tasu 136,80 eurot, kohtumenetluses kaitsjatasu ning tasu sõidule kulutatud aja eest 208,80 eurot ning kaitsja sõidukulud summas 47,52 eurot, kokku summas 1269,12 eurot. Ehkki sellist taotlust ei esitatud, peab kohus isiku resotsialiseerumise huvides põhjendatuks KrMS § 180 lg 3 põhimõtteid arvesse võttes võimaldada Roland Uttendorfil menetluskulude tasumine ositi maksimaalse, s.o 12 kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 105,76 eurot. Isikul on alati õigus summa ka korraga ära maksta. Kohus selgitab, et antud maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tõkend, tsiviilhagi ja asitõendid Tsiviilhagi ei ole esitatud, tõkendit ei ole kohaldatud, asitõendid ja konfiskeeritud vara ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.