§-de 424 lg 2 ja 4231 järgi ning karistati
lg 1 alusel liitkaristusega 2 aastat 4 kuud vangistust.
A. Kiviste eelvangistuses viibitud aeg 1.04.2019 ja 18.04. - 28.05.2019, s.o kokku 1 kuu 11 päeva ning M. A. Kivistele mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 2 kuud ja 19 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust, s.o 2 aastat 2 kuud 19 päeva vangistust Tartu Maakohtu 18.03.2019 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o 1 aasta 11 kuud 25 päeva vangistust võrra ning M. A. Kivistele mõisteti lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 4 aastat 2 kuud ja 14 päeva vangistust. Tartu Ringkonnakohtu 5.12.2019 otsusega tühistati Tartu Maakohtu 23.09.2019 otsus osas, millega M. A. Kivistele mõisteti
lg-t 1 kohaldades 2 aastat ja 4 kuud vangistust ning
Tühistatud osas tehti uus otsus, millega M. A. Kivistele mõisteti
lg 2 ja § 4231 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest
lg-t 1 kohaldades
lg 2 järgi karistus 1 aasta 4 kuud vangistust.
A. Kiviste karistuseks loeti 1 aasta 2 kuud 19 päeva vangistust. M. A. Kivistele mõisteti kogumis Tartu Maakohtu 18.03.2019. a otsusega nr 1-19-850 mõistetud vangistuse kandmata osaga (1 aasta 11 kuu 25 päeva)
lg 2 alusel liitkaristus 3 aastat 2 kuud 14 päeva vangistust algusega 10.07.
lg-le 1 teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdimõistetu M. A. Kiviste on teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on täidetud formaalsed eeldused süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 2
§-s § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega (nõusolek kinnipeetava isikliku toimiku II osa, tl 29). Tartu Vangla iseloomustusest nähtuvalt (LISA – elukoha kontroll, kinnipeetava isikliku toimiku II osa, tl 28) on kriminaalhooldusametnik 20.01.2021 kontrollinud M. A. Kiviste vabanemisjärgset elukohta aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja kinnitanud, et elukoht sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks (on olemas elukoha omaniku esindaja kirjalik nõusolek, on tagatud elektrienergiaga varustatus, asub GSM-i levialas). Elukoha omaniku esindaja on andnud ka kirjaliku nõusoleku M. A. Kiviste elama asumiseks nimetatud aadressile koos elektroonilise valve kohaldamisega (kinnitus kinnipeetava isikliku toimiku II osa, tl 18). Seega on täidetud formaalsed eeldused ka M. A. Kiviste vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja prokuröri arvamuse, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et M. A. Kiviste tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata.
A. Kiviste ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik, tema varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Tartu Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei ole M. A. Kivistet vangistuses oleku ajal distsiplinaarkorras karistatud. Vangistuses on M. A. Kiviste läbinud 6.09.2019 - 19.12.2019 kaplanite programmi „Igapäevane valik (12 sammu)“, 2.07.2020 – 10.07.2020 struktureeritud vestlused perevägivalla teemadel, 23.07.2020 ja 26.08.2020 vestlused psühholoogiga, 9.11.2020 – 13.01.2021 sotsiaalprogrammi „Õige hetk“. M. A. Kiviste on alates 1.08.2020 töötanud kohusetundlikult majandustöödel, kuigi omab xxxxxxxxxxxx. M. A. Kiviste väitel on ta 2017 lõpetanud Võru Täiskasvanute Gümnaasiumis
-1 järgi ja karistati rahalise karistusega 500 päevamäära (päevamäär 10 eurot) suuruses summas, s.o 5000 eurot.
lg 1 alusel loeti tasumata rahaliseks karistuseks 293 päevamäära (päevamäär 10 eurot), s.o 2930 eurot, mis tuli
Kohtuotsus jõustus 21.10.
järgi ja karistati
sätete alusel tingimisi vangistusega 1 aasta, katseajaga 3 aastat.
lg 1 alusel loeti kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Otsus jõustus 11.05.2018. Tartu Maakohtu 18.03.2019 otsusega nr 1-19-850 tunnistati M. A. Kiviste süüdi
-1 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta.
lg 1 alusel loeti kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust, mida
lg 2 alusel suurendati Tartu Maakohtu 25.04.2018 otsusega nr 1-18-2003 mõistetud karistuse ärakandmata osaga ja M. A. Kivistele mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud ja 25 päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 715 tundi, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsus jõustus 3.04.2019. Käesoleval ajal kannab M. A. Kiviste Tartu Vanglas Tartu Maakohtu 23.09.2019 ja Tartu Ringkonnakohtu 5.12.2019 otsusega nr 1-19-4615 mõistetud liitkaristust 3 aastat 2 kuud 14 päeva vangistust. Eeltoodust nähtub, et M. A. Kiviste on viimase 4,5 aasta jooksul korduvalt toime pannud liiklusalaseid kuritegusid (eelkõige süstemaatilist juhtimisõiguseta juhtimist), millele on viimase 2 aasta sees lisandunud alkoholijoobes juhtimine. Kuna M. A. Kiviste on viimastel aastatel süstemaatiliselt juhtinud sõidukit juhtimisõiguseta ning ei ole selle ebaseaduslikkusest teinud varasemalt mitte mingeid järeldusi, esineb väga suur oht, et M. A. Kiviste võib jätkata juhtimisõiguseta juhtimise toimepanemist vabaduses ka edaspidi. Vangla iseloomustuses on viidatud M. A. Kiviste alkoholisõltuvusele. Vangla väitel M. A. Kiviste leiab, et tal on alkoholiga suuremad probleemid ning samas tal on motivatsioon alkoholi tarvitamisest vabanemiseks – ta soovib joomisest täielikult hoiduda, millele peaks kaasa aitama uude elukohta kolimine. Et ta oli vabaduses probleeme alkoholiga, kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil. Süüdimõistetu kalduvus alkoholi kuritarvitada suurendab uute kuritegude toimepanemise ohtu veelgi. Asjaolu valguses, et M. A. Kiviste on varasemalt juhtinud sõidukit joobeseisundis, on märkimisväärne oht sellise teo toimepanemiseks ka edaspidi. Kuigi süüdimõistetu on vangistuses läbinud mitmeid sotsiaalprogramme ja osalenud erinevates vestlustes, ei ole kohtu hinnangul süüdimõistetu isikust tuleneda võivad riskid küllaldaselt maandatud. Süüdimõistetu kinnitusel on ta sotsiaalprogrammides osalenud ka varem. Uute kuritegude toimepanemine osutab asjaolule et programmid ei täitnud oma eesmärki. M. A. Kiviste on uute kuritegude toimepanemist jätkanud kriminaalhooldusele allutatuna. Selline käitumine äratab kahtlust uue määratava katseaja edukuses. Aastate jooksul M. A. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.