← Eesti

1-19-4615/79

Obsah (10)§ 63§ 68§ 65§ 424§ 76§ 423§ 66§ 4231§ 74§ 69

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. märts 2021 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-19-4615 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär

§-de 424 lg 2 ja 4231 järgi ning karistati

§ 63

lg 1 alusel liitkaristusega 2 aastat 4 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti karistusaja hulka M.

A. Kiviste eelvangistuses viibitud aeg 1.04.2019 ja 18.04. - 28.05.2019, s.o kokku 1 kuu 11 päeva ning M. A. Kivistele mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 2 kuud ja 19 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust, s.o 2 aastat 2 kuud 19 päeva vangistust Tartu Maakohtu 18.03.2019 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o 1 aasta 11 kuud 25 päeva vangistust võrra ning M. A. Kivistele mõisteti lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 4 aastat 2 kuud ja 14 päeva vangistust. Tartu Ringkonnakohtu 5.12.2019 otsusega tühistati Tartu Maakohtu 23.09.2019 otsus osas, millega M. A. Kivistele mõisteti

§ 63

lg-t 1 kohaldades 2 aastat ja 4 kuud vangistust ning

§ 65lg 2 alusel liitkaristus 4 aastat 2 kuud 14 päeva vangistust.

Tühistatud osas tehti uus otsus, millega M. A. Kivistele mõisteti

§ 424

lg 2 ja § 4231 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest

§ 63

lg-t 1 kohaldades

§ 424

lg 2 järgi karistus 1 aasta 4 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistusaeg 1 kuu 11 päeva ning M.

A. Kiviste karistuseks loeti 1 aasta 2 kuud 19 päeva vangistust. M. A. Kivistele mõisteti kogumis Tartu Maakohtu 18.03.2019. a otsusega nr 1-19-850 mõistetud vangistuse kandmata osaga (1 aasta 11 kuu 25 päeva)

§ 65

lg 2 alusel liitkaristus 3 aastat 2 kuud 14 päeva vangistust algusega 10.07.

  1. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Tartu Maakohtu 23.09.2019 ja Tartu Ringkonnakohtu 5.12.2019 otsused jõustusid 7.01.
  2. Käesoleval ajal kannab M. A. Kiviste karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 10.07.2019 ja lõpp 24.09.
  3. 3.03.2021 on Tartu Vangla edastanud Tartu Maakohtule M. A. Kiviste isikliku toimiku otsustamaks M. A. Kiviste vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tartu Vangla ei toeta M. A. Kiviste tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu M. A. Kiviste soovib enda tingimisi enne tähtaega vabastamist ning on nõus vabastamisega ka elektroonilise valve alla. Prokurör ei toeta M. A. Kiviste vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist sh ka vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtu põhjendused M. A. Kiviste on toime pannud teise astme kuriteod. Vastavalt

§ 76

lg-le 1 teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

§ 76

lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdimõistetu M. A. Kiviste on teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on täidetud formaalsed eeldused süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 2

(5)Peale selle on süüdimõistetu nõustunud

§-s § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega (nõusolek kinnipeetava isikliku toimiku II osa, tl 29). Tartu Vangla iseloomustusest nähtuvalt (LISA – elukoha kontroll, kinnipeetava isikliku toimiku II osa, tl 28) on kriminaalhooldusametnik 20.01.2021 kontrollinud M. A. Kiviste vabanemisjärgset elukohta aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja kinnitanud, et elukoht sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks (on olemas elukoha omaniku esindaja kirjalik nõusolek, on tagatud elektrienergiaga varustatus, asub GSM-i levialas). Elukoha omaniku esindaja on andnud ka kirjaliku nõusoleku M. A. Kiviste elama asumiseks nimetatud aadressile koos elektroonilise valve kohaldamisega (kinnitus kinnipeetava isikliku toimiku II osa, tl 18). Seega on täidetud formaalsed eeldused ka M. A. Kiviste vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja prokuröri arvamuse, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et M. A. Kiviste tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata.

§ 76lg 4 kohaselt välistab M.

A. Kiviste ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik, tema varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Tartu Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei ole M. A. Kivistet vangistuses oleku ajal distsiplinaarkorras karistatud. Vangistuses on M. A. Kiviste läbinud 6.09.2019 - 19.12.2019 kaplanite programmi „Igapäevane valik (12 sammu)“, 2.07.2020 – 10.07.2020 struktureeritud vestlused perevägivalla teemadel, 23.07.2020 ja 26.08.2020 vestlused psühholoogiga, 9.11.2020 – 13.01.2021 sotsiaalprogrammi „Õige hetk“. M. A. Kiviste on alates 1.08.2020 töötanud kohusetundlikult majandustöödel, kuigi omab xxxxxxxxxxxx. M. A. Kiviste väitel on ta 2017 lõpetanud Võru Täiskasvanute Gümnaasiumis

  1. klassi, kuid Eesti Hariduse Infosüsteemis vastav teave puudub. Õpingute jätkamisest ja eriala omandamisest ei ole kinnipeetav huvitatud ning eelistab sellele töötamist. M. A. Kiviste on läbinud vabaduses laaduri operaatori/tõstukijuhi koolituse. M. A. Kiviste on puuduva töövõimega ja talle on määratud raske puue kuni 15.09.
  2. Vabaduses töötas nii ametlikult kui ka mitteametlikult. Töötamise käigus on omandanud palju uusi oskusi. Elektroonilise järelevalve alla vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus töötada MTÜ Lootuse Külas rehabilitatsiooniprogrammi raames. Peale MTÜ Lootuse Külast lahkumist M. A. Kivistel kindel töökoht puudub, kuid enda sõnul on võimalusi tutvuste kaudu tööd leida. Vangistuse ajal suhtleb kinnipeetav tädi, enda viimase elukaaslase ja lastega (on 5 lapse isa). Ennetähtaegselt vanglast vabanemise korral soovib M. A. Kiviste asuda elama rehabilitatsioonikeskusesse MTÜ Lootuse Küla aadressile Harju maakond, Saue vald, Kibuna küla. Vangistuseelsesse elukohta kinnipeetav naasta ei soovi, kuna ei ole hetkel koos elukaaslasega ning soovib saada eemale endisest elukeskkonnast. Peale Lootuse Küla plaanib süüdimõistetu otsida endale uue elukoha Põhja-Eestis. Õiguskuulekas käitumine vangistuse kandmise ajal, sotsiaalprogrammides ja erinevates vestlustes osalemine, elukoha olemasolu, lähedaste toetus, vaatamata xxxxxxxxxxxxxxx vangla tööhõives osalemine, erinevad kutseoskused iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. 3

(5)Tartu Vangla kinnitusel on M. A. Kivistel 5 kehtivat kriminaalkaristust. Sama nähtub ka karistusregistri 23.03.2021 teatisest. Kohtule on Kohtute Infosüsteemi andmetel teada, et tegelikult on M. A. Kivistel käesoleval ajal 4 kehtivat kriminaalkaristust. Registris kehtivana näidatud Tartu Maakohtu 7.10.2015 otsusega nr 1-15-7346 mõistetud karistus on käesolevaks ajaks kustunud. Nimetatud otsusega mõistetud karistus liideti Tartu Maakohtu 30.05.2016 otsusega nr 1-16-2338 mõistetud karistusega ning liitkaristusena mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga, mis oli hiljemalt 5.10.2017 täielikult täidetud. Eelnev tähendab, et eelduslikult hiljemalt 6.10.2020 pidi Tartu Maakohtu 7.10.2015 otsusega nr 1-15-7346 mõistetud karistus olema karistusregistrist kustutatud, kuid on ilmselt ekslikult jäänud registrisse kehtiva karistusena. Tartu Maakohtu 5.10.2017 otsusega nr 1-17-8352 tunnistati M. A. Kiviste süüdi

§ 423

-1 järgi ja karistati rahalise karistusega 500 päevamäära (päevamäär 10 eurot) suuruses summas, s.o 5000 eurot.

§ 68

lg 1 alusel loeti tasumata rahaliseks karistuseks 293 päevamäära (päevamäär 10 eurot), s.o 2930 eurot, mis tuli

§ 66alusel tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu jooksul.

Kohtuotsus jõustus 21.10.

  1. Karistus on täidetud 6.10.
  2. Tartu Maakohtu 25.04.2018 otsusega nr 1-18-2003 tunnistati M. A. Kiviste süüdi

§ 4231

järgi ja karistati

§ 74

sätete alusel tingimisi vangistusega 1 aasta, katseajaga 3 aastat.

§ 68

lg 1 alusel loeti kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Otsus jõustus 11.05.2018. Tartu Maakohtu 18.03.2019 otsusega nr 1-19-850 tunnistati M. A. Kiviste süüdi

§ 423

-1 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta.

§ 68

lg 1 alusel loeti kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust, mida

§ 65

lg 2 alusel suurendati Tartu Maakohtu 25.04.2018 otsusega nr 1-18-2003 mõistetud karistuse ärakandmata osaga ja M. A. Kivistele mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud ja 25 päeva vangistust.

§ 69

lg 1, 3 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 715 tundi, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsus jõustus 3.04.2019. Käesoleval ajal kannab M. A. Kiviste Tartu Vanglas Tartu Maakohtu 23.09.2019 ja Tartu Ringkonnakohtu 5.12.2019 otsusega nr 1-19-4615 mõistetud liitkaristust 3 aastat 2 kuud 14 päeva vangistust. Eeltoodust nähtub, et M. A. Kiviste on viimase 4,5 aasta jooksul korduvalt toime pannud liiklusalaseid kuritegusid (eelkõige süstemaatilist juhtimisõiguseta juhtimist), millele on viimase 2 aasta sees lisandunud alkoholijoobes juhtimine. Kuna M. A. Kiviste on viimastel aastatel süstemaatiliselt juhtinud sõidukit juhtimisõiguseta ning ei ole selle ebaseaduslikkusest teinud varasemalt mitte mingeid järeldusi, esineb väga suur oht, et M. A. Kiviste võib jätkata juhtimisõiguseta juhtimise toimepanemist vabaduses ka edaspidi. Vangla iseloomustuses on viidatud M. A. Kiviste alkoholisõltuvusele. Vangla väitel M. A. Kiviste leiab, et tal on alkoholiga suuremad probleemid ning samas tal on motivatsioon alkoholi tarvitamisest vabanemiseks – ta soovib joomisest täielikult hoiduda, millele peaks kaasa aitama uude elukohta kolimine. Et ta oli vabaduses probleeme alkoholiga, kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil. Süüdimõistetu kalduvus alkoholi kuritarvitada suurendab uute kuritegude toimepanemise ohtu veelgi. Asjaolu valguses, et M. A. Kiviste on varasemalt juhtinud sõidukit joobeseisundis, on märkimisväärne oht sellise teo toimepanemiseks ka edaspidi. Kuigi süüdimõistetu on vangistuses läbinud mitmeid sotsiaalprogramme ja osalenud erinevates vestlustes, ei ole kohtu hinnangul süüdimõistetu isikust tuleneda võivad riskid küllaldaselt maandatud. Süüdimõistetu kinnitusel on ta sotsiaalprogrammides osalenud ka varem. Uute kuritegude toimepanemine osutab asjaolule et programmid ei täitnud oma eesmärki. M. A. Kiviste on uute kuritegude toimepanemist jätkanud kriminaalhooldusele allutatuna. Selline käitumine äratab kahtlust uue määratava katseaja edukuses. Aastate jooksul M. A. 4

(5)Kivistele mõistetud järjest raskemad karistused (mis on päädinud pikaajalise reaalse vangistusega) ei ole täitnud oma eesmärki ning M. A. Kivistet uute kuritegude toimepanemisest eemale hoidnud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et käesoleval ajal on M. A. Kiviste puhul uute liiklusalaste kuritegude ( nii joobes juhtimise kui juhtimisõiguseta juhtimise) toimepanemise oht väga suur, mis välistab kinnipeetu ennetähtaegselt vangistusest vabastamise. Joobes ja juhtimisõiguseta juhtimisega seab juht ohtu nii iseenda elu, tervise ja vara, kuid mis on veelgi taunimisväärsem, ka asjasse puutumatute kõrvaliste isikute elu, tervise ja vara. Kaaludes M. A. Kiviste vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise poolt (õiguskuulekas käitumine vanglas, sotsiaalprogrammides ja vestlustes osalemine, kindla elukoha olemasolu ning lähedaste toetus, tahe töötada) ja vastu rääkivaid asjaolusid (kuritegude toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu isik ja varasem elukäik), ei kaalu kohtu arvates positiivsed asjaolud üles negatiivseid. Kindel elukoht ja lähedaste toetus olid M. A. Kivistel olemas ka varem, kuid need ei takistanud temal kuritegude toimepanemist. M. A. Kiviste on käesolevaks ajaks vangistusest ära kandnud 1 aasta 8 kuud. Arvestades M. A. Kiviste kuritegelikku aktiivsust, pole seni ära kantud karistusaeg kohtu arvates veel piisav, olemaks veendunud, et vabaduses suudab M. A. Kiviste uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. M. A. Kiviste soov elada edaspidi õiguskuulekalt on kahtlemata kiiduväärt, kuid kohus ei ole veendunud, et M. A. Kiviste varem kriminaalkorras korduvalt karistatud isikuna on just nüüd teinud vajalikud järeldused. Tegemist ei ole esmakordselt vanglakaristust kandva isikuga. M. A. Kiviste ka kohtuistungil ise kinnitas, et ta on vangistuses olnud ka varem. Seega varasemalt vanglas viibimine ei ole täitnud M. A. Kiviste puhul ühte karistuse eesmärkidest – ei ole mõjutanud teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Tema kuritegude toimepanemise põhjuseks on eelkõige alkoholi kuritarvitamine ja ükskõiksus ühiskonnas kokku lepitud (liiklus)reeglite suhtes. Liikluskorra aastatepikkuse eiramise harjumuse tõttu on sellist käitumist M. A. Kivistelt oodata ka edaspidi. Kohtu hinnangul ka elektrooniline järelevalve ei maanda käesoleval juhul uue kuriteo toimepanemise riski. Elektroonilise järelevalve all on võimalik tarvitada alkoholi ja panna toime teatud liiki kuritegusid (nt liikluskuritegusid). Tartu Maakohtu 10.07.2019 määrusest nr 1-19-3062 (jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 5.08.2019 määrusega 23.08.2019) nähtub, et M. A. Kiviste, olles allutatud elektroonilisele valvele, eemaldas 4.06.2019 jalavõru ning 17.06.2019 tuvastati liikumiskeelu ajal levist lahkumine. Sellisele süüdimõistetu varasemale käitumisele tuginedes on kohus seisukohal, et M. A. Kivistele ei sobi elektroonilise valve kohaldamine, kuna oht selle ebaõnnestumiseks on väga suur. Kohtu arvates on vajalik, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saaks M. A. Kiviste positiivseid nihkeid oma mõtlemises ja käitumises kinnistada ning mõistaks, et uute kuritegude toimepanemine ei aita kaasa muuhulgas laste, pere eest hoolitsemisele, vaid sillutab suure tõenäosusega teed tagasi vanglasse. Seega pole M. A. Kivistet võimalik tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastada. M. A. Kivistele mõistetud karistuse pikkus võimaldab kohtul veel edaspidigi kaaluda süüdimõistetu ennetähtaegselt vanglast vabastamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.