) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
lg 1 järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem.
lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. 4
lg 1 alusel on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 4 järgi peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
Vastavalt
lõikele 3 hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kostja on esitanud hagile aegumise vastuväite. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või selle hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 2 järgi nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 135 lg järgi 1 algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. Juhul kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev TsÜS § 136 lg 2 järgi viimase aasta vastaval kuul ja päeval. TsÜS § 137 lg-st 1 tuleneb, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev TsÜS § 136 lg 8 kohaselt saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Lähtudes eeltoodust tuleb kolmeaastast hagi aegumise tähtaega hakata lugema ajast, mil hageja sai teda kostja kohustuste rikkumisest, et nõuda kahju hüvitamist.
lg 3 kohaselt, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast kohustuse tekkimist.
lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast
Seega tuleb kohtul tehingust tuleneva nõude aegumistähtaja alguse tuvastamiseks teha kindlaks millal möödus mõistlikult vajalik aeg kahju hüvitamiseks pärast lepingu rikkumist. Pooled vaidlevad selle üle, et kui hageja nõuab kostjalt 08.02.2015 Tallinna Vanasadama
lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada.
lg 2 järgi oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama.
lg 3 järgi, kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mitteavastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutignimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusel tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Pooled ei vaidle, et hageja näol on tegemist oma majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuga, mistõttu võib nõustuda kostjaga, et hagejale pidi olema teada väidetav kruvitungraudade mittevastavus lepingutingimustele juba Tallinna Vanasadama 12. kai õnnetuse toimumise ajal, s.o. 08.02.2015 (I kd t.l. 55p-56). Kuna hageja esitas kostjale tellimuse kruvitungraua SG0300 tüüpi kruvitungraua konsooli, sarniirpea pikenduse ning mehaanilise stopperi splindi saamiseks 25.05.2015 (I kd t.l. 23) ning Anesta OÜ-le tellimuse SG0300 tüüpi kruvitungraua vindi mehaanilise töötlemise ja võlli valmistamiseks 01.06.2015 (I kd t.l. 22), siis olid kahtlemata hagejale selleks ajaks aga teada kruvitungraudade SG0300 ümberehitamiseks vajalike tööde ja materjali tellimisel, et varasemalt tellitud kruvitungrauad SG0300 ei pruugi vastata lepingutingimustele. Samas ei ole hageja tõendanud, et hageja oleks kruvitungraudade SG0300 lepingutingimustele mittevastavusest kostjat teavitanud või kirjeldanud mittevastavusi varem, kui käesoleva kohtumenetluse kestel, mistõttu ei ole hagejal õigus tugineda kruvitungraudade SG0300 lepingutingimustele ja nõuda sellega seotult kahju hüvitamist. Kohus ei nõustu hagejaga, et poolte kirjavahetusest 02.03.2015-14.05.2015 nähtuks kruvitungraudade lepingutingimustele mittevastavusest teatamine ja väidetava mittevastavuse piisavalt täpne kirjeldus, sest kirjavahetuses küsib hageja vaid kostjalt teavet kruvitungraudadae omaduste kohta (I kd t.l. 88e88r). Seega on hageja kruvitungraudade SG0300 lepingutingimustele mittevastavusele tuginemise õiguse minetanud, sest hagiavalduses sellele tuginemist, mis on esitatud kolm aastat hiljem, ei saa kuidagi pidada mõistliku kõrvalseisjana mõistliku aja jooksul väidetavast lepingutingimustele mitteavastavusest teada saamisest. Pooled vaidlevad selle üle, missugustele tingimustele pidid vastama kaks SG0200 kruvitungrauda, millised hageja kostjalt tellis. 6
lg 1 leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Vaidlust ei ole, et hageja pöördus septembris 2014 kostja poole sooviga osta kruvitungraudu ning pooled vahetasid teavet kruvitungraudade tellimuse tegemiseks (I kd t.l. 121-129). Kuna kostja oli 17.10.2014 teinud hagejale kruvitungraudade hinnapakkumuse (mille üle pooled ei vaidle), näidates ära, missugustele tingimustele hinnapakkumises olevad kruvitungrauad vastavad, siis on kostja veenvalt põhistanud, sh tunnistajaj R. M. ütlustega, et hageja teatades, et nõustub kostja hinnapakkumisega, on nõustunud (II kd t.l. 34), et kostja müüb hagejale kruvitungrauad hinnapakkumises näidatud tingimustega (I kd t.l. 13-15, II kd t.l. 48). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on müünud hagejale kruvitungrauad, mis vastasid 17.10.2014 kostja tehtud pakkumisele (I kd t.l. 106p, I kd t.l. 13-15, II kd t.l. 31-33, 48, 64-78). Hageja väide nagu tema sooviks oleks kostjalt olnud osta teistsugustele tingimustele vastavaid kruvitungraudu, ei lükka ümber poolte vahelist kokkulepet, millise pooled on sõlminud konkreetsete kruvitungraudade SG0200 ostmiseks.
Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe.
lg 2 kohaselt ei või lepingu tõlgendamisel olla aluseks ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet.
lg 3 järgi kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimusi selliselt, nagu esimene pool seda mõistis.
lg 4 järgi kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.
lg 5 alusel tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada: lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; lepingu olemust ja eesmärki.
lg 7 järgi kui sõnal või väljendil on mitu tähendust, tuleb sõna või väljendit mõista viisil, mis on enam kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga. Kohus leiab, et asjaolust, kus hageja on pöördunud kostja poole sooviga tellida kruvid konkreetse tõstevõimega 200 kN (I kd t.l. 118-123) ning teatades soovitud mootorite võimsuse 11 kW (I kd t.l. 124, 126) on veenev järeldada, et kruvitungraudade tehnilised tingimused, millele tuginedes ongi pooled läbirääkimisi pidanud ning kostja on teinud hinnapakkumise (I kd t.l. 125-130), ja millega hageja on nõustunud, on nimetanud hageja. Kostja on veenvalt põhistanud, et kui hageja andis
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.