Obsah (5)

§ 37§ 251§ 121§ 43§ 249

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-766 Määruse kuupäev 14. aprill 2021 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Mikhail Simtsovi (Simtsov) kaebus Viru Vangla direktori 1. aprilli

) § 2 lõike 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Ehkki kaebaja ei ole kaebuses selgesõnaliselt nõuet esitanud, nähtub kaebusest, et kaebaja soovib vabaneda Viru Vangla direktori

1. aprilli
2. a käskkirja nr 1-1/45 punktist 4, mis näeb kinnipeetavatele ette maski kandmise kohustuse. Selle eesmärgi saavutamiseks on kohane kohtule esitada tühistamisnõue (

§ 37lõike 2 punkt 1).

Seega tõlgendab kohus kaebust tühistamiskaebusena. Samuti soovis kaebaja, et kohus peataks esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla direktori

1. aprilli
2. a käskkirja nr 1-1/45 punkti 4 mõju kaebaja suhtes. Sisuliselt on kaebaja soovinud Viru Vangla direktori
3. aprilli
4. a käskkirja nr 1-1/45 punkti 4 kehtivuse peatamist (

§ 251lõike 1 punkt 1).

1. Viru Vangla direktori
2. aprilli
3. a käskkiri nr 1-1/45 on haldusakt. Kinnipeetav võib vangla direktori haldusakti peale kohtule tühistamiskaebuse esitada alles siis, kui kinnipeetav on eelnevalt esitanud Viru Vangla kaudu vaide Justiitsministeeriumile ja Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud (vangistusseaduse § 11 lõike 41 esimene lause ja lõige 5). Kohus küsis Viru Vanglalt ja Justiitsministeeriumilt, kas kaebaja on esitanud vaide Viru Vangla direktori
4. aprilli
5. a käskkirja nr 1-1/45 punkti 4 peale. Viru Vangla ja Justiitsministeeriumi
6. aprillil 2021 kohtule esitatud vastustest nähtub, et kaebaja ei ole sellist vaiet esitanud. Seega on kaebajal läbimata vangistusseaduses ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus.

§ 121

lõike 1 punkti 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Selle sätte alusel tagastab kohus kaebuse. 5. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 6. Esialgse õiguskaitse taotluse saab kohtule esitada kas vaidemenetluse ajal või kohtumenetluse raames (

§ 249lõiked 2 ja 5).

Kohus selgitas eelnevalt, et kaebajal ei toimu Viru Vangla direktori

1. aprilli
2. a käskkirja nr 1-1/45 punktiga 4 seoses vaidemenetlust. Kuna kohus tagastas kaebuse, ei toimu kaebajal kõnealuse punktiga seoses ka kohtumenetlust. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3. Kohus selgitab kaebajale veel kord, et tal tuleb kõigepealt esitada Viru Vangla direktori
4. aprilli
5. a käskkirja nr 1-1/45 punkti 4 peale Viru Vangla kaudu vaie Justiitsministeeriumile. Vaidemenetluse ajal saab kaebaja kohtult taotleda esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla direktori
6. aprilli
7. a käskkirja nr 1-1/45 punkti 4 kehtivuse peatamist. Kui Justiitsministeerium vaide tagastab, osaliselt rahuldab, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätab, tekib kaebajal õigus esitada kohtule tühistamiskaebus. Enne vaidemenetluse läbimist esitatud kaebused tuleb kohtul seaduse järgi tagastada.
8. Kuna kohus tagastas kaebuse kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu, saab kaebaja riigi õigusabi taotlust mõista nii, et kaebaja soovib riigi õigusabi võimaliku määruskaebuse esitamiseks ja vaidemenetluses osalemiseks. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. 2 3-21-766 Kohus leiab, et kaebaja on soovi korral võimeline ise esitama määruskaebuse ja selgitama, miks ta leiab, et tal on kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud. Määruskaebust ei ole vaja õiguslikult põhjendada. Niisamuti on kaebaja võimeline ise esitama Justiitsministeeriumile vaide. Justiitsministeeriumile esitatav vaie tuleb koostada lihtsas keeles ja lühidalt. Vaides tuleb isikul konkreetselt selgitada, millist vangla haldusakti ta vaidlustab, miks see tema arvates õigusvastane on ja mida ta soovib saavutada. Isik ei pea viitama õigusaktidele ega kohtupraktikale. Haldusmenetluses kehtib uurimispõhimõte, mis kohustab haldusorganit vajaduse korral isikut abistama. Kui esitatavas vaides peaksid esinema puudused, selgitab haldusorgan isikule, millised need on ja kuidas need tuleks kõrvaldada. Kui vaja, saab haldusorgan isikule selgitada, millised tõendid tuleb tal esitada. Vajaduse korral saab haldusorgan ise tõendeid koguda. Haldusorgan selgitab enda initsiatiivil välja kehtiva õiguse ja asjakohase kohtupraktika, mille alusel tuleb vaie lahendada. Seega ei pea isikul vaidemenetluses osalemiseks olema õigusteadmisi. Kuna kohus on veendunud, et kaebaja suudab võimalikus määruskaebemenetluses ja vaidemenetluses oma õigusi ise kaitsta, jätab kohus riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 alusel rahuldamata.
9. Kohus rahuldab kaebaja menetlusabi taotluse tõlkekuludest vabastamist puudutavas osas.
10. Ülejäänud osas jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse tagastamise tõttu läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3