Obsah (7)

§ 62§ 230§ 231§ 459§ 497§ 173§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 23.03.2021.a Tallinn Tsiviilasja number 2-20-14606 Tsiviilasi A. K.-A., O. K

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 06.10.2020 esitatud ning 14.10.2020 ja 15.10.2020 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on hagejatele välja mõistetud elatis igakuiselt 200 eurot. Hagejate igakuised kulud on suurenenud. Hageja I igakuised kulud käesoleval ajal moodustavad kokku 584 eurot, s.h eluasemekulud 150 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 15 eurot, sidekulud 30 eurot, kulutused tervishoiule 35 eurot, kulutused hügieenitarvetele 25 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 30 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, muud vältimatud kulutused 99 eurot. Hageja II igakuised kulud käesoleval ajal moodustavad kokku samuti 584 eurot, s.h eluasemekulud 150 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 15 eurot, sidekulud 30 eurot, kulutused tervishoiule 15 eurot, kulutused hügieenitarvetele 25 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 30 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 60 eurot, muud vältimatud kulutused 109 eurot. Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad elatist suurendada kuni miinimumsuuruseni. 2 Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud. Hagejate poolt tema vastu esitatud igakuine nõue 300 eurot (150 eurot 1 lapse kohta) ületavas osas põhjendamatu, ei arvesta seadusandlust, kehtivat Riigikohtu praktikat ja tegelikke faktilisi asjaolusid. Pärast vanemate kooselu lõppemist on hagejad omanud kahte kodu ning elanud vaheldumisi kostja ja hageja seadusliku esindaja juures. Seega on kostja pidanud hagejaid vahetult ülal ajal, millal hagejad on viibinud kostja juures. Kostja juures viibimisega tekivad kostjal igakuised kulutused hagejate eluasemele, toidule, transpordile, vabale ajale jms. Samuti on laste vanemate varaline olukord on märkimisväärselt erinev ning kostjal puudub võimalus tasuda elatist miinimummääras. Kostja ainsaks sissetulekuks on töötasu miinimummääras. Lisaks saab kostja tööandjalt päevaraha, mida tasutakse sõltuvalt väljasõitude arvust ja sihtkoha riigist. Päevaraha näol ei ole tegemist sissetulekuga kui sellisega, vaid välisriigis tavaliselt kõrgemate kulude kandmiseks ettenähtud rahaga. Samuti viitas kostja oma vastuses, et hagejate igakuised kulud on ülepaisutatud ning lisaks laekub hagejate emale lapsetoetus summas 500 eurot. Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta).
2. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus selles, et hagejate vanemateks on A. A. ja kostja (tlk 4-5). Tsiviilasjas nr 2-18-2244 on kohus 20.06.2019 kohtuotsusega välja mõistnud kostjalt elatise igakuiselt hagejatele summas 200 eurot alates 01.06.2019 kuni hagejate täisealiseks saamiseni (tlk 13-15). Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse kohaselt paluvad hagejad väljamõistetud elatist suurendada miinimummäärani. 3 Kohus selgitab, et hagejatel on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist

§ 459

lg 1 ning

§ 497

alusel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Elatise suuruse muutmisel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad.

1. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11).
2. Esmalt tuvastab kohus asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr 2-18-2244 20.06.2019 kohtulahendi tegemisel. 12.02.2018 esitatud hagiavalduse kohaselt taotlesid hagejad kostjalt miinimumelatise väljamõistmist (tsiviilasi 2-18-2244, hagiavaldus nähtav kohtute infosüsteemist). Kohus on nimetatud tsiviilasja kohtuotsuses viidanud asjaolule, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Samas on kohus ka leidnud, et kostja osaline töövõimetus on mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisel alla seaduses sätestatud miinimummäära ning arvestanud elatise suuruse määramisel ka kostja igakuise sissetulekuga (töötasu ja töövõimetustoetus). Kostja on välja toonud töötasu suuruseks 482 eurot, millele lisandub komandeeringutasu. Seega loeb kohus tuvastatuks, et eelmise tsiviilasja menetlemise ajal vastasid hagejate igakuised kulud vähemalt miinimumile (2018 aastal oli elatise miinimumiks 250 eurot ja 2019 aastal 270 eurot), millest kostja oli suuteline tasuma mõlemale hagejale 200 eurot.
3. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse kohaselt tuginevad hagejad sellele, et hagejate igakuised kulud on võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga suurenenud. Samuti on hagejad 14.01.2021 toimunud eelistungil välja toonud, et kostja majanduslik ja tervislik seisund võib olla paranenud (tlk 51 pöördel).
4. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja I igakuised kulud käesoleval ajal kokku 584 eurot, s.h eluasemekulud 150 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 15 eurot, sidekulud 30 eurot, kulutused tervishoiule 35 eurot, kulutused hügieenitarvetele 25 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 30 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, muud vältimatud kulutused 99 eurot. Hageja II igakuised kulud käesoleval ajal moodustavad kokku samuti 584 eurot, s.h eluasemekulud 150 eurot, kulutused toidule 150 4 eurot, kulutused transpordile 15 eurot, sidekulud 30 eurot, kulutused tervishoiule 15 eurot, kulutused hügieenitarvetele 25 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 30 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 60 eurot, muud vältimatud kulutused 109 eurot. Kuna kostja on leidnud, et hagejate igakuised kulud on ülepaisutatud, siis hindab kohus järgnevalt hagejate igakuiste kulude suurust. 8.1 Eluasemekulud on mõlema hageja puhul välja toodud 626 euro ulatuses, mis koosnevad üürist 370 eurot, elektrikuludest 50 eurot, internetist 46 eurot ning kommunaalkuludest 160 eurot, s.o kokku 626 eurot. Hagejad on kinnitanud, et eluasemes elab kokku 5 inimest. Seega võib hagejate põhjendatud kuluks seoses eluasemega lugeda ca 125 eurot (626 / 5). Kohus selgitab täiendavalt, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend 3-2-1-69-13 p 18, p 19). 8.2 Asjaolu, et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Üldteadaolevalt vajavad lapsed lisaks igapäevastele toiduainetele ka nt puuvilju ja juurvilju ning nende toidulaud peab olema mitmekesisem. Kohtu hinnangul on toidukulud 150 eurot mõlema hageja kohta põhjendatud ja vajalikud. 8.3 Kohtu hinnangul on usutav, et teatud transpordikulu võib igakuiselt tekkida ning aja kokkuhoiu mõttes ei ole igakord mõistlik ka ühistransporti kasutada. Kohus peab seega mõistlikuks igakuiseks keskmiseks transpordikuluks mõlema hageja osas 15 eurot. 8.4 Sidekulusid peab kohus mõlema hageja puhul mõistlikuks 20 euro ulatuses. Arvestades hagejate vanustega on usutav, et sideteenuseid kasutatakse. Samas pakutakse alaealistele ka odavamaid kõnepakette ning samuti ei ole vaja osta kõige kallimaid telefone, mida peaks tasuma järelmaksuga. 8.5 Kohus peab eluliselt usutavaks, et lastel tuleb aegajalt tarvitada teatud ravimeid (nt valuvaigisteid, palavikualandajaid, käsimüügiravimid külmetuse leevendamiseks). Samuti ei saa pidada ebamõistlikuks kulusid hügieenile. Samas ei ole hagejad välja toonud, miks ühe hageja osas on tervishoiukulud suuremad, kui teise osas. Kohus peab põhjendatud tervishoiukuluks mõlema hageja osas seega 15 eurot ning kulusid hügieenile 25 eurot. 8.6 Koolitarbed summas 30 eurot on kohtu hinnangul põhjendatud kulud arvestades, et hagejad on kooliealised. Koolis käimiseks on vajalik osta vihikuid, kirjatarbeid, kunstitarbeid jms. Samuti võivad kaasneda koolis käimisega muud kulud (s.h ekskurssioonid, klassiraha). 8.7 Üldtuntuks saab lugeda asjaolu, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Kasvueas lapse sage garderoobi uuendamine on hädavajalik ning oluline on asjaolu, et laps elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Kuigi iga kuu ei ole vajadus uusi riideid osta, siis on mõnel kuul nimetud kulud suuremad. Samas märgib kohus, et riideid ja jalanõusid on erinevas hinnaklassis ning seega saab osta 5 garderoobikaupasid ka soodsamalt. Seega on kohtu hinnangul nimetatud kulu põhjendatud mõlema hageja osas 50 euro ulatuses. 8.8 Muude kulude olemasolu (s.h treeningud, prillid, juuksur, taskuraha, sünnipäevad) peab kohus usutavaks ja põhjendatuks mõlema hageja osas 90 eurot. On eluliselt usutav, et teatud igakuised kulud alaealistel lastel võivad täiendavalt tekkida, s.h nt kulud meelelahutustele, hobidele, treeningutele. Kohus on seisukohal, et igasugune hobitegevus ja sportlik treening on lastele kasulik ja arendav ning meelelahutus samuti vajalik. Kohus on seisukohal, et lastega ajaveetmine ja meelelahutuse pakkumine ei pea olema alati aga tasuline. Samuti ei saa prillide kulu pidada ebamõistlikuks, kuid samas ei ole prille vaja igakuiselt vahetada. 8.9 Seega on hagejate igakuised kulud põhjendatud 520 euro ulatuses, millest kostja osa moodustab 260 eurot. Kohus on eelnevas tsiviilasjas tuvastanud, et hagejate igakuised kulud vastasid vähemalt miinimumile. 2018 aastal (s.o ajal, mil esitati hagi tsiviilasjas 218-2244) oli miinimumelatise määraks 250 eurot ning 2019 aastal (lahendi tegemise aeg tsiviilasjas 2-18-2244) oli elatise miinimummääraks 270 eurot. Kohtu hinnangul ei ole seega hagejate igakuised kulud oluliselt suurenenud.
5. Hagejad on 14.01.2021 eelistungil välja toonud, et kostja majanduslik ja tervislik seisund võib olla paranenud (tlk 51 pöördel). Tsiviilasjas 2-28-2244 on kohus tuvastanud, et kostja on osaliselt töövõimetu ning tema töötasuks oli 482 eurot, millele lisandus komandeeringutasu. Kuigi kostjale on määratud ka käesoleval ajal osaline töövõime kestvusega kuni 25.07.2023 (tlk 99), siis nähtub, et nimetatu ei takista kostjal ka käesoleval ajal sissetulekut teenimast. Perioodil 01.06.2020 kuni 28.01.2021 on L OÜ kandnud kostjale töötasu kokku summas 4102,04 eurot, mis teeb keskmiseks kuutasuks 512,76 eurot (tlk 91). Lisaks on L OÜ tasunud kostjale 7762 eurot, sh 110 eurot puhkuse eest ning komandeeringu tasu 7652 eurot, mis teeb igakuiseks keskmiseks täiendavaks sissetulekuks 970,25 eurot. Samuti on kostjale määratud töövõimetoetus (tlk 101) ning puudega tööealise inimese toetus (tlk 102). Eesti Töötukassa on eelnimetatud perioodil tasunud kostjale kokku töövõimetoetust 2079,41 eurot, s.o ca 260 eurot kuus (tlk 92). Muid igakuiseid sissetulekuid kostja pangakonto väljavõttest ei nähtu (tlk 93-98). Seega on kostja igakuine keskmine sissetulek üle 1700 euro. Kostjale kuulub ka korteriomand xxxx, mis on ühisomandis hagejate seadusliku esindajaga. Igakuised väljaminekud on kostja välja toonud 563,58 euro ulatuses, sh kommunaalkulud 93,05 eurot, elektriteenuse kulud 20 eurot, sideteenuse kulu (internet, telefon ja televisioon) 60 eurot, laenukohustus 207,75 eurot, järelmaksukohustus 72,78 eurot, kodulaen 110 eurot. Lisaks tasub kostja elatist summas 400 eurot. Kommunaalkulude, elektri, sidekulude, laenukohustuse ning järelmaksu suurus ja olemasolu on tõendatud kostja poolt esitatud arvetega ning täiendavalt kostja pangakonto väljavõttega (tlk 103-114). Samas puuduvad tõendid, et kostjal tuleks igakuiselt tasuda täiendavalt kodulaenu 110 euro ulatuses. Kohus asub seisukohale, et kostja igakuised põhjendatud väljaminekud võivad olla põhjendatud ja usutavad seega kuni 500 euro ulatuses (s.o ilma elatise tasumise kohustuseta). Kohus 6 arvestab nimetatud summa sisse ka muud eluliselt usutavad igakuised kulud, s.o nt toit ja hügieen. Samuti arvestab kohus, et sideteenuste kuludelt on võimalik kostjal kokku hoida. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja majanduslik olukord on võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga paranenud. Arvestades, et kostja igakuine keskmine sissetulek on üle 1700 euro ning igakuised keskmised väljaminekud ca 500 eurot, siis on kostja võimeline tasuma mõlemale hagejale elatist summas 260 eurot, ilma et tema enda toimetulek kannataks.
6. Kostja on viidanud menetluses asjaolule, et hagejad viibivad ka tema juures ning ta kannab sel ajal hagejate kulusid. Samas on 14.01.2021 toimunud eelistungil kohus tuvastanud, et pooltevaheline suhtlus toimub samamoodi nagu eelmise lahendi tegemise ajal (tlk 52). Seega ei ole tegemist uue asjaoluga. Samuti peab kohus vajalikuks selgitada, et juhul, kui hagejad veedavad aega ka kostjaga, ei ole see automaatselt elatise vähendamise aluseks. Hagejate igakuised põhikulud sellest ei vähene. Väheneda võivad üksnes minimaalselt nt toidukulud, eluasemekulud, vaba aja kulud. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et ta kannaks hagejate põhikulusid. Samuti ei ole kostja välja toonud ega tõendanud kulusid, mida kantakse ajal, mil hagejad viibivad kostjaga.
7. Kostja on menetluses viidanud, et laste emale laekub ka peretoetus, millega tuleks elatise väljamõistmisel arvestada. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-35-17 p-s 20.3 märkinud, et lapse vajaduste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada ka selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega. PHS §-de 15 ja 16 kohaselt on peretoetuste, mille liigiks on mh lapsetoetus, eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine (erinevalt nt sama seadusega reguleeritud vanemahüvitisest, mille eesmärgiks on säilitada varasem sissetulek isikule, kelle tulu väheneb seoses laste kasvatamisega (§ 32 lõige 1). Samuti on Riigikohus leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (vt nt lahendid nr 3-2-1-37-11, punkt 16; nr 3-2-1-174-16, punkt 11). Kohtu hinnangul ei ole kostja väljatoonud käesoleval juhul selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid elatise suurust peretoetuse arvelt vähendada. Samuti ei ole peretoetuse laekumine hagejate seaduslikule esindajale uueks asjaoluks, mida ei saanud eelmise menetluse ajal välja tuua.
8. Kostja on viidanud ka võimalikule seaduse muudatusele. Kohus selgitab, et nimetatud asjaolu ei ole elatise vähendamise aluseks. Kostjal on kohustus oma alaealist last seaduse kohaselt ülalpidada ning lahendi tegemisel tuleb kohtul lähtuda kehtivast seadusest, mitte seaduse võimalikest muudatustest.
9. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-165-12 selgitanud, et juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb mh arvestada ka seda, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse 7 suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Selle sätte kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist, vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-69-13, p 18; 3-2-1-118-12, p 15). Seega peavad vanemad eelduslikult pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul puudub alus elatise tasumise proportsioonist kõrvalekaldumiseks. Kostja ja hagejate ema majanduslik olukord ei ole kohtu hinnangul niivõrd erinev. Hagejate ema on välja toonud, et tema igakuiseks sissetulekuks on töötasu 1200 eurot, lastetoetus 600 eurot ning korteri üürist saadav tulu 250 eurot. Samas on hagejate ema hetkel kodune, kuna tal on sündinud veel üks laps. Igakuised kulud moodustavad kokku ca 700 eurot. Igakuised kulud nähtuvad ka hagejate seadusliku esindaja konto väljavõtetest (tlk 60-84).
10. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi elatise suurendamiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hagejate kasuks välja mõista elatis alates hagiavalduse esitamisest igakuiselt summas 260 eurot kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kohus selgitab, et juhul, kui kostja on menetluse ajal tasunud elatist, siis tuleb nimetatud summa väljamõistetud elatisega tasaarvestada, s.h kostja poolt 14.10.2020 tasutud 400 eurot, 09.11.2020 tasutud 400 eurot, 05.12.2020 tasutud 400 eurot, 05.01.2021 tasutud 400 eurot. Menetluskulud 15.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Seega puudub vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik 8