Obsah (10)

§ 468§187§ 407§ 438§ 173§ 163§ 174§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Kohtujurist Eliko Suurkuusk Otsuse tegemise aeg ja koht 04.03.2021.a, Tallinn Tsiviilasja nu

§ 468lg 1 p 2).

11. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Juhised kaja kautsjoni tasumiseks: https://www.kohus.ee/et/riigiloivud/kontod-javiitenumbrid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§187lg 6).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA 1. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 18.12.2020.a (täpsustatud 22.01.2021.a) Harju Maakohtule hagiavalduse R. V. (kostja) vastu põhivõlgnevuse, sissenõudmiskulude ja viivise nõudes. Hageja eeltoodud nõuded tulenevad kostja ja E OÜ vahel 04.09.2017 sõlmitud võrgulepingust nr xxxx. Kostja on lepingust tulenevad kohustused jätnud täitmata. 2.

§ 407

lg-s 1 on sätestatud, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 3. Kostjale on menetlusdokumendid avaliku e-toimiku kaudu kätte toimetatud 12.02.2021.a. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostjal tuli esitada hagile vastus hiljemalt 26.02.2021.a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastust esitanud, on kohtul õigus teha

§ 407lg 1 alusel käesolevas asjas tagaseljaotsus.

1. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus rahuldab hagiavalduse põhivõlgnevuse 409,39 euro, sissenõudmiskulude 40 euro ja viivise 92,7 euro osas. Lisaks mõistab kohus kostjalt alates 19.12.2020 kuni põhinõude summas 409,39 euro täitmiseni välja viivise (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäära järgi (8% aastas), kuid kokku mitte rohkem kui 409,39 euro ulatuses. Riigikohtu praktika kohaselt ei mõista kohus üldjuhul kõrvalnõudeid välja põhinõuet ületavas osas. Eeltoodud põhjusel piirab kohus ka käesolevas asjas viivisenõuet 2/5 põhinõude suurusega (sissenõutabaks muutunud viivis ja tulevikus sissenõutav viivis kokku on välja mõistetav mitte suuremas summas kui põhinõue).
2. Hagi jääb rahuldamata osas, millega hageja palub kostjalt välja mõista viivis 203,68 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist perioodi 24.10.2017 kuni hagiavalduse esitamiseni 18.12.2020.a eest 296,38 eurot. Eeltoodud viivis on arvestatud viivise päevamääraga 0,07%. 5.
3. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. 5.
4. Riigikohus on kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 selgitanud, et kui ebaproportsionaalselt suure viivise ja leppetrahv nõue on kokku lepitud tüüptingimustes, toob see erinevalt VÕS § 113 lg-st 8 ja §-st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Lisaks on Riigikohus märkinud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine

§ 438lg 1 järgi.

Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 3-2-1-106-13). 5.3. Kohus on seisukohal, et E OÜ ja R. V. vahel sõlmitud lepingu lepingutingimus, millega E OÜ ja kostja lepivad kokku, et viivise määr on 0,07% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest (aastas 0,07 x 365 = 25,55%), on tühine. Viivise nõue, mis ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, on tühine. Kostjaks on tarbija ning E OÜ on kutse- või majandustegevuses tegutsev isik. Kohtu hinnangul juhul, kui kokkulepitud viivisemäär, on tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda, pole proportsionaalne seaduses sätestatud viivisemääraga. Ainuüks asjaolu, et pooled on tarbijat ebamõistlikult kahjustavas viivisemääras kokku leppinud, ei muuda viivisele kohalduvat määra kehtivaks. Ebaproportsionaalselt suure viivise määramine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus sissenõutavaks muutunud viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäära järgi (8% aastas). Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 92,7 euro ulatuses. Kohus arvestab perioodi 24.10.2017.a kuni 18.12.2020.a viivist järgmiselt: Viivise arvestuse algus Viivise arvestuse lõpp Põhiosa Viivitatud võlgnevus päevade arv Viivise määr 468513169201 24.10.2017 18.12.2020 42,92 1152 8% / 10,83 0,021918% 468353155144 22.11.2017 18.12.2020 75,01 1123 8% / 18,45 0,021918% Arve nr aastas päevas Viivise summa / 3/5 468469639217 21.12.2017 18.12.2020 89,48 1094 8% / 21,44 0,021918% 468756328155 23.01.2018 18.12.2020 52,83 1061 8% / 12,27 0,021918% 468986539549 21.02.2018 18.12.2020 5,40 1032 8% / 1,22 0,021918% 468364046041 21.03.2018 18.12.2020 25,83 1004 8% / 5,68 0,021918% 468001133359 21.04.2018 18.12.2020 25,27 973 8% / 5,38 0,021918% 468676140664 22.05.2018 18.12.2020 5,03 942 8% / 1,04 0,021918% 468659674787 21.06.2018 18.12.2020 49,09 912 8% / 9,8 0,021918% 468955972062 24.07.2018 18.12.2020 5,03 879 8% / 0,97 0,021918% 468349560605 22.08.2018 18.12.2020 5,03 850 8% / 0,94 0,021918% 468483627506 22.09.2018 18.12.2020 5,03 819 8% / 0,9 0,021918% 468047571805 19.10.2018 18.12.2020 5,03 792 8% / 0,87 0,021918% 468752553840 20.11.2018 18.12.2020 5,03 760 8% / 0,84 0,021918% 468823267315 19.12.2018 18.12.2020 5,03 731 8% / 0,8 0,021918% 468633784800 22.01.2019 18.12.2020 8,35 697 8% / 1,27 0,021918% Kokku 92,7 Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 6.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 4/5 7. Kohus rahuldab hagiavalduse ca 71,82 % ulatuses.

§ 163lg 1 alusel jaotab kohus menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kohus jätab hageja menetluskuludest 71,82% kostja kanda ja 28,18% ulatuses hageja enda kanda; kostja menetluskuludest jääb 28,18% ulatuses hageja kanda ja 71,82% ulatuses kostja enda kanda. 8. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv 175 eurot ja lepingulise esindaja tasu 360 eurot (käibemaksuta). Käesoleva tsiviilasja hind on 850,94 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb kuni 1000 euro suuruse hagihinna korral tasuda riigilõivu 175 eurot. Kohus on kohtute infosüsteemist kontrollinud hageja poolt riigilõivu tasumist. Seega on tasutud riigilõiv 175 eurot põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Lisaks on hagejale osutatud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot, ajakuluga 3 tundi (120 x 3 = 360). Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust ning et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu 180 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul on 1,5 tundi piisav esindamiseks hagiavalduse koostamiseks ja materjalidega tutvumiseks (120 x 1,5 = 180). Hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist. Seega peab kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 355 eurot (175 + 180).
2. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab R. V. hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Puuduvad menetluskulud, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
3. Kuivõrd kohus jätab 71,82% hageja menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 254,96 eurot (355 x 71,82% = 254,96). Hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist. 12.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 13. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 5/5