Obsah (5)

§ 66§ 2§ 12§ 16§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5. märts 2021, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-20-4813 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja V

§ 66

lg 1, 3 alusel võimaldada rahatrahvi tasumine ositi 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes igakuiselt vähemalt 100 (ükssada) eurot. Rahatrahvi osamaksed tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud viitenumbrile ja arveldusarvele. Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, välja arvatud VTMS § 156 lõikes 11 nimetatud juhul. VTMS § 156 lõikes 11 kohaselt kui üks kohtumenetluse pool on VTMS § 156 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Täisotsus on kohtumenetluse pooltele avalikult kättesaadav alates 29.03.

1. Asjaolud
2. Maksu- ja Tolliameti Ida talituse peainspektor Zinaida Saar koostas menetlusalusele isikule Janno Kaldale 07.10.2020 väärteoprotokolli väärteoasjas nr 930020000514, mille kohaselt menetlusalune isik 21.03.2020, kell 14:07 Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee 177 kilomeetril kasutas kontrollimise hetkel sõidukis xxxx, registreerimismärgiga xxxx, eriotstarbelist diislikütust; ning soetas xxxx, AS Olerex xxxx tanklas eriotstarbelist diislikütust märtsikuus 2020 järgmiselt: 02.03.2020 06:31:12 15l, 06.03.2020 16:03:00 20l, 09.03.2020 13:38:56 25l, 12.03.2020 14:03:12 30l, 16.03.2020 06:22:57 30 l, mida kasutas sõidukis xxxx registreerimismärgiga xxxx. Sellise teoga rikkus Vedekütuse erimärgistamise seaduse (edaspidi VKEMS) § 11 lg 1 p 1 ja pani toime VKEMS § 62 lg-s 1 kirjeldatud väärteod, so erimärgistatud kütuse ebaseadusliku kasutamise.
3. Maksu- ja Tolliameti Ida talituse peainspektor Zinaida Saar koostas menetlusalusele isikule Janno Kaldale 05.11.2020 väärteootsuse väärteoasjas nr 930020000514, mille kohaselt menetlusalune isik 21.03.2020, kell 14:07 Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee 177 kilomeeter kasutas kontrollimise hetkel sõidukis xxxx, registreerimismärgiga xxxx, eriotstarbelist diislikütust; ning soetas xxxx, AS Olerex xxxx tanklas eriotstarbelist diislikütust märtsikuus 2020 järgmiselt: 02.03.2020 06:31:12 15l, 06.03.2020 16:03:00 20l, 09.03.2020 13:38:56 25l, 12.03.2020 14:03:12 30l, 16.03.2020 06:22:57 30 l, mida kasutas sõidukis xxxx registreerimismärgiga xxxx. Sellise teoga rikkus VKEMS § 11 lg 1 p 1 ja pani toime VKEMS § 62 lg-s 1 kirjeldatud väärteod, so erimärgistatud kütuse ebaseadusliku kasutamise. Otsusega määrati Janno Kaldale VKEMS § 62 lg-s 1 sätestatud teo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 300 trahviühiku ulatuses, so 1200 eurot.
4. 18.11.2020 esitas menetlusaluse isik Janno Kalda Maksu- ja Tolliameti 05.11.2020 otsuse peale väärteoasjas nr 930020000514 Viru Maakohtule kaebuse, milles taotles tühistada Maksuja Tolliameti uurimisosakonna Ida talituse peainspektor Zinaida Saare 05.11.2020 otsus väärteoasjas nr 930020000514 täies ulatuses ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivselt kui kohus leiab, et Janno Kalda on teo toime pannud, siis kergendada karistust ja võimaldada rahatrahv tasuda ositi.
5. Janno Kalda kaebuse kohaselt, ei kontrollitud teda mitte teel olles, vaid talle järgneti tankla WC-sse ning alles seejärel kontrolli kütust autos. Kontrollitud kütuse kohta pole tehtud ekspertiisi. 21.03.2020 pole kaebajat erimärgistatud kütus keegi tankimas näinud. Kaebaja on rikkumised toime pannud regulaarselt xxxx, xxxx Olerexi tankas 02.03.2020, 06.03.2020, 09.03.2020, 12.03.2020 ja 16.03.2020 xxxx. Kaebaja ei ole tankla salvestisi näinud. Kaebajale on arusaamatu, miks tankla ei edastanud Maksu- ja Tolliametile Janno Kalda poolt erimärgistatud kütuse tankimise kohta infot juba esimese tankimise korral, vaid alles viiendal. 2 Kaebajal on kahtlus, et Maksu- ja Tolliamet on salvestisi töödelnud. Tangitud kütuse kogused on paljasõnalised.
6. 18.11.2020 esitas Viru Maakohus Maksu- ja Tolliametile kohtunõude, milles paluti esitada Viru Maakohtule antud väärteoasja toimik ning 25.11.2020 omapoolne sisulise seisukoht kaebusele.
7. 27.11.2019 esitas Maksu- ja Tolliamet Viru Maakohtule toimiku ning 04.12.2020 Maksuja Tolliameti jurist T P seisukoha, milles palub jätta Janno Kalda kaebuse rahuldamata ja Maksu- ja Tolliameti 05.11.2020 otsus väärteoasjas nr 930020000514 muutmata, kuna Janno Kalda on erimärgistatud vedelkütust ebaseaduslikult kasutanud kuuel korral. Kohtuotsuse põhjendused
8. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 8.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

1. VTMS § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu.
2. Väärteootsuse kohaselt menetlusalune isik 21.03.2020, kell 14:07 Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee 177 kilomeetril kasutas kontrollimise hetkel sõidukis xxxx, registreerimismärgiga xxxx, eriotstarbelist diislikütust ning soetas xxxx, AS Olerex xxxx tanklas eriotstarbelist diislikütust märtsikuus 2020 järgmiselt: 02.03.2020 06:31:12 15l, 06.03.2020 16:03:00 20l, 09.03.2020 13:38:56 25l, 12.03.2020 14:03:12 30l, 16.03.2020 06:22:57 30 l, mida kasutas sõidukis xxxx registreerimismärgiga xxxx. Väärtegu kvalifitseeriti VKEMS § 62 lg-s 1 järgi.
3. VKEMS § 1 kohaselt erimärgistamisele kuulub Eestis toodetav, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1–101), tähenduses vabasse ringlusse lubatav (edaspidi import) ja Euroopa Liidu liikmesriigist (edaspidi liikmesriik) Eestisse sisse veetav osa diislikütusest, mis on ette nähtud kasutamiseks vastavalt käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 sätestatule.
4. VKEMS § 11 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt on erimärgistatud diislikütust (edaspidi eriotstarbeline diislikütus) p 1 kohaselt lubatud kasutada põllumajanduses kasutatavas masinas, traktoris ja liikurmasinas ning kuivatis põllumajandustoodete kuivatamiseks ja p 2 kohaselt kutselisel kalapüügil. Kohus tuvastas, et Janno Kalda kasutuses oli sõiduauto xxxx, registreerimismärgiga xxxx, mis kuulub kategoorise M1 ehk sõiduauto ja tegemist ei ole VKEMS § 11 lg 1 p 1 ja 2 loetelus märgitud sõidukiga.
5. Vastavalt 19.09.2003 vastu võetud rahandusministri määruse nr 91, millega kehtestatakse diislikütusele erimärgistamiseks lisatavate ainete loetelu ja kontsentratsioon § 2 järgi lisatakse kütuseerimärgistamiseks sinist värvainet.
6. VKEMS § 12 lg 1 kohaselt eriotstarbelise diislikütuse müügil, milleks käesoleva seaduse tähenduses peetakse nii tasu eest kui ka tasuta võõrandamist, on müüja kohustatud ostja tuvastama. Müüja nõuab füüsilisest isikust ostjalt isikut tõendava dokumendi esitamist ja 3 juriidilise isiku esindajalt niisuguse volikirja esitamist, millele on märgitud juriidilise isiku esindaja nimi ja isikukood ning esindatava juriidilise isiku nimi, registreeringu number või selle puudumisel registrikood.
7. VKEMS § 12 lg 2 kohaselt müüja keeldub eriotstarbelise diislikütuse müügist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut tõendavate andmete ja dokumentide esitamata jätmise korral, samuti kui ostja jätab deklareerimata eriotstarbelise diislikütuse käesoleva seadusega lubatud kasutusotstarbe.
8. VKEMS § 12 lg 3 kohaselt eriotstarbelise diislikütuse müüja märgib üles ostja nime, füüsilisest isikust ostja isikukoodi, juriidilisest isikust ostja registreeringu numbri või selle puudumisel registrikoodi, samuti ostja deklareeritud eriotstarbelise diislikütuse kasutusotstarbe ning edastab need andmed koos teiste andmetega vedelkütuse seaduse § 7 lõike 3 alusel kehtestatud korras Maksu- ja Tolliametile.
9. Kohus leiab, et Janno Kalda poolt VKEMS § 62 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud 27.03.2020 Olerex AS-i poolt esitatud andmete, 30.03.2020 dokumendi või muu objekti esitamist kohustava määruse, 30.03.2020 Olerex AS-i poolt esitatud videosalvestiste, 01.07.2020 asitõendi vaatluse protokolli, 21.03.2020 kütuseproovi võtmise protokolli, tunnistaja M T kohtuistungil antud ütlustega ning menetlusaluse isiku kohtuistungil antud ütlustega.
10. 27.03.2020 Olerex AS-i poolt esitatud andmete järgi on Janno Kalda soetanud xxxx, xxxx tanklas eriotstarbelist diislikütust märtsikuus 2020 järgmiselt: 02.03.2020 06:31:12 15l, 06.03.2020 16:03:00 20l, 09.03.2020 13:38:56 25l, 12.03.2020 14:03:12 30l, 16.03.2020 06:22:57 30 l (tl.31p).
11. 30.03.2020 dokumendi või muu objekti esitamist kohustava määrusega kohustas Maksu- ja Tolliamet esitama AS Olerexi xxxx tankla turvakaamerate salvestised Janno Kalda poolt 02.03.2020 06:31:12 15l, 06.03.2020 16:03:00 20l, 09.03.2020 13:38:56 25l, 12.03.2020 14:03:12 30l, 16.03.2020 06:22:57 30l. erimärgistatud diislikütuse ostmise ning selle vedelkütuse kütusetankurist väljavõtmise protseduuri kohta (tl.32).
12. 30.03.2020 Olerex AS-i poolt esitati videosalvestis AS Olerexi xxxx tankla turvakaamerate salvestised (tl 33p).
13. 01.07.2020 asitõendi vaatluse protokollist 930020000514/9 (tl 38p- 39p ja videod) nähtub, et 30.03.2020 AS Olerex poolt esitatud xxxx tanklas turvakaamerate salvestiste järgi tangib Janno Kalda sõidukisse xxxx, registreerimismärgiga xxxx erimärgistatud kütust järgmiselt: 02.03.2020 kell 06:31:12 kütusetankurist nr 3 sinist värvi püstoliga kütust. 06.03.2020 kell 16:03:00 kütusetankurist nr 4 sinist värvi püstoliga kütust. 09.03.2020 kell 13:38:56 kütusetankurist nr 3 sinist värvi püstoliga kütust. 12.03.2020 kell 14:03:12 kütusetankurist nr 3 sinist värvi püstoliga kütust. 16.03.2020 kell 06:22:57 kütusetankurist nr 3 sinist värvi püstoliga kütust. Pärast märgitud kuupäevadel tankimist sõidab sõidukiga xxxx, registreerimismärgiga xxxx, AS Olerex, xxxx tanklast ära.
14. 21.03.2020 kütuseproovi võtmise protokollist (tl 29) nähtub, et 21.03.2020 kell 14:07 võeti sõiduautol xxxx, registreerimismärgiga xxxx kütuseproov. Proov võeti Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt
15. km-l. Märkuste lahtris kirjeldatud, et kütuse erimärgistus on silmaga nähtav, sinist 4 värvi kütus. Janno Kalda märkus protokollis, et sõiduauto kuuluv vennale K S. Võttis temalt auto, ise erimärgistatud diiselkütet ei tangi.
16. Kohtuistungil kuulati üle menetlusalune isik Janno Kalda, kes andis ütlusi, et tema ei olnud autoroolis, kui sõiduautolt proov võeti. Teda ei kontrollitud mitte teel olles, vaid talle järgneti tankla WC-sse ning alles seejärel kontrolli kütust autos. Kontrollitud kütuse kohta pole tehtud ekspertiisi. 21.03.2020 pole kaebajat erimärgistatud kütus keegi tankimas näinud. Kohtuväline menetleja ei kontrollinud sõiduauto omanikku K K. Kaebaja ei ole tankla salvestisi näinud. Kaebajale on arusaamatu, miks tankla ei edastanud Maksu- ja Tolliametile Janno Kalda poolt erimärgistatud kütuse tankimise kohta infot juba esimese tankimise korral, vaid alles viiendal. Kaebajal on kahtlus, et Maksu- ja Tolliamet on salvestisi töödelnud. Tangitud kütuse kogused on paljasõnalised. Kohtuistungil jäi selle juurde, et ei soovi kütuseproovile teha ekspertiisi.
17. Kohtuistungil kuulati üle tunnistaja M T, kes on Maksu- ja Tolliameti töötaja. Tunnistaja andis ütlusi, et 21.03.2020 kella
18. ajal sõitsid Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt
19. km-l, kui vastu tuli sõiduauto xxxx, registreerimismärgiga xxxx. Otsustati kontrollida kütust. Sõiduauto sõitis xxxx Olerexi tanklasse. Kuna autojuht lahkus autost, siis järgneti tanklasse. Autojuht läks WCsse. Kui juht väljus, esitleti ennast ja küsiti dokumenti. Sõidukijuhiks oli Janno Kalda. Sõiduauto paagist võeti kütuseproov, mis oli sinist värvi. Isik ei soovinud laboris kütust testida. Kohale tuli punane xxxx, kõrvalistuja väitis, et on vend. Janno Kalda eitas tankimist. Kui talle öeldi, et tähtis on erimärgistatud kütuse kasutamine, siis väitis, et tema alles hommikul sai selle auto. Tunnistaja selgitas kaebuse esitajale, et VKEMS § 41 alusel on neil korrakaitseseaduse §des 30, 32, 45 ja 49 sätestatud alusel õigus kasutada erimeetmeid. Tunnistaja on kindel, et sõiduautot xxxx, reg. märgiga xxxx, juhtis Janno Kalda.
20. Kohus hinnates eelpool kirjeldatud kirjalikke tõendeid, sh videofaile, analüüsides tunnistaja M T ütlusi ning menetlusaluse Janno Kalda ütlusi, leiab, et süütegu VKEMS § 62 lg. 1 järgi on tõendamist leidnud.
21. VKEMS § 41 kohaselt võib korrakaitseorgan käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 45 ja 49 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
22. Korrakaitse seaduse § 30 kohaselt on politseil või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorganil õigus isikut küsitleda ja dokumente nõuda, sama seaduse § 32 kohaselt isikusamasust tuvastada, sama seaduse § 45 kohaselt sõidukit peatada, sama seaduse § 49 vallasasja läbi vaadata, § 49 lg 51 kohaselt võtta vallasasja läbivaatusel proove, samuti teostada mõõtmisi ja teha või tellida ekspertiisi ning jäädvustada olukorda pilti või heli salvestava seadmega. Seega on Maksu- ja Tolliameti töötajate poolt 21.03.2020 sõiduki xxxx xxxx kütusepaagist kütuseproovi võtmine seaduslik. 21.03.2020 kütuseproovi võtmise protokollist nähtub, et sõidukijuhiks on Janno Kalda ning sõiduki kütusepaagist võeti erimärgistusega kütust. Janno Kalda on omakäeliselt 21.03.2020 kütuseproovi võtmise protokollis kinnitanud enda andmete õigsust ning märkinud et ei soovi proovi võtmist laboris. Kohtuistungil jäi Janno Kalda selle juurde, et ei soovi kütuseproovile teha ekspertiisi.
23. Vastuseks Janno Kalda väidetele, et kohtuväline menetleja ei kontrollinud sõiduauto omanikku ning ei kuulanud üle tunnistaja K K, märgib kohus, et kohtuväline menetleja kontrollis sõiduautojuhti, kes sõidukit kasutas ning kohtuväline menetleja on K K üle kuulanud 10.07.2020, viimane eitas sõiduautosse erimärgistatud kütuse tankimist. Asjaolu, millal tankla edastanud Maksu- ja Tolliametile Janno Kalda poolt erimärgistatud kütuse tankimise kohta 5 infot, sõltub tanklast. Seda asjaolu ei saa kohtuvälisele menetlejale ette heita. Kaebaja on väitnud, et ta ei ole tankla salvestisi näinud. Kohus märgib, et kohtuistungil sai Janno Kalda salvestitega tutvuda. Kohus märgib kaebaja kahtlusele, et Maksu- ja Tolliamet on salvestisi töödelnud, et kohtul sellist kahtlust ei ole, kuna videofailidelt on võimalik järgida Janno Kalda tegevust xxxx, AS Olerex xxxx tanklas protokollis märgitud ajal. Kaebaja väide, et tangitud kütuse kogused on paljasõnalised, ei vasta tõele, kuna Janno Kalda on sellised kogused kütust märgitud kuupäevadel ostnud, esitades oma isikut tõendava dokumendi ja deklareerides osta juures eriotstarbelise diislikütuse kasutusotstarbe vastavalt VKEMS § 12 lg
25. Tunnistaja M T jäi kohtuistungil selle juurde, et 21.03.2020, kell 14:07 Pärnu-RakvereSõmeru maantee 177-l kilomeetril juhtis sõidukit Janno Kalda ning sõiduauto kontrollimisel proovi võtmisel selgus, et sõiduautos on kasutatud erimärgistusega kütust. Nimetatut kinnitab 21.03.2020 kütuseproovi võtmise protokoll. Seega saab teha uuritud tõendite alusel järelduse, et menetlusalune isik 21.03.2020, kell 14:07 Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee
26. kilomeetril kasutas kontrollimise hetkel sõidukis xxxx, registreerimismärgiga xxxx, eriotstarbelist diislikütust, millega pani toime süüteo VKEMS § 62 lg-s 1 järgi.
27. Hinnates tõendeid kogumis, eelkõige 27.03.2020 Olerex AS-i poolt esitatud andmeteid Janno Kalda poolt ostetud ja sõiduautosse xxxx xxxx tangitud erimärgistatud diislikütuse koguste kohta süüdistuses märgitud kuupäevadel, ning 01.07.2020 asitõendi vaatluse protokolli 930020000514/9 koos videofailidega, kus nähtub selle sõiduauto kasutaja isik ja vedelkütuse kütusetankurist väljavõtmise protseduur, saab teha järelduse, et Janno Kalda soetas xxxx, AS Olerex xxxx tanklas eriotstarbelist diislikütust märtsikuus 2020 järgmiselt: 02.03.2020 06:31:12 15l, 06.03.2020 16:03:00 20l, 09.03.2020 13:38:56 25l, 12.03.2020 14:03:12 30l, 16.03.2020 06:22:57 30 l, mida kasutas sõidukis xxxx registreerimismärgiga xxxx. Selliste tegevusega rikkus VKEMS § 11 lg 1 p 1 ja pani toime süüteo VKEMS § 62 lg-s 1 järgi. Eelnevast lähtuvalt on Janno Kalda käitumises tuvastatud VKEMS § 62 lg-s 1 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu tunnused. 31.

§ 12

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 16lg 1 kohaselt tahtlus on kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.

1. Kohus tuvastas, et Janno Kalda pani süüteod toime kavatsetult. Janno Kalda seadis endale eesmärgiks tankida ja kasutada eriotstarbelist diislikütust, seetõttu ta realiseeris süüteo subjektiivsed tunnused. Seega on tõendamist leidnud, et Janno Kalda pani toime VKEMS § 62 lg-s 1 järgi kvalifitseeritud väärteo.
2. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Samuti ei kuulu väärteomenetlus VTMS § 30 alusel lõpetamisele.
3. VKEMS § 62 lg-s 1, mis reguleerib erimärgistatud vedelkütuse ebaseaduslikku kasutamist, sätestab, et erimärgistatud vedelkütuse ebaseadusliku kasutamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. 35.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et Janno Kalda on toime süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud VKEMS § 62 lg-s 1 sätestatud väärteod. 6 36.

§ 56

lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendavaks asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja karistas Janno Kaldat VKEMS § 62 lg-s 1 sätestatud teo toimepanemise eest rahatrahviga 300 trahviühiku ulatuses, so 1200 eurot, so maksimumkaristusega. 37. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (

§ 56

lg 1 ls 1) ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Nii võivad süü suurust mõjutada koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, aga samuti kannatanu isik ja tema käitumine. (Riigikohtu lahend 1-19-4150 p.26).

1. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et mõistetud karistus ei ole proportsionaalne toimepandud tegudega. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel lähtunud asjaolust, et Janno Kalda kasutas kuuel korral ebaseaduslikku erimärgistatud vedelkütust ja on teo toime pannud omakasu motiivil. Kohus nõustub nimetatud asjaoluga, kuid leiab, et täiendavalt tuleb karistuse mõistmisel arvestada asjaoluga, et Janno Kaldat ei ole varem samaliigilise väärteo eest karistatud. Antud väärteomenetlus on tal esmakordne, mistõttu võib selles väärteoasjas määratud karistuse mõju pidada potentsiaalselt mõjusaks. Karistust mõjutatavaid asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et karistuse eripreventiivseid ja üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades, on Janno Kalda süü sanktsiooni keskmises määras. Kohus leiab, et menetlusalustele isikutele tuleb määrata karistus keskmises määras.
2. Arvestades menetlusaluse isiku töötasu AS-s xxxx ja muid isikut iseloomustavaid andmeid, on põhjendatud menetlusaluse isiku Janno Kalda alternatiivne taotlus rahatrahvi ositi tasumiseks. Eeltoodu tõttu tuleb tühistada Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna Ida talituse peainspektor Zinaida Saare 05.11.2020 otsus väärteoasjas nr 930020000514 karistuse mõistmise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Janno Kaldale VKEMS § 62 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 150 trahviühikut, s.o 600 eurot.

§ 66

lg 1, 3 alusel võimaldab kohus rahatrahvi tasumine ositi kuue kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes igakuiselt vähemalt 100 eurot. Kohtu hinnangul on eripreventiivselt võimalik mõjutada Janno Kaldat hoiduma süütegude toimepanemisest mõistetud karistusega. Kohtu hinnagul on sellise karistusega järgitud ka õiguskorra kaitsmise huvid. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik 7