← Eesti

2-20-8239/4

Obsah (18)§ 407§ 468§ 415§ 416§ 394§ 142§ 420§ 178§ 442§ 187§ 367§ 311§ 444§ 174§ 138§ 175§ 163§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Otsuse tegemise aeg ja koht 7. juuli 2020, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-8239 Tsiviilasi Ovedec OÜ ha

§ 407lg 3).

RESOLUTSIOON

  1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
  2. Mõista Metroforce OÜ-lt Ovedec OÜ kasuks välja võlgnevus 1820,38 eurot (millest 1440 eurot on sõiduki Opel Combo, VIN kood W0L0XCF2553043049, registreerimismärk 582MEU, eest tasutud ostuhind ja 380,38 eurot kahjuhüvitis).
  3. Välja mõista Metroforce OÜ-lt Ovedec OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 380,38 eurot) alates 05.06.2020 kuni otsuse tegemiseni, so kuni 07.07.2020 summas 2,74 eurot.
  4. Välja mõista Metroforce OÜ-lt Ovedec OÜ kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 380,38 eurot) alates 08.07.2020 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (so otsuse tegemisel 8% aastas) kuid kokku mitte rohkem kui 380,38 eurot.
  5. Jätta rahuldamata Ovedec OÜ nõue Metroforce OÜ vastu sissenõutavaks muutunud viivise eest summas 8,12 eurot.
  6. Menetluskuludest jätta 99,56% Metroforce OÜ kanda ning 0,44% Ovedec OÜ kanda. Tsiviilasi nr 2-20-8239
  7. Määrata Ovedec OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 325 eurot (millest 225 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 100 eurot lepingulise esindaja tasu), millest 323,56 eurot mõista Metroforce OÜ-lt Ovedec OÜ kasuks välja.
  8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (

§ 415

lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (

§ 415

lg 1 p 2), tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (

§ 415lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (

§ 415lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (

§ 416

lg 2), sh

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (

§ 142lg 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) SWEDBANK AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (

§ 420lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 1 ja 2).

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine

§ 442lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31.

oktoobri

  1. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-113-12, p 9; Riigikohtu
  2. mai
  3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6). 2

(6)Tsiviilasi nr 2-20-8239 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  1. Ovedec OÜ (hageja) esitas 05.06.2020 hagiavalduse Metroforce OÜ (kostja) vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagis esitatud asjaoludel ostis hageja kostjalt sõiduki Opel Combo (VIN kood W0L0XCF2553043049, registreerimismärgiga 582MEU) hinnaga 1440 eurot (sisaldab käibemaksu). Sõiduki valdus anti hagejale üle Pärnus 21.04.
  2. a. Hageja viis 24.04.2020 sõiduki kontrolli, mille tulemusena selgus, et sõidukil on ülevaatuse läbimist takistavad vead, mille kõrvaldamiseks kulub vastavalt Auto-Line OÜ hinnangule vähemalt 704,53 eurot (sisaldab käibemaksu), millisele summale omakorda lisandub õlilekete kõrvaldamise kulu. Amserv Auto AS tegi ülevaatuse läbimiseks vajalike tööde osas hinnapakkumise summas 3030 eurot (sisaldab käibemaksu). Kõikide sõidukil esinevate puuduste kõrvaldamiseks kuluks Amserv Auto AS hinnapakkumisest tulenevalt 8670 eurot (sisaldab käibemaksu). Lisaks on Amserv Auto AS kinnitanud, et vead ei ole tekkinud loomulikust kulumisest, vaid auto on hooldamata ja remontimata. Hageja pöördus kostja poole, kuid kostja keeldus igasugusest lahenduse leidmisest. Hageja esitas kostjale 30.04.2020 teatise, millega andis kostjale täiendava tähtaja kuni 08.05.2020 puuduste kõrvaldamiseks või alternatiivselt 400 euro ning tekkinud õigusabikulude hüvitamiseks. Ühtlasi andis hageja teada, et kui kostja tähtaegselt puuduseid ei kõrvalda või kahju ei hüvita, loeb hageja ennast müügilepingust taganenuks. Kostja puuduseid ei kõrvaldanud ja alternatiivselt esitatud kahjunõuet ei hüvitanud. Hagejal on tekkinud kahju sõiduki ümberregistreerimise kuluna 48 eurot, kindlustusmaksena kokku 13,13 eurot (9,60 eurot + 3,53 eurot), sõiduki ülevaatuse kuluna 25 eurot, tehnilise kontorolli kuluna 44,25 eurot ja kohtueelse õigusabikuluna 275 eurot. Hageja nõuab kostjalt müügilepingust taganemise tõttu üleantud ostuhinna 1440 euro tagastamist ja tekkinud kahju summas 380,38 eurot hüvitamist. Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja ostuhinna tagastamise nõudes tuginenud VÕS § 217 lg 1 ja lg 2 p 2, § 218 lg 1, § 116 lg 1 ja lg 2 p 5, § 189 lg 1 ning kahju hüvitamise nõudes VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128 lg
  3. VÕS § 100, § 101 lg 1 p 6, § 101 lg 2 ja § 113 lg 1 alusel nõuab hageja kostjalt viivist 8,12 eurot perioodist 09.05.2020 – 05.06.2020 (28 kalendripäeva) arvestatuna põhivõlgnevuselt summas 1820,38 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist

§ 367

alusel tasumata põhinõudelt summas 1820,38 eurot seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni nii, et viivise võlgnevus ei ületa põhivõlgnevust. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu 225 eurot ja lepingulise esindaja kulu 100,00 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja mõista kostjalt välja menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumist alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kui esinevad

§ 407sätestatud asjaolud tagaseljaotsuse tegemiseks.

2. Pärnu Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 11.06.2020 määrusega. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte

§ 311

1 lg 4 ja 5 alusel elektrooniliselt 19.06.2020 ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 03.07.2020 kell 24:00 (TsÜS § 135, § 136 lg 6 ja 9). Kostja vastust kohtule esitanud ei ole. 3

(6)Tsiviilasi nr 2-20-8239 KOHTU PÕHJENDUSED 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

§ 444

lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga. 4.

§ 407

lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus

§ 407

lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud. 5. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (

§ 407lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17). 6. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt

§ 407

lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue müügilepingu rikkumisest. VÕS § 217 lg 1 järgi ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. VÕS § 217 lg 2 p 1 sätestab, et asi ei vasta muuhulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi ei vasta asi lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. VÕS § 218 lg 1 esimese lause järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja poolt esitatud asjaoludele, et

  1. a)müügikuulutuses reklaamiti tehniliselt heas korras sõidukit,
  2. b)tegelikult esinevad sõidukil puudused, mis võivad tingida tehnilise ülevaatuse negatiivse tulemuse ja seetõttu keeldu autoga liikluses osaleda ning
  3. c)vead ei ole tekkinud loomulikust kulumisest, vaid auto on hooldamata ja remontimata. Kohus leiab, et kostja on müügilepingut oluliselt rikkunud. 7. Järgnevalt tuleb hinnata, kas lepingurikkumine andis hagejale aluse müügilepingust taganeda. VÕS § 116 lg 1 järgi lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 p 5 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui teine lepingupool ei täida ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Kostja ei ole temale antud täiendava tähtaja jooksul sõidukil esinevaid tehnilise ülevaatuse läbimise takistavaid puudusi kõrvaldanud. Hageja 30.04.2020 lepingust taganemine on tehtud vastavuses VÕS § 188 lg-ga 1. Seega on taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused täidetud ja hageja on müügilepingust taganenud kehtivalt. 4

(6)Tsiviilasi nr 2-20-8239
  1. VÕS § 189 lg 1 näeb ette, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Seega peab kostja tagastama hagejatele müügilepingu täitmiseks tasutud 1440 eurot ja hagejal on kohustus tagastada kostjale sõiduk. Hageja ei ole asjaoludes väitnud, et ta on sõiduki kostjale tagastanud, mistõttu ei ole kostja 1440 euro tasumisega viivituses ning hageja viivise nõue summas 8,12 eurot arvestatuna 28 kalendripäeva eest summalt 1440 eurot ja alates hagi esitamisest protsendina seaduses sätestatud määras summalt 1440 eurot tuleb jätta rahuldamata. VÕS § 189 lg 1 kolmandas lauses sätestatud intressi tasumise nõuet hageja ei ole esitanud.
  2. Kostja kahjunõue summas 380,38 eurot on VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab hageja kahju hüvitamise nõude täies ulatuses. 10.

§ 367

kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär on 0,00%. Tulenevalt hageja nõudest ja

§ 367

mõistab kohus viivise alates 05.06.2020 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 2,74 eurot (380,38€ x 8%/366 kp x 33 kp perioodi eest 05.06.2020-07.07.2020) ning alates 08.07.2020 protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, so lahendi tegemise ajal 8% aastas. 11.

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse.

§ 138

lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt

§ 175

lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 225,00 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. Hageja taotleb lisaks riigilõivule lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas 100 eurot. Hagiavaldusele lisatud 03.06.2020 arve nr 487-J kohaselt hageja lepingulise esindaja esindustasu on hagiavalduse koostamise eest 1 tund summas 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et esindaja ajakulu ning tasumäär selles asjas on põhjendatud ja vajalik. 12.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 5

(6)Tsiviilasi nr 2-20-8239 Kohus rahuldas hagi osaliselt 99,56% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 323,56 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud. 13.

§ 177

lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.