← Eesti

1-20-2140/46

Obsah (6)§ 141§ 121§ 1411§ 73§ 78§ 31

1-20-2140 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. veebruaril 2021. a Tallinn Kriminaalasja number 1-20-2140 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšar

§ 141

lg 1 ja

§ 121lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 6.

novembri

  1. a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Prokurör Asja arutamise viis Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Andres Simson Arika Almann Kirjalik menetlus SERGEI ORLOV, isikukood: 37710140294; määratlemata kodakondsusega; emakeel: vene keel; haridus: XXX; töökoht: X; elukoht: XXX; varasemalt kriminaalkorras karistamata; tõkend: puudub Vandeadvokaat Andres Simson Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON
  2. Harju Maakohtu
  3. novembri
  4. a kohtuotsus Sergei Orlovi suhtes jätta muutmata ning süüdistatava kaitsja apellatsioon rahuldamata.
  5. Jätta süüdistataval apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Harju Maakohtu
  7. novembri
  8. a otsusega üldmenetluses tunnistati Sergei Orlov süüdi

§ 141

lg 1 järgi (alates 01.07.2019 kuni käesoleva ajani kvalifitseeritav

§ 1411

lg 1 järgi) ja mõisteti talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 kohaselt jäeti mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui Sergei Orlov ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 06.11.2020. a. Mõisteti Sergei Orlov õigeks

§ 121lg 1 järgi esitatud süüdistuses. Kr

MS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel mõisteti Sergei Orlovilt välja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 876 eurot. 2. Sergei Orlov on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema, viibides 11.05.2019 umbes kella 08:00 ja 08:30 vahelisel ajal XXX asuva hotelli X toas number 414, kasutas ära QQ seisundit, milles viimane ei olnud võimeline toimunust aru saama ega vastupanu osutama (ehk viibis abitusseisundis) ning astus temaga vaginaalsesse suguühtesse. Täpsemalt sisenes Sergei Orlov 11.05.2019 umbes kella 08:00 kuni 08:30 vahelisel ajal X hotelli tuppa number 414, kus magas üksinda QQ. Kasutades ära seda, et QQ magas ega olnud seeläbi võimeline toimunust aru saama ega vastupanu osutama, heitis Sergei Orlov külili asendisse samuti külili magava QQ selja taha ning sisestas oma kõvastunud suguti QQ-le tuppe, astudes seeläbi QQ-ga viimase tahte vastaselt vaginaalsesse suguühtesse. Seega pani Sergei Orlov toime vägistamise, kasutades ära isiku seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama, s.o

§ 141lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

(Alates 01.07.2029 kehtiva karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt pani Sergei Orlov toime vägistamise, kasutades ära isiku seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama, s.o

§ 141lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo).

Samuti süüdistati Sergei Orlov’i selles, et tema, viibides 11.05.2019 umbes kella 08:30 ja 09:00 vahelisel ajal XXX asuva hotelli X toas number 413, lõi ühe korra QQ-le rusikaga näkku, tabades ninaselja ja parema põse piirkonda. Täpsemalt peale seda, kui QQ 11.05.2019 umbes kella 08:30 paiku ärkas X hotelli toas number 414 ning mõistis, et Sergei Orlov on temaga tema tahte vastaselt astunud seksuaalvahekorda, tõusis ta üles ning läks abi otsimiseks sama hotelli tuppa nr 413, kuhu järgnes ka Sergei Orlov. Toas nr 413 tekkis QQ ja Sergei Orlovi vahel sõnelus, mille käigus Sergei Orlov lõi QQ-le rusikaga ninaselja ja parema põse piirkonda. Löömisega tekitas Sergei Orlov QQ-le füüsilist valu ning 2,5 cm läbimõõduga roosaka turse parema põse piirkonda. Seega Sergei Orlov pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o

§ 121lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. Maakohus leidis, et kriminaalasjas ei ole tõendamist leidnud, et süüdistatav astus kannatanuga vaginaalsesse suguühtesse. Maakohus asus seisukohale, et Sergei Orlovi tegevus vastab aga talle esitatud süüdistuse piirides

§ 141

lg 1 järgi vägistamise teisele alternatiivile ehk inimese tahte vastaselt muu sugulise iseloomuga teole ära kasutades kannatanu seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama. Alates 01.07.2019 kuni käesoleva hetkeni on selline tegevus kvalifitseeritav

§ 1411lg 1 järgi.

Maakohus mõistis Sergei Orlovi õigeks

§ 121

lg 1 järgi, kuna leidis, et kannatanule kehavigastuse tekitamisel tegutses süüdistatav hädakaitses, kuna kannatanu oli ilmselgelt endast väljas ja üritas teda lüüa tühja klaasist vahuveini pudeliga pea piirkonda, mis oma olemuselt on (elu)ohtlik ning õigusvastane tegevus. Süüdistatava poolne kaitsetegevus (üks rusikahoop) kannatanu näkku ei ületanud kohtu hinnangul hädakaitse piire ning oli toimunud rünnakut arvesse võttes proportsionaalne vastu meede õigusvastase ründe peatamiseks. 2

(8)ESITATUD APELLATSIOON 4. Maakohtu otsuse vaidlustas kaitsja, kes taotleb esitatud apellatsioonis Sergei Orlovi õigeksmõistmist

§ 141lg 1 järgi (alates 01.07.2019.

a kvalifitseeritav

§ 1411lg 1 järgi).

Kaitsja leiab, et Harju Maakohtu 06.11.2020. a otsuse tühistamise ja uue otsuse tegemise vajaduse tingib menetlusõiguse rikkumine maakohtu otsuses KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Kaitsja on kokkuvõtvalt seisukohal, et Sergei Orlov on süüdi mõistetud vaid ühe, küsitava usaldusväärsusega tõendi põhjal. Sealjuures on jäänud kõrvaldamata tema süüdiolekus tõusetunud kahtlused. Olukorras, kus ka tõendite hindamise järel on püsinud kahtlus isiku süüdiolekus, tuleb süüdistatav KrMS § 7 lg-st 3 tuleneva in dubio pro reo põhimõtte järgi õigeks mõista. Isegi kui Sergei Orlov oleks talle ette heidetava teo toime pannud, esineks alus tema õigeksmõistmiseks

§ 31lg 1 alusel.

Kannatanu eelnevast käitumisest tulenevalt ja kogu õhtu kontekstis oli tal alus arvata, et kannatanu oleks seksuaalset laadi tegevusega nõus. Tema eksimus nõusoleku olemasolus välistaks süü

§ 141lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

4.

  1. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et BB, QQ, CC ja Sergei Orlov pidutsesid reedel, 10.05.
  2. a õhtul klubis W ja tarbisid alkoholi. Kella 06.00 paiku registreerisid nad end ühiselt X hotelli. Hotellis võttis BB valenime alt peretoa, milles oli kaks tuba, mis olid omavahel läbikäidavad. Sergei Orlov ostis tuppa ka vahuveini, mida ühiselt tarbiti. Kumbki paar tegeles seejärel oma toas intiimse tegevusega, sealjuures olid BB ja QQ seksuaalvahekorras. Hommikupoole läks BB ruumi 414, kus viibisid Sergei Orlov ja CC ning heitis CC kõrvale voodisse. Selle peale läks Sergei Orlov ruumi 413 ja heitis QQ juurde voodisse pikali. Vaidlus on tekkinud küsimuses, kas Sergei Orlov katsus seejärel QQ intiimpiirkonda või mitte ning pani sellega toime sugulise iseloomuga teo

§ 141lg 1 järgi.

Asjas kogutud tõendite pinnalt ei ole QQ intiimpiirkonna puutumine kinnitust leidnud. 4.

  1. Harju Maakohus on 06.11.
  2. a otsusega Sergei Orlovi süüdimõistmisel tuginenud sisuliselt vaid ühele tõendile: QQ kohtuistungil antud ütlustele. QQ ütluste usaldusväärsuse aste on selline, et nende pinnalt pole võimalik üheselt järeldada sugulise iseloomuga teo toimepanemist süüdistatava poolt. Otsuses esitatud argumentatsioon kohtu poolt kahtlusi Sergei Orlovi süüdiolekus ei kõrvaldanud. Kaitsja märgib, et QQ ütlused on menetluse käigus olnud vastuolulised ning kannatanu on ka ise väljendanud oma ebakindlust selle osas, mis täpselt juhtus. Häirekeskusesse helistamisel on ta öelnud, et teda vägistati (vt Häirekeskuse kõne, tl 25-28), kohtuistungil aga möönnud, et ei tea, kas ta tundis silitamist või vahekorras olemist (16.09.
  3. a istungiprotokolli lk 9). Kaitsja märgib, et kannatanu tajumisvõimet võisid mõjutada nii joodud alkohol, väsimus kui ka vähene uni. Asjas kogutud tõenditest nähtuvalt võis QQ eksida selles, et tema intiimpiirkonda puudutati ja ta selle peale ärkas. Võõra isiku voodisse tulemise ja enda lähedal olemise tajumine võib äratada ka magava inimese. Katsumise kohta tehtud järeldus võis olla ka unesegase ja mõõdukas joobes tehtud inimese järeldus. Kohus ei ole neid asjaolusid arvesse võtnud (vt otsuse p 17, lk-d 6-7). QQ jõi 10.05.
  4. a õhtust kuni 11.05.
  5. a hommikuni ära märkimisväärse koguse alkoholi. Ta tarvitas alkoholi viimati pärast seda, kui tema ja teised kõnealused isiku kella 06.00 paiku ennast hotelli registreerisid. Sergei Orlovi poolt tema voodisse minek toimus kella 08.00-08.30 paiku. Järelikult oli kannatanu alkoholi tarvitanud viimati vaid 2 - 2,5 tundi enne konflikti. Ei ole eluliselt usutav, et nii suure hulga alkoholi tarvitanud noor naine sai olla kella 08.00-08.30 paiku kaine. BB ja Sergei Orlovi karjumine, Sergei Orlovi Prosecco pudeliga löömine, tooli vastu seina viskamine ja vägistamissüüdistuse esitamine viitavad samuti eriliselt emotsionaalsele seisundile. Kaitsja hinnangul ei päädi kaine isiku käitumine olukorras, kus ta arvab, et teda on ebasündsalt puudutatud, hotellitoas tooli vastu seina viskamisega. Asjaolu, et nad olid hommikuks võrdlemisi 3

(8)purjus ja väsinud, kinnitas ka BB (16.09.
  1. a istungiprotokoll lk 26). On alust arvata, et QQ oli hommikul sama joobes nagu tema meesterahvast kaaslane, kellega koos õhtul oli alkoholi tarvitanud. 4.
  2. Kaitsja leiab, et kannatanut võis ärritada asjaolu, et BB, kellega ta enda sõnul oli lähedane ning omas intiimsuhteid (16.09.
  3. a istungiprotokolli lk 4), oli teise naise, CC-ga voodis. Kannatanu on ka ise kinnitanud, et ta eeldas, et BB ja CC olid vahekorras ning see oli tema jaoks ebameeldiv. Samuti kinnitas ta, et ta vihastas BB peale, et too jättis ta üksinda hotellituppa nr 413 (16.09.
  4. a istungiprotokolli lk 8, 14). 4.
  5. Ütlustes esinevatele vastuoludele on viidanud ka kohus, jättes tema ütlused vahekorra toimumise kohta käivas osas ebausaldusväärsena kõrvale. Kohus on leidnud, et "kannatanu ütlused suguühte toimumise osas ei ole lõpuni kindlad ja veenvad ei kohtu, prokuröri ega tegelikult ka kannatanu enda jaoks" (vt otsuse p 21, lk 8). Kaitsjale jääb arusaamatuks, miks on kohus pidanud usaldusväärsemaks väiteid sugulise iseloomuga teo kohta. Ka selle kohta käivaid väiteid iseloomustab ütluste vastuolulisus ning kannatanu ebakindlus. 4.
  6. Kaitsja leiab, et samal ajal kinnitavad teised asjas kogutud tõendid seda, et kannatanu eksis enda eelduses sugulise iseloomuga teo kohta. Sergei Orlovi ütluste järgi läks ta küll kannatanu voodisse, kuid ei puudutanud tema intiimpiirkonda. Kannatanu nägi teda enda kõrval ning väljus seepeale voodist (05.10.
  7. a istungiprotokolli lk 3). Kohus on tema ütlused ebausaldusväärsetena kõrvale jätnud põhjendusega, et nendes esinevad vastuolud, sest eeluurimisel ütles ta, et ta sündmust ei mäleta (vt otsuse p-d 12-15, lk-d 5-6). Sergei Orlov on vastuolusid veenvalt põhjendanud: tema tuttav andis talle eeluurimisel nõu rääkida, et ta toimunut ei mäleta (05.10.
  8. a istungprotokoll lk-d 5-7). Kuna isikul eeluurimisel kaitsjat ei olnud ning tal puuduvad ka juriidilised teadmised, on eluliselt usutav, et ta proovis oma tuttava nõu järgida. Kohtumenetluse ajaks leidis isik endale kaitsja ning kaitsetaktika muutus. Süüdistatav on oma eeluurimisel antud ütlustes olevaid vastuolusid veenvalt põhjendanud ning tema kohtuistungil antud ütlused haakuvad teiste asjas kogutud tõenditega. Seega jääb arusaamatuks kohtu seisukoht, et ilmselt ta toimunut ei mäleta ning tema kohtuistungil antud ütlused ei ole usaldusväärsed (vt otsuse p 15, lk 6). Sergei Orlovi ütlused toimunud sündmuste, täpsemalt kokkusaamise, hotelli mineku ning hommikul toimunu kohta haakuvad teiste isikute ütlustega antud asjas (vt 16.09.
  9. a istungiprotokolli seoses QQ, BB ja CC ütlustega sündmuste kohta). Kui ta sündmuseid ei mäletaks, ei oleks ta osanud kohtuistungil nende kohta nii täpseid ütlusi anda. Kaitsja märgib, et süüdistatav oli hommikul kella 08.00 paiku piisavalt ärkvel ning otsustusvõimeline, et teise hotellituppa minna, sest tema koht voodis oli hõivatud. Ei ole eluliselt usutav, et paar tundi maganud ja sügavas joobeastmes isik ärkab üles ja ei otsustab teise ruumi suunduda, sest tal on voodis vähe ruumi. 4.6 Asjaolu, et kannatanu eeldus süüdistatava tegevuse kohta ei pea paika, kinnitab ka DNAekspertiis. Süüdistatava bioloogilist materjali pole kannatanul tuvastatud. Otsuse põhjendustest ja tulemusest nähtuvalt ei ole kohus aga mingil põhjusel DNA-ekspertiisi tulemustele suurt tõenduslikku väärtust omistanud. Käesolevas asjas ei päde argument, et DNA-ekspertiis ei pruukinud Sergei Orlovi DNA-d tuvastada põhjusel, et QQ käis duši all. Pesemas käimine ei takistanud DNA-ekspertiisil BB DNA-d tuvastamast. Kaitsja leiab, et ei ole täidetud kohtupraktikas toodud nõue, et vaid ühele tõendile tuginedes isiku süüdimõistmisel peab kohtu arutluskäik olema eriti veenev ning jälgitav. Kohtu argumentatsioon ei kummuta Sergei Orlovi süüdiolekus tõusetunud kahtlusi. 4
(8)4.7. Kaitsja leiab, et süüdistatava süüdimõistmine on välistatud ka

§ 31lg 1 alusel.

Isegi, kui Sergei Orlovi poolt QQ intiimpiirkonna puutumine oleks tõendatud, oleks süüdimõistmine välistatud

§ 31

lg 1 alusel.

§ 31

lg-s 1 on sätestatud, et kui isik kujutab endale tegu toime pannes ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse, vastutab ta vaid ettevaatamatusest toime pandud süüteo eest. Kui Sergei Orlov oleks kannatanut tõesti katsunud, oleks tal eelnevate sündmuste valguses olnud mõjuv põhjus eeldada, et kannatanu on sellega nõus. Menetlusosaliste ütluste pinnalt võib järeldada, et Sergei Orlov, CC, BB ja QQ otsustasid hommikul ühiselt hotelli minna arvestusega, et seal võidakse tegeleda ka seksuaalset laadi tegevusega. Tõenditest nähtub, et seksuaalset laadi tegevus ja paaride vahetus võis olla üks menetlusosaliste hotelli mineku eesmärke. BB ja QQ vahel olid sealjuures vabad suhted. Peo jätkamise eesmärgil oleksid isikud saanud minna mõnda baari. Selle asemel otsustati võtta takso, et minna aega veetma hoopis hotellitoas. X'sse registreeriti ennast valenimedega ning osteti tuppa kaasa ka pudel Prosecco't. Eluliselt on usutav, et kaks paari, kes on omavahel sõbrad, võtavad ööseks eraldi hotellitoad, et intiimse tegevuse puhul teineteist mitte häirida ega kellelegi piinlikkust valmistada. Menetlusosalised võtsid aga kaks hotellituba, mis olid omavahel ühendatud, nii et toad asusid kõrvuti ja tubade vahel oli võimalik vabalt liikuda. Kõik need asjaolud annavad alust arvata, et menetlusosalised pidasid võimalikuks nn paaride vahetust. Seda kinnitab asjaolu, et vastastikku käidi üksteise hotellitubades ka siis, kui keegi parajasti intiimse tegevusega tegeles. Teist paari käisid seksuaalset laadi tegevuse ajal kõrvaltoas vaatamas ka BB ja QQ, näidates sellega üles huvi teise paari tegevuse vastu (05.10.2020. a istungiprotokolli lk 3). BB ja CC ei pidanud kummaliseks ka seda, et BB hommikul CC voodisse ning Sergei Orlov QQ voodisse läks. BB, minnes CC juurde voodisse Sergei Orlovi asemele, initsieeris kaudselt seda, et Sergei Orlov teise hotellituppa magama läheks. Seega pidi ta ka möönma, Sergei Orlovi ja QQ võivad tegeleda intiimset laadi tegevusega. Selliste asjaolude, sealhulgas kannatanu varasema käitumise valguses oli Sergei Orlovil alus arvata, et QQ on ühisest seksuaalset laadi tegevusest huvitatud. Ebamõistlik oleks ka sellistes situatsioonis nõuda, et süüdistatav läheks kannatanu voodisse ja ärataks ta üles, et üle küsida, kas ta ikka võib teda puudutada või mitte. See ei oleks eluliselt usutav ega vastaks praktikas inimeste käitumisele. Õiguse eesmärk on reguleerida elulisi situatsioone, mitte luua reeglid ning nõuda inimestelt nende mehaanilist järgimist määral, mil see ei ole enam loomulik. Kui Sergei Orlov oleks sugulise iseloomuga teo toime pannud, oleks tal olnud alus eeldada, et QQ on sellega nõus. Riigikohus on leidnud, et õigustavaks asjaoluks võib olla ka kannatanu nõusolek. Nõusolekule ei saa kehtestada vorminõuet - näiteks nõuda, et kannatanu peab oma nõusolekut teo toimepanemisega otsesõnu kinnitama, vaid selle andmine võib aset leida ka konkludentselt (vt RKKKo asjas nr 3-1-1-60-10, p 17.2.). Kannatanu varasem käitumine viitas seega konkludentsele nõusolekule. Kuna QQ arvas, et seksuaalset laadi tegevus toimus ning reageeris sellele negatiivselt, ei olnud sellist nõusolekut tegelikult olemas. Seega oleks tegevuse toimumise korral Sergei Orlov eksinud nõusoleku olemasolus.

§ 31

lg-st 1 tulenevalt saab isik vastutada sellises olukorras vaid ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. Ettevaatamatusest sugulise teo toimepanemise eest ei ole aga ette nähtud kriminaalvastutust. Seetõttu on Sergei Orlovi süüdimõistmine välistatud ka

§ 31lg-st 1 tulenevalt.

4.

  1. Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 06.11.
  2. a kohtuotsus Sergei Orlovi süüdimõistmises ja karistamises § 141 lg 1 järgi (alates 01.07.
  3. a kvalifitseeritav

§ 1411lg 1 järgi); mõista süüdistatav Sergei Orlov talle esitatud süüdistuses õigeks ning hüvitada talle menetluses tekkinud menetluskulud. PROKURATUURI VASTUS 5

(8)
  1. Vastuse süüdistatava kaitsja apellatsioonile on tähtajaliselt esitanud prokurör, kes kaitsja etteheidete ja väidetega ei nõustu. Harju Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik ning kohtu seisukohtade kujunemine teo tõendatuse osas on üheselt mõistetav ja loogiliselt järgitav. Erinevalt kaitsjast nõustub prokurör täielikult maakohtuga selles, et kannatanu ütlused on usaldusväärsed ning kannatanu ei olnud sündmuse toimumise ajal sellises joobes, et ta ei oleks suutnud mõista ja tajuda temaga toimuvat. Kaitsja püüab järjepidevalt näidata kannatanut lausjoobes olevana, kuid uuritud tõendid seda ei kinnita. Mis puudutab Sergei Orlovi ütlusi, siis ka selles osas nõustub prokurör täielikult maakohtuga, kuivõrd Sergei Orlov on andnud eeluurimisel ja kohtuistungil diametraalselt erinevaid ütlusi. Kas selle tingis tema joove või soov vabaneda mittemäletamist teeseldes vastutusest, ei ole hetkel oluline – tema ütluste usaldusväärsus on kummutatud puhtalt seeläbi, et tema ütlused on erinevad ning selgitus nende muutmise kohta ei ole eluliselt usutav ega loogiline. Tõsiasi, et kannatanu läbivaatusel leiti BB-lt pärinevat bioloogilist materjali, kuid ei leitud Sergei Orlovi oma, on seletatav ka sellega, et BB-ga oli kannatanu pikema aja vältel seksuaalvahekorras ning selle tulemusena toimus seemnepurse kannatanu sisse. Sergei Orlovi tegevus oli märkimisväärselt väiksema intensiivsusega, mistõttu on ilmne, et tema bioloogilist materjali sattus kannatanu kehale märkimisväärselt vähem ning kui arvestada tõsiasja, et kannatanu käis pesemas, ei pruukinudki tema kehalt Segei Orlovilt pärinevat bioloogilist materjali proovide võtmise käigus leida. Kaitsja poolt pesemaskäimist tõendite hävitamisena tõlgendada on prokuröri hinnangul ülekohtune. Inimlikult on täiesti mõistetav, et inimene tunneb end peale tahtevastast suguakti „räpaselt“ ning soovib end võimalikult kiiresti puhtaks pesta. Olles sündmusest emotsionaalselt äärmiselt häiritud, ei pruugi kannatanu aduda, et tema kehalt oleks eelnevalt oluline tõendeid koguda. Prokurör leiab, et kohtu arutluskäik on Sergei Orlovi süüdi mõistes olnud veenev ja jälgitav ning kohtu argumentatsioon arusaadav ja loogiline. Kaitsja loogikaga, et isegi kui Sergei Orlov sellise teo toime pani, oli tal alus eeldada, et kannatanu sellega nõus on, ei nõustu prokurör mingil moel. Hoolimata tõsiasjast, et mugavamaks ajaveetmiseks võeti peretuba, on kõik osapooled kinnitanud, et mingit mõtet, veel vähem kokkulepet ühiseks või vaheldumisi seksuaaltegevuseks neil ei olnud. Tõsiasi, et Sergei Orlov läks teise tuppa ajal, mil QQ ja BB omavahel intiimsemalt olid, viitab üksnes asjaolule, et ta oli tugevas joobes ega andnud endale aru, mida ta teeb ja kuidas oma tegevusega teisi segab. Kaitsja väide, et ta käis nende seksuaalakti vaatamas, pole mingilgi moel kohtuliku uurimise käigus tõendamist leidnud ning tegemist on kaitsja meelevaldse oletusega. Kaitsja hinnangul oleks olnud ebamõistlik süüdistatavalt nõuda, et ta oleks sellises situatsioonis läinud kannatanu voodisse ja äratanud ta üles, et üle küsida, kas ta ikka võib teda puudutada või mitte. Prokuröri hinnangul oleks see olnud ainumõistlik samm ning eluliselt loogiline. Magava inimesega tema nõusolekut küsimata seksuaalvahekorda astumine või tema suguelundite katsumine on kvalifitseeritav vastavalt vägistamise või muu sugulise iseloomuga teona ning kohus on sellisele järeldusele ka põhjendatult jõudnud. Kokkuvõttes palub prokurör jätta vandeadvokaat Andres Simsoni apellatsioonkaebus rahuldamata ning Harju Maakohtu otsus nr 1-20-2140 muutmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus, tutvunud kaitsja apellatsiooni argumentidega, prokuratuuri vastusega ning kriminaaltoimiku materjalidega leiab, et apellatsiooni argumendid kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.
  3. Vastuseks kaitsja apellatsioonile kordab kohtukolleegium sissejuhatavalt kohtupraktikas kinnistunud põhimõtet, et tõendite hindamine nende kogumis tähendab muu hulgas seda, et 6
(8)erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Ühe või teise versiooni usaldusväärsuse kontrollimisel tuleb seda kinnitavad andmed paigutada kuriteosündmusele eelnenud ja järgnenud sündmuste kulgu. Seejuures tuleb arvestada isikule inkrimineeritava süüteo liiki ja vastava kuritegeliku käitumise kriminoloogilist eripära (modus operandi). Kohtuotsusest peab sõnaselgelt tulenema, et kohus on arvestanud kõiki asjaolusid, mis enda olemuselt on kaasuse lahendamisel asjakohased ja mis võivad mõjutada tõendite hindamist (vt RKKK nr 3-1-1-16-04; 31-1-92-11). Kohtukolleegium leiab sarnaselt maakohtu ja kaitsjaga, et menetletava kaasuse õigeks lahendamiseks on äärmiselt oluline kuriteosündmusele eelnenud ja järgnenud sündmuste kontekst. Samas ringkonnakohus ei nõustu kaitsja apellatsioonis käsitletud sündmustele antud tõlgendusega.
  1. Kriminaalasjas puudub vaidlus, et kannatanu QQ oli pikema aja jooksul intiimsetes lähisuhetes BB-ga, kellega ööl vastu 11.05.2019 läks välja ööklubisse „W“. Seal kohtuti erinevates seltskondades olnud Sergei Orlovi ja CC-ga, kes olid BB-ga varasemalt üksteisega juba pikka aega olnud tuttavad, QQ kohtus Sergei Orlovi ja CC-ga sel õhtul esmakordselt. Edasi liiguti „X“ hotelli, kus võeti kaks hotellituba nii, et CC ja Sergei Orlov registreerusid tuppa nr 414 ja QQ ja BB tuppa nr
  2. Toad 413 ja 414 olid n-ö peretoad, mis olid omavahel ühendatud uksega ja võimaldas kahe toa vahel vabalt liikuda. Ühes toas joodi nelja peale kaasa toodud pudel Proseccot. Siis astus kannatanu QQ oma partner BB-ga seksuaalvahekorda toas nr 413, mille järel jäi ta alasti oma tuppa magama. Kõrvaltoas nr 414 tegelesid samal ajal seksuaalset laadi tegevusega ka Sergei Orlov ja CC, kes vaginaalvahekorrani ei jõudnud CC-l olnud menstruatsiooni tõttu. Vaidlus puudub ka selles, et BB pärast QQ magama jäämist sisenes Sergei Orlovi ja CC tuppa ja tuli nende voodisse, misjärel Sergei Orlov lahkus voodist ning läks kõrvaltuppa magava alasti QQ voodisse.
  3. Vaidlus seisneb jätkuvalt selles, kas Segrei Orlov katsus kannatanu intiimpiirkonda, silitas või käperdas teda või nende vahel füüsiline kontakt üldse puudus, nagu väitis maakohtus süüdistatav. Kohtukolleegium peab siinkohal märkima, et kaitsja apellatsioon on oma sisult vastuoluline, kuna põhiargumendina väidetakse, et igasugune füüsiline kontakt süüdistatava ja kanntanu vahel puudus, alternatiivses seisukohas aga leitakse, et kannatanu ja süüdistatava vahel toimunud füüsilist kontakti peab käsitlema konkludentsena ning süüdistatava vastutus on välistatud

§ 31lg 1 kohaselt.

Ringkonnakohus märgib sedagi, et kaitsja argumentatsiooni kohaselt oli kannatanu keskmisest tugevamas joobes ja väga väsinud, seega võis talle une pealt tunduda ekslikult, et teda puudutati intiimsest piirkonnast jalgade vahelt. Kohtukolleegium leiab, et selline kaitsekonstruktsioon on samuti oma sisult vastuoluline, kuna ühest küljest pidi keskmisest tugevamas alkoholijoobes ja väsinud kannatanu sügavalt magama, tegelikult aga ärkas ta millegi pärast just Sergei Orlovi tegevuse tulemusena. Kannatanu selgitas, et ta ärkas selle peale, et keegi hakkas teda selja tagant paitama ja intiimpiirkonnast katsuma. Ta mõtles, et see on tema partner BB, kuid pöörates pead, nägi süüdistatavat, mille peale hakkas kohe karjuma. Maakohus tuvastas õigesti, et tunnistaja BB sõnul kuulis ta kannatanu karjatust esmalt juba siis, kui kannatanu viibis süüdistatavaga kahekesi kõrvaltoas. Sama kinnitab ka süüdistatav - kannatanu karjatas siis, kui märkas süüdistatavat voodis enda kõrval. See läheb vastuollu kaitseversiooniga sellest, et kannatanu hakkas karjuma alles toas 414, kui oli seal näinud BB ja CC koos voodis. Kohtukolleegium on seisukohal, et ülaltoodud sündmuste käigu kontekstist ning n-ö sündmuste tervikpildist tulenevalt, ei ole mõistlikul objektiivsel kõrvaltvaatajal vähimatki ruumi kahelda, et Sergei Orlov tuli alasti magava QQ voodisse sooviga astuda temaga seksuaalvahekorda. Sellist ainuvõimalikku versiooni toetavad ka tunnistaja CC ütlused, et Sergei Orlov oli seksuaalselt väga erutunud, kuid temaga rahulduseni ei jõudnud. Maakohus analüüsis veenvalt ja põhjalikult süüdistatava ütluste usaldusvääruse küsimust ning asus ainuõigele seisukohale, et süüdistatav ei suutnud esitada veenvaid argumente, miks ta on oma ütlusi menetluse jooksul kardinaalselt muutnud ning jättis ainuõigesti süüdistatava ütlused toimunu kohta, et ta pole kannatanut üldse puutunud, ebausaldusväärsetena kõrvale. Kohtukolleegium nõustub maakohtu arutluskäiguga selles osas ega pea vajalikuks seda korrata. 7

(8)Igati loogiline, sündmuste kontekstist tulenev ning kannatanu ütlustega riimuv, on maakohtu järeldus sellest, et tõendamist on leidnud, et süüdistatav hakkas alasti magavat kannatanut intiimpiirkonnast katsuma eesmärgiga astuda temaga seksuaalvahekorda. Kohtukolleegium märgib sedagi, et kui isegi just intiimpiirkonna katsumine kõrvale jätta, siis alasti magava kannatanu silitamine, puudutamine, muu käperdamine on samuti vaadeldav sugulise iseloomuga tegevusena isiku suhtes, kes ei ole võimeline toimunust aru saama. 11. Ekslik on kaitsja apellatsioonis toodud argumentatsioon, et ebamõistlik oleks vaadeldavas situatsioonis nõuda, et süüdistatav läheks kannatanu voodisse, ärataks ta üles, et küsida, kas ta ikka võib teda puudutada või mitte. Kohtukolleegium märgib, et

§ 1411

rünnatav õigushüve on isiku seksuaalne enesemääramisõigus, s.o õigus vabalt valida, kas, kellega, millal ja mil viisil ta sugulise iseloomuga tegvusse astub. Seega kaitsja poolt kirjeldatud viisil pidigi süüdistatav just antud olukorras käituma, ehk äratama kannatanu ja küsima tema nõusolekut sugulise iseloomuga tegevuseks või seksuaalvahekorda astumiseks. Kaitsja seisukoht konkludentsest tegevusest ei päde olukorras, kus tegevuse üks osapool alkoholijoobe ja väsimuse tõttu magab ehk ei ole võimeline toimuvast aru saama. Maakohus on veatult tuvastatud, et kriminaalasjas puuduvad mistahes tõendid, mille alusel võiks väita, et seltskonnas olnud inimesed oleks eelnevalt omavahel kokku leppinud, et nende vahel toimub seksuaalparterite vahetus. Sellekohaseid ütlusi ei ole süüdistatav, kannatanu ega tunnistajad andnud. Kannatanu viibis seltskonnas ning asutus seksuaalvahekorda oma kindla pikaajalise partneriga, kelleks oli BB. Kannatanu nägi süüdistatavat esimest korda elus. Ühelegi tõendile ei tugine kaitsja meelevaldne versioon sellest, et kannatanu varasem käitumine viitas konkludentsele nõusolekule, et teda võib katsuda ja käperdada ka une pealt. Sellest tulenevalt on põhjendamatu kaitsja seisukoht, et süüdistatava vastutus § 141 lg 1 järgi (alates 01.07.2019 kuni käesoleva ajani kvalifitseeritav

§ 1411

lg 1 järgi) on välistatud

§ 31

lg 1 kohaselt, kuna süüdistatav kujutas endale ette ekslikult kannatanu nõusolekut sugulise iseloomuga tegevuseks või seksuaalvahekorraks.

  1. Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtki apellandi poolt nimetatud ja KrMS §-s 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, § 344-345 lg-st 1 ja 2, jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu
  2. novembri 2020 otsuse Sergei Orlovi suhtes muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata.
  3. Apellant on esitanud taotluse apellatsiooniminetluses tekkinud menetluskulude hüvitamiseks. Kuna ringkonnakohus jättis apellatsiooni rahuldamata, jäävad süüdistatava apellatsioonimenetluse kulud KrMS § 185 lg-st 2 tulenevalt tema enda kanda. Allkirjastatud digitaalselt 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.