← Eesti

3-19-715/63

Obsah (9)§ 84§ 150§ 96§ 40§ 8§ 98§ 56§ 12§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Otsuse tegemise aeg ja koht 20.10.2020, Tallinn Haldusasja number 3-19-715 Haldusasi X ja Y kaebus Maksu- ja Tolliam

§-i 84 tehingute ümber kvalifitseerimiseks rakendada. Käesoleval juhul ei ole Deoro Trade OÜ tehingute eesmärgiks kunagi olnud maksueelise saamine, kuna kasumit teeniti tavapäraste hulgiostu protsentide järgi ning mistahes muud kasumit või kriminaaltulu tehingutest Unico Gold OÜ-ga ei teenitud. 18.

  1. Juhindudes teadaolevatest faktilistest asjaoludest ja
  2. aastal läbiviidud kontrollide tulemusest, oli Y täiesti veendunud, et saades informatsiooni iga tehingu kohta viivitamatult pärast selle teostamist ja summaarselt vähemalt üks kord nädalas, oli maksuhalduril võimalik iga tarneahela osas koheselt kindlaks teha esimene tarnija ning kauba päritolu. MTA-l oli objektiivselt võimalik juba pärast paari vaatlust veenduda, et tehinguid tehakse nende kohta vormistatud raamatupidamisdokumentides kirjeldatud kaubaga, milleks olid kullavalandid prooviga alla 325 tuhandiku kaaluosa. 6

(35)3-19-715 18.
  1. Kriminaalasja materjalid ei kinnitanud MTA versiooni (informatsioon on Y esitatud X poolt). 18.
  2. Seoses Y poolt juhatuse liikmeks olemisega märgib kaebaja, et kuigi registri järgi oli Y väidetavalt juhatuse liikmeks kuni
  3. a (ehk ajani, millal ei olnud lõpliku otsust maksuvaidluse osas) on Y üles öelnud juhatuse liikme lepingu juba varem. Deoro Trade OÜ omanik aga ei kustutanud teda registrist. 18.
  4. Y selgitab, et ta ei ole kuidagi ei Deoro Trade OÜ-s otsuste vastuvõtmisega, maksuotsusega ega halduskohtuasjaga seotud olnud (enamgi kulla prooviga alla 325 ostuga või selle otsustamisega). Kogu tegevust teostas X, kes oli ka ühingu faktiline juht/osanik ning isik, kes võttis vastu otsused. Sisuliselt oli Y puhul tegemist tavalise (n-ö tehnilisi funktsioone täitva) töötajaga, kellele on antud formaalne allkirjaõigus (allkirjastada aga tohtis üksnes neid dokumente, mida X ette ütleb). 08.03.
  5. a on Y selgitanud, et kõik teised firmaga seotud isikud (ehk maksukohustuslane Y, raamatupidaja Q, töötaja W) täitsid X korraldusi. Lisaks täitis X korraldusi ka X ammune töötaja ja usaldusisik V, kes viibis Läti Vabariigis. Y on ausalt selgitanud, et tema vajadus juhatuse liikmeks olla seisnes üksnes selles, et X oli Läti Vabariigi kodanik ning tal oli vaja allkirjaõiguslikku isikut Eesti Vabariigis, kes allkirjastaks lepinguid vastavalt X korraldustele ja juhistele. Ka finantsküsimustega, pangaülekannetega, lepingute ettevalmistamisega ja läbirääkimistega lepingutingimuste osas tegeles just X, ning see oli otsustatud osanike tasandil. 18.
  6. Kuni suvel
  7. a lapsehoolduspuhkuseni võttis Y vastu valandid Unico Gold OÜ-lt, kontrollis nende vastavust sertifikaatidele ja aktidele. Y oli Deoro Trade OÜ esindaja üksnes formaalselt, sisuliselt oli tegemist prokuristiga. Ta ei ole vastu võtnud iseseisvaid otsuseid ning ei ole allkirjastanud dokumente ilma Y otsese korralduseta. V andis korraldusi just X, muuhulgas pangaülekannete tegemiseks nii Swedbank AS-ist kui ka Rietumu Pangast. Seega ühingu siseselt olid juhatuse liikmete ülesannete jaotus jagatud viisil, et Y oli vastavalt osanike otsusele (kelleks oli X) üksnes tehnilised funktsioonid. 18.
  8. Y viibis perioodil alates
  9. a juunist lapsehoolduspuhkusel. MTA ei ole kaebaja hinnangul seda väidet sisuliselt analüüsinud. Y viitab, et ta õppis Inglismaal ning lõpetas seal õpingud alles 2012, sisuliselt jäi ta koheselt peale õpingute lõpetamist lapsehoolduspuhkusele. Mistahes ärialane kogemus tal enne Deoro Trade OÜ juhatuse liikmeks valimist puudus, lisaks puudus tal ka mistahes arusaam, et ta saaks vastutada teise juhatuse liikme kohustuste/otsuste eest, kuigi Y ei olnud vaidlusalasel perioodil Deoro Trade OÜ osanik ega saanud mõjutada otsuste vastuvõtmist. 18.
  10. Y selgitab, et valimatult kõik (peale
  11. a) Deoro Trade OÜ majandusaasta aruanded on allkirjastanud X ning
  12. a majandusaasta aruanne oli allkirjastatud X palvel, kuna seda olid vaja esitada digiallkirjaga äriregistrile. Kuna aga majandusaasta aruannet võtavad vastu (kinnitavad) osanikud, aga mitte juhatuse liikmed, siis oli tegemist üksnes formaalsusega äriregistri nõuete täitmiseks. Tegemist oli vandeaudiitori poolt auditeeritud aruandega, siis ei osanud Y isegi ette näha, et tegemist võiks olla mistahes ebaõigete andmetega vms. Ka üleantav materjal oli alati vastav Eesti proovikoja Metrosert AS protokollis kajastatule ning oli reaalselt olemas (viimast fikseerisid ka G4S töötajad). Kuidas Y pidi aru saama, millisest materjalist on see valmistatud, jääb täielikult arusaamatuks. Enamgi, materjali ringluse ajal alla 325 prooviga viibis maksukohustuslane lapsehoolduspuhkusel ega osalenud juhatuse liikme ülesannete täitmisel. Sellel ajal kui I lapsehoolduspuhkusel veel ei olnud, kaubeldi aga hoopis teise kullaprooviga valanditega, mille osas mistahes etteheiteid ei olnud. MTA Deoro Trade OÜ maksuotsuses kirjeldab sisuliselt üksnes X ja Deoro Trade OÜ tegevust, ning Y etteheiteid ei esitata. Asjas ei ole ühtegi tõendit, mis võimaldaks tuvastada, et Y oleks väidetavast kelmuslikust skeemist midagi teadnud või saaks seda möönda, oleks sellest kasu saanud või oleks raske hooletuse või tahtluse vormis oma kohustusi rikkunud. 18.
  13. Maksu- ja Tolliamet on viidanud, et on kasutanud X ja Deoro Trade OÜ suhtes algatatud kriminaalasja materjale käesolevas maksumenetluses. Y selgitab, et temale ei ole kunagi 7
(35)3-19-715 kahtlustust või süüdistust esitatud ning ka antud kriminaalasjas oli Y andnud ütlusi tunnistaja rollis. Prokuratuuril ei ole mistahes kahtlust, et Y ei ole olnud kunagi seotud väidetava maksukelmusega (vt ka käesoleva menetlusdokumendi punktis 8 toodud prokuröri kohtukõne teeside väljavõtted kriminaalasjas). 18.
  1. Ei vasta tõele ka väide, et Y on Z või muude Unico Gold OÜ kuritegelikus skeemis osalenutega seotud isik. Ülekuulamise protokollist pigem nähtub, et idee alustada tegevust kullaga tuli X, tema aitas tegevusega alustada (I 05.09.2011 protokoll). Samuti nähtub, et X on alustanud koostööd ka Lätis Z. ei ole aga Läti koostööga kullamaterjaliosas kuidagi seotud. Ühtlasi ei esine ei kriminaalasjas ega ka maksuasjas mistahes etteheiteid Y, viimasele ei ole ka kahtlustust või süüdistust esitatud, erinevalt X. 18.
  2. Kokkuvõtvalt leiab Y, et vastutusotsuse tegemise tingimused on täielikult järgimata. Asjaolu, et isik on viibinud lapsehoolduspuhkusel ning faktiliselt ei täitnud juhatuse liikme ülesandeid, on käesolevas menetluses tõendatud. Samuti on tõendatud, et isik ei olnud teadlik mistahes maksukelmusest nende 9 ettevõtte poolt, mida on Deoro Trade OÜ maksuotsuses nimetatud. Vastustaja seisukohad
  3. MTA leiab oma 06.08.2019 ja 13.03.2020 seisukohtades kokkuvõtvalt, et vastutusotsus ja selle aluseks olev maksuotsus on õiguspärased ning alused vastutusotsuse tühistamiseks puuduvad. Vastuseks X kaebusele 19.
  4. Maksuotsus on kontrollitav ja vastutusotsusest selgub üheselt, mida maksuhaldur on maksusumma määramisel arvesse võtnud ja kuidas maksuotsuse aluseks olev maksusumma on kujunenud. Seega ei saa vastustaja hinnangul kontrollakti ja maksuotsuse asjaolude täies ulatuses vastutusotsuses kajastamata jätmist pidada vastutusotsuse motiveerimiskohustuse rikkumiseks. 19.
  5. MTA on maksumenetluse käigus tuvastanud Deoro Trade OÜ ja X teadmise, et tehingute tegelik majanduslik sisu erines arvetel ja analüüsiprotokollides näidatust ning maksueelise saamise eesmärgil valitigi tehingule selle sisule mittevastav vorm. Majanduslik eelis saadigi seeläbi, et investeeringukuld muudeti kullavalandiks (millele rakendub 20% määraga maksustava käibe regulatsioon, sh sisendkäibemaksu mahaarvamise võimalus) ning tekitati fiktiivne kullavalandi edasimüügiahel. Seoses osade tehingute aktsepteerimisega märgib vastustaja, et maksuhaldur ongi võtnud seisukoha üksnes nende Deoro Trade OÜ ja Unico Gold OÜ vaheliste tehingute osas, mille puhul leidis sama kauba partiiga eelnevalt tõendamist Unico Gold OÜ poolt teadlikult kajastatud ebaõigete müüja andmetega võltsarvete olemasolu. Ka ringkonnakohus märkis oma lahendis, et kuna õiguse kujundusvõimaluste kuritarvitamine seisnes praegusel juhul tehingute objektiks olnud kauba (investeeringukuld) vormi teadlikus moonutamises ning objektiivselt pole võimatu ka olukord, et sama tehingu raames liigub nii moonutatud vormiga kaup kui ka tegelik n-ö romukuld (st valandid, mille kullasisaldust pole kunstlikult vähendatud), siis peab

§ 84alusel olema võimalik tehinguid ümber kvalifitseerida ka üksnes osaliselt.

Praegusel juhul on seda tehtud lähtudes asjaolust, milliste valandite valmistamine ja soetamine on tagasiviidav OÜ Unico Gold kontrolli all olnud konkreetsetele variäriühingutele ja nendega seotud isikutele (VO lisa 12, 08.03.2018 ringkonnakohtu otsus, p 24). 19.

  1. Vastustajale jääb X väide, et Deoro Trade OÜ ei ole kunagi võõrandanud börsihinnaga kaupa BASFile, kuna BASF ei oleks kunagi ostnud seda börsihinnaga, arusaamatuks, kuna Deoro Trade OÜ on BASF-le börsihinnaga müüki ise kinnitanud (Deoro Trade OÜ 29.04.2016 kohtuvaidluse teeside lisa 1-2, p 3.1). Seda, et lõppastmes oli tehingu väärtus 1.5% börsihinnast odavam, on maksuhaldur ka aktsepteerinud (vt KA p 1.2.
  2. ap f). Seega ei näe vastustaja siinkohal maksuhalduripoolset kohtu eksitamist. 8

(35)3-19-715 19.
  1. Seonduvalt X ja Z suhtlusega vastustaja märgib, et on üldteada asjaolu, et usaldussuhete tõttu omavahel tuttavate isikute vahel on suurem võimalus leppida kokku tehingute kujundamises tegelikkusele mittevastaval viisil kui võhivõõraste puhul. See on tuvastatud ka haldusasjas 3-
  2. 19.
  3. Koos viidetega kohtupraktikale leiab MTA, et tõendamiskoormus

§ 150alusel kaebajale üle läinud.

Sellises olukorras ei saa kaebaja pareerida maksuhalduri järeldusi üksnes paljasõnaliste väidetega, et pettuses osalemine ei ole tõendatud. 19.

  1. X viitab küll ekspertiisiaktidele, kuid ei ole siiani esitanud mõistlikku seletust vastustaja väljatoodud kahtlusele seoses ekspertiisiakti usaldusväärsusega. Nimelt 03.09.2014 ekspertarvamusele kaks päeva varem eelnenud KPMG ja X vahel peetud e-kirjavahetustest (maksuotsuse lisa 400) nähtub, et X ise annab selged juhised, millistele järeldustele peaks audiitor oma ekspertiisis jõudma, et nn erapooletu ja sõltumatu ekspertarvamus maksuhalduri seisukohti kummutaks. Eelnev näitab vastustaja hinnangul aga ilmekalt X pahatahtlikkust, et takistada maksuhalduril ja kohtul tegelikke asjaolusid välja selgitamast. Samuti seab see tõendina esitatud ekspertiisi usaldusväärsuse põhjendatult kahtluse alla. 19.
  2. Vastustaja märgib, et X oleks pidanud Deoro Trade OÜ juhatuse liikmena deklareerima tehingud vastavalt nende tegelikule majanduslikule sisule. Maksuhalduri õiguslikku hinnangut tehingute tegeliku sisu kohta on kinnitanud ka halduskohus ja ringkonnakohus oma otsustes. Maksuhaldur on X väiteid tahtluse osas käsitlenud vastutusotsuse punkti 6.2 alapunktis
  3. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et X tegutses tahtlikult ning väited heausksusest ei ole veenvad. 19.
  4. Vastustaja rõhutab, et maksuhaldur ei ole seadnud iseenesest kahtluse alla, et maksuotsuses kajastatud tehingud OÜ Unico Gold ja Deoro Trade OÜ vahel toimusid faktiliselt dokumentides märgitud kaubaga (s.o metallivalandid, mille puhta kulla sisaldus jäi vahemikku 300−325 tuhandikku kaaluosa) ja neis nimetatud isikute vahel. Vaidlust ei ole selles, et maksuhaldur kontrollis maksuotsusega hõlmatud perioodil tehingute tegemist korduvalt ka reaalajas ega tuvastanud, et kaupa poleks tegelikkuses liikunud või selle eest poleks makstud või oleks tehinguid dokumenteeritud ebapiisavalt või ebaõigesti. MTA on samas seisukohal, et vähemasti maksuotsusega hõlmatud osas oli valanditega toimunud tehingute tegelikuks majanduslikuks sisuks investeeringukulla ost-müük, mis pidanuks olema maksuvaba käive (KMS § 16 lg 2 p 8), ning kvalifitseeris vaidlusalused tehingud

§ 84alusel vastavalt ümber.

Vastustaja rõhutab veel, et maksuhaldur ja kohtud on tuvastanud, et X olles Deoro Trade OÜ juhatuse liige, osales teadlikult maksupettuse läbiviimisel ning teadis ka seda, et investeeringukuld oli eelnevalt muudetud kullavalanditeks just maksueelise saamise eesmärgil, mistõttu väited MTA poolsest kuritarvitusest mittehoiatamisest ei ole siinkohal asjakohased. Maksuhaldur on sellekohaseid väiteid käsitlenud ka vastutusotsuse punkti 6.2 alapunktis

  1. 19.
  2. Vastustaja selgitab, et maksuhaldur on andnud hinnangu tehingutele, millised tegelikult tehingute ahelas toimusid ning seejärel analüüsides, mis oleks olnud siis, kui Deoro Trade OÜ või OÜ Unico Gold ostnuks ise investeeringukulda puhta kulla sisaldusega 999,9 tuhandikku kaaluosa LBMA börsihinnas ja lisamaterjale ning sulatanuks ise selle madala prooviga valandiks. MTA jõudis järeldusele, et kulud oleksid oluliselt suuremad müügitulust ning sellisest majandustegevusest tekiks kahjum (vt KA p 1.2.2 tabel 1 ja 2 ning KA lisa 3). Seetõttu ei oleks Deoro Trade OÜ ega ka OÜ Unico Gold iseseisvalt ostnud investeeringukulda ega ligatuuri ning valmistanud neist valandeid, kui ei oleks äriühinguid, kelle kanda jäid faktiliselt tasumisele kuuluva käibemaksu arvelt algmaterjali soetamise kulud (vt KA punkt 1.2.3). Vastustaja leiab, et tegeliku majandusliku sisu järgi toimunud tehingud ja paberitel vormistatud tehingud, millised on aluseks majandusaasta aruannete koostamisel, on kardinaalselt erinevad, mistõttu ei ole antud kontekstis majandusaasta aruannete analüüs asjakohane. Äriühingute tegevuse kasumlikkust on hinnanud ka halduskohus (vt lisa 1, 21.11.2016 halduskohtu otsuse p-d 22 ja 23) ning ringkonnakohus (VO lisa 12, 08.03.2018 ringkonnakohtu otsuse p-d 22 ja 23). 9

(35)3-19-715 19.
  1. Vastustaja leiab, et ei oma iseseisvat tähtsust, kas valanditest ligatuuri eraldamise teel saadut tuleks nimetada investeeringukullaks või puhtaks kullaks. 19.
  2. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja viited kohtupraktikale antud juhul asjakohased, kuivõrd seal analüüsis kriminaalkolleegium valeandmete esitamist kui süüteokoosseisu olulist tunnust. Käesolevas haldusasjas aga ei tuvastata isikute tegevuse vastavust mõnele süüteokoosseisule, vaid kõne all on hoopis X ja Y solidaarne vastutus Deoro Trade OÜ maksuvõla eest. Sellise vastutuse eeldused on aga oluliselt erinevad kriminaalse vastutuse eeldustest. Vastustaja on vastutusmenetluse käigus tuvastanud, et isikute osas on vastutusotsuse tegemise eeldused täidetud. 19.
  3. Vastustaja on seisukohal, et MTA on õiguspäraselt tehingud ümber kvalifitseerinud

§ 84alusel.

Vastuseks Y kaebusele 19.13. Maksuhaldur on vastutusotsuse leheküljel 5 selgitanud, et paralleelselt Deoro Trade OÜ kontrollimenetlusega viis MTA läbi menetluse Unico Gold OÜ suhtes, mille käigus tuvastas, 9

(16)et Unico Gold OÜ osales maksupettuses. Unico Gold OÜ maksumenetluse tulemusel ei seadnud MTA kahtluse alla Unico Gold OÜ ja Deoro Trade OÜ vahelistes tehingutes kauba olemasolu, vaid kauba olemuse, leides, et tegemist oli investeeringukulla tehingutele suunatud ostu-müügiga, mitte tehingutega kulla valanditega. Seega võttis MTA seisukoha üksnes nende Unico Gold OÜ ja Deoro Trade OÜ vaheliste tehingute osas, mille puhul leidis sama kaubapartiiga eelnevalt tõendamist Unico Gold OÜ poolt teadlikult kajastatud ebaõigete müüja andmetega arvete olemasolu. Ülejäänud tehingute osas MTA seisukohta ei kujundanud. Y väiteid on analüüsinud ka ringkonnakohus, leides, et maksuotsusega hõlmamata tehingute osas maksusumma määramata jätmine ei saa iseenesest kuidagi rikkuda Deoro Trade OÜ õigusi. (VO lisa 12, väited lk 9-10, kohtu seisukoht otsuse p 10). 19.14. Maksuhaldur on vastutusotsuse punktis 1 toonud välja Deoro Trade OÜ maksuvõla sissenõudmisega seotud asjaolud, punktis 2 selgitanud kaebajate rikkumiste 10
(16)tulemusel tekkinud maksuvõla kujunemist ning punktis 4 analüüsinud Y tegevust äriühingu juhtimisel. Seejuures on maksuhaldur tuvastanud Y poolt deklareerimis- ja tasumiskohustuse rikkumise raskest hooletusest ning põhjusliku seose. Maksuhaldur ei ole tuvastanud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Arvestades, et Y oli kontrolliperioodil Deoro Trade OÜ üks juhatuse liikmetest, kelle kohustuste rikkumine raskest hooletusest on tõendatud, on Y maksuvõla sissenõudmise eeldused täidetud. Lisaks on maksuhaldur samu väiteid käsitlenud vastutusotsuse punkti 6.1 alapunktis 1, selgitades muuhulgas, et MTA võttis arvesse, et Y ei osalenud Deoro Trade OÜ juhtimises aktiivselt, kuid sellele vaatamata on passiivsusega rikkunud juhatuse liikme kohustusi raskest hooletusest. 19.
  1. Vastustaja rõhutab, et kui üks juhtorgani liige lähtub üksnes organisisestest kohustuste jagamise kokkuleppest, ega huvitu üldse teiste liikmete tegevusest, jättes neile piiramatu tegutsemisvabaduse, siis ei ole ka see üks liige täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, kui teised liikmed tegutsevad ebaseaduslikult. Järelikult asjaolu, et Y väidetavalt tegeles vaid tehniliste küsimustega, ei tähenda, et ta oli vabastatud seadusega pandud juhatuse liikme kohustustest. Y oleks pidanud huvituma ja teostama järelevalvet X tegevuse üle. MTA on seisukohal, et Y oma passiivse käitumisega ja sisuliselt äriühingu juhtimata jätmisega rikkus seadusest tulenevaid kohustusi olulisel määral ehk raskest hooletusest. Mõlemal juhatuse liikmel oli seaduslik täisvolitus esindamaks Deoro Trade OÜ-d ning kasutada pangakontot. Seejuures vastutab äriühingu juhatuse liige kohustuste täitmise eest ka siis, kui ta reaalselt äriühingu juhtimisega ei tegele. Asjaolu, et X juhtis ja faktiliselt kontrollis Deoro Trade OÜ-d on Y süü hindamisel arvesse võetud. 19.
  2. Maksuhaldur on seisukohal, et lapsehoolduspuhkusel viibimine ei vabastatud äriühingu

-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise tagamisest. Samuti leiab vastustaja, et Y väide, et ta lapsehoolduspuhkuse ajal 10

(35)3-19-715 töökohustusi ei täitnud, on eksitav ning vastuolus Y ja X seletustega (VO lisad 119, 117, 131, 132). Samuti oli Y juhatuse liige ka OÜ-des Krono Group ja Zaffiro. Seega oli Y mitmete äriühingute juhatuses, mistõttu pidi tal olema arusaam juhatuse liikme kohustustest ja vastutusest. Seejuures ei ole määrav, kas isik oli ka äriühingu osanik või mitte. 19.
  1. Vastustaja on jätkuvalt vastutusotsuse punkti 6.1 alapunktis 8 toodud seisukohal, et Y poolt allkirjastatud Deoro Trade OÜ
  2. aasta majandusaasta aruanne kinnitab kogumis teiste tõenditega, et Y oli võimalik tutvuda Deoro Trade OÜ dokumentidega ning kontrollida äriühingus toimuvat (VO p 4.3, lk 16). 19.
  3. Kokkuvõtvalt on MTA tuvastanud, et Y ei olnud hoolas, sest tal oli võimalus hoida ennast kursis Deoro Trade OÜ-s toimuvaga. Y ei tegutsenud äris nõutava tavapärase hoolsusega. Alusetu on Y väide, et ta sai Z ja C teada vahetult enne koostöö alustamist. Y on ise väitnud, et tunneb isikuid varasemast ajast (vastutusotsuse lisa 133). Maksuhaldur on välja toonud, et X tutvus Z Y abikaasa kaudu ning isikute vahel on arenenud isiklikud ja sõprussidemed. Omavahelise tutvuse kaudu oli isikutel võimalus kokku leppida vastavate arvete väljastamises ja rahade maksmises. 19.
  4. Vastustaja selgitab, et see, et raamatupidajad, audiitorid ja maksuamet äriühingu tegevust kontrollisid, ei välista Y võimalust ja kohustust juhatuse liikme ülesannete täitmisel. Y oleks pidanud olema teadlik Deoro Trade OÜ käibemaksupettuse toimepanemisest, arvestades vastutusotsuse punktides 4.1 ja 4.2 toodud asjaolusid. Keegi ei takistanud tal tehingute vastu huvi tundmast, dokumentatsiooni või aruandlusega tutvumist. Tegemist on olukorraga, kus isik saab aru, et õigusvastase tagajärje saabumine on tegevusetuse korral tõenäoline ning soovib sellele vaatamata tagajärje saabumist (VO p 6.1 alapunkt 5, 9, 10, 20; p 6.2 alapunkt 13). 21.10.2015 maksuotsuse õiguspärasust ei mõjuta asjaolu, et maksuhaldur on viinud läbi nn reaalajas kontrolle, viibides tehingute raames kullamaterjali üleandmise juures, kuna maksuhaldur ei ole seadnud maksuotsuses kauba olemasolu kahtluse alla. 19.
  5. Vastustaja leiab, et nii maksuotsuses kui vastutusotsuses on maksuhaldur faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavahel loogiliselt sidunud. Maksuotsuse õiguspärasus on kinnitust leidnud halduskohtumenetluses nr 3-15- 2940 ning vastutusotsus on igati selge, loogiline ja lihtsalt jälgitav. 19.
  6. MTA on konfiskeeritud vara võtnud arvesse WPP Glibi OÜ (endise ärinimega Unico Gold OÜ) maksuvõla eest solidaarselt vastutavate isikute puhul ning topeltmaksustamist ei ole. Vastavad tõendid esitas MTA asja juurde 03.09.
  7. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Seoses haldusasjas esitatud ja kogutud tõenditega
  8. Selguse huvides märgin esmalt, et tegemist on mahuka kohtuasjaga, milles on esitatud märkimisväärne hulk tõendeid, kuna vastutusotsuse aluseks on maksuotsus, mis on seotud varasemalt jõustunud kohtuasjadega (haldusasjad nr 3-15-2940 ja 3-16-147). 20.
  9. Tõendite kogumi, millele MTA vastutusotsuse tegemisel on tuginenud, saab jagada sisuliselt kaheks: esiteks vastutusmenetluses kogutud tõendid (MTA 06.08.2020 esitatud vastutusotsuse aluseks olevad lisad (VO lisad)) ning teiseks maksuotsuse aluseks olevad tõendid (MTA 06.08.2020 esitatud Deoro Trade OÜ maksuotsuse aluseks olevad lisad (MO lisad)). MTA esitas 13.03.2020 täiendavate maksuotsuse aluseks olnud tõenditena 3 lisa. 20.
  10. Kaebajad on oma seisukohtade kinnituseks esitanud kohtumenetluses järgmised tõendid. Esiteks on Y 17.04.2020 kaebusega esitanud tõendid - lisad nr 1 ja 47-52 (esmakordselt kohtumenetluses esitatud tõend, mis ei dubleeri MTA esitatud tõendeid on nendest lisa nr 50). 11
(35)3-19-715 Teiseks on X esitanud 17.04.2020 kaebusega tõendid (esmakordselt alles kohtumenetluses esitatud tõendid on nendest lisad nr 12-5, 33-44). Kolmandaks esitasid kaebajad 13.04.2020 ja 03.09 täiendavad tõendid, mida varem vastutusmenetluses ei ole esitatud. 20.
  1. Kohtumenetluses esitatud tõendite osas on kaebaja esitanud põhjendused, miks neid varasemalt maksumenetluses esitada ei saanud ning seega saavad kaebajad nendele tõenditele tugineda. MTA tõendite vastuvõtmisele ja tuginemisele kohtumenetluses vastu ei vaidle (17.09.2020 istungi salvestis 11:16:27 jj). 20.
  2. Lisaks võttis kohus 08.07.2020 eelistungil määrusega asja juurde täiendavaid tõendeid kriminaalasjast nr 1-18-5772, haldusasjas nr 3-15-2940 ning haldusasjast 3-16-147 ning 17.09.2020 määrusega tõendid kriminaalasjast nr 1-18-
  3. Vastutusotsuse õiguspärasus
  4. Vaadanud läbi poolte seisukohad ja nende kinnituseks esitatud tõendid leian, et vastutusotsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus – selles osas nõustun vastutusotsuses ja vaideotsuses toodud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebajate seisukohtadele esitan põhjendused alljärgnevalt. 22.

§ 96

lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinni pidaja kohustuste täitmise eest.

§ 40

lg 1 näeb muu hulgas ette, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest

§-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.

§ 8

lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama esindatava

-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. 23. Riigikohus on 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 p-s 50 märkinud, et kohus peab kontrollima mh ka seda, kas isik, kellele vastutusotsus tehakse, vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinni pidaja kohustuste täitmise eest. Riigikohus pidas põhjendatuks, et äriühingu endiselt juhatuse liikmelt nõutakse vastutusmenetluse käigus sisse vaid see osa äriühingu maksuvõlast, mis on tekkinud tema juhatuse liikmeks olemise ajal (TlnRnKm 13.04.2015 määrus nr 3-15-273, p 7). Juhatuse liikme vastutuse üheks eelduseks on küll äriühingu maksuvõlg, kuid selle suurus tuvastatakse vastutusotsuses, kusjuures äriühingule eelnevalt tehtud maksuotsust võib kasutada tõendina vastutusotsuse motiveerimisel (RKHKo nr 3-3-1-23-13, p 25). 24.

§ 96

lg-st 6 tulenevalt peab maksuvõlg esinema ka vastutusotsuse tegemise aja seisuga ning maksuvõla sissenõudmine ei tohi olla aegunud. Ka ei tohi maksusumma määramise aegumistähtaeg (

§ 98

) olla möödunud.

§ 96

lg 5 kohaselt võib

§-des 38-40 nimetatud isikutele teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinni pidaja suhtes on alustatud sissenõudmist ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda (vt RKHKo 3-17-991, p 11) või on maksumaksjale või maksu kinnipidajale välja kuulutatud pankrot. Ühtlasi peab vastutusotsus olema tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha (RKHKm nr 3-3-1-16-12, p 10). 25. Eeltoodu alusel analüüsin esmalt, kas täidetud on vastutusotsuse tegemise formaalsed eeldused ehk kas esineb vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid

§ 96lg 6 mõttes (käesoleva otsuse p 26-28).

Teiseks kontrollin, kas kaebaja poolt maksuotsusele esitatud vastuväited võivad anda aluse vastutusotsuse õigusvastasusele (käesoleva otsuse p-d 29-64). Edasi selgitan, kas vaidlusaluses asjas on kohaselt täidetud vastutusotsuse tegemise eeldused juhatuse liikmetele (käesoleva otsuse p-d 65-98) ning vastan kaebajate taotlusele seoses Euroopa Kohtu eelotsusega ja jagan menetluskulud (käesoleva otsuse p-d 99 jj). 12

(35)3-19-715 Vastutusotsuse formaalsed eeldused 26. Praeguses asjas ei esine

§ 96

lg-s 6 nimetatud aluseid, mis oleksid välistanud vastutusotsuse tegemise, ning Deoro Trade OÜ maksuvõlg on kehtiv. Maksuvõlg on tuvastatud maksuotsusega, mis on lõplikult jõustunud kohtuotsusega haldusasjas 3-15-

  2. Tõendatud on, et maksuvõla sissenõudmine äriühingult ei ole võimalik ja vastutusotsus on tehtud alles pärast seda, kui on möödunud kolm kuud vastutusotsusega nõutava maksuvõla äriühingult sissenõudmise alustamisest (vastutusotsus p 1, lk 2-3). Maksuõla sundtäitmist alustati seejuures 24.11.2015 (MTA VO lisa nr 3), vastutusmenetlust alustati kaebajate suhtes vastavalt 31.01.2017 (Y, MTA VO lisa nr 116), 18.04.2017 (X, MTA VO lisa nr 116). Vastutusotsus tehti 18.03.
  3. Deoro Trade OÜ õigusvõime ei ole vastutusotsuse koostamise ajaks lõppenud. Kaebajad tuginevadki peamiselt väitele, et vastutusotsus on õigusvastane, kuna maksuotsus on sisuliselt õigusvastane.
  4. Kaebaja X palub kohtul kontrollida aegumist (18.04.2019 kaebus lk 34). Kaebuses ega hiljem kohtumenetluses on väiteid ei täpsusta. Ka asja läbivaatamisel kohtuistungil ei osanud kaebaja aegumise vastuväidet täpsemalt sisustada (17.09.2020 istungi salvestis 11:04:49 jj). Seejuures juhtisin kaebaja tähelepanu oma väidete konkretiseemisele vajadusele juba 10.02.2020 määruses (p 12.8). Olen seisukohal, et maksusumma on maksuotsusega määratud aegumistähtaja jooksul (

§ 98lg 1).

Ka vastutusmenetluses ei nähtu mulle asjaolusid, mis maksuvõla sissenõudmise kahtluse alla seaksid. Kohtupraktika kohaselt konkretiseerimata vastuväiteid ei ole maksuvõla kahtluse alla seadmiseks piisavad (TlnRnKo 3-18-71, p 18 – vt kas on jõustunud). Maksuotsuses kajastatud tehingud

  1. Kaebaja poolt esitatud vastuväited maksuotsusele ei anna alust lugeda vastutusotsust õigusvastaseks ega vii vastutusotsuse tühistamiseni.
  2. Maksuotsus on jõustunud Tallinn Ringkonnakohtu lahendiga haldusasjas asjas 3-15-
  3. Kuna tegemist on tõendiga vaidlusaluses asjas ning maksuotsuses kajastatud faktilised asjaolud on otseses seoses juhatuse liikmetele omistatava vastutusega, tuleb ka käesolevas asjas anda hinnang maksuotsuses toodud põhjendustele seoses kaebajatele omistatava tegevusega (vt TrtRnKo 3-16-2527, p 19). Varasema jõustunud kohtulahendi põhjendustes tuvastatud asjaolusid hindab kohus kogumis teiste tõenditega (HKMS § 61 lg 4). Kui kohtule esitatakse tõendina ka kohtulahend, tuleb kohtul esitatud kohtulahendit hinnata dokumentaalse tõendina teiste tõendite hulgas (RKTKo nr 3-2-1-70-14: p 11). Siduv ja täitmiseks kohustuslik on üksnes jõustunud kohtuotsuse resolutsioon (HKMS § 177 lg 1). Kohtulahendi põhjendustes tuvastatud asjaoludel võib olla üksnes tõenduslik tähendus ning neid hinnatakse kogumis muude tõenditega (HKMS§ 61 lg 4) (TlnRnKo 3-19-2112, p 7). Väljaspool kohtuotsuse resolutsiooni tuvastatud asjaolud ei ole siduvad järgmiste kohtute jaoks (HKMS § 61 lg 4) ja iga kohtukoosseis mõistab õigust sõltumatult (TlnRnKo 3-15-851, p 6).
  4. Siiski tuleb märkida, et maksuotsuse vaidlustamiseks ei piisa üksnes üldistest väidetest selle õigusvastasuse osas. Menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa, ja teatada, kus tõendid asuvad või võivad asuda (HKMS § 59 lg 1). Deoro Trade OÜ osales teadlikult maksupettuse toimepanemises ja tõendamiskoormus on seetõttu

§ 150lg 1 alusel üle läinud.

See ei tähenda tõepoolest, et maksukohustuslasel või maksuvõla eest vastutaval kolmandal isikul tekiks maksuhalduriga võrreldav uurimiskohustus, kuid juhul, kui isik leiab, et maksusumma määrati valesti, on tal kohustus oma sellekohast väidet tõendada. See ei pea tingimata tähendama uute tõendite esitamist, vaid võib seisneda ka tähelepanu juhtimises maksuhalduri poolt 13

(35)3-19-715 maksumenetluse käigus kogutud tõendite hindamisel tehtud vigadele (TlnRnKO 3-17-1741, p 14; TlnRnKo nr 3-15-2061, p 11) . 32.

§ 56

lg 1 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. Sealjuures on omavahelises seoses

§ 56

lg-s 1 sätestatud kaasaaitamiskohustus ja

§ 150lg-s 1 sätestatud tõendamiskoormis.

Leian, et ka vaidlusaluses asjas kohaldub kohtupraktikas väljendatud seisukoht, et kui maksuhaldur on maksuotsuses asjaolude ja tõendite kogumile tuginedes mõistlikult ja eluliselt usutavalt põhjendanud kahtlust maksukohustuslase osalemisest maksupettuses, viidates seejuures maksukohustuse tekkimise õiguslikele alustele, läheb tõendamiskoormus

§ 150

lg 1 järgi üle maksukohustuslasele (RKHKo 3-3-1-65-14, p 9; RKHKo 3-3-1-33-14, p 11). Kaasaaitamiskohustuse eesmärgiks on võimaldada maksuhalduril maksukohutuslase abiga selgitada välja asjas kõik olulised tähendusega faktid ja tõendid. Kaasaaitamiskohustus nõuab samas ka maksukohustuslaselt endalt teatud aktiivsust ja n-ö kaasamõtlemist (arvestades seejuures konkreetse isiku teadmisi ja kogemusi) (TlnRnKo 3-161230, p 26). See on iseäranis oluline just vaidlusaluses asjas, sest vastutusotsuse aluseks on maksuotsusega määratud maksusumma, mille aluseks on suuresti tehingutes väljatoodud vastuolud tehingu majanduslikku eesmärki puutuvalt ning isikute seletused. Deoro Trade OÜ tehingud Unico Gold OÜ-ga 33. Asja materjalidest nähtuvalt on maksuotsuse aluseks kokkuvõtvalt see, et MTA tuvastas, et tehingu tegeliku majandusliku sisu kohaselt Deoro Trade OÜ ei ostnud OÜ-lt Unico Gold arvetel märgitud kullavalandeid prooviga alla 325 tuhandikku kaaluosa, vaid investeeringukulda puhta kulla sisaldusega 999, 9 tuhandikku kaaluosa. Deoro Trade OÜ osales teadlikult ja kooskõlastatult OÜ-ga Unico Gold ostu-müügi tehingute ahelas, kus investeeringukuld muudeti metallisegu abil kullavaladiks alusetu sisendkäibemaksu tagastusnõude tekitamiseks. (KMS § 16 lg 2 p 8). Maksuvaba käibe (KMS § 16 lg 2 p 8) raames kauba soetamine ja edasimüük ei anna alust deklareerida sisendkäibemaksu, mistõttu ei saa jaatada Deoro Trade OÜ õigust deklareerida Unico arvete alusel sisendkäibemaksu. Tehingute ümberhindamise õiguslikeks alusteks on

§-le 84 koostoimes KMS § 16 lg 2 p 8, § 29 lg 1, § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 p-d 5 ja

  2. Euroopa Kohtu (EK) praktika kohaselt on maksust kõrvalehoidumise või maksustamise vältimise ning muude kuritarvituste ärahoidmine käibemaksudirektiivi tunnustatud ja edendatud eesmärk. Õigussubjektid ei tohi liidu õigusnormidele tugineda pettuse või kuritarvituse eesmärgil. Seega on siseriikliku kohtu pädevuses keelduda mahaarvamise lubamisest, kui objektiivsete tegurite põhjal on tõendatud, et seda õigust kasutati pettuse või kuritarvituse kavatsusega. Täidetud peavad olemas seega kaks tingimust, nimelt, et nende asjaolude näol on tegemist maksudest kõrvalehoidumisega ja et kõiki maksuhalduri kindlaks tehtud objektiivseid asjaolusid arvesse võttes on tuvastatud, et maksukohustuslane teadis või oleks pidanud teadma, et mahaarvamisõigust taotletakse, on seotud tarneahelas enne või pärast asjaomast tehingut toime pandud käibemaksupettusega (EK otsus C-255/11 p-d 26, 35, 37, 45; C-18/13, p-d 24, 26, 28, 32).
  3. Osavõtuks maksupettusest tuleb lugeda ka olukord, kus ostja on teadlik, et eelnevas tehingute ahelas jäetakse arvel näidatud käibemaks riigile üle kandmata ja aitab seega teadvalt kaasa käibemaksupettuse toimepanemisele (nt Riigikohtu 27.01.2016 otsus nr 3-3-1-30-15, p-d 16-17). Ostja osavõtt maksupettusest ei eelda, et ostja on saanud sellest kasu või hüvesid. Osavõtuks maksupettusest tuleb lugeda ka olukord, kus ostja teadis, et müüja jätab arvel näidatud käibemaksu riigile üle kandmata. Müüjale arve alusel käibemaksu tasumine kui kulutus pole sel juhul tehtud eeldusega, et käibemaks kantakse üle riigile. Sellises olukorras on ostja teadlikult aidanud kaasa käibemaksupettuse toimepanemisele (RKHKo 3-3-1-30-15, p 17). 14

(35)3-19-715
  1. Riigikohus on selgitanud, et hinnang pidi teadma on senises praktikas antud mitmesugustele faktikogumitele: nii kaudselt tõendatud teadmisele kui ka hoolsuskohustuse rikkumisele Nii teadis kui ka pidi teadma olukorra puhul saab maksude tasumisest kõrvalehoidmist käsitada kuritarvitusena Euroopa Kohtu praktika mõttes. Siiski on ka Euroopa Kohtu praktikat arvesse võttes oluline, et maksuotsuse aluseks olevad faktilised asjaolud oleksid tõendatud (3-12-1360, p 29). Kaudsete tõenditega on võimalik tõendada asjaolude esinemist, mille põhjal järeldada maksukohustuslase teadlikkust sellest, et arve esitaja pole tegelik tehingupartner. Kaudne tõend ei kajasta küll kohtumenetluses uurimise all oleva juhtumi koosseisu kuuluvat faktilist asjaolu ennast, kuid kinnitab või lükkab ümber fakte, mille põhjal on võimalik asjas tähtsa faktilise asjaolu esinemist või puudumist järeldada. Kolleegiumi senine praktika ei välista kaebaja teadmise tõendamist kaudsete tõenditega. Kolleegiumi seisukohad varasemas otsuses välistasid vastustaja tuginemise asja eelmisel läbivaatamisel asjaoludele, mis ei näita ei otseselt ega kaudselt kaebaja tegelikku teadmist, vaid üksnes hoolsuskohustuse rikkumist. Olukord "pidi teadma" on tunduvalt laiem kriteerium, kui kaudselt tõendatud müüja teadmine (RKHKo nr 3-12-1360/121, p 17.4).
  2. Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata mitmesugused asjaolud, näiteks ostja juhatuse liikmete tihedad perekondlikud, töö- või ärialased suhted maksuseadust rikkunud müüja esindusõiguslike isikute või majandustegevust korraldavate isikutega. Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata ka andmed selle kohta, kelle kasutusse on läinud ostja poolt müüjale makstud raha (RKHKo nr 3-3-1-74-09, p 10).
  3. Kohtupraktikas on selgitatud et olukorras, kus maksuhaldur on veenvalt seadnud tehingute toimumise kahtluse alla, ei lükka neid kahtlusi ümber üksnes väljastatud arved, tasumine pangaülekannetega ning tehinguosaliste kinnitused tehingute toimumise kohta. Seejuures ei ole maksuhalduril keelatud toetuda kaudsetele tõenditele. Maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu on maksuhalduril raske või võimatu esitada maksuotsuses ja kohtule otseseid tõendeid sellise rikkumise kohta. Maksuotsusele hinnangu andmisel tuleb koos isikute maksu- ja kohtumenetluses antud ütlustega hinnata ka asjas kogutud dokumentaalseid tõendeid (TlnRnKo nr 3-14-52593, p 10; nr 3-15-2356, p 11; nr 3-14-50517, p 12; nr 3-16-2420, p 16). Seejuures ei ole määravat tähtsust asjaolul, et eraldivõetuna ei pruugi vastuolud olla olulised, kui need annavad siiski kogumis muude asjaoludega täiendava aluse maksupettuse kahtluseks ning kahtluseks, et kaebaja osales selles. Olukorras, kus objektiivselt leiab tõendamist, et mahaarvamisõigust kasutati pettuse või kuritarvituse kavatsusega, tuleb keelduda mahaarvamise lubamisest (TlnRnKo nr 314-52593 p 10, nr 3-15-1885, p 13 ja seal viidatud Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-30- 15, p 18, ning Euroopa Kohtu praktika, nr 3-16-2420, p 16).
  4. Vastuolulised seletused on üheks asjaoluks kogumis, mis võivad kinnitada maksupettuses osalemise kahtlust (RKHKo 3-14-53226/100, p 9).
  5. Ülaltoodu alusel tuleb hinnata, kas MTA järeldus Deoro Trade OÜ maksupettuses osalemisest on põhjendatud. Asjaolude kogum, mille põhjal MTA sellisele järeldusele on jõudnud on Deoro Trade OÜ tegevuse olemus ja tehingute ajaline järgnevus (kontrollakt p 1.2.1 lk 2-3; maksuotsus p 2.1.2.a lk 2-3), tehingutes majandusliku loogika puudumine (kontrollakt p 1.2.2 lk 3-4, maksuotsus p 2.1.2.b lk 2-3); kauba müüja OÜ Unico Gold maksupettuses osalemine (kontrollakt p 1.2.3 lk 4-5, p 2.1.2.c lk 2-3); Deoro Trade OÜ ja OÜ Unico Gold juhatuse liikmed on seotud isikud (kontrollakt p 1.2.4 lk 5, p 2.1.2.d lk 2-3); Deoro Trade OÜ ja OÜ Unico Gold tegevuse kooskõlastatus ja planeeritus (kontrollakt p 1.2.5 lk 5-6, p 2.1.2.e lk 2-3).
  6. Leian, et Deoro Trade OÜ tegevuse olemus ja tehingute ajaline seotus seadusemuudatustega on kaudseks tõendiks, mis kinnitab Deoro Trade OÜ osalemist maksupettuses ja välistab ühtlasi tema heausksuse. Nii on MTA juhtinud tähelepanu sellele, et Deoro Trade OÜ ja OÜ Unico Gold vaheliste dokumentide (arved ja vastuvõtuprotokollid) kohaselt ostis Deoro Trade OÜ perioodil juuni 2011-märts 2012 OÜ-lt Unico Gold kullamaterjali, milles puhta kulla sisaldus jäi 15
(35)3-19-715 vahemikku 580-860 tuhandikku kaaluosa. Kui kuni märtsini 2012 olid kõik kullamaterjali ostumüügitehingud käibemaksuga maksustatavad, puudus ostu-müügitehingutes isegi iseseisvalt tarbimises eksisteerivat madalaimat (alla 375 tuhandikku kaaluosa nn romukuld) kullasisaldusega kaupa. Pärast 01.04.2012 kehtima hakanud seaduse muudatust tehingud Deoro Trade OÜ ja OÜ Unico Gold vahel mõneks ajaks peatusid. KMS § 41¹ kohaselt rakendus 01.07.2014 mistahes prooviga väärismetalli sisaldavale metallimaterjalile pöördmaksukohustus. Deoro Trade OÜ ja OÜ Unico Gold vahelised ostu-müügitehingud lõpevad juunis 2014 (kontrollakt lk 1.2.1, lk 3). Asjaoludest nähtub, et tehingute iseloom muutus paralleelselt seadusemuudatustega, mis käsitlesid kullaga seotud tehingute pöördmaksustamist. Kaebajad ei ole ka käesolevas kohtumenetluses toonud välja usutavaid seletusi, kuidas ja miks muutub tehingute iseloom haakuvalt seadusemuudatustega. Liiatigi teavitab OÜ Unico Gold tegevjuht ja omanik Z 20.01.2014 Deoro Trade juhatuse liiget X sellest, et seadusesse kirjutatakse 01.07.2014 muudatus väärismetalltoodete maksustamise osas ning seoses sellega tuleb lõpetada tehingud Eestis ning viia kogu tegevus üle Lätti (20.01.2014 e-kiri, MTA MO lisa nr 375, tõlge lisa nr 382). Selgitusi, et tehingute iseloomu muutus oli seotud seadusandluse muudatustega, andis ka V (15.01.2015 seletused, lk 4; MTA VO lisa nr 120). Kõrvutades neid seletusi muude asjas kogutud tõenditega, ei ole eluliselt usutav, et tegemist oleks kokkusattumusega.
  1. Nõustun MTA järeldusega tehingute majandusliku loogika puudumisest. 42.
  2. Kaebaja on seisukohal, et esitatud ekspertarvamused (X 18.04.2019 kaebuse lisad nr-d 20 (02.09.2014 arvamus), nr 21 (14.08.2015 arvamus) ja nr 22 (31.03.2016 arvamus)) lükkavad maksuotsuses sisalduvad väited Deoro Trade OÜ rollist ja kasutusest Unico Gold OÜ majandustegevuses (X kaebus lk 19). Osade arvamuste (maksuotsusele esitatud eriarvamuse lisad nr 11 ja 13 - X 18.04.2019 kaebuse lisad nr-d 20 ja 21) osas on MTA asunud seisukohale, et sisuliselt on tegemist spekulatiivse aruandega ja leiab, et majandusliku sisu järgi toimunud tehingud ja paberitel vormistatud tehingud, millised on aluseks majandusaasta aruande koostamisel, on kardinaalselt erinevad, mistõttu ei ole antud kontekstis majandusaasta aruannete analüüs asjakohane (maksuotsus p 3.5 lk 16-17). Esiteks viitan, et kaebajate poolt esitatud eksperthinnangute näol on tegemist dokumentaalsete tõenditega TsMS § 272 lg 2 mõttes, mitte ekspertarvamustega TsMS § 301 mõttes (TsMS § 293 lg 2). Teiseks leian, et viidatud tõenditest saab tõepoolest järeldada seda, et arvamuses viidatud tingimustel oli Deoro Trade OÜ-le kasumlikum teha koostööd Unico Gold OÜ-ga. Samas tuleb arvestada, et arvamus on antud isoleeritult konkreetsete majandusnäitajate põhjal ning arvesse pole võetud tegelikku tehingute sisu. Liiatigi on ka viidatud arvamuse (18.04.2019 kaebuse lisa nr 20) punktis 19 toodud välja, et see ei saa hõlmata kõik stsenaariumeid ja alternatiive. Kaebaja viidatud arvamusest kontrollaktile (X 18.04.2019 kaebuse lisa nr 21) ei nähtu, et selle käigus oleks hinnatud kõiki kontrollakti aluseks olevaid tõendeid, mistõttu on väljavõtteline ega arvesta kontrollakti konteksti laiemalt. Eelnev kehtib ka vandeaudiitori arvamuse kohta, mis on esitatud maksuotsuse väidete osas (X 18.04.2019 kaebuse lisa nr 22). Kaebaja majandustegevuse eesmärki ja iseseisvust vaidlusalustes tehingutes ei saa tõendada kolmandate isikute piiratud informatsiooni pinnalt tehtud arvamused. Kokkuvõtvalt järeldan, et kaebaja viidatud arvamused ei väära eraldiseisvalt ega koos kaebaja muude esitatud tõenditega MTA järeldust, et tehingu pooled Deoro Trade OÜ ja Unico Gold OÜ osalesid kooskõlastatult maksupettuses. Kohtumenetluses haldusasjas 3-15-2940 Tallinna Halduskohus arvamust ei analüüsinud, kuna selle tõenduslik väärtus eeldab kaebaja heausksust. Ka Ringkonnakohus leidis, et tõend ei oma asjas sellist kaalu, mis võimaldaks järeldada, et Deoro Trade OÜ heausksust (p-d 22 ja 23). 42.
  3. Kaebaja on käesolevas kohtumenetluses esitanud vastuväited seoses OÜ Unico Gold finantseerimisega, leides, et viimasel oli mitu võrdväärset ostjat ja nad sõltusid rahaliselt kõigist neist. Nii nagu iga müüja sõltub nõudlusest tema kaubale. OÜ-l Unico Gold olid ka oma vahendid. Deoro ei tea, kuidas, millal ja mis viisil Unico maksis oma tarnijatele - enne või pärast kauba kättesaamist. MTA ei esitanud OÜ Unico Gold rahavoogude analüüsi, nii et väide „maksti alles 16
(35)3-19-715 pärast Deorolt raha saamist” on alusetu. (X kaebus lk 12; Y kaebus lk 16; 13.04.2020 kaebaja J. Gombergsi seisukohad p 12.8, lk 13). Leian, et kaebaja seisukoht eeldab tehingupoolte heausksust ega arvesta asjas kogutud tõenditest nähtuvaga. Esiteks, MTA viitab kontrollaktis kohaselt (p 1.2.5.a), et OÜ Unico Gold majandustehingute finantseerimise kohustuse ülevõtmist kinnitavad otseselt X enda 29.05.2014 antud seletused (MTA MO lisa nr 377, lk 2). Kaebajad ei ole käesolevas kohtumenetluses viidanud, et vastavad seletused oleksid antud mõnes teises kontekstis või, et kaebaja sooviks oma seletusi mingil põhjusel selle osas muuta. Liiatigi saab järeldada, et seletuste vastuolulisus seoses tehingute finantseerimisega on samuti üheks tehingute tegelikule majanduslikule sisule kahtlusi heitvaks asjaoluks. Kuna maksuotsuses ja vastutusotsuses on maksupettuse kahtlus piisavalt tõendatud, lasub OÜ Unico Gold finantsilise iseseisvuse osas tõendamiskoormis kaebajatel, kuid kaebajad on oma väidetes üldsõnalised ega esita oma väidete kinnituseks ka tõendeid. Nii näiteks olnuks kaebajatel võimalus ise koguda või taotleda kohtu vahendil tõendina asja juurde rahavoogude analüüsi. Seejuures nõustun ka Ringkonnakohtu seisukohaga 3-15-2940 (otsuse punktid 22 ja 23), et asjaolu, et ka Deoro Trade OÜ vahendusel tegevuse läbiviimine võinuks olla iseseisvalt teatud tingimustel kasumlik, ei väära isikute seotust ja omavahelist sõltuvust. Viitan ka Ringkonnakohtu poolt antud kokkuvõtvale hinnangule otsuse punktis 23, milles kohus järeldab: „ Kogu tehingute ahela lõikes sai tulu teenimine (sh Deoro Trade OÜ poolt) võimalikuks üksnes seeläbi, et varasemas etapis jäeti käibemaks riigieelarvesse üle kandmata, mille arvelt sai teha kulutusi börsihinnaga soetatud kullamaterjali korduvaks ümbertöötlemiseks, analüüsimiseks ja transpordiks, samuti Rietumu Banka finantseeritud krediidiliiniga seonduva intressi tasumiseks ning seejärel müüa kuld lõppastmes ikkagi börsihinnaga. Isegi kui jätta kõrvale O 29.05.2014 ütlustes kajastatud kõnekas hinnang, et X oli Z nagu isa eest ning nõustuda apellandiga, et X ja Z vahelise suhtluse (MTA 18.01.2016 vastuse lisad 372−376; tõlked − lisad 382−383) iseloom ei pruugi erineda mitmeaastase koostöökogemusega äripartnerite tavapärast suhtlusest, viitavad muud asjaolud piisavalt veenvalt, et äriühingute tegevus oli kooskõlastatud ja teineteisest sõltuv.“ 42.3. MTA on asunud seisukohale, et Deoro Trade OÜ ja OÜ Unico Gold vahelistes kauba vastuvõtu protokollides (acceptance protocol) kajastatust selgus, et kuigi osteti-müüdi valandeid, toimus kauba hinna arvestus valandis sisalduva puhta kulla sisalduse järgi. Puhta kulla (999,9 tuhandikku kaaluosa) hind fikseeriti Londoni börsi (LBMA) järgi enne igat konkreetset tehingut (kontrollakt p 1.2.2.c lk 3). Tehingu hinnastamist puhta kulla sisalduse järgi kajastab Deoro Trade OÜ ja OÜ Unico Gold vaheline leping (01.07.2012 leping nr 120704 p 7 ja p 1 alapunkt 1.13 „fikseeritud hind“; MTA MO lisa nr 288 – tõlge lisa nr 291). Tehingu hinnastamise osas on seletusi andnud X, kes selgitas, et hind oli kokku lepitud lepingus Unico Gold OÜ-ga. Lepitud oli kokku protsent, mille võrra kulla hind oli odavam maailma (Londoni) kullabörsi hinnast. Tehas ostis aga kulla börsihinnaga, millest läksid maha teenustasud musta materjali analüüsi ja ümbertöötlemise eest (29.05.2014 seletused, MTA MO lisa nr 133). Selgitusi hinna osas andis ka V, kelle ütluste kohaselt kauba hinna fikseerimine toimus Unico Gold OÜ juhiste kohaselt. Ühtlasi kinnitas isik seletustes, et hinna fikseerimine toimus puhta kulla sisalduse järgi. Kui varasemalt oli saatelehtedel ka valandi kogukaal, sh must kaal ja puhas kuld, siis lõplik arve oli puhta kulla järgi (15.01.2015 seletused, MTA maksuotsuse lisa nr 120). Eelnevaga haakuvaid seletusi hinnastamise osas andis ka O (01.11.2016 seletused haldusasjas 3-16-147, istungi salvestis 10:39:43 jj, võetud asja juurde 08.07.2020). Üldjuhul võib eeldada, et kauba hind kujuneb vastavalt turu nõudlusele arvestades ka ostja ja müüa eesmärke kasumi teenimisele või vähemasti kahjumi vältimisele. Asjas ei nähtu loogilist seletust sellele, miks hinnastati kaup puhta kulla sisalduse järgi olukorras, kus faktiliselt see puhta kulla sisaldusele ei vastanud. Mõistagi võib kullaga seotud tehingutes olla mõistlik siduda kulla hind börsihinnaga, kuid lõpuni loogiliseks ei saa seda pidada olukorras, kus see ei vasta kauba olemusele. Seda isegi juhul, kuid kaubaga seotud analüüsi-, ümbertöötlemis- ja transpordikulusid mitte pidada sedavõrd märkimisväärseks, et need hinda oluliselt mõjutaks. 17
(35)3-19-715 42.
  1. Maksuhaldus on kontrollaktis (p 1.2.1, lk 2) põhjalikult selgitanud, et ligatuur oli vajalik investeeringukulla segamiseks ja see saadi OÜ-st Unico Gold. Sama seisukoht kajastub ka OÜle Unico Gold tehtud kontrollaktis (p 1.1.2.4.a lk 5, MTA VO lisa nr 11). See seisukoht haakub O seletustega haldusasjas 3-16-147 nähtub, et OÜ Unico Gold soetas ligatuuri vastavalt vajadusele (01.11.2016 seletused haldusasjas 3-16-147, istungi salvestis 10:48:12 jj, võetud asja juurde 08.07.2020). Eelnevaga ühtivad ka T (15.10.2014 seletused lk 12; võetud asja juurde 08.07.2020) ja S (10.10.2014 seletused; esitatud kaebaja poolt 13.04.2020) poolt asjas antud seletused. Eelnevat silmas pidades on tähelepanuväärne, et kaebaja ainukeseks vastuväiteks ligatuuri kokkuostmisega seoses on väide, et X ei olnud sellest teadlik (X kaebus lk 3 ja lk 3;, Y kaebus lk 33; Y 13.04.2020 seisukohad lk 6), mis ei lükka kuidagi ümber MTA seisukohta kullavalandite kokkusegamisest. 42.
  2. Kaebajad ei ole vastutusmenetluses ega käesolevas kohtumenetluses esitanud eluliselt usutavat ja mõistlikku selgitust, millest saaks järeldada, et kõnealuste valandite valmistamisel oli mingi muu eesmärk peale kulla ostumüügitehingutele käibemaksu lisamise võimaluse loomise (sh vältides pöördmaksustamise kohustust). Kullamaterjali töötlemisega tegelevate ettevõtete esindajate e-kirjades toodud seisukohad võib kokku võtta selliselt, et väiksema kui 32,5% kullasisaldusega sulamid on valdavalt ringluses üksnes metallijääkidena, mitte eraldiseisvate toodetena, millele oleks olemas turg (MTA MO lisa nr 129). Valandite valmistamise mõistliku eesmärgi olemasolu seavad kahtluse alla ka V, ütlused, mille kohaselt oli BASF-i huviks osta puhast kulda (15.01.2015 seletused, MTA VO lisa nr 120). Selliselt hinnatuna on kullavalandi valmistamine täiendav aja ja ressursi kulu, mis tehingu lõpplüli vaates oli ebavajalik. Kaebaja versiooni elulise usutavuse seab täiendavalt kahtluse alla see, et X on 13.04.2020 seisukohtades märkinud, et vaidlusalused tehingud sattusid tehingute ahelasse juhuslikult (13.04.2020 J. Gombergsi seisukohad p 5 lk 4). Selline versioon ei haaku absoluutselt kaebaja poolt varem väljatooduga ega Deoro Trade OÜ poolt varem maksu- ja kohtumenetluses esitatuga. Pigem on tehingute majandusliku loogika osas alternatiivsete stsenaariumite pakkumine omane maksupettuse tagantjärgi põhjendamisele. Ka kaebajate poolt 17.09.2020 istungil toimunud seisukohad ja viited tõenditele ei väära eeltoodud seisukohta. Kaebajad selgitasid, et turu olemasolu kinnitavad kriminaalmenetluses Z, O seletused P, F olid seotud äriühingutega Eurofinance ja Leonarda Invest seotud. Demokapitali seotus tuleneb O seletustest. Lisaks on ka Y kaebuse lisad 27 ja 28 (17.09.2020 istungi salvestis 10:39:25 jj). Hinnates vastavaid seletusi kriminaalasjas nähtub, et Z küll mainib vastavaid äriühinguid seoses Unico Gold OÜ tegevusega, kuid sellest ei ole võimalik järeldada, et vastav turg iseseisvalt eksisteeriks (13.12.2018 seletused lk 22 jj; võetud asja juurde 08.07.2020). Nõustun MTA seisukohaga (17.09.2020 istungi salvestis 10:57:50 jj), et maksupettuses osalenud äriühingu juhatuse liikme seletused ilma vastavate tõenditeta ei ole usaldusväärseks tõendiks, mis kinnitaks reaalselt turu olemasolu. O küll mainib oma seletustes vastavaid äriühinguid, kuid seda pigem maksupettuse läbiviimise kontekstis, mitte kinnitamaks reaalse kaubaturu olemasolu. (O 29.05.2014 seletused, lk 14 jj). Veel märgin seoses kaubaturuga, et vastavate viidete näol on tegemist vastuväidetega, mille OÜ Deoro Trade esitas ka haldusasjas 3-15-2940 ja mille osas Ringkonnakohus asus otsuse punktis 18 seisukohale, et maksuhalduriga tuleb nõustuda, et asjaolu, et OÜ-l Unico Gold oli lisaks Deoro Trade OÜ-le veel teisigi ostjaid (EuroFinance OÜ, Boletus OÜ, Leonarda Invest AS), ei kinnita iseenesest, et kõnealuste valandite näol oli tegemist turul liikuva tavapärase kaubaga. Y 17.04.2019 kaebusega esitatud lisad nr 27 ja 28 saavad eeltoodud kaalutlustel tõendada üksnes tehinguliste suhete mitte kaubaturu olemasolu. 42.
  3. Rõhutan, et vastutusmenetluses oli kaebajal võimalik esitada vastuväited, arvestades juba sellega, et asjas on ilmselt määrava tähendusega, kas ja milline eesmärk sai kullavalandite valmistamisel olla. Olukorras, kus kaebajatel on olnud korduvalt võimalik põhjendada tehingute elulist usutavust ja esitada selleks vastutusmenetluses ka täiendavaid tõendeid, kuid nad on valinud menetlustaktikaks varasemate väidete kordamise, olen veendunud, et MTA järeldus 18
(35)3-19-715 kullavalandite valmistamise tegelikust eesmärgist on õige. Seda enam, et kohtumenetluses on X tulnud välja uue versiooniga tehingute juhuslikkusest (X 13.04.2020 seisukohad p 5 lk 4 ja p 6 lk 5). Tehingute eesmärk, majanduslik loogika ja olemus ei saa tagantjärgi ajas muutuda. Eluliselt usutavaks ei saa pidada, et tehingute juhuslikkus on asjaolu, mis alles käesolevas kohtumenetluses kaebajale nähtus. Liiatigi esitati kaebajate poolt kohtuistungil tehingute majandusliku loogika osas välja üldine põhjendus ükskõik mis kauba hulgi ostmisest (17.09.2020 istungil 10:43:10 jj). See ei haaku kuidagi asjaoluga, et tehingud seoses kaubaga muutusid vahetult peale seadusemuudatusi.
  1. Ilmekaks pean asjaolu, et Deoro Trade OÜ oli sisuliselt karusellpettuse tehingu ahela üheks keskmiseks lüliks, ilma milleta jada loogiline ei oleks (kontrollakt lk 2 joonis). Seda ja isikute seotust arvestades ei saa kuidagi usutavaks pidada, et maksupettuse ahelas oleks üks lüli Deoro Trade OÜ näol olnud heauskne. Nii on X on oma seletustes kinnitanud, et OÜ Unico Gold on ainuke tehingupartner ja kehtis ekslusiivklausel, et kui Deoro Trade OÜ-l raha on, siis esimeses järgis tuleb müüa neile (X 29.05.2014 seletused, MTA maksuotsuse lisa nr 377). See nähtub ka OÜ Deoro Trade ja Unico Gold vahel sõlmitud lepingust (01.07.2012 leping nr 120704, p 11; MTA MO lisa nr 288 – tõlge nr 291). Ühtlasi kinnitab O oma kriminaalasjas nr 1-18-5772 seletustes, et Deoro Trade OÜ oli rahastamisvõimaluste ja tausta tõttu kõige usaldusväärsem partner (10.12.2018 seletused, lk 17 ja lk 29; võetud asja juurde 08.07.2020).
  2. Koostoimes X ja Z omavahelise seotusega, mida kinnitavad asjas võetud seletused ja kirjavahetus kogumis (X 29.05.2014 seletused, MTA MO nr 377 lk 4 vastus 2, MTA MO lisa nr 381 lk 3 vastus 6; 10.01.2012 suulised seletused MO lisa nr 370 lk või p X; 13.09.2013 kirjavahetus, MTA MO lisa nr 373; 11.02.2013 kirjavahetus, MTA MO lisa nr 374 – tõlge nr 383; 20.01.2014 kirjavahetus, MTA MO 375 – tõlge nr 382; 29.09.2013 kirjavahetus, MTA poolt esitatud asja juurde 15.06.2020 – tõlge nr 382; 26.06.2013 kirjavahetus, MA MO lisa nr 372tõlge nr 382; Skype kirjavahetus MTA maksuotsuse lisa nr 376 – tõlge nr 383; O 29.05.2014 kahtlustatava ülekuulamise protokoll lk 14, MTA VO lisa nr 121, sama ka MTA MO lisa nr 378; O kriminaalasjas 1-18-5772 10.12.2018 antud seletused lk 18, võetud asja juurde 08.07.2020), näitab eelnev äriühingute omavahelist seotust ja kooskõlastatud tegevuse võimalikkust.
  3. Eelnevat arvestades ei ole õiged kaebaja X väited, et ei ole ühtegi tõendit, mis tõendaks X ja Z suhtlust enamal tasandil kui tavaline ärisuhtlus (X kaebus lk 8; X 13.04.2020 seisukohad p 9 ja 11 lk-d 10-12). Märgin siinjuures, et X ja Z suhete täpse olemuse (äriline vs eraeluline) kindlaksmääramine ei ole ei maksumenetluse ega vastutusmenetluse ese. Piisab sellest, kui asjas on ära näidatud, et isikud olid oma tegevuse ja suhtlemise läbi piisavalt seotud viisil, mis looks eeldused kooskõlastatud tegevuseks. Vastavad veenvad põhjendused on MTA asjas ka esitanud (kontrollakt p 1.2.4 lk 5, maksuotsus p 3.17 lk 16-17, vastutusotsus p 3.3.1 lk 9-10). Lisaks saab isikute tihedat ärialast suhtlust järeldada Z kriminaalasjas nr 1-18-5772 13.12.2018 antud seletuste (võetud asja juurde 08.07.2020) pinnalt, milles Z küll eitab tihedaid isiklikke suhteid, kuid seletuste kogumis ja asjaolust, et isik oskab X tegevust üsna täpselt kirjeldada, saab järeldada isikute piisavat ärialast seotust, mis võimaldanud pettuse kooskõlastatud läbiviimist. Niisamuti nähtub O kriminaalasjas nr 1-18-5772 antud seletustest 10.12.2018, et isikute vahel olid tihedad sidemed ning kohtuti (lk 18 lk 31, võetud asja juurde 08.07.2020). Kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et ostja seotusele maksupettusega võivad viidata mitmesugused asjaolud, näiteks ostja juhatuse liikmete tihedad perekondlikud, töö- või ärialased suhted maksuseadust rikkunud müüja esindusõiguslike isikute või majandustegevust korraldavate isikutega. (RKHKo nr 3-3-1-74-09, p 10). Tõendada ei ole vaja nii perekondlike kui ka töö- või ärialaste suhete olemasolu, piisab kui üks eeltoodud alternatiividest on asjaolude pinnalt tuvastata. Tihedate ärialaste suhete olemasolu on asjas kahtlusteta selge. Kaebaja ärialaste suhetele olemasolu kahtluse alla seadnud ei ole. Eelnevat arvestades ei ole vaja tõendada ka isikute seotud TuMS § 8 mõistes. 19
(35)3-19-715 45.
  1. X viitab kaebuses, et Skype kirjavahetus on võltsitud (X kaebuse lk 8; X 13.04.2020 täiendavad seisukohad p 9, lk 10). Selgitan, et tegemist on kriminaalmenetluses kogutud tõendiga (MTA 13.03.2020 vastus kaebusele p 3.2 lk 15). Kaebajal dokumendi võltsitusele tuginedes kohustus esitada mingisugusedki kontrollitavad tõendid või väited, mis annaks aluse kohtule tõendi ehtsuses kahelda. Üksnes üldsõnaline vastuväide ei ole piisav seadmaks dokumendi ehtsust kahtluse alla. Kaebaja on küll selgitanud, et osa tekst ei sobitu konteksti (X kaebuse lk 8; X 13.04.2020 täiendavad seisukohad p 9, lk 10), kuid selle hinnanguga ei saa nõustuda, sest asjaoludest nähtuvalt oli tegemist tiheda suhtlemisega, mis ei välista tekstis sisalduvate väljendite kasutamist. MTA on ühtlasi esitanud viited tõenditele, millisel viisil vastav tõend kriminaalmenetluses koguti (MTA 03.09.2020 seisukoht p 4 lk 5) ning vastavad tõendid on võetud asja juurde 24.09.
  2. Ei nähtu viiteid sellele, et tõenditega oleks manipuleeritud või neid muudetud. Puudub alus eeldada, et kriminaalmenetluses on asutud ühte konkreetset vestlust mõne lausega täiendama olukorras, kus tegemist ei ole ka ainukese ja peamise tõendiga. Kuna puuduvad igasugusedki tõendid selle kohta, et tõendite kogumise korda oleks rikutud, siis leian, et kaebaja väited Skype vestluse võltsimisest on alusetud.
  3. Märkimisväärne on, et V seletuste kohaselt, et BASF-i poolt saadeti dokumentide koopiaid nii Y, pangale, kui ka Unico Gold OÜ-le (15.01.2015 seletused, MTA maksuotsuse lisa nr 120). Seegi kinnitab isikute seotust. Sõltumatute tehingupartnerite puhul puuduks tehingu viimasel lülil vajadus Unico Gold OÜ-ga suhelda, sest see võiks loogiliselt võttes seada ohtu Deoro Trade OÜ rolli tehingutes, kuna Unico Gold OÜ saaks tehinguid teha otse.
  4. Kahtlemata märgiline kaal on asjas antud O seletustel (maksuotsus p 3.11, lk 9, p 3.17 lk 12; kontrollakt p 1.2.4, lk 5, p 1.2.5, lk 6 ja lk 7; vastutusotsus p 3.3.a lk 8, p 3 lk 36, p 20 lk 45). Kaebaja ei ole seletusi konkreetsete väidetega kahtluse alla seadnud, kuid taotles isiku tunnistajana üle kuulamist, mille kohus jättis 08.07.2020 istungil protokollilise määrusega rahuldamata. MTA on viidanud, et O seletused kinnitavad sularaha toimetamist Z (MTA 13.03.2020 kaebuse vastuse täiendused p 1.2, lk 2-3). O 29.05.2014 kahtlustatava ülekuulamise protokollist tuleneb (MTA vastutusotsuse lisa nr 121, ka MTA maksuotsuse lisa nr 378), et Unico Gold OÜ tegevuse põhimõtteks oli, et kauba ostuks tuleb kasutada investorite Deoro Trade OÜ raha (lk 12). Kogu skeem oli üles ehitatud selliselt, et riik maksab käibemaksu tagasi ja äriühingud, kes müüvad kulda Unico Gold OÜ-le võtavad selle raha välja ja see jõuab L kaudu Z (lk 12 ja lk 14). Seletustest nähtub, et skeemis kasutati varifirmasid. Isikud, kes tehingutega seotud olid, olid R, K ja L, Seoses Deoro Trade OÜ rolliga märgib O, et Z oli X isa eest (lk 14). Kokkuvõtvalt nähtub O seletustest seega, et tehingute jada eesmärgiks oli käibemaksu tagasisaamine ning X oli Z seotud isik. Isiku seletusi pean usaldusväärseks, kuna isik oskab väga täpselt kirjeldada, millised isikud ja milliste rollidega skeemis osalesid. Samuti oskab isik kirjeldada kullavalanditega, hinnastamisega ja arvetega seonduvat. Ühtlasi haakuvad need O poolt hilisemalt kohtumenetluses antud seletustega. Nii on O seletusi andnud 3-16-147 01.11.2016 istungil, kus ta kinnitab oma varasemate seletuste õigsust, ning selgitas raha tagastamist Z (salvestis 01_11_2016istung3-16-147 ja selle istung protokoll; lk-d 3, 4, 7-8; asja juurde võetud 08.07.2020). Lisaks on O seletusi andnud haldusasjas 3-15-2940 14.04.2016 istungil (salvestis 14_04_2016istung3_15_2940; kell 11:53:00 jj; asja juurde võetud 08.07.2020), mis samuti haakuvad nii tehingute jada kui ka sellega seotud isikute osas eelnevalt väljatoodud seletustega. Ei nähtu märkimisväärseid vastuolusid erinevates seletustes, mis annaks aluse seada need seletused kahtluse alla. 47.
  5. O seletustele lisab ustavust asjaolu, et ka teised asjas seletusi andnud isikud kinnitavad, et valandite soetamiseks loodi OÜ Unico Gold kontrolli all olev variäriühingute võrgustik, kes jätsid valandite müügihinnale lisatud käibemaksu riigieelarvesse tasumata. L kriminaalasjas antud seletustest tuleneb, et tegemist oli maksupettusega, milles oluline roll oli variäriühingutel ja sellel, et valandid oleksid käibemaksuga maksustatavad. Tehingutega seotud dokumendid isik hävitas (lisa 263, 15.10.2014 ütlused, lk 10-13; asja juurde võetud 08.07.2020). B seletustest nähtub, et 20
(35)3-19-715 tegemist oli skeemiga, mille eesmärgiks oli maksupettus. Kullavalandid pidid olema prooviga alla 325, et tehingud oleksid käibemaksuga maksustatavad (10.10.2014 ütlused lk 9-13 ;MTA 14.06.2016 vastuse lisa 262 haldusasjas 3-15-2940; esitatud kaebaja poolt 13.04.2020). D seletustest nähtub, et tegemist oli skeemiga, mille eesmärgiks oli maksupettus, kus kullavalandid tuli alati viia just Unico Gold OÜ-sse (27.05.2014 ütlused lk 10-14, MTA 14.06.2016 vastuse lisad 27, 96; haldusasjas 3-15-2940; asja juurde võetud 08.07.2020). E ütlustest tuleneb, et skeemi raames müüdi kullavalandeid ja ainukeseks ostjaks oli Unico Gold OÜ (08.12.2014 ütlused lk 10-13 , MTA 14.06.2016 vastuse lisad 28, 54, 79; haldusasjas 3-15-2940; asja juurde võetud 08.07.2020). N seletustest nähtub, et maksupettuse eesmärgil loodi äriühingud, mille juhatuse liikmed olid formaalsed ning kullakangid liikusid Unico Gold OÜ-sse (28.05.2014 ütlused lk 9-13, MTA 14.06.2016 vastuse lisad 130, 220; haldusasjas 3-15-2940; asja juurde võetud 08.07.2020). M seletustest tuleneb, et maksupettuse eesmärgil loodi äriühingud, mille juhatuse liikmed olid formaalsed ning kullakangid liikusid Unico Gold OÜ-sse (28.05.2014 ütlused lk 9-13, MTA 14.06.2016 vastuse lisad 169, 241; asja juurde võetud 08.07.2020). Kokkuvõtvalt on need seletused kogumis veenvaks tõendiks, et tehingute tegelik majanduslik sisu ei olnud kooskõlas arvetel kajastatuga. Isikute seletustest kogumis nähtub, et kullavalandite tegemise eesmärgiks oli üksnes maksupettuse toimepanek. Majanduslikult muud loogilist ja põhjendatud seletust tehingutele isikute seletustest ei nähtu. Skeemi toimimisel oli määrav roll Z, K, O. Usutavust annab seletustele ka asjaolu, et käesolevas kohtumenetluses ei ole kaebaja isiku seletuste osas välja toonud ühtegi konkreetsete tõenditega ümberlükatavat vastuolu või eksimust. Olen arvamusel, et isiku seletuste kahtluse alla seadmiseks ei piisa üksnes oma versiooni esitamisest, vaid vastuväidetes tuleb olla konkreetne. 47.
  1. Ka kriminaalasjas nr 1-18-5772 10.12.2018 O antud seletused (võetud asja juurde 08.07.2020) sularaha liikumise, erinevatele äriühingutele raha kandmise, tehingute finantseerimise toetamisega Deoro Trade OÜ poolt ja tehingutega seotud isikute osas (K, Z, L, B, R, D, N) haakuvad isiku eelnevalt väljatoodud seletustega. Samuti tehingu skeemi osas, mis kujunes välja peale seadusemuudatusi.
  2. Z seletused on asjas antud seletusess (10.01.2012 suulised seletused on MO lisa nr 370) kokkuvõtvalt kirjeldanud arvete koostamise ja kauba hinnastamise põhimõtteid. Muulhulgas kinnitab isik seletuses läbivalt, et tehingutes ei kanna riski Deoro Trade OÜ. Lisaks on Z seletusi andnud haldusasjas 3-15-2940 14.04.2016 istungil (salvestis 10:15:00 – 11:43:00; võetud asja juurde 08.07.2020). Nendest seletustest selgub kokkuvõtvalt, et X on talle tuttav ärialaselt ja teistsuguseid suhteid ei ole olnud. Unico Gold OÜ-st suhtles X enamuse ajast üksnes temaga, kuna Jevgeni oli selle ettevõtte omanik ja nad on suhelnud ettevõtte omanike tasemel ja ei tegelenud ettevõtte operatiivtegevusega. X juhtööre ja otsekorraldusi talle ei andnud, võibolla on andnud soovitusi. Omavahelised suhted Unico Gold OÜ ja Deoro Trade OÜ vahel olid väga reglementeeritud ja lähtuti lepingust. Omavahel seotud ei olnud. Deoro Trade OÜ Unico Gold OÜ tegevust ei finantseerinud, ühtegi krediiti ei ole väljastanud. Isik selgitab, et Deoro Trade OÜ ei olnud ainsaks partneriks ja müüdi ka teistele. Tehasele otse ei müüdud, kahjuks ei olnud neil piisavalt käibevahendeid, et seda materjali saata otse tehasele ning tänu sellele käibele sai jagada erinevate partnerite vahel ja see oli neile kasulikum. Unico Gold oü-L ei olnud kindlat poliitikat, kellele müüa – lähtusime nn elava järjekorra poliitikast. Neid isikuid, kellele müüdi kulda puhta kullasisaldusega alla 325 kullaosa, täpselt neli või rohkem ja need isikud olid tõenäoliselt üksteisest sõltumatud. Tehingu tingimused võrreldes Deoro Trade tehingutega oli identsed ja ei erinenud üksteisest, oleme töötanud ühe lepingu alusel. Deoro Trade osakaalu tehingutes on raske öelda, kuna iga kuu olid erinevad. Kulla valdkonnas oleme tegutsenud kuskil poolteist või kaks aastat enne Deoro Trade´ga tutvumist. Jevgeni leidsime üles tuttavate kaudu, üldiselt samamoodi oleme leidnud ka teisi partnereid. Tehingupartneritele Unico Gold majandustegevuse andmeid ei avaldatud, info oli konfidentsiaalne. X ei ole ka taolist informatsiooni eraviisiliselt avaldanud. X koos saunas käinud ei ole. Kullavalandite üleandmise juures viibisid K ja O. Deoro Trade poolt 21
(35)3-19-715 oli Y (Y), maksuameti esindajaid 3-4 ja G4S esindajad, kuna tehingud olid märkimisväärsed. Valerial ei olnud võimalik ringi jalutada kulda täis kohvriga. Deoro Trade oü ei olnud kursis, kelle käest Unico Gold oü kullavalandeid soetas, kuigi teoorias Metroserdi protokollidest oleks Jevgeni võinud seda näha, teistmoodi tead sellest teavitatud ei ole. O rolliks ettevõttes oli jurist ja enne töötas seoses erinevate projektidega, tema roll oli pigem juriidiline, kes K pidi jälgima ettevõtjaid. Mingil perioodil oli kahtlused tehingute osas, litsentside osas, aga neid kontrolliti. Põhimõtteliselt Deoro Trade maksete tasumise osas kohustusi ei rikkunud. Deoro Trade oü soovitused olid lähtuvalt kogemusest, praktilise iseloomuga. Ostjatel oli kasulikum osta otse Unico Gold oü käest mitte otse tehasest või Äripangast, kuna Äripangaga oli individuaalne leping, siin on selline usalduse faktor ja Unico poolt pakutud liisinguinstrument oli ka väga mugav. Tarnijad valiti juhuslikult, oli elava järjekorra põhimõte. Unico Gold oÜ ei olnud Deoro Trade oü kontrolli all. Z selgitas ka seda, et Unicol tekkis esimene kontakt Deoro ´ga järgmiselt meeskonnas on R, kes tegeles klientide otsimisega ja minu meelest on tema lapsepõlvest saadik suhelnud Valeria abikaasa H ning kauba mahamüümise osas pöördusime Valeria ema poole. Tema aga ei saanud aidata aga tutvustas Jevgeniga. Peamine põhjus Deoro kaasamiseks oli käibevahendite nappus, käibevahendeid peaaegu ei olnudki. Deoro ja Unico vahel oli samasugused suhted nagu kõikide eksportijatega. Tõenäoliselt allahindlused oli turu, s.o nõudlus Eestis, poolt määratud. Ostu printsiip oli samasugune kõikide ettevõtete puhul, kui oli nõudlus suurem siis tõstsime hinda. Hinnad oli fikseeritud. Fikseeringud olid protsentides, aga hind börsil muutub pidevalt ja koguaeg. Unico oli kursus kullamaterjali puhtuse ja käibemaksuga seotud seadusemuudatustega, peale selle rakendamist ei olnud Unicol kahe kuu vältel kliente. Äri lihtsalt jäi seisma. 48.
  1. Kõrvutades eelnevaid seletusi teiste asjas antud seletustega, ei saa neid seletusi pidada usaldusväärseks, kuna käesoleva otsuse punktis 46 väljatoodud isikute seletused on omavahel koherentsed ning ei haaku Z seletustega. Lisaks seab seletuste usaldusväärsuse kahtluse alla asjaolu, et isik, ei vastanud vastustaja korduvatele küsimusele seoses kauba soetamise vahenditega ja sellega, kas ilma Deoro Trade OÜ poolse eelneva ülekandeta ei oleks Unico Gold OÜ saanud sama partii kaupa, mis Deoro Trade OÜ-le edasi müüdi, ise saanud kaupa soetada oma hankijatel (haldusasjas 3-15-2940 11.04.2016 istungi salvestis 11:19:41 jj; võetud asja juurde 08.07.2020). On ilmne, et tehingute finantseerimisskeem on vaidluse seisukohalt oluline faktor, mille osas tehingute tegelikku majandusliku eesmärgi puhul oskaks neid läbi viinud äriühingu juhatuse liige anda selgeid ja konkreetseid vastuseid. Oluliseks pean ka seda, et Z poolt 17.09.2020 istungil antud seletused seoses tema teadmistega Deoro Trade OÜ töökorraldusega olid vastuolulised. Algselt kinnitas isik, et oskab hinnata Y rolli tehingutes (17.09.2020 istungi salvestis 10:12:15 jj), kuid asus vastupidisele seisukohale (17.09.2020 istungi salvestis 10:18:40).
  2. Eelnevat silmas pidades ei veena ka muud asja juurde võetud seletused kriminaalmenetlusest nr 1-18-5772 (13.12.2018 J seletused, 27.05.2014 D seletused, 15.01.2019 T seletused, 08.12.2014 G seletused, 15.10.2014 T seletused,
  3. 05.2014 N seletused, 10.12.2018 O seletused, 28.05.2014 M seletused, 29.05.2014 O seletused, 21.01.2019 F seletused, 08.01.2019 A ja XX seletused; võetud asja juurde 08.07.2020) kogumis või eraldivõetuna selles, et tehingutel oli tegelik majanduslik eesmärk, mis ei seisnenud maksupettuses osalemises. Vastupidiselt kaebaja seisukohale nähtub nendest seletusest justnimelt kooskõlastatud tehingute jada korraldamine. Kaebajad ei ole seejuures ka kriminaalasjas seletusi andnud isikute seletustest toonud välja konkreetseid asjaolusid ja neid tõenditega kõrvutanud viisil, mis maksuhalduri maksuotsuses toodud seisukohad ümber lükkaks. 50.

§ 84kohaldamise eeldused vaidlusaluses asjas on täidetud.

50.1. Kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule (

§ 84

).

§ 84kohaldamiseks 22

(35)3-19-715 tuleb maksuhalduril selgitada välja tehingu majanduslik sisu ning tuvastatud objektiivsetest asjaoludest peab olema võimalik järeldada, et tehingu peamine eesmärk oli maksueelise saamine ja tegevusel puuduvad muud majanduslikud põhjendused. Samuti tuleb maksuhalduril tuvastada, et maksukohustuslase tegevus oli suunatud sellele, et anda tehingule maksude tasumise vältimiseks moonutatud õiguslik vorm (RKHKo nr 3-3-1-79-11, p-d 19–22; TlnRnKo 3-16-1856, p 26). Kohtupraktika kohaselt võivad sellisteks olulisteks teguriteks, mis peaksid koostoimes tõendama tehingu majandusliku sisu puudumist ja õiguse kujundusvõimaluste kuritarvitamist, olla näiteks: tehingutes osalejate vahelised juriidilised, majanduslikud ja/või isiklikud sidemed; tehingute jada, kus ühe tehingu käigus tekkinud õigussuhe oleks olnud ülejäänud tehingute tegemiseta mõttetu; sellise jada etteplaneeritus; jada mõne etapi puhul majandusliku eesmärgi puudumine; tehingute ebaloomulikkus või ebakohasus võrreldes tavalise majandustegevusega; tehingute ajaline järgnevus ja kiirus (RKHKo nr 3-3-1-79-11, p 23; nr 3-3-1-52-09, p 19; nr 3-31-23-09, p 15; TlnRnKo 3-16-1856, p 26).

§ 84

alusel on maksuhalduril võimalik kvalifitseerida tehing ümber vastavalt selle tegelikule majanduslikule sisule ka juhul, kui tegemist ei ole näiliku tehinguga ehk maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil ei ole iseenesest moonutatud tsiviilõiguslikku tahteavaldust (vt RKHKo nr 3-2-1-82-14, p 35; TlnRnKo 3-16-1856, p 26).

§ 84

kohaldub kehtivatele tehingutele, mille õiguslikke tagajärgi pooled soovivad, kuid millele nad on andnud õigussuhete kujundamise võimalusi kuritarvitades tegelikule majanduslikule sisule mittevastava vormi eesmärgiga vähendada maksukohustust(RKHKO 3-14-53226, p 13).

§ 84

rakendamiseks peab objektiivsetest asjaoludest olema võimalik järelda, et tehingute ja toimingute peamine eesmärk on maksueelise saamine ning tegevusel puuduvad muud majanduslikud põhjendused.

§ 84

kohaldamine on põhjendatud ka siis, kui tehingutel ja toimingutel on peale maksueelise saamise ka muid eesmärke, kuid see osutub maksueelise saamisega võrreldes ebaoluliseks (3-3-1-79-11, p 20).

§ 84

kohaldamise puhul on vaja tuvastada lepingupoolte tahtlus saada maksueelist (RKHKo 3-3-1-67-09). Kolleegium on ka rõhutanud, et maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud tehing või toiming saab olla üksnes tahtlik (RKHKO nr 3-3-1-62-06, p 13).

  1. MTA on asjas kohaselt tuvastanud, et vaidlusaluses asjas on tegemist majanduslikku sisu mitteomavate ja maksude tasumisest kõrvalehoidmise eesmärgil tehtud tehingutega, mis ei ole KMS § 29 lg 1 tähenduses käibemaksuga maksustatavad, vaid tegemist on investeeringukulla ostu-müügiga KMS § 16 lg 2 p 8 järgi, mida ei maksustata käibemaksuga (maksuvaba käive). Seda kinnitavad Deoro Trade OÜ tegevuse olemus ja tegevuse ajaline järgnevus (kontrollakt p 1.2.1 lk 2-3, maksuotsus p 2.1.2.a lk 2, vastutusotsus p 2 lk 4), tehingutel majanduslikult loogilise eesmärgi puudumine (kontrollakt p 1.2.2 lk 3-4, maksuotsus p 2.1.2.b lk 3, vastutusotsus p 2 lk 4), tehingupoolte seotus ja kooskõlastatud tegevuse võimalikkus (kontrollakt p 1.2.4 ja 1.2.5 lk 5, maksuotsus p 2.1.2.d ja 2.1.2.e lk 3 vastutusotsus p 2 lk 4), Unico Gold OÜ osalus maksupettuses (kontrollakt p 1.2.3 lk 4, maksuotsus p 2.1.2.c lk 3 vastutusotsus p 2 lk 4). Maksueeliseks oli tehingutele lisatav käibemaksu osa. Arvestuslikult tekkis Deoro Trade OÜ-l enammakse, mida riigieelarvest tagasi küsiti (KMS § 34 lg 1) (vastutusotsus p 2 lk 4). Selliste tehingu olemusele mittevastavate tehingute kajastamine saabki olemuselt olla üksnes tahtlik, kuna tehingule mittevastav vorm loodi teadliku, kooskõlastatud ja organiseeritud tehingute jada läbi.
  2. Kaebajad viitavad käesoleva asja kohtumenetluse läbivalt sellele, et MTA ei ole oma tegevuses tehingute maksustamisel olnud järjepidev ning on käitunud sisuliselt vastuoluliselt (J. Gombergsi kaebus lk 14-16; V. Tomskaja kaebus lk 24). 52.
  3. Selgitan, et asjaolu, et MTA ei ole varasemaid või hilisemaid tehinguid, mis võivad olla samasisulised, maksustanud, ei anna alust järelduseks maksuhalduri vastuolulisest käitumisest. Esiteks kehtib maksukohustuslase deklareeritud andmete õigsuse eeldus. Teiseks otsustab maksuhaldur kontrolliobjektide valiku kaalutlusõiguse kohaselt (

§ 12). Mõistagi peab MTA oma tegevuses otstarbekusest ja menetluses läbiviimise efektiivsusest ja kiirusest (HMS § 5 lg 2). 23

(35)3-19-715 Eelnevast tuleneb, et OÜ-l Deoro Trade ei saa deklareeritud ja maksumenetluse läbi kontrollimata tehingute pinnalt tekkida õigustatud ootust, et maksuhaldur deklareeritud tehinguid mingi hetkel kontrolli ei võta ja neile maksuõiguslikult uut hinnangut ei anna. Kõikide äriühingute tehingute üheaegne kontrollimine ei ole mõeldav ja ei pruugi olla lubatav ka aegumise regulatsiooni silmas pidades (

§ 98

). Sisuliselt on tegemist olukorraga, kus MTA on deklareeritud andmete õigust eeldanud, kuid seda ei saa kindlasti võrdsustada lõpliku maksuõigusliku hinnangu andmisega. Arvestades vaidlusalustele tehingutele antud hinnangut nii käesolevas otsuses kui ka teistes asjaga seotud kohtumenetlustes, on kohane ka rõhutada, et õigusvastaste tehingute järjepidev läbiviimine ei tekita õiguspärast ootust nende maksustamata jätmisele. 52.

  1. Kaebaja asus ka 17.09.2020 istungil seisukohale, et maksu määramine on õigusvastane, kuna teistel samasugustel olukordadel on MTA tunnistanud, et maksustamine on alusetu. Kaebaja hinnangul kinnitab seda ka varasemate tagastusnõuete rahuldamine. Kaebaja hinnangul kinnitavad seda tõendid Y kaebuse lisad nr 1-1, 2-1 ja X kaebuse lisad 11-1-1 kuni 11-4 (17.09.2020 istungi salvestis 10:25:43 jj). Leian eelneva osas, et kaebaja väited ei mõjuta kuidagi maksu määramise õiguspärasust. Esiteks ei ole tagastusnõuete kontroll lõplik ning maksuhalduril säilib hilisem kontrollikohustus. Teiseks ei ole asja juurde esitatud ei maksuotsust ega kontrolli lõpetamise teadet, mis identsetel asjaoludel maksustamist eitaks. Kaebaja viidatud tõendid kinnitavad üksnes läbiviidud kontrollimenetluste lõpetamist. Nõustun, et haldusorgani vastuoluline praktika maksustamisel saaks teatud juhtudel olla argument maksu määramisel (näiteks tahtluse või hoolsuskohustuse hindamisel) või intressi arvestamisel, kuid käesoleval juhul ei ole kaebaja sellist vastuolulist käitumist ära tõendanud. Tõendamiskoormise lasub siin kaebajal. Lõpetuseks rõhutan, et siiski ei saaks maksuhalduri varasemast ebaõigest praktikast tekkida õiguspärast ootust, et maksukohustust üldse ei määrata (vt nt RKHKo 3-3-1-53-04).
  2. Märgin, et kaebaja väited hoolsuskohustuse osas (X kaebus lk 13; Y kaebus lk 3) ei ole asjakohased. Ostja heausksust eeldatakse, kuid ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene juhtumile, kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osales maksupettuses (vt RKHKo 3-3-1-73-10, p 13; RKHKo 3-3-1-30-15, p 17). Vaidlusaluses asjas tugineb MTA just nimel Deoro Trade OÜ teadlikkusele.
  3. Seega on asjakohatud ka kaebaja viited investeerimiskullaga seonduvalt mõiste probleemile (X kaebus lk 18-19, X 13.04.2020 seisukohad p 3 lk 2-3; kaebajate seisukohad 17.09.2020 istungi salvestis 10:29:09 jj). Kaebaja väited ja viited aitavad küll mõista tehingute objekti olemust, kuid ei oma maksustamise seisukohalt käesolevas asjas määravat tähendust. Sõltumata sellest, kuidas ja millisel viisil on kohtud ja maksuhaldur investeerimiskulla ja puhta mõistet läbivalt menetluses kasutanud ei mõjuta see mitte mingil viisil tehingutele antavat maksuõiguslikku hinnangut. Kauba reaalse olemasolu ja koostise osas poolte vahel vaidlus puudub. Vaidlus seisneb tehingute tegelikus majanduslikus sisus, mis on kaebaja viidatud mõistekasutusest sõltumatu. Maksuhalduri etteheide ei seisne selles, et kaebaja oleks ekslikult vale kullaproovi alusel deklaratsioonid esitanud. MTA etteheide seisneb teadlikus ja tahtlikus maksudest kõrvalehoidumises läbi maksupettusele suunatud tehingujada osalemises.
  4. Kaebaja on menetluses tõstatanud küsimuse sellest, et asjas on kogud tõendeid kriminaalmenetlusest läbiotsimisega ja palub need tõendid välistada (kaebajate 13.04.2020 seisukoht p 2). MTA selle seisukohaga ei nõustu (v.a lisad 396, 397, 401-413, 415-424, mis on 08.07.2020 eelistungil suulise määrusega toimikust välistatud) ja leiab, et tõendid on lubatavad (MTA 15.06.2020 seisukoht p 2.1 lk-d 2-3; MTA 03.09.2020 seisukoht p 4 lk-d 5-6). 55.
  5. Maksu- ja kriminaalmenetlusel võib olla kokkupuutepunkte faktilistes asjaoludes, mille hindamiseks on otstarbekas ja vajalik vastastikune tõendusteabe vahetus. Riigikohus on leidnud, et maksu- ja kriminaalmenetluses on võimalik vastastikku vahetada tõendusteavet ning kriminaalmenetluses kogutud tõendid võivad olla tõenditeks haldusmenetluses, kui nende tõendite lubatavust ei välista haldusmenetluse seadus või vastavat valdkonda reguleeriv muu 24

(35)3-19-715 menetlusseadus, näiteks maksukorralduse seadus. Riigikohtu varasem üldine seisukoht maksu- ja kriminaalmenetluses vastastikuse tõendusteabe vahetamise lubatavuse kohta ei puuduta aga kriminaalmenetluses kogutud jälitusteabe kasutamist maksumenetluses (RKHKo 3-3-1-9-15, p 15 ja seal viidatud lahendid). Kolleegium leiab, et maksumenetluses oli ja on lubatav kasutada jälitustoimingutega saadud teavet osas, milles see on esitatud, hinnatud ja kontrollitud kriminaalmenetluses, kusjuures tõendiks pole sellisel juhul jälitusprotokoll, vaid kohtuotsus kui dokumentaalne tõend (RKHKo 3-3-1-9-15, p 19 ja seal viidatud lahendid). Kolleegium juhib tähelepanu ka sellele, et jälitustoiminguga saadud andmete kasutamiseks tõendina ei piisa ringkonnakohtu üldsõnalisest tõdemusest, et ei ole põhjust kahelda jälitustoimingute tegemise õiguspärasuses, kuna vastustaja väitel on kõik vajalikud eeldused selleks täidetud. Kohus hindab tõendi lubatavust, kontrollides tõendi vastavust HKMS §-s 62 toodud tingimustele. HKMS § 62 lg 3 p 1 järgi võib kohus keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada või keelduda tõendite kogumisest muu hulgas siis, kui tegemist on põhiõiguse õigusvastase rikkumisega saadud tõendiga. Tõendi saamine HKMS § 62 lg 3 p 1 tähenduses hõlmab eelkõige riigi jälitustoiminguga teabe saamist. Jälitustoimingute tegemise alused ja kord on sätestatud kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS § 1 lg 2). Kriminaalmenetluses on jälitustoiminguga saadud teave lubatav tõend üksnes siis, kui jälitustoimingu loa taotlemisel ja andmisel ning jälitustoimingu tegemisel on järgitud seaduse nõudeid (KrMS § 1261 lg 4). Seega hõlmab tõendi saamise õiguspärasus HKMS § 62 lg 3 p 1 mõttes ennekõike jälitustoimingu loa taotlemisel ja andmisel ning toimingu tegemisel seaduse nõuete järgimist. Kui kohtu hinnangul on tõend saadud põhiõiguse rikkumisega, võib kohus keelduda tõendi vastuvõtmisest. Sellise kaalutlusotsuse langetamisel peab kohus kaaluma riive intensiivsust ning tõendi vastu võtmata jätmise mõju tõendi esitaja õigustele (RKHKo 3-16-2498, p 21 ja seal viidatud lahendid). 55.
  1. Oma 15.06.2020 vastuses p-s 4 selgitab MTA seoses kriminaalmenetluses läbiotsimise teel saadud tõenditega koos viidetega tõendite kogumise alustele konkreetselt, millise loa ja õigusliku alusega seoses tõendid kogutud on. 17.09.2020 kohtuistungil ei osanud kaebaja tuua välja ühtegi konkreetset tõendit või asjaolud (v.a Skype vestlus, mille osas andsin seisukoha otsuse punktis 46.1), mille tõttu tuleks kohaldada (17.09.2020 istungi salvestis 10:48:57 jj) HKMS § 62 lg 3 pi 1 ja jätta tõendid asjas seetõttu arvestamata. Tutvunud MTA esitatud põhjenduste ja tõenditega ei nähtu mulle ilmselgeid asjaolusid, mis põhiõiguste rikkumisele viitaks, mistõttu tuleb kriminaalmenetluses jälitustegevusega kogutud tõendid lugeda lubatavaks.
  2. Kaebaja tehingupartneri Unico Gold maksupettuses osalemine on leidnud kinnitust maksuotsusega (MTA vastutusotsuse lisa nr 10), mis on läbinud kohtumenetluse, kus haldusasjas 3-16-147 Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 07.03.2018 (MTA vastutusotsuse lisa nr 14). Deoro Trade OÜ-le on tehtud maksuotsus 21.05.
  3. Vastutusotsus on tehtud 18.03.
  4. Seega on Unico Gold OÜ osas tehtud kohtulahendid asjakohased vastutusotsuse õiguspärasuse hindamisel. Tuleb märkida, et kaebaja ei ole asjas 3-16-147 tehtud lahendite osas esitanud mitte ühtegi sisulist vastuväidet. Möönan, et kaebajal võibki kolmanda isiku kohta tõendite esitamine olla raskendatud. Siiski tuleb kaebajal olukorras, kus ta soovib vaidlustada jõustunud kohtuotsuses toodud asjaolusid, olla oma vastuväidetes täpne ja konkreetne. Ka ei nähtu mulle, et kohtute järeldused Unico Gold OÜ osalemisest maksupettusest ei oleks vaidlusaluses asjas mingilgi viisil esitatud tõendite najal ümberlükatavad või kahtluse alla seatud. Kaebaja selgitas vastuseks kohtu küsimusele 17.09.2020 istungil, et peamiseks vastuväiteks maksuotsusele, mis on jõustunud kohtuotsusega, on see, et kohus rakendas varasemalt valesti seadust investeerimiskulla osas (17.09.2020 istungi salvestis 10:36:50 jj; J. Gombergsi 13.04.2020 seisukohad p-d 1 ja 5 lk-d 1-2 ja 4-5). Arvestades käesoleva otsuse eelnevates punktides toodut ma ei nõustu selle seisukohaga. Kaebaja lähtub jätkuvalt ja läbivalt tehingute formaalselt vormistatud sisust jättes kõrvale selle tegeliku majandusliku sisu. Kaebaja viited käibemaksudirektiivile on seetõttu selles konteksti asjakohatud. Euroopa Kohtu läbiva praktika kohaselt puutuvalt käibemaksudirektiivi tuleb lähtuda tehingute ja toimingute tegelikust 25
(35)3-19-715 majanduslikust sisust ja eesmärgist ning vältida kuritarvitusi (Euroopa Kohtu lahend C-103/09 Weald Leasing Ltd, p 28 jj ja seal viidatud lahendid).
  1. Kokkuvõtvalt on MTA põhjendatult asunud seisukohale, et Deoro Trade OÜ osales teadlikult ja tahtlikult maksupettuses. Maksupettuse kahtluse kohta on praeguses asjas olemas piisavalt objektiivseid tõendeid, olgugi et need on valdavalt kaudsed. Kui kaudsete tõendite kogumile lisada seda kinnitavate isikute seletused, on selge, et MTA on oma tõendamiskoormise Deoro Trade OÜ poolt maksupettuses osalemises osas täitnud ning kaebajad ei ole käesolevas menetluses suutnud tõendada vastupidist.
  2. Kaebajad on esitanud vastuväite, et maksu määramine on õigusvastane tulenevalt topeltmaksustamisest (kaebajate 13.04.2020 seisukohad p 4 lk-d 7-10). Kaebaja toob seejuures välja erinevad konfiskeerimised seoses kriminaalmenetlusega, mis on seotud vaidlusaluse maksupettuse ahelaga, kuid ei ole ära näidanud, kuidas vastavad summad seonduvad Deoro Trade OÜ-le määratud maksusummaga ja millele tugineb väide, et tegemist on olukorraga, kus sama tehingu pealt on maksusumma määratud või sisse nõutud topelt. Ka kohtuistungil jäi kaebaja oma väidetes üldsõnaliseks toomata välja ühtegi konkreetset topeltmaksustamise olukorda (17.09.2020 istungi salvestis 10:50:59 jj). Arvestades vastustaja poolt 03.09.2020 esitatud tõendeis ja seisukohta, et lähtuvalt kaebajate viidatud Riigikohtu seisukohast asjas 3-3-1-6-16, on konfiskeeritud vara võetud arvesse WPP Glibi OÜ maksuvõla eest solidaarselt vastutavate isikute puhul, ei ole minu jaoks äratuntav, et vaidlusaluses asjas oleks tegemist topeltmaksustamise olukorraga. Vastutusotsuse materiaalsed eeldused
  3. Juhatuse liikme vastutuse eeldused temalt äriühingu maksuvõla sissenõudmisel on järgmised: 1) rikutud on kohustust tagada

-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine (s.o rikutud peab olema

§ 8

lg-s 1 sätestatud kohustusi); 2) juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest; 3) kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg st põhjuslik seos maksuvõla tekkimise ja juhatuse liikme õigusvastase käitumise vahel (RKHKo nr 3-3-1-43-14, p 10; nr 3-3-1-37-13, p 12; nr 3-3-1-17-13, p 10; nr 3-3-1-23-12, p 11; nr 3-3-1-41-05, p-d 12-13). 60.

§ 8

lõikest 1 ja § 105 lõikest 1 tuleneb äriühingu juhatuse liikmele kohustus korraldada äriühingu maksukohustuste õigeaegne täitmine äriühingu vara arvelt.

§ 8

lg 1 näeb ette, et maksud tuleb tasuda õigeaegselt ning äriühingu seaduslik esindaja peab tagama, et äriühingul oleks piisavalt rahalisi vahendeid maksukohustuse täitmiseks. 61. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seejuures on Riigikohus selgitanud, et vastutuse kohaldamiseks peab maksuhaldur tuvastama juhatuse liikme kohustuste rikkumise süülisuse ja süü vormi ning sellekohase sisulise motivatsiooni puudumise korral ei pea vastutusotsuse adressaat tõendama, et ta ei ole kohustuste rikkumises süüdi.

§ 40

lg 1 kohaselt saab seaduslikule esindajale vastutusotsuse teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu. Seega tuleb vastutusotsuses tuvastada ka selline põhjuslik seos. Süü vormide sisustamisel lähtutakse VÕS § 104 regulatsioonist (

§ 40

lg 4), mille kohaselt on tahtlus seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega (teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine), hooletus aga valdavalt objektiivsete tunnustega (kohaste nõuete mittejärgimine).

§ 40

lg-s 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub

§-s 8 nimetatud kohustusi. Vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel tuleb sageli lähtuda tõendite (mõnikord 26

(35)3-19-715 isegi üksnes kaudsete tõendite) kogumist ja „elulise usutavuse“ kriteeriumist (TlnRnKo nr 3-171948, p 15; TlnRnKo 3-17-2235, p 8; RKHKo 3-3-1-17-13, p 14 ja RKHKo nr 3-3-1-43-14, p 16). 62. Arvestades, et vaidlusaluses asjas on juhatuse liikmeid 2, on oluline tuua välja, et Ringkonnakohus on järjepidevalt leidnud, et äriühingu juhatuse liikmete vahelised kokkulepped tööülesannete jaotuse kohta ei saa üheltki juhatuse liikmelt võtta

§ 8

lg-s 1 sätestatud maksuseadusest tulenevate kohustuste täitmise tagamise kohustust. Seaduses sätestatud äriühingu kohustuste (nt raamatupidamise korraldamine, maksudeklaratsioonide esitamine) puhul ei ole määravaks see, kes juhtorgani liikmetest neid täidab, vaid oluline on, et kõik kohustused oleksid nõuetekohaselt täidetud. Juhatuse liige on selle tagamiskohustuse jätnud süüliselt täitmata ka juhul, kui maksuseadusest tulenevate kohustuste täitmine ei olnud küll tööjaotuse järgi tema ülesandeks, kuid ta pidi olema teadlik maksuseaduste rikkumisest äriühingu poolt ega võtnud meetmeid selle vältimiseks. Teisisõnu, kui üks juhtorgani liige lähtub üksnes organisisesest kohustuste jagamise kokkuleppest ega huvitu üldse teiste liikmete tegevusest, jättes neile piiramatu tegutsemisvabaduse, siis ei ole ka see üks liige täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, kui teised liikmed tegutsevad ebaseaduslikult. Juhatuse liikme kohustus on organiseerida äriühingu töö selliselt, et ettevõtja tegevus vastaks õigusaktides sätestatud nõuetele, ning mõistlik juhatuse liige peab pidevalt täitma teiste juhatuse liikmete ning alluvate töötajate juhendamise ja kontrollimise kohustust, et oleks välditud kolmandate isikute kahjustamine. Selliste meetmete rakendamine on hõlmatud

kuni 31.03.2017 kehtinud § 8 lg-s 1 sätestatud tagamiskohustuse täitmisega ja kujutab endast ühtlasi käibes vajaliku hoole järgimist VÕS § 104 lg 4 mõttes. Juhatuse liikmete tööjaotus ei oma nende suhtes

§ 8

lg 1 ja § 40 lg 1 järgi vastutuse tekkimise seisukohalt iseenesest tähtsust, kuigi see võib olla oluline juhatuse liikmete individuaalse süü vormi määratlemisel. Põhjendamatu on siduda äriühingu maksuvõla tekkimist kitsalt vaid ühe või mõne juhatuse liikme tegevusega, sest maksuvõla tekkimise muutis võimalikuks asjaolu, et teised juhatuse liikmed olid samal ajal tegevusetud (nt TlnRnKo 21.05.2014 otsus nr 3-12-2511, p 13 ja seal viidatud kohtupraktika). Seega ei välista kaebajate vastutust pelgalt asjaolu, et juhatuse liikmete vahelise tööjaotuse kohaselt vastutas XX ettevõtte turunduspoole ja YY tootmispoole eest (TlnRnKo nr 3-17-1948, p 18). 63. Juhatuse liikmete tööjaotus ei oma nende suhtes

§ 8

lg 1 ja § 40 lg 1 järgi vastutuse tekkimise seisukohalt iseenesest tähtsust, kuigi see võib olla oluline juhatuse liikmete individuaalse süü vormi määratlemisel (TlnRnKo 3-17-1948, p 18).

  1. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kohaldada nn conditio sine qua non põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks (RKTKo nr 3-2-1-173-12, p 18 ja nr 3-2-1-42-16, p 19) Põhjuslik seos ei pea avalduma vahetu seosena õigusvastase teo ja tagajärje (kahju) vahel, vaid võib seisneda põhjusahelas (sündmuste jadas), mille isik oma kohustuste rikkumisega loob (RKTKo nr 3-2-1-125-03, p 27; RKHKo nr 3-3-1-11-15, p 12). X vastutus
  2. Nõustun MTA järeldusega, et X on tahtlikult rikkunud deklareerimiskohustust- ja tasumiskohustust kogusummas 623 977,44 euro maksustamisperioodi veebruar kuni november 2013 eest. Nähtub, et X omistatud vastutus vastab tema juhatuse liikmeks oleku perioodile.
  3. Vastutusotsuse andmetel oli. X Deoro Trade OÜ juhatuse liikmeks perioodil 13.04.2011 kuni 26.09.
  5. X etteheidetav rikkumine on

§ 8lg 1 mõistes on deklareerimis- ja tasumiskohustuse rikkumine perioodil veebruar kuni november 2013 eest, kuna maksuotsusega on tuvastatud, et 27

(35)3-19-715 tehingu tegeliku majandusliku sisu kohaselt Deoro Trade OÜ ei ostnud OÜ-lt Unico Gold arvetel märgitud kullavalandeid prooviga alla 325 tuhandikku kaaluosa, vaid investeeringukulda puhta kulla sisaldusega 999,9 tuhandikku kaaluosa. Deoro Trade OÜ osales teadlikult ja kooskõlastatult OÜ-ga Unico Gold ostu-müügitehingute ahelas, kus investeeringukuld muudeti metallisegu abil kullavalandiks, et ostutehingutele lisada käibemaks alusetu sisendkäibemaksu tagastusnõude tekitamiseks. Asjaolu, et juhatuse liikmeid oli mitu, kohustuse täitmisest ei vabasta.
  1. Leian, et MTA on põhjendatud järeldanud, et X poolt deklareerimis- ja tasumiskohustuse rikkumine oli süüline ning süü vormiks on vaidlusaluses asjas tahtlus (VÕS § 104 lg 5) (vastutusotsus p 3.
  2. lk 7-12). Asjaoludest tulenevalt pidi X mõistma, et ta rikub oma juhitava äriühingu maksude deklareerimise ja tasumise kohustust, ning sellist kohustuste rikkumist äriühingule maksueelise saamise eesmärgil ka soovima.
  3. MTA on põhjendatult asunud seisukohale, et X teadliku tegevuse tõttu kajastati Deoro Trade OÜ maksudeklaratsioonides valesid andmeid tegelikkuses mittetoimunud tehingute kohta. Maksumenetluses antud seletustest ja tuvastatud asjaoludest (vastutusotsus p 2 lk 10) ilmneb, et vaidlusaluste tehingute sõlmimise ja täitmise korraldas Deoro Trade OÜ nimel juhatuse liikmena X ainuisikuliselt, teda abistas tehingute läbiviimisel Y. Asjaoludest nähtuvalt oli X teadlik kõikidest tehingutega seotud asjaoludest ja osales aktiivselt tehingute läbiviimisega. Nõustun MTA seisukohaga, et kui juhatuse liige oli teadlik äriühingu kõigist majandustegevuse aspektidest, siis oli ta vastavalt teadlik ka sellest, et arved ei kajasta tegelikult toimunud majandustehinguid.
  4. Märkida tuleb, et X on oma seletustes läbivalt kirjeldanud tehingute asjaolusid ning kinnitanud, et tehingute tegemine Deoro Trade OÜ-s oli sisuliselt tema kontrolli all (29.05.2014 seletused maksumenetluses – MTA MO lisa nr 381; 29.05.2015 seletused kriminaalmenetluses – MTA MO lisa nr 377; 02.05.2017 seletused – MTA VO lisa nr 117; eelkõige vastuse nr 11, 12 ja 17; 20.01.2019 eriarvamus – MTA VO lisa nr 134; 13.04.2020 seisukohad). Samuti nähtub X kandev roll läbivalt Z kriminaalasjas nr 1-18-5772 13.12.2018 antud seletustest (võetud asja juurde 08.07.2020) ja O kriminaalasjas nr 1-18-5772 10.12.2018 antud seletustest (võetud asja juurde 08.07.2020). Kaebaja X ei vaidlusta ka ise sisuliselt asjaolu, et tehingud olid tema kontrolli alla, kaebaja peamiseks väiteks on läbivalt maksuotsuse õigusvastasus tuginevalt tehingutele antud ebaõigele sisulisele hinnangule.
  5. Arvestades, et X oli tehingutes aktiivseks juhatuse liikmeks, kes väidab, et tehingud vastasid nende arvel näidatud sisule, võiks eeldada, et isik oskab väga täpselt ja eluliselt usutavalt selgitada tehingute tegemise majanduslikku loogikat. See on seda olulisem, et tehingute maht on rahaliselt märkimisväärne, mis tähendab, et juhatuse liige pidanuks hinna kujunemise detailidega lõpuni kursis olema. X ei ole läbivalt esitanud eluliselt usutavat seletust tehingute tegeliku majanduslikku mõttekuse osas. Sisuliselt on tegemist olukorraga, kus X väidete kohaselt oli tegemist täiesti tavapärase majandustegevusega. Jõustunud maksuotsus ning vastutusotsuses toodu on aga veenvalt näidanud vastupidist. Kaebaja X seejuures käesolevas kohtumenetluses asunud väitma, et valandid sattusid tehingutesse juhuslikult (X 13.04.2020 seisukohad p 5.1 lk 4). Esiteks ei ole selliseid väiteid esitanud varasemalt menetluses ei Deoro Trade OÜ ega ka kaebaja ise. Teiseks on asjas tõendatud, et kullavalanditega tehingute peamiseks eesmärgiks oli maksudest kõrvalehoidumine maksupettuses eesmärgil loodud tehingujada osalemise läbi. Asjas ei ole esitatud mitte ainsastki tõendit, mis viitaks sellele, et tegemist oleks juhusliku tehingute tegemisega suuremas tehingute kogumis. Seda enam, et poolte vahel oli eksklusiivklausel (vt käesoleva otsuse p 44), mis näitab vastupidisel kaebaja seisukohtadele tehingute eesmärgipärasust ja järjepidevust.
  6. Märkimisväärseks pean asjaolu, et maksuotsuses kajastatud tehingupartnerid olid omavahel seotud (vt käesoleva otsuse p-d 46 ja 47). Z ja X kirjavahetusi hinnates jään seisukoha juurde, et hinnang isikute täpsele suhte iseloomule ei ole määrav (vt käesoleva otsuse p 41). Oluline on, et pooled suhtlesid omavahel viisil, mis võimaldab järeldada kooskõlastatud tegevuse võimalikkust. 28
(35)3-19-715 See on asjas tuvastatud. Kaebaja ei ole käesolevas kohtumenetluses esitanud tõendeid, mis annaks aluse järeldada, et isikud olid üksteisest täiesti sõltumatud äriühingu juhid, kelle kokkupuuteid saaks pidada juhuslikuks või harvaks. Vastupidi, asjaolud näitavad, et isikute suhtlus oli järjepidev, mis võimaldaski maksupettuse läbiviimist. Seetõttu ei saa kaebaja viited ja analüüs seoses kirjavahetuse sõnakasutusega (vt 13.04.2020), mõjutada järeldust Deoro Trade OÜ osalemisest maksupettuses ja X teadlikkusest sellest. 73. Eeltoodu alusel leian, et vaidlusalused tehingud oli faktilised X kontrolli all ja said aset leida üksnes tema teadmisel, osalusel ja juhtimisel. Arvestades, et X ülesandeks seadusliku esindajana on muuhulgas tagada äriühingu raamatupidamise vastavus vorminõuetele ja tehingute kontrollitavus (

§ 57

lg 3, raamatupidamise seaduse (RPS) § 6 lg 2), saab asuda seisukohale, et X on oma kohustusi teadlikult rikkunud.

§ 84

kohaldamise olemuslikuks eelduseks on see juurest maksudest kõrvalehoidumise eesmärk – kuna tehingute tegemine toimus X faktilise kontrolli ja juhtimise all, ai selliste tehingute läbiviimine olla üksnes tahtlik. Siinkohal kattub Deoro Trade OÜ tahtlus sisuliselt äriühingu juhatuse liikme X tahtlusega. MTA järeldab õigesti, et eeltoodud tegevus on oma olemuselt õigusvastase tagajärje soovimine ning see on iseloomulik vaid tahtlikule teguviisile VÕS § 104 lg 5 mõttes.

  1. Vastutusotsuses on märgitud, et kui juhul kui X Deoro Trade OÜ seadusliku esindajana ja äriühingus toimuva üle täielikku kontrolli omanud isikuna oleks taganud korrektse deklareerimise ja täitnud maksukohustusi, so ei oleks raamatupidamisarvestuses kasutanud OÜ Unico Gold rekvisiitidega valeandmetega arveid (vt punkt 2.2.1), teinud nimetatud äriühingute nimel väljastatud arvete alusel väljamakseid, esitanud perioodi 2013 veebruari- kuni novembrikuu osas ebaõigete andmetega maksudeklaratsioone ning jätnud tasumata käibemaksu, ei oleks Deoro Trade OÜ-l tekkinud 21.10.2015 maksuotsusega tasumisele määratud ja tänaseks päevaks tasumata maksukohustusi kokku summas 623 977,44 eurot (vastutusotsus p 3.4 lk 2). Arvestades isiku rolli ja teadlikkus tehingutes nõustun, et X tegevuse põhjusliku seost maksuvõlaga saab vaidlusaluses asjas jaatada.
  2. Kohtumenetluses on X oma vastutuse ümberlükkamiseks tuginenud eelkõige maksuotsuse aluseks olevatele asjaoludele. Kuna leidsin, et maksuotsus on õiguspärane, ei saa need mõjutada X vastutust.
  3. Kokkuvõtvalt on MTA tõendanud ja kohaselt põhjendanud, et X vastustab deklareerimis- ja tasumiskohustuse rikkumise eest maksustamisperioodi veebruar kuni november 2013 eest. Y vastutus
  4. Nõustun MTA järeldusega, et Y on raskest hooletusest rikkunud deklareerimiskohustust- ja tasumiskohustust kogusummas 623 977,44 euro maksustamisperioodi veebruar kuni november 2013 eest. Nähtub, et Y omistatud vastutus vastab tema juhatuse liikmeks oleku perioodile.
  5. Vastutusotsuse andmetel oli. Y Deoro Trade OÜ juhatuse liikmeks perioodil 13.04.2011 kuni 26.09.
  6. Kaebaja on esitanud vastuväite, et kuigi registri järgi oli Y väidetavalt juhatuse liikmeks kuni
  7. a (ehk ajani, millal ei olnud lõpliku otsust maksuvaidluse osas) on Y üles öelnud juhatuse liikme lepingu juba varem. Deoro Trade OÜ omanik aga ei kustutanud teda registrist. Äriregistri andmetel on kaebaja juhatuse liikmeks tõepoolest kuni 10.01.
  8. Arvestades, et MTA on vastutusotsuses nõustunud sellega, et kaebaja Y oli juhatuse liikmeks kuni 26.09.2016 (vastutusotsus p 6.1-23 lk 33), on kaebaja väited vastutuse seisukohast asjakohatud.
  9. Y etteheidetav rikkumine on

§ 8

lg 1 mõistes on deklareerimis- ja tasumiskohustuse rikkumine perioodil veebruar kuni november 2013 eest, kuna maksuotsusega on tuvastatud, et tehingu tegeliku majanduslik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.