← Eesti

4-20-2544/46

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.jaanuaril 2021. a Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-20-2544 Kohtukoosseis Sekretär Tõlk Väärteoasi Kohtunik Pee

§ 180

lg.1, lg.3, kohus Otsustas: Jätta rahuldamata Ilja Lilitškini kaebus Tartu Vangla 3.04.2020 otsusele väärteoasjas 650020000039 ning kaevatav otsus muutmata.

§ 180lg.

1, lg.3 alusel mõista välja menetluskuluna/kaitsjatasu/ Ilja Lilitskinilt riigieelarvesse 300 €. Riigi kanda jätta menetluskuludest 199, 20 €, arvestades Ilja Lilitškini kui kinnipeetava staatust. Menetluskulude tasumise tähaeg Ilja Lilitškinil 6 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Ilja Lilitškinil tasuda menetluskulu summa Rahandusministeeriumi ühele kontodest SEB Pank EE891010220034796011 (BIC/SWIFT: EEUHEE2X) Swedbank EE932200221023778606 (BIC/SWIFT: HABAEE2X) LHV Pank EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) Luminor Bank EE701700017001577198 (BIC/SWIFT: NDEAEE2X) Viitenumbriks märkida 4100081886 Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kaebuse esitamise soovist teatada 7 päeva jooksul otsuse resolutiivosa kuulutamisest kirjalikult Tartu Maakohtule. Kassatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast on terviklik kohtuotsus kättesaadav maakohtu kantseleis. Kirjalik kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtuotsusest teada või pidi teada saama. Kohtuotsuse põhjendid Menetluse käik ja asjaolud. Tartu Vangla poolt 5.03.2020 koostatud väärteoprotokolliga väärteoasjas 650020000039 on fikseeritud Ilja Lilitškini poolt Tartu Vanglas toime pandud KarS § 275 lg. 1-järgne väärtegu. Tartu Vangla 3.04.2020 otsusega väärteoasjas 650020000039 karistati Ilja Lilitškini KarS § 275 lg. 1 alusel rahatrahviga 40 € . Väärteootsuse kohaselt Ilja Lilitškini karistati selle eest, et ta solvas 30.01.2020 kell 16:40 ajal Tartu Vanglas valvurit K.S.( tl. 53-54), öeldes temale „xxx , xxxx“ ja „xxxx“, peale mida kambris x olles ütles Ilja Lilitškin valvur K.S.„xxx“, solvates sellega vanglaametniku au ja väärikust. Ilja Lilitškin on esitanud otsuse peale kaebuse Tartu Maakohtule, taotledes otsuse tühistamist( tl. 1-15). Ilja Lilitškini kaebus ei vastanud nõuetele, millest tulenevalt anti temale tähtaeg puuduste kõrvaldmiseks kaebuses ning määrati talle tema taotlusel kaitsja RÕA korras . Advokaat Margo Normann esitas kohtule kaebuse, mis on arusaadav ja mida saab menetleda. Kohus ennistas Ilja Lilitskinile kaebetähtaja, lähtudes kaitsja poolt avaldatust ning võttis kaebuse( tl. 74-77) menetlusse. Kaebuses selgitatakse, et Ilja lIlitškini kaebus tuleb menetlusse võtta, sest väärteoasja materjalidest tulenevalt ei ole selge, millal Ilja Lilitškin sai kätte Tartu Vangla 3.04.2020 otsuse väärteoasjas 650020000039. Nimelt on otsuses toodud kuupäev isikule kaebuse kätteandmise kohta parandatud ning parandust dokumendil ei ole õiendatud. Kaitsja viitab kaebuses, et Ilja Lilitškinile ei ole määratud väärteomenetluses kaitsjat , ehkki Ilja Lilitškin on kaitsja osalemist soovinud ning väärteoprotokolli on ta ka seda märkinud ( tl. 55-56). Seega olevat Tartu Vangla poolt rikutud Ilja Lilitškini kaitseõigust ning tulenevalt sellest oleks alus juba Tartu Vangla otsus tühistada. Samuti ei ole Tartu Vangla rahuldanud Ilja Lilitškini taotlust saada Tartu Vanglas väärteomaterjalidest, protokollidest koopiaid, millega samuti on toime pandud isiku õiguste riive. Kaitsja oli seisukohal, et Ilja Lilitškini sõnakasutusest ei ole aru saada, kas tema sõnakasutus on valvurit K.S. solvanud või mitte; Ilja LIlitškin ise ju eitab solvamist. Kaitsja hinnangul ebatsensuurne sõnakasutus vene keeles ei ole alati personaliseeritud, see võib olla suunatud olukorra kirjeldamisele, mitte konkreetsele isikule. Materjalidest ei nähtu millises keeles toimus väidetav sõnakasutus- kas eesti või vene keeles. Kaitsjale on jäänud arusaamatuks milliseid ametiülesandeid on valvur K.S.täitnud kambris X, kui K.S. läks küsima Ilja Lilitškinilt selgitusi varem toimunud solvangute kohta. Valvur K.S. ei olnud õigustatud võtma selgitusi rikkumiste kohta, sest ta ei olnud väärteoasjas menetleja. Tartu Vangla esindaja Argo Mikk vastuses kaebusele on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ( tl. 88- 89). Väärteoprotokolli kantud teave kaitsja kohta ei tähenda veel taotluse esitamist kaitsja määramise kohta. Menetlusalune isik ei avaldanud soovi kaitsjaga ühenduse võtmiseks ega ei ole esitanud taotlust riigi õigusabi korras kaitsja määramise kohta. Ilja Lilitskinil oli õigus menetluses ajal tutvuda väärteotoimikuga ning seda VTMS § 19 toodud õigust on temale selgitatud ning seda õigus ei ol talt ära võetud. Ilja Lilitškin ei ole avaldanud soovi toimikuga tutvumises millest tulenevalt jättis Tartu Vangla rahuldamata ka Ilja Lilitškini taotluse toimikust koopiate saamiseks ( tl. 83, tl. tl 67 ). Väärteomaterjalides olevate tunnistajate ütluste protokollidega tutvumiseks ei teinud vangla takistusi- ei ole keeldutud toimikut isikule tutvustamast. Ilja Lilitškin ei ole esitanud väärteoprotokollile ka vastulauset. 2 Vastavuses kaitsja Margo Normanni poolt kaebuses avaldatuga määras kohus kaebuse kohtulikule arutamisele, sest kaebuse kohaselt Ilja Lilitškin soovis kaebuse arutamist kohtuistungil, kui kohus ei pea eelmenetluses võimalikuks menetlust lõpetada. Kohtuistungil 11.01.2021 Ilja Lilitškin ja tema kaitsja Margo Normann jäid kaebuse juurde, taotledes kaevatava otsuse tühistamist. Kaitsja Margo Normann oli seisukohal, et selle väärteomenetluse vastu puudub avalik huvi ja ka juba sellest tulenevalt on alus menetluse lõpetamiseks. Tartu Vangla esindaja Argo Mikk oli seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendid VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtu hinnangul on väärteomenetlus läbi viidud vastavuses nõuetega. Menetlusalusele isikule on selgitatud VTMS § 19 järgseid õigusi ja kohustusi ning ta on protokollile ka sellekohase allkirja andnud. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses on toodud väärteokirjeldus vastavuses sündmuskohal fikseeritule ning kohtu hinnangul küllatki detailselt; samuti on toodud ka rikkumise kvalifikatsioon KarS 275 lg.1 järgi. Toodud on süüteokirjeldus selgelt ja arusaadavalt. Seega on menetlusalusele isikule Ilja Lilitškinile väärteoprotokollis toodud süüteokirjeldus selge ning arusaadav ning oli tagatud menetluslik kaitseõigus esitada vastuväiteid protokollile. Vastuväiteid protokollile aga Ilja Lilitškin esitanud ei ole. Kaitsja Margo Normanni väide, et kaitseõiguse puudumisest tulenevalt tulnuks väärteomenetlus lõpetada olulise menetlusnormide rikkumisest tulenevalt, ei ole seega põhjendatud. VTMS § 150 lg 1 p 4 näeb ette, et väärteomenetlust on oluliselt rikutud juhul, kui menetlusalust isikut VTMS § 22 kohaselt määratud korras esindav kaitsja ei ole menetluses osalenud. Sätte loogikast tulenevalt on vaieldamatult tegemist samaväärse rikkumisega ka juhul, kui kaitsja ei osalenud menetluses, sest ta jäeti määramata, kuigi tema osavõtt kohtumenetlusest oli seaduse kohaselt kohustuslik. Selline on Riigikohtu lahendis 3-1-1-28-17 selgitatu. Käesoleval juhul aga ei olnud sellist menetluslikku olukorda. Ilja Lilitškin ei ole esitanud taotlust temale riigiõigusabi korras advokaadi määramiseks. Samuti ei olnud ta isik kellele oli kohustuslik määrata kaitsja. Kaitsja kohustuslikkus tuleneb VTMS § 19

(3). Kaitsja osavõtt alates kohtumenetlusest on kohustuslik, kui menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane või ta ei ole psüühikahäire tõttu ise suuteline end esindama. Sellist olukorda menetluses ei olnud. Sellest tulenevalt ei ole rikutud menetluses Ilja Lilitskini kaitseõigust. Ning lõpeks sai Ilja Lilitškin kaitsja maakohtus kaebemenetluses ja kaebuse läbivaatamisel kohtus arutatakse tervikuna kogu väärteoasja. Väärteomenetlus on läbi viidud pädeva menetleja poolt. Menetlusdokumendid on vormistatud nõuetekohaselt. Nii väärteoprotokollis( tl. 55-56) kui ka väärteootsuses( tl.53-54) on süüteokirjeldus kattuv , arusaadav ning mida kohus siinkohal tsiteerima ei hakka. Ilja Lilitškini poolt väljendid, mida ta ütles valvur K.S. on kohtu hinnangul sügavalt solvavad. Asjas olev Ilja Lilitškini taotluse rahuldamata jätmise protokoll( tl. 67)kinnitab asjaolu, et Ilja Lilitškinile võimaldati tutvuda väärteoasja materjalidega, temale on antud väärteoprotokoll ning võimalus protokollile vastuväidete esitamiseks, kuid ei saadetud temale koopiaid tunnistajate ülekuulamise protokollidest. Menetlusõiguslikku riivet ei ole. 3 Kohtuistungil ütlusi andnud K.S.( t. 96- 98) kinnitas, et kinnipeetav Ilja Lilitšin solvas teda kambri läbiotsimise käigus sõnadega, mis on kirjeldatud väärteoprotokollis ja väärteootsuses. Ilja Lilitškin ütles need solvavad väljendid temale, pöördudes näoga tema poole; Ilja Lilitšin kasutas solvavaid väljendeid temale kahel korral. Eelnevalt oli vestlus Ilja Lilitškiniga samuti eesti keeles. Ta oli sellise solvangu tõttu nördinud ning kirjutas ettekande ( tl. 65), mille alusel alustati väärteomenetlust. On tavapärane, et kinnipeetavatelt küsitakse nende poolt toime pandud rikkumiste kohta selgitust. Kohtu hinnanul K.S.ütlused kinnitavad usaldusväärselt kinnipeetava Ilja Lilitšini poolt valvuri K.S.solvamist, KarS § 275 lg 1 -järgse süüteo toimepanemist. Asjas olev K.S.poolt Tartu Vangla direktorile kirjutatud ettekanne ( tl. 65) , mille alusel alustati väärteomenetlust, kinnitab kinnipeetava Ilja Lilitškini poolt valvuri K.S.solvamist 30.01.2020 kella 16:40 ajal. Ettekandes on kirjeldatud samu solvavaid väljendeid nagu väärteoprotokollis ja väärteootsuses. Tunnistajana üle kuulatud J.T. ütlused otsest informatsiooni sündmuskohal toimunust ei kajasta. Tunnistaja kinnitas ütlustes asjaolusid, mida oli kirjeldanud tema poolt antud ütlustes Tartu Vanglas ( tl. 60-61). Tema ei teadnud, et Ilja Lilitški ja valvur K.S.vahel oleks olnud varem mingeid konflikte; Ilja Lilitškin oli olnud ärritunud. Tema sündmuskohal ei olnud ning ka asjaolusid ei mäletanud( tl. 98-99). Avaldatud tunnistaja G.B. ütluste protokoll (tl. 62-63) ei kirjelda sündmuskohal toimunut: Tema kinnipeetavana ei mäletanud, et Ilja Lilitškini ja valvur K.S. vahel oleks toimunud mingi konflikt. Võimalik, et tema oli sel ajal joonistamas. Isegi kui oleks nende vahel mingi tüli olnud, ei oleks tema seda mõistnud, ei oleks tema sellest aru saanud, sest ta ei valda eesti keelt. Menetlusalune isik Ilja Lilitškin oma ütlustes eitas valvuri K.S. solvamist. Ta tunnistas, et oli öelnud K.S. „xxxx“ , kuid ta ei mõelnud seda solvanguna vaid ütles seda olukorra kohta( tl. 99). Valvur K.S. oli ütelnud temal „sina“, kuid Ilja Lilitškini ütlustel ei olnud see väljend sobiv, sest nad polnud sõbrad. Samuti solvas teda valvuri poolt läbiotsimine ja kompamine jalgade vahelt. Ta kinnitas, et väärteoprotokolli sai samal päeval 5.03.2020 sai kätte. Kaebust hakkas kirjutama protokolli peale. Kohtu hinnangul Ilja Iilitškini ütlused olid ennastõigustavad. Vangina ei ole tal õigust solvata valvurit. Vangidele on selgitatud Vangistusseadust ja Tartu Vangla kodukorda ning nad on teadlikud, kuidas peab kinnipeetav käituma, mis on temale lubatud mis mitte. Kohtule on asjas usaldusväärseks tõendiks K.S. ütlused, mis kinnitavad usaldusväärselt kinnipeetava Ilja Lilitšini poolt valvuri K.S. solvamist, samuti kirjeldatud ettekanne. KarS § 275 lg. 1 on kaitstavaks õigushüveks inimese au ja väärikus. KarS § 275 lg. 1 objektiivse koosseisu moodustab korda kaitsva võimuesindaja solvamine. Käesoleval juhul on väärteomenetluses tõendatud, et Ilja Lilitškin solvas sündmuskohal 30.01.2020 kella 16:40 ajal Tartu Vanglas valvurit K.S. Väljendid mis Ilja Lilitškin K.S. ütles, on kahtlemata sügavalt solvavad. Solvumist ja meelolulangust kinnitas ka valvur K.S. Subjektiivse küljest eeldab süüteokoosseis tahtlust. Kohtu hinnangul on Tartu Vangla Ilja Lilitškinile karistuse kohaldamisel toiminud nõutavalt, arvestades Ilja Lilitškini süü suurust, samuti KarS § 275 lg. 1 ette antud karistusraame, mis sellise süüteo eest seaduse kohaselt rahatrahvi kuni 1200 € ett näeb. Karistuse mõistmisel kergendavid asjaolusid ega raskendavaid asjaolusid ei ole; on arvestatud , et Ilja Lilitškin pani toime süüteo 4 kinnipeetavana ning temale mõistetud karistus 10 trahviühikut e. 40 €, on sisult minimaalne või ka sümboolne karistus, ehkki Ilja Lilitškini süü suurus oli märkimisväärne. Seega Ilja Lilitškinile mõisetud karistus ei ole range ning kohus väärteomenetluses karistust suurendama ei hakka, jättes karistuse muutmata. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga menetluse lõpetamise osas seoduvalt väikse süü suurusega ja avaliku huvi puudumisega. Käsitletud juhtumis ei olnud Ilja Lilitskini süü tühine. Kohus ei saa aktsepteerida vangide poolt vanglaametnike solvamist. Seega kohus ei lõpeta menetlust VTMS § 30 lg. 1 alusel. Käesolevas kaebemenetluses tehtud kulutused on põhjendatud

§ 180lg.

1 alusel jätta Ilja Lilitškini kanda, sest esitatud kaebus jäi rahuldamata kui põhjendamatu kaebus.

§ 180

lg.1, lg.3 alusel mõista välja Ilja Lilitškinilt menetluskuluna kaitsjatasu riigieelarvesse 300 €. Riigi kanda jätta menetluskuludest 199, 20 €, arvestades Ilja Lilitškini kui kinnipeetava staatust. Menetluskulude tasumise tähaeg Ilja Lilitškinil 6 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.