Obsah (4)

§ 61§ 11§ 46§ 62

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2019; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-18-1328 Haldusasi X kaebu

§ 61

lg 1 maksumenetluses tähendust omava teabe raamidest.

§ 61

lõigete 1 ja 2 koostoimest ilmneb selgelt, et kolmandale isikule esitatav teave peab olema selges puutumuses kontrollitava maksumaksjaga. Eeltoodu põhjusel on 20.06.2018 teabenõue õigusvastane. Kaebaja esitas Maksu- ja Tolliametile nii vastavad maksekorraldused kui laenulepingu. 20.06.2018 korraldusest ei selgu, miks peab Maksu- ja Tolliamet seni esitatut ebapiisavaks. Samuti ei selgu, mida peaks Maksu- ja Tolliametile juurde andma konto väljavõte perioodi 15.12.2015 kuni 30.11.2017 kohta, olukorras, kus Maksu- ja Tolliamet on ise selgitanud, et huvitub selle perioodi konkreetsetest ülekannetest (X ja Loo Hoiu-Laenuühistu). Kaebaja esitas 05.07.2018 pangatehingute väljavõtted MTA-le veelkordselt. Sel korral esitas kaebaja nii SEB panga digiallkirjaga dokumendid kui ka tema enda poolt kogutud ja allkirjastatud konto väljavõtte ülekannetest X ja Loo Hoiu-Laenuühistuga. VASTUSTAJA SEISUKOHT

1. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud korraldus on seaduslik ja põhjendatud, sest korralduses on selgelt esile toodud, millistele asjaoludele ja õiguslikule alusele on maksuhaldur toetunud. Vaidlustatud korraldusega nõutud teave ei välju Oeruvont OÜ (kuni 07.08.2018 OÜ Maximum Kliima) maksumenetluse piiridest ja on tingitud kaebaja enda poolt maksumenetluses antud selgitustest. Kaebaja poolt maksuhaldurile esitatud 21.05.2018 vastusest tuleneb, et kaebaja on oma isiklikke vajadusi katnud Loo Hoiu-Laenuühistu laenu arvelt. Seetõttu ei ole ka välistatud, et kaebaja on oma isiklikke vajadusi katnud Y poolt saadud rahaliste vahendite arvelt seda enam, et Y ülekannete selgituseks on lihtsalt kirjutatud „raha“. Järelikult kaebajalt nõutav teave on seotud läbiviidava maksumenetlusega ja vastustaja soovis, et kaebaja esitaks maksuhaldurile enda pangakonto väljavõtted, et oleks võimalik veenduda et kaebajal oli võimalik Oeruvont OÜ (kuni 07.08.2018 OÜ Maximum Kliima) laenata 80 000 eurot ning see pärines just Y saadud rahast ja Loo Hoiu- ja Laenuühistult saadud laenust ning kaebaja ei kasutanud neid rahalisi vahendeid isiklike vajaduste katmiseks. Vastustaja hinnangul kaebaja poolt maksuhaldurile esitatud filtreeritud konto väljavõtted ei võimalda kontrollida seda kuidas tegelikult kaebaja Y saadud raha ning Loo Hoiu- ja Laenuühistult saadud laenu tegelikkuses kasutas. Seda enam, et maksumenetluses kaebaja on kinnitanud, et saadud laenu kasutati isiklikke vajaduste jaoks. Maksuhalduri põhjendused dokumentide saamiseks vastvad haldusakti põhjendamise üldnõuetele ning kaebus tuleks jätta kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Maksu- ja Tolliameti 20.06.2018 korraldust nr 12.2-3/04243623 ja taotletud selle tühistamist. Nimetatud korraldusega kohustati kaebajat esitama hiljemalt 05.07.2018 tema AS SEB Panga pangakonto väljavõtet perioodi 15.12.2015 kuni 30.11.2017 kohta, mille pank pidi olema ka kinnitanud. Korralduses selgitati, et Maksu- ja Tolliamet kontrollib 27.12.2017 korralduse alusel Maximum Kliima OÜ käibe- ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil juuli kuni november 2017 ja et maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks on vajalik saada teavet kaebajalt kui kolmandalt isikult, sest ta oli ajavahemikul 02.04.2012 kuni 13.04.2018 nimetatud osaühingu juhatuse liige. Samuti selgitati korralduses, et tähtaja ebasobivuse korral on võimalik taotleda selle pikendamist, et teabe andmisest ja dokumentide esitamisest on õigus keelduda üksnes

§-s 64 sätestatud alustel ja et korralduse täitmata jätmisel võidakse rakendada sunniraha. 2 8. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud korralduses esitatud nõue väljub olemuslikult maksumenetluses tähendust omava teabe raamidest ja et

§ 61

lõigete 1 ja 2 koostoimest ilmneb selgelt, et kolmandale isikule esitatav teave peab olema selges puutumuses kontrollitava maksumaksjaga, mistõttu on see nõue õigusvastane ning haldusaktist ei selgu ka seda miks vastustaja peab varem esitatud maksekorraldusi ja laenulepingut ebapiisavaks. 9. Menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid hinnates, seejuures kogumis ning nende vastastikuses seoses, tuleb asuda kokkuvõttes seisukohale, et kaebus ei ole põhjendatud. Vastava teabe ehk pangakonto väljavõtte saamise tarvidust on vaidlustatud haldusaktis selgitatud. Nähtuvalt sellekohastest selgitustest on maksuhalduril vaja jõuda selgusele kas kontrollitava äriühingu pangakontole kantud 80010 euro suuruse summa puhul võis olla tegemist kaebaja kui eraisiku antud laenuga. Kaebuse kohta esitatud kirjalikus vastuses on vastustaja täpsustanud, et kaebaja esitatud filtreeritud konto väljavõtted ei võimalda kontrollida seda kuidas tegelikult kaebaja Y saadud raha ning Loo Hoiu- ja Laenuühistult saadud laenu kasutas, kusjuures maksumenetluses oli kinnitatud, et Loo Hoiu- ja Laenuühistult saadud laenu kasutati isiklike vajaduste jaoks. Eelnevast ei järeldu, et nõutav teave väljuks maksumenetluses tähendust omava teabe raamidest. Vastavalt

§ 11

lg 2 otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud dokumentide sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid maksuhaldur. Seejuures ei ole maksuhaldur maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega 10. Vaidlustatud haldusaktis on viidatud selle andmise alusena

paragrahvile 46 ja paragrahvi 62 lõigetele 1 ja 3.

§ 46

otseselt asjassepuutuv ei ole, sest see seostub peamiselt maksuhalduri haldusaktidele esitatavate nõuetega ning haldusasja materjalist ei nähtu, et selles osas võiks mingisugust sisulist vaidlust olla. Pigem osutub sisuliselt asjassepuutuvaks (eelkõige)

§ 62lg 1.

11.

§ 62

lõike 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist, kusjuures kolmandatelt isikutelt asjade ja dokumentide nõudmise korral kehtib sama seaduse § 61 lõikes 2 sätestatud piirang. Vastavalt

§ 61

lõikele 2 tuleb maksuhalduril enne kolmandalt isikult teabe nõudmist pöörduda teabe saamiseks maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist ning sama seaduse § 72 lg 5 p 6 (teabe nõudmine vaatluse eesmärgiga piiratud ulatuses) sätestatud juhul. Antud juhul ei saa tekkida sisulisi küsimusi (eelnevalt) maksukohustuslase poole pöördumise nõude täidetavuse osas, sest Maximum Kliima OÜ käibe- ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolliga oli alustatud 2017. aasta detsembris ning kaebajale oli asjassepuutuvaid küsimusi esitatud ning dokumente nõutud ka enne käesolevas haldusasjas vaidlustatud korralduse andmist. See nähtub vaidlustatud haldusaktist ning selles osas ei ole kaebaja ka vastupidist väitnud.

§ 62

lg 3 reguleerib dokumentide ja asjade ettenäitamise või esitamise viise, mis peaks toimuma üldjuhul maksuhalduri ametiruumides ning see samuti käesoleva vaidlusega otseselt ei seostu. Antud juhul paluti esitada vastav pangakonto väljavõte maksuhaldurile elektrooniliselt või siis posti teel, kuid esitamise viisi osas vaidlusi ega küsimusi ei tekkinud. Samuti ei ole tõstatatud küsimust sellest, et taolist perioodi puudutava pangakonto väljavõtte esitamine oleks võinud näiteks üleliia koormavaks osutuda. Kaebaja arvates ei oleks võinud vastava perioodi dokumente ehk pangakonto väljavõtteid üldse nõuda. Selles mõttes oli aga 3 tegemist põhimõttelist laadi vaidlusega ja dokumentide esitamise viisil mingisugust sisulist tähendust olla ei saanud.

1. Lähtuvalt eeltoodust ning vaidluse põhiolemust arvesse võttes ei saa aga antud juhul asuda sellisele seisukohale, et Maksu- ja Tolliamet oleks oma pädevust ületanud ja sellekohastest piiridest väljunud. Maksuhalduriga tuleb nõustuda ka selles, et vaidlustatud korralduses esitatud põhjendused vastavad selliste haldusaktide motiveerimise üldnõuetele ehk kokkuvõttes tuleb hinnata neid piisavateks. Seetõttu ei saa asuda ka taolisele seisukohale, et tegemist oleks oluliste kaalutlusvigadega või ebapiisavalt motiveeritud haldusaktiga, mis tähendab seda, et kaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
2. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid Maksu- ja Tolliamet vastustajana ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 4