2-20-3596/17

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-20-3596 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2020.a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi M Ri hagi D Ri vastu elatise nõudes 1 752 eurot Hagihind Kohtuistungi toimumise aeg
2. september
3. a Menetlusosalised Hageja: M R (isikukood xxx) Hageja seaduslik N A (isikukood xxx, elukoht: xxx) esindaja: 1 Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Roman Golovenko, JeweLex Advokaadibüroo, e-post: roman.golovenko@jewelex.ee Kostja: D R (isikukood xxx, elukoht: xxx ) Kostja esindaja: Sergei Gromtsev RESOLUTSIOON
4. Ri hagiavaldus rahuldada osaliselt.
5. Välja mõista D Rilt elatis M Ri kasuks alates
6. märtsist 2020 . aigakuise elatusrahana 250 (kakssada viiskümmend) eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.
7. Igakuised elatisemaksed tuleb tasuda N A arvelduskontole iga kuu
8. kuupäevaks, selgitusega “M Ri elatis”.
9. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGEJA NÕUE
10. Hagiavalduse kohaselt sündis N A ja D Ri abielust xxx. a poeg M R. Vanemate abielu on lahutatud xxx. a kohtuotsusega. Poeg elas isa juures ja oli isa ülalpidamisel kuni 21.02.
11. a. Peale seda elab laps koos emaga. Sellest ajast alates on lapse ema kandnud lapse ülalpidamiskulud. xxx. a sündis N Al tütar J. Tütre ema on lapsehoolduspuhkusel. D Ril on pidev töökoht ja tal on hea sissetulek. Hageja palub elatis välja mõista miinimummääras (292 eurot kalendrikuus) alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. KOSTJA VASTUS
12. Kostja tunnistas hagi osaliselt ning oli nõus maksma elatist 150 eurot kuus. Kostja märkis, et miinimumpalk ei seostu lapse vajadustega ega ole praeguses olukorras sobiv vahend elatise määramiseks (Riigikohtu lahend 3-2-1-35-17). Kostja töötasu suurus on 1 400 eurot kuus. Kostja igakuised väljaminekud (võlakohustused) on kokku 1 267,47 eurot. Samuti lasub kostjal rahalise hüvituse maksmise kohustus N Ale vastavalt kohtuotsusele 5 970 eurot (varaline hüvitis ühisvara jagamisel). 2 HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUSELE
13. Hageja märgib, et kostja majanduslik seisund võimaldab lapsele elatist miinimummääras maksta. Kostjale laekub siiani lapsetoetus 60 eurot kuus, kuigi laps elab alates 21.02.
14. a koos emaga. Kostja varaline seisund on parem kui hageja emal. Hageja ema on võtnud laenu xxx-st ja xxx-st. J Al on diagnoositud xxxx. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15. Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
16. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealiste laste eest.
17. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.
19. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13).
20. Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 leidnud, et perekonnaseadusega sätestatud minimaalne elatis on lapse minimaalsete vajaduste osas ligilähedane tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis kui vanemad elavad lahus. Kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Hilisemates lahendites (vt nt 3-2-1-35-17) on Riigikohus asunud seisukohale, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks.
21. Kohus leiab, et mõistlik elatise summa on 250 eurot kalendrikuus. Hageja märgib, et kostja on tuginenud oma laenukohustustele. Samas tugineb ka hageja seaduslik esindaja oma laenukohustustele. M saab juba järgmise aasta märtsis täisealiseks. Hageja seaduslik esindaja maksis elatist ajal, kui laps viibis isaga, vaid 100 eurot kuus. 3
22. Kohus märgib kostjale, et kostja peaks viivitamatult esitama Sotsiaalkindlustusametile avalduse lapsetoetuse ülekandmiseks last tegelikult kasvatavale vanemale.
23. Kohus on seisukohal, et 250 eurot on summa, mille iga terve, elujõus ja vastutustundlik vanem on suuteline oma lapse ülalpidamiseks panustama, kahjustamata enda tavapäraseid vajadusi. Samas tagab 250 euro suurune elatisemakse kuus lapse esmaste vajaduste rahuldamise. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Menetluskulude jaotus
24. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik Tühistatud osaliselt Tartu Ringkonnakohtu lahendiga 4