1-20-4861/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

1. aprill 2021, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-20-4861 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm Vaidlustatud lahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. märtsi
3. a määrus Määruskaebuse esitaja Jevgeni Rjabtšikovi kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev Teised määruskaebemenetluse pooled Viru Vangla kriminaalhooldusosakond Jevgeni Rjabtšikov RESOLUTSIOON
4. Tühistada Viru Maakohtu
5. märtsi
6. a määrus.
7. Jätta rahuldamata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Ando Pajo
8. veebruari 2021 erakorraline ettekanne Jevgeni Rjabtšikovile Viru Maakohtu
9. septembri 2020 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks.
10. Pikendada Jevgeni Rjabtšikovi katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni
11. detsembrini
13. Määruskaebus rahuldada. EDASIKAEBAMISE KORD: Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
14. Viru Maakohtu
15. septembri 2020 otsusega tunnistati Jevgeni Rjabtšikov süüdi KarS §120 lg 1 ja § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi. Teda karistati vangistusega 7 kuud ja 25 päeva. KarS § 74 lgte 1, 3 alusel määrati, et mõistetud karistus jäetakse täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta. Katseaja jooksul on J. Rjabtšikov kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja § 75 lg 2 p 8 sätestatud lisakohustust. Kohtuotsus jõustus
16. septembril
18. Viru Vangla kriminaalhooldusosakond esitas
19. veebruaril
20. a maakohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata J. Rjabtšikovile Viru Maakohtu
21. septembri 2020 otsusega mõistetud ärakandmata karistus täitmisele. J. Rjabtšikov on rikkunud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele
22. novembril,
23. ja
24. detsembril 2020,
25. jaanuaril ja
26. veebruaril
27. Kohtuistungil täpsustas kriminaalhooldusametnik, et rikkumisi oli siiski kolm:
28. novembril ja
29. detsembril 2020 ning
30. jaanuaril
31. Teiste rikkumiste kohta on olemas tõendid.
32. Viru Maakohtu
33. märtsi
34. a määrusega rahuldati erakorraline ettekanne. J. Rjabtšikovile Viru Maakohtu
35. septembri 2020 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 7 kuud ja 25 päeva vangistust pöörati täitmisele.
36. Kohus tuvastas registreerimislehti uurides, et J. Rjabtšikov rikkus kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele
37. novembril ja
38. detsembril 2020 ning
39. jaanuaril
40. J. Rjabtšikovi seletusest nähtub, et ta ei saanud
41. novembril 2020 registreerimisele tulla, sest oli Tallinnas tööl. KIVIARKS Ehitus OÜ teatisest seevastu nähtub, et J. Rjabtšikov asus sinna tööle alates
42. detsembrist
43. Objektid asuvad Tallinna linna piires. Selle rikkumise eest on J. Rjabtšikovile tehtud kirjalik hoiatus, sest isik ei ilmunud Jõhvi esindusse registreerima ega esitanud kirjalikku arstitõendit. J. Rjabtšikov selgitas
44. detsembri
45. a registreerimisele mitteilmumist sellega, et käis Covid-analüüsi tegemas. J. Rjabtšikov selgitas
46. jaanuari
47. a rikkumise kohta, et ta ei saanud tulla registreerimisele. Istungil antud selgitused kinnitavad samuti rikkumisi.
48. Kohus pidas põhjendatuks pöörata karistus täitmisele. J. Rjabtšikov ei ole kriminaalhooldusesse suhtunud tõsiselt ega ole oma käitumist võimeline muutma. J. Rjabtšikovi käitumine katseajal ei tekita veendumust, et ta suudab edaspidi kõiki käitumiskontrolli nõudeid täita. J. Rjabtšikov on näidanud, et ei suuda kehtestatud reeglitele alluda. Seetõttu on kriminaalhooldus ebamõistlik. J. Rjabtšikov on järjepidevalt jätnud registreerimisele ilmumata ning tema selgitused on äärmiselt kasinad. See näitab tema ükskõikset ja hoolimatut suhtumist mõistetud karistusse. Kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole põhjendatud ega otstarbekas seoses J. Rjabtšikovi negatiivse suhtumisega käitumiskontrolli nõuete täitmisesse. Ka kirjalik hoiatus ei ole suutnud süüdimõistetu käitumist eeskujulikumaks vormida. Karistus tuleb täitmisele pöörata, sest kriminaalhoolduse teostamine ei ole põhjendatud ega täida karistuse mõistmise eesmärke. Leebemate vahendite kohaldamine ei ole seetõttu võimalik. MÄÄRUSKAEBUS
49. Kaitsja palub määruskaebuses tühistada Viru Maakohtu
50. märtsi 2021 määrus. Uue määrusega jätta erakorraline ettekanne rahuldamata ja pikendada J. Rjabtšikovi katseaega 6 kuu võrra.
51. J. Rjabtšikov kirjutas
52. novembri
53. a seletuses, et ei saanud
54. novembril
55. a registreerimisele tulla, kuna oli Tallinnas tööl. Kohtuistungil ei osanud ta mitteilmumise põhjust öelda, kuna ei mäletanud tööl viimist. Ehkki KIVIARKS Ehitus OÜ teatisest nähtub, et J. Rjabtšikov asus tööle alates
56. detsembrist
57. a, see nii ei ole. Tegelikkuses hakkas J. Rjabtšikov seal tööle
58. novembrist 2020, ent oli katseajal. Ta töötas Tallinnas. Kahjuks ei vormistanud tööandja töölepingut alates
59. novembrist 2020 (nagu see reaalses elus tihti katseajal juhtub, et kontrollida töötaja hakkamasaamist tööülesannete ja töödistsipliini järgimisega). Kuna J. Rjabtšikov läbis edukalt katseaja, sõlmiti temaga
60. detsembril
61. a tööleping. -2-
62. J. Rjabtšikov selgitas
63. detsembril
64. a registreerimisele mitteilmumist Covid-analüüsil käimisega. Lisaks saatis
65. detsembril 2020 J. Rjabtšikovi tööandja KIVIARKS Ehitus OÜ kriminaalhooldusametnik Ando Pajo e-postile ando.pajo@just.ee teate J. Rjabtšikovi töötamise kohta alates
66. detsembrist 2020.a KIVIARKS Ehitus OÜ-s. Nad leppisid kokku, et J. Rjabtšikov tuleb kriminaalhooldusametniku juurde
67. detsembril
68. a, kuna
69. detsembril
70. a on ta tööl Tallinnas (vt lisa 1). Praegu väidab J. Rjabtšikov, et
71. detsembril
72. a seletust kirjutades võis ta unustada, et viibis
73. detsembril
74. a tööl Tallinnas, aga mitte Covid-analüüsi tegemas. Ta tegi Covid-testi 3 korral, millest ühe testi tegi ta detsembris.
76. veebruaril
77. a selgitas J. Rjabtšikov, et ei saanud
78. jaanuaril
79. a registreerimisele tulla.
80. jaanuaril tõusetus kahtlus, et J. Rjabtšikov võis nakatuda Covidviirusega ning ta pidi
81. jaanuaril tegema testi. Lisast 2 nähtub, et ta tegi tõepoolest testi
82. jaanuaril
83. J. Rjabtšikovi väitel helistas ta
84. jaanuaril
85. a kriminaalhooldusametnikule ja selgitas, et võis nakatuda koroonaviirusesse ning peab
86. jaanuaril minema testi tegema. Perearsti vastuse esitas ta hiljem ka kriminaalhooldusametnikule. Lootuses, et kriminaalhooldaja esitab need kohtule, ei pidanud ta vajalikuks ise dokumente kohtus esitada, et põhjendada
87. detsembri 2020 ja
88. jaanuaril
89. a registreerimisele mitteilmumist. Vastuolulisi selgitusi põhjendab J. Rjabtšikov lisaks halva mäluga, sest tihti ei mäleta ta 2-3 päeva taguseid sündmusi.
90. J. Rjabtšikovile tehti kirjalik hoiatus
91. novembril
92. a registreerimisele mitteilmumise kohta
93. veebruaril
94. Pärast seda ei ole ta kontrollnõudeid rikkunud. Kaitsja arvates ei ole põhjendatud kontrollnõuete ühekordse rikkumise tõttu karistust täitmisele pöörata.
95. J. Rjabtšikovi väitel teavitas ta alati õigeaegselt kriminaalhooldusametnikku, kui ei saanud registreerimisele tulla ning kokku lepiti uus kuupäev. Erakorralise ettekande esitamine tuli talle seega täieliku üllatusena.
96. J. Rjabtšikov ei rikkunud registreerimiskohustust nii palju nagu tuvastas maakohus. Ta teadvustab, et peab rangelt järgima kriminaalhooldusametniku juhiseid ja alluma korraldustele. Ta tegi ametnikuga koostööd ning selles osas etteheited puuduvad. J. Rjabtšikov soovib kriminaalhooldust jätkata. J. Rjabtšikovi katseaega võiks pikendada kuue kuu võrra. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
97. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja jätta erakorraline ettekanne rahuldamata. Oma seisukohta põhistab ringkonnakohus järgmiselt.
98. Praegusel juhul esitas kriminaalhooldaja erakorralise ettekande, sest J. Rjabtšikov rikkus korduvalt registreerimiskohustust. Maakohus tuvastas kolm rikkumist.
99. Määruskaebuse juurde on lisatud dokument tõendamaks J. Rjabtšikovi töötamist
100. detsembril
101. a Tallinnas.
102. jaanuaril
103. a aga ei ilmunud J. Rjabtšikov kriminaalhooldaja juurde koroonakahtluse tõttu, mida tõendab
104. jaanuari
105. a arstitõend koroonatesti tegemas käimise kohta.
106. novembri
107. a rikkumist põhjendab J. Rjabtšikov aga sellega, et oli tööl katseajaga.
108. Määruskaebemenetluses peab ringkonnakohus hindama, kas rikkumised olid süüdimõistetule vältimatud või vähemalt vabandatavad või näitavad need tema tahet kohtulahendiga määratud kohustuste täitmisest kõrvale hoida. Käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui -3- rikkumine on tahtlik, takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
109. juuni
110. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2).
111. Praegusel juhul leiab ringkonnakohus, et J. Rjabtšikovi rikkumisi ei saa vähemalt osaliselt lugeda tahtlikeks. J. Rjabtšikovi väiteid, mille kohaselt ta ei saanud tulla
112. jaanuaril 2021 registreerima, tõendab ka erakorralises ettekandes märgitu. Nimelt helistas kriminaalhooldajale J. Rjabtšikovi tööandja, kes teavitas, et ühel töötajal koroonaviiruse avastamise tõttu peavad ka teised testi tegema. J. Rjabtšikov läheb testi tegema
113. jaanuaril
114. Et J. Rjabtšikov
115. jaanuaril 2021 käis testi tegemas, kinnitab määruskaebusele lisatud tõend. Määruskaebuse kohaselt esitas J. Rjabtsikov perearsti vastuse hiljem ka kriminaalhooldusametnikule, lootes et viimane esitab selle kohtule. Selle tõttu ei esitanud ta tõendit maakohtus. Ringkonnakohus leiab, et ehkki erakorralise ettekande kohaselt J. Rjabtšikov kriminaalhooldajale tõendit ei esitanud, on
116. jaanuari
117. a rikkumine vabandatav, sest potentsiaalselt nakkusohtlik inimene peaks ka riiklike soovituste järgi kontakte teiste inimestega vältima.
118. Ka
119. detsembri
120. a rikkumise osas esitatud tõendist (tööandja
121. detsembri
122. a kiri kriminaalhooldusametnikule) nähtub, et tööandja ja kriminaalhooldusametniku vahel oli kokkulepe, et J. Rjabtšikov tuleb seoses tööülesannete täitmisega registreerimisele
123. detsembril
124. Erakorralise ettekande juurde lisatud ja
125. detsembril
126. a kriminaalhooldaja poolt signeeritud dokumendist nähtub, et J. Rjabtšikov asus KIVIARKS OÜsse tööle
127. detsembril 2020 ja et objektid asuvad Tallinnas. Erakorralisest ettekandest nähtub, et
128. jaanuaril 2021 helistas KIVIARKS Ehitus OÜ juhatuse liige S.K. kriminaalhooldajale ja lubas saata tõendid, et J. Rjabtšikov oli
129. ja
130. detsembril 2020 tööl ja registreerima ei saanud tulla. Erakorralise ettekande kohaselt ametnik tõendeid saanud ei ole. Samas esitas J. Rjabtšikov maakohtule tõendi Tallinnas töötamise kohta
131. detsembril
132. a ning kriminaalhooldaja luges
133. detsembri rikkumise vabandatavaks (selle rikkumise eest oli J. Rjabtšikovile tehtud ka kirjalik hoiatus). Ka järelepärimine töötamise registrisse näitab, et J. Rjabtšikov töötas KIVIARKS Ehitus OÜ-s perioodil
134. detsembrist 2020 kuni
135. veebruarini
136. Erakorralist ettekannet lugedes jääb silma, et J. Rjabtšikovi eest suhtles kriminaalhooldajaga tema tööandja, kes lubas esitada ka tõendi töötamise kohta. Kohtukolleegium ei välista, et tööandja ei täitnud oma lubadust tõendite esitamiseks ja möönab, et J. Rjabtšikovi rikkumine
137. detsembril
138. a ei pruukinud seetõttu olla tahtlik.
139. Puutuvalt
140. novembri
141. a rikkumisse leiab kohtukolleegium, et see on tõendatud. Nimelt on J. Rjabtšikov andnud registreerimisele mitteilmumise kohta vastuolulisi selgitusi. Selle rikkumise eest on J. Rjabtšikovi ka kirjalikult hoiatatud.
142. Ringkonnakohtu arvates ei tingi tuvastatud rikkumine karistuse täitmisele pööramist. Ettekande juurde lisatud kaks kirjalikku hoiatust
143. novembri ja
144. detsembri
145. a rikkumiste kohta koostati alles
146. jaanuaril ja
147. veebruaril 2021 ning kriminaalhooldusalune on andnud allkirja kirjalike hoiatuste kättesaamise kohta
148. veebruaril
149. Kolm päeva hiljem esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata J. Rjabtšikovi karistus täitmisele. Selline ajastus kinnitab paratamatult J. Rjabtšikovi määruskaebuses märgitut, et erakorralise ettekande esitamine tuli talle täieliku üllatusena, sest ta teavitas alati õigeaegselt kriminaalhooldusametnikku, kui ei saanud registreerimisele tulla leppides kokku uue kuupäeva. Ka registreerimisleht kinnitab, et J. Rjabtšikov võttis telefonitsi kriminaalhooldajaga ühendust.
150. Karistuse täitmisele pööramise kõrval võimaldab KarS § 74 lg 4 ette muude alternatiivsete meetmetena kohtul süüdlase rikkumistele reageerida veel kas katseaja pikendamisega kuni ühe -4- aasta võrra või KarS § 75 lg-s 2 loetletud täiendavate kohustuste määramisega. Hinnates kõiki J. Rjabtšikovi kriminaalhoolduse kulgemise negatiivseid ja positiivseid asjaolusid, on kolleegiumi hinnangul võimalik jätta karistus täitmisele pööramata ning pikendada J. Rjabtšikovi katseaega 3 kuu võrra.
151. Kohtukolleegium selgitab täiendavalt, et kohtupraktika kohaselt eeldab tingimisi vangistusest vabastamise korraldus isiku aktiivset osalust enda käitumise kontrollimisel ja parandamisel koostöös kriminaalhooldajaga. KarS § 75 lõike 1 punkt 3 sätestab kriminaalhooldusalusele laieneva kontrollnõudena ka koostöökohustuse ehk kohustuse esitada kriminaalhooldajale andmeid kohustuste täitmise kohta. See tähendab muu hulgas, et kriminaalhooldaja nõudel peab süüdimõistetu andma selgitusi oma tegevuse kohta, mis võib mõjutada kriminaalhooldust. Kui kriminaalhooldajal on alus kahtlustada isikut kontrollnõuete rikkumises, siis tuleb süüdimõistetul selle kohta vajaduse korral aru anda, nagu ta peab vajaduse korral aru andma kohustuste täitmise kohta ka siis, kui kriminaalhooldajal selliseid kahtlusi ei ole (nt kohustus esitada andmeid elatusvahendite kohta). Hooldusaluse seletusi eeldab ka KrHS § 31 lõige 2, mis reguleerib kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande koostamist. Kokkuvõttes paneb KarS § 75 lõike 1 punkt 3 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule kohustuse teha kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusametnikuga koostööd, sh talle pandud kohustuste täitmisel (vt ka Riigikohtu
152. märtsi
153. a määrus asjas nr 5-12-11). Praegusel juhul on täheldatav, et erakorralise ettekande esitamise tingiski peaasjalikult see, et J. Rjabtšikov jättis koostöökohustuse täitmata ning kriminaalhooldajale esitamata lubatud tõendid. Edaspidise kriminaalhoolduse edukaks eelduseks on seega kahtlemata süüdimõistetu kohustus teha kriminaalhooldajaga koostööd, mis muuhulgas hõlmab vajadusel oma väidete tõendamiseks tõendite esitamist.
154. Eeltoodut arvestades tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse juhindudes KrMS § 338 p-st 2 ja teeb juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 uue määruse, millega jätab rahuldamata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata J. Rjabtšikovi ärakandmata karistuse osa täitmisele. Uue lahendiga pikendab ringkonnakohus J. Rjabtšikovile määratud katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni
155. detsembrini
156. (allkirjastatud digitaalselt) -5-