Obsah (8)

§ 175§ 177§ 663§ 659§ 466§ 667§ 217§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 19.04.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-19-110078 K

) § 138 lõigete 1 ja 2 ning § 139 lõike 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Hagihind oli 5972.38 eurot. Nimetatud hinnaga hagilt tuleb RLS § 59 lõike 1 ja lisa 1 järgi tasuda 425 eurot riigilõivu, mida hageja tegi. Seega on tegemist põhjendatud menetluskuluga. 6. Järgnevalt kontrollis kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust (

§ 175lõige 1).

Kohus leidis, et hageja esindaja ajakulu oli vajalik ja põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul on hagi koostamiseks (sisuliselt 3 lk) ja lisade (7 lisa, sh volikiri ja riigilõivu tasumise maksekorraldus) komplekteerimiseks põhjendatud ajakulu 2,5 t, arvestades, et tegemist ei olnud keeruka või mahuka võla ja viivise nõudega. Arvestades, et 17.02.2020 kohtuistung kestis 37 min, pidas kohus istungiks ettevalmistumisel ja istungil osalemisel põhjendatuks ajakulu 1 t 15 min. Ülejäänud kulude nimekirjas väljatoodud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga, toimingud ja neile kulutatud ajakulu põhjendatud ja vajalik. Mh pidas kohus põhjendatuks ajakulu kompromissiläbirääkimisteks, kuivõrd kostja ei ole vastu vaielnud, et läbirääkimisi peeti, kuigi kompromissi ei saavutatud. Seega pidas kohus esindaja ajakulu põhjendatuks 18 t 15 min ulatuses.

1. Hageja on välja toonud, et esindaja tunnitasumäär oli 100 eurot käibemaksuta. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-115-13 (punkt 25) selgitanud, et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on põhjendatuks ja vajalikuks pidanud nt tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (lahend nr 3-2-1-93-13) või 147.49 eurot koos käibemaksuga (lahend nr 3-2-1-115-14). Samas on rõhutatud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (lahend nr 3-2-1-115-14, punkt 14). Kohus leidis, et võttes arvesse kujunenud kohtupraktikat ja arvestades käesoleva asja keerukust, ei ületa õigusteenus tunnihinnaga 100 eurot käibemaksuta keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu tuleb seda pidada põhjendatuks ja vajalikuks.
2. Hageja põhjendatud õigusabikulu on seega 1825 eurot (18 x 100 + 15 x 100 /60). Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistis kohus kostjalt hagejale välja menetluskulud 2250 eurot (1825 + 425). 9.

§ 177

lõike 4 alusel märkis kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 3 2-19-110078 Määruskaebus ja menetluse edasine käik 10. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätta hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamata. Vaidlustatud määrus ei ole tehtud mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist

§ 177lõike 2 mõistes.

Seega ei oleks kohus tohtinud enam kostjalt menetluskulusid välja mõista. Hageja pärast otsuse jõustumist menetluskulude kindlaksmääramist ei taotlenud. Ka on kohus diskretsiooni piire rikkudes lugenud põhjendatuks hageja toimingud liiga suures mahus. Kostja jäi kõigi oma maakohtus esitatud vastuväidete juurde. 11. Hageja määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud. 12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lõike 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 13.

§ 659

ja § 651 lõike 1 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab määrust osas, milles kohus mõistis temalt välja hageja menetluskulud 2250 eurot (s.o õigusabikulud 1825 eurot ja riigilõiv 425 eurot). Osas, milles maakohus jättis hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt rahuldamata, on määrus jõustunud (

§ 466lõige 3).

14. Ringkonnakohus, leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud. Maakohus on hageja lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel suuremas summas kui 1460 eurot rikkunud menetlusõiguse norme, mistõttu tuleb määrus

§ 667

lõike 2 alusel vastavas osas tühistada ja teha uus määrus, millega jätta hageja menetluskulud 1885 eurot (s.o õigusabikulud 1460 eurot ja riigilõiv 425 eurot) ületavas osas kindlaks määramata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 15. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

§ 175lõike 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine, sh nii lepingulise esindaja tunnihind kui ka menetlustoimingutele kuluva aja hindamine, on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.

1. Seoses hageja lepingulise esindaja menetlustoimingute ja neile kulunud aja põhjendatusega leiab ringkonnakohus, et kuigi maakohus ei ole vaidlustatud määruses vastanud kõigile kostja vastuväidetele, on maakohtu vastav diskretsiooniotsus kokkuvõttes õige ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, et tegemist oli põhjendatud ja vajalike menetlustoimingutega, millisteks kulunud aeg on samuti mõistlik ning kooskõlas menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Sellest, et kohus ei nõustu menetlusosalise 4 2-19-110078 vastuväidetega, ei saa järeldada, et kohus ei oleks neid asja lahendamisel arvesse võtnud. Samas tuleb arvestada, et õigusteenuse osutamise põhjendatust ja vajalikkust ei saa kohus hinnata üksnes teise menetlusosalise arvamusele tuginedes. Lisaks võtab kolleegium arvesse, et praegusel juhul määras menetluskulud kindlaks asja sisuliselt lahendanud maakohtunik, mistõttu põhineb arusaam kulude vajalikkusest ja põhjendatusest mh kohtu isiklikul siseveendumusel, mitte vaid tsiviilasja materjalidega formaalsel tutvumisel. Alljärgnevalt vastab kolleegium kostja vastuväidetele, mida maakohus ei käsitlenud.
2. Kostja leidis, et hageja on võlgade sissenõudmises professionaalne asjatundja, kes ei vaja kohtumenetluses lepingulist esindajat, vaid on võimeline ise täiendavate kuludeta nõudeid menetlema. Ringkonnakohus märgib, et see, kuidas hagejal on korraldatud võlgade menetlemine ja sissenõudmine (sh kohtus), on hageja sisemise töökorralduse küsimus, millesse kohtul ei ole võimalik ega põhjendatud sekkuda. Menetlusosalise võimekus end ise kohtumenetluses esindada ei anna alust lugeda lepingulise esindaja kulusid põhjendamatuteks. Antud juhul osales hageja menetluses lepingulise esindaja vahendusel, millise õiguse sätestab

§ 217lõige 1.

Menetlusosalisel on õigus osaleda kohtumenetluses lepingulise esindaja kaudu sõltumata nõude sisust ja keerukusest. Küll aga tuleb nõude sisu ja keerukust arvestada konkreetsete kulude põhjendatuse ja vajalikkuse (eelkõige esindaja tunnitasu) hindamisel, mida kolleegium käsitleb allpool. 18. Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu, ei saa pidada selle koostamiseks maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu 2,5 t ebamõistlikuks, kuigi sarnaseid vaidlusi võib hagejal ja tema esindajal olla olnud ka varasemalt. Tuleb arvesse võtta, et ka hagiavalduse päise ja menetluslike küsimuste (sh tsiviilasja hind) kirjapanek (ja vajadusel andmete õigsuse üle kontrollimine) ning lisade komplekteerimine võtab mõistlikult võttes teatud aja. Antud juhul on kostja jätnud selle täielikult arvesse võtmata. Kohtumenetluse ajal peetud kompromissiläbirääkimistega seotud menetluskulud on nagu ülejäänud menetluskulud hüvitatavad

§ 175lõike 1 alusel.

Lisaks märkis maakohus õigesti, et kostja ei ole eitanud, et läbirääkimised toimusid. Samuti ei ole kostja esile toonud, et läbirääkimiste sisu ja käiku arvestades on hageja esindaja ajakulu selgelt ülemäärane. Nõustuda ei saa, et hageja esindaja 02.09.2019 toimingute ajakulu tuleb lugeda täies mahus põhjendamatuks, kuna taotlusest ei selgu, millise toimingu peale kui palju aega kulus. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus hageja esindajal 02.09.2019 5 t kostja 05.07.2019 seisukohaga tutvumiseks ning hageja seisukoha koostamiseks (sh täiendavate tõendite kogumiseks). Kolleegium märgib, et kohtupraktikas on mõistlikuks ja põhjendatuks peetud omavahel seotud toimingute ajakulu koos kajastamist, kuivõrd seisukoha koostamine eeldab üldjuhul ka tutvumist menetlusdokumendiga, mille kohta on vaja seisukoht koostada. Seega oli antud juhul põhjendatud kajastada ühe menetlustoiminguna kostja seisukohaga tutvumise ja sellele seisukoha koostamise ajakulu ning kohtul on võimalik toimingutele kulunud aega hinnata kogukulust lähtuvalt. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arvestades kõnealuste menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on taotletav ajakulu 5 t põhjendatud ja mõistlik. Veel leiab kostja, et hageja 13.04.2020 seisukoht kujutab endast hagiavalduse puuduste kõrvaldamist ja on seetõttu põhjendamatu, samuti, et krediidikulukuse määraga seotud küsimused oleks pidanud vastuse saama juba laenulepingust, mitte kohtumenetluses seisukohtade esitamisega. Kostja hinnangul on kõik pärast hagiavaldust esitatud hageja seisukohad ja neile tehtud kulutused põhjendamatud ja mittevajalikud. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu ja märgib, et hageja täiendavate seisukohtade esitamise vajadus sõltub mh kostja vastuväidetest, kuna hagejal ei ole tavaliselt hagi esitamisel teadmist, milliseid vastuväiteid kostja esitama hakkab. Seoses kostja väljatoodud krediidikulukuse määra küsimuste kajastamisega märgib kolleegium, et juhul, kui hageja oleks kajastanud nimetatut hagiavalduses, oleks eelduslikult hagile koostamise aeg olnud selle võrra pikem. Igal juhul on tegemist põhjendatud ajakuluga, kuna kostja enda vastuväidetest tulenevalt pidi hageja eeltoodu 5 2-19-110078 täiendavalt esile tooma. Hageja 13.04.2020 menetlusdokument sisaldab mh menetluskulude nimekirja, mille koostamise ajakulu on Riigikohtu praktikast tulenevalt samuti vajalik ja põhjendatud kulu (lahend nr 2-18-7550/80, punkt 15). 19. Küll aga nõustub ringkonnakohus kostja vastuväitega, et hageja esindaja tunnitasu on põhjendamatult kõrge. Seejuures on maakohus hageja tunnitasu põhjendatuse hindamisel rikkunud diskretsiooni piire, tuginedes hinnangu andmisel Riigikohtu lahenditele, milles käsitletakse advokaadist esindaja tunnitasu. Hageja esindaja ei ole advokaat. Kolleegium märgib, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-115-13, punkt 25). Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades, et käesolev asi oli pigem mittekeerukas ja keskmise mahukusega, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud tunnitasumääraks antud juhul 80 eurot. Kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. 20. Vastuseks kaebuse väitele, et maakohtu määrus ei ole tehtud

§ 177

lõikes 2 sätestatud mõistliku aja jooksul peale otsuse jõustumist, märgib kolleegium järgmist. Nimetatud tähtaja mõte on selles, et menetlusosaline saaks oma kulud mõistliku aja jooksul peale asja sisulist lahendamist hüvitatud ja kohustatud isik teada oma hüvitamiskohustuse suuruse. Ringkonnakohtu hinnangul saab praegusel juhul pidada ajavahemikku, mis jäi otsuse jõustumise (08.06.2020) ja menetluskulude kindlaksmääramise (08.01.2021) vahele (6 kuud), pidada viidatud sätte järgi mõistlikuks.

§ 177

lõikes 2 sätestatud olukorras ei pea menetlusosaline peale otsuse jõustumist eraldi menetluskulude hüvitamist taotlema, kui kulude nimekirjad olid juba varasemalt esitatud. Antud juhul nii oli. Lisaks nähtub Kohtute Infosüsteemist, et hageja on tegelikkuses esitanud 23.11.2020 ka taotluse menetluskulude hüvitamiseks. 21. Eeltoodust tulenevalt on hageja õigusabikulud põhjendatud 18 t 15 min eest tunnitasuga 80 eurot, s.o kokku 1460 (18,25 x 80 = 1460) euro ulatuses. Viidatule lisandub riigilõiv 425 eurot, mille väljamõistmist ei ole määruskaebuses eraldi vaidlustatud. 22.

§ 178

lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. 23.

§ 178

lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) /Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin/ 6