) § 429 lg 1 alusel vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada. 5.
lg 3 kohaselt võib hageja esitatud nõudest loobuda.
lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Ka
6. Kuna hageja on teatanud, et pooled on jõudnud kohtuvälisele kokkuleppele ning hageja ei soovi enam hagi menetlemist, siis tuleb loobumine vastu võtta ja menetlus käesolevas asjas lõpetada (
lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus. Kui hagist loobutakse, puudub kohtul avaldus, mille alusel tsiviilasja menetlemist jätkata).
lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Seega on hageja taotlus riigilõivust 50% tagastamiseks põhjendatud. Tulenevalt eeltoodust tagastab kohus hageja taotlusel pool (50%) hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 137,50 eurot, Advokaadibüroo Premium OÜ kontole nr EE877700771003735232. Menetluskulud 10. Menetlust lõpetavas lahendis määrab kohus ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (
13.
lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab kindlaks, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kohtu täiendavad selgitused 14.
lg 1 näeb ette, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.
15.
lg-d 1 ja 2 näevad ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.