) §-de 121 lg 1, 114 lg 1 p 1 ja K V süüdistuses
§-de 121 lg 2 p 3, 114 lg 1 p 1 järgi üldmenetluses Prokurör Kelly Kruusimägi Süüdistatav KV isikukood xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, põhiharidus, ei tööta, elukoht enne kinni pidamist xxxx, viibib vahistatuna xxxx. Varem kriminaalkorras karistamata. Süüdistatav oli KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 10.08.2019 (1 päev). Tõkendina kohaldati vahistamist alates 23.08.2019-11.02.2020 (5 kuud ja 19 päeva). Tõkend vahistamine asendati elektroonilise valvega ja seade paigaldati 11.02.
2. Süüdi tunnistada R K
3. Suurendada
lg 1 alusel R Kile mõistetud üksikkaristustest raskemat ja mõista talle liitkaristuseks 7 (seitsme) aasta ja 2 (kahe) kuu pikkune vangistus. 4. Lugeda
lg 1 alusel R Ki eelvangistus 5 (viis) kuud ja 19 (üheksateist) päeva (23.08.2019-11.02.2020) karistusaja hulka. R Kil tuleb ära kanda 6 (kuue) aasta, 8 (kaheksa) kuu ja 11 (üheteistkümne) päeva pikkune vangistus. Karistuse kandmise alguseks lugeda karistuse kandmisele ilmumise päev kohtuotsuse jõustumisel. 5. Jätta R Ki suhtes kohaldatud tõkend vahistamine (asendatud elektroonilise valvega) muutmata ja tühistada see karistuse kandmisele asumisel kohtuotsuse jõustumisel. 6. Süüdi tunnistada K V
7. Süüdi tunnistada K V
8. Suurendada
lg 1 alusel K Vle mõistetud üksikkaristustest raskemat ja mõista talle liitkaristuseks 7 (seitsme) aasta ja 4 (nelja) kuu pikkune vangistus. 9. Lugeda
lg 1 alusel K V eelvangistus 10.08.2019 (1 päev) ja 23.08.20192 11.02.2020 (5 kuud ja 19 päeva) karistusaja hulka. K Vl tuleb ära kanda 6 (kuue) aasta, 11 (üheteistkümne) kuu ja 10 (kümne) päeva pikkune vangistus. Karistuse kandmise alguseks lugeda K V vahistamine 24.07.
K Vt süüdistatakse selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos R Kiga, teisele isikule piinava valu ja mistahes raskusega tervisekahjustuste tekitamise eesmärgil ründas ööl vastu 20.08.2019 xxxx asuva kortermaja esimese korruse rõdu all olnud kodutut R M selliselt, et K V lõi R M korduvalt jalaga näo piirkonda, misjärel lõi R K samuti R M korduvalt jalaga näo piirkonda. Lühikese ajavahemiku möödudes tiris R K R M kortermaja rõdu alt välja rõdu ja kibuvitsapõõsa vahelisele alale, kus K V ja R K lõid korduvalt lühikeste ajavahemike järel jalgade ja kätega maas lamavat R M, pekstes teda koos valimatult pea, keha ja jäsemete piirkonda, mööndes sellisel viisil ja intensiivsusega teise inimese peksmisel temale mistahes raskusega tagajärgede, s.h surma, tekitamise võimalikkust. Peksmise ajal astusid nii K V kui ka R K R M piinamiseks jalgadega tema labakätele ning K V proovis põletada R M kubemekarvu. R M surm saabus hiljemalt 20.08.2019 kella 01.00 ajal tekitatud vigastustest tingitud traumaatilise šoki tagajärjel. Oma tegevusega põhjustasid K V ja R K R Mle järgmised surma põhjustanud vigastused: - kaela ja kehatüve kinnine tömp trauma lülisamba kaelaosa murruga VI ja VII kaelalüli vahelise diski kõrgusel; IV ja V rinnalüli ogajätkete ning II ja III nimmelüli parempoolsete ristijätkete murdudega; vasaku rinnaku-rangluu-nibujätkelihase osalise rebendiga ja verevalumitega mõlema rinnakurangluu-nibujätkelihase alaosas, mõlemapoolsete roiete hulgimurdudega mitmel keha anatoomilisel joonel; verevalumitega luumurdusid, söögitoru ülaosa ja mõlemat neeru ümbritsevates pehmetes kudedes, kõhukelmel, kõhulihastes, vasakul pool nimmelihastes, vasakus kopsus, põrnaväratis, kõhunäärmes, vahelihasel, mao ja soolte väliskestal ning peen- ja jämesoolekinnistil; kõhunäärme täieliku ristisuunalise rebendiga, põrnavärati ning peen- ja jämesoolekinnisti rebenditega ja kahtlusega soolevigastusele; nahamarrastuse ja nahaaluse verevalumiga vasakul pool kaela ülaosas; nahaaluste verevalumitega seljal ning vasakul pool rinnal ja nahakriimustusega rinnaku piirkonnas; - aju-kolju kinnine tömp trauma koldeliste ämblikuvõrkkelmealuste verevalumitega mõlema suuraju-poolkera ja väikeaju pinnal; mõlemapoolse kõvakelmealuse verevalumiga; hulgaliste 4 verevalumitega kõõlustanul ja vasakus oimulihases; nina- ja näokoljuluude hulgimurdudega; alalõualuu kaksikmurruga; verevalandusega ninakõrvalurgetesse; põrutushaavadega näol, juustega kaetud peanahal parema kiiruköbru piirkonnas ja vasaku kõrvalesta tagapinnal, nahaaluste verevalumite ja nahamarrastustega näol; 11. ja 13. hamba osanihestusega; haavade, limaskesta defektide ja verevalumitega üla- ja alahuule limaskestal ning hammustushaava ja verevalumitega keelel. Kõikide vigastuste koosmõjul tekkis raskekujuline traumaatiline šokk (peamiselt hüpovoleemiast ning valust tingitud šokk) koos ägeda verekaotusega sisemisest verejooksust; lisaks tekkis vigastuste tüsistusena väheväljendunud vasakpoolne õhkrind ning väheväljendunud vere aspiratsioon. Lisaks surma põhjustanud vigastustele tekitasid K V ja R K eelkirjeldatud teoga R Mle põrutusrebimishaavad vasaku silma alalaul ja silmakoopa pehmetes kudedes ning verevalumi vasaku silma sidekestal, marrastuse sugutilukil ja nahaaluse verevalumi munandikotil, värske nahaaluse verevalumi paremal labakäel, värske nahakriimustuse vasakul säärel ning väikesed nahapõletused vasakul pool alakõhul koos vasakpoolsete kubemekarvade kõrbemisega. R M surma saabumisele järgnevalt jätkasid K V ja R K R M surnukeha peksmist, põhjustades keeleluu parempoolse suure sarve murru, vasakpoolse III-V roide murru keskmisel kaenlajoonel ja V roide murru rangluujoonel. Oma tegevusega pani K V toime teise inimese tahtliku tapmise, mis on toime pandud piinaval viisil, s.o
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo R Kit süüdistatakse selles, et tema 04.05.2019 ajavahemikul 01.00-01.38 viibis koos K V ja S. K xxxx maja juures asuva xxxx bussipeatuse lähedal, kus lõi K Jt tahtlikult üks kord rusikaga näkku, mille tagajärjel kukkusid K Jl prillid eest ära, ta kaotas tasakaalu ning K V ja S K lükkasid K J pikali. Kukkudes lõi K J kukla vastu asfalti, tundes füüsilist valu. Seejärel lõid K V, R K ja S K tahtlikult valu ja tervisekahjustuste tekitamise eesmärgil ühiselt ja kooskõlastatult tegutsedes maas pikali olevat K Jt korduvalt jalgade ja rusikatega näo, pea, rindkere ja jäsemete piirkonda, põhjustades K Jle füüsilist valu ja kerged tervisekahjustused – lahtine haav paremal pool põsesarnal, turse näo paremal pool, parema jala põlvel marrastus, parema käe küünarnukil marrastus. Oma tegevusega pani R K tahtlikult toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, s.o
R Kit süüdistatakse selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos K Vga, teisele isikule piinava valu ja mistahes raskusega tervisekahjustuste tekitamise eesmärgil ründas ööl vastu 20.08.2019 xxxx asuva kortermaja esimese korruse rõdu all olnud kodutut R M selliselt, et esmalt lõi K V teda korduvalt jalaga näo piirkonda, misjärel lõi R K samuti R M korduvalt jalaga näo piirkonda. Lühikese ajavahemiku möödudes tiris R K R M kortermaja rõdu alt välja rõdu ja kibuvitsapõõsa vahelisele alale, kus R K ja K V lõid korduvalt lühikeste ajavahemike järel jalgade ja kätega maas lamavat R M, pekstes teda koos valimatult pea, keha ja jäsemete piirkonda, mööndes sellisel viisil ja intensiivsusega teise inimese peksmisel temale mistahes raskusega tagajärgede, s.h surma, tekitamise võimalikkust. Peksmise ajal astusid nii R K kui ka K V R M piinamiseks jalgadega tema labakätele ning K V proovis põletada R M kubemekarvu. R M surm saabus hiljemalt 20.08.2019 kella 01.00 ajal tekitatud vigastustest tingitud traumaatilise šoki tagajärjel. Oma tegevusega põhjustasid R K ja K V R Mle järgmised surma põhjustanud vigastused: - kaela ja kehatüve kinnine tömp trauma lülisamba kaelaosa murruga VI ja VII kaelalüli 5 vahelise diski kõrgusel; IV ja V rinnalüli ogajätkete ning II ja III nimmelüli parempoolsete ristijätkete murdudega; vasaku rinnaku-rangluu-nibujätkelihase osalise rebendiga ja verevalumitega mõlema rinnakurangluu-nibujätkelihase alaosas, mõlemapoolsete roiete hulgimurdudega mitmel keha anatoomilisel joonel; verevalumitega luumurdusid, söögitoru ülaosa ja mõlemat neeru ümbritsevates pehmetes kudedes, kõhukelmel, kõhulihastes, vasakul pool nimmelihastes, vasakus kopsus, põrnaväratis, kõhunäärmes, vahelihasel, mao ja soolte väliskestal ning peen- ja jämesoolekinnistil; kõhunäärme täieliku ristisuunalise rebendiga, põrnavärati ning peen- ja jämesoolekinnisti rebenditega ja kahtlusega soolevigastusele; nahamarrastuse ja nahaaluse verevalumiga vasakul pool kaela ülaosas; nahaaluste verevalumitega seljal ning vasakul pool rinnal ja nahakriimustusega rinnaku piirkonnas; - aju-kolju kinnine tömp trauma koldeliste ämblikuvõrkkelmealuste verevalumitega mõlema suuraju-poolkera ja väikeaju pinnal; mõlemapoolse kõvakelmealuse verevalumiga; hulgaliste verevalumitega kõõlustanul ja vasakus oimulihases; nina- ja näokoljuluude hulgimurdudega; alalõualuu kaksikmurruga; verevalandusega ninakõrvalurgetesse; põrutushaavadega näol, juustega kaetud peanahal parema kiiruköbru piirkonnas ja vasaku kõrvalesta tagapinnal, nahaaluste verevalumite ja nahamarrastustega näol; 11. ja 13. hamba osanihestusega; haavade, limaskesta defektide ja verevalumitega üla- ja alahuule limaskestal ning hammustushaava ja verevalumitega keelel. Kõikide vigastuste koosmõjul tekkis raskekujuline traumaatiline šokk (peamiselt hüpovoleemiast ning valust tingitud šokk) koos ägeda verekaotusega sisemisest verejooksust; lisaks tekkis vigastuste tüsistusena väheväljendunud vasakpoolne õhkrind ning väheväljendunud vere aspiratsioon. Lisaks surma põhjustanud vigastustele tekitasid K V ja R K eelkirjeldatud teoga R Mle põrutus-rebimishaavad vasaku silma alalaul ja silmakoopa pehmetes kudedes ning verevalumi vasaku silma sidekestal, marrastuse sugutilukil ja nahaaluse verevalumi munandikotil, värske nahaaluse verevalumi paremal labakäel, värske nahakriimustuse vasakul säärel ning väikesed nahapõletused vasakul pool alakõhul koos vasakpoolsete kubemekarvade kõrbemisega. R M surma saabumisele järgnevalt jätkasid K V ja R K R M surnukeha peksmist, põhjustades keeleluu parempoolse suure sarve murru, vasakpoolse III-V roide murru keskmisel kaenlajoonel ja V roide murru rangluujoonel. Oma tegevusega pani R K toime teise inimese tahtliku tapmise, mis on toime pandud piinaval viisil, s.o
Prokuröri seisukoht: Prokurör leidis, et K. Vle ja R Kile inkrimineeritud kuriteos, mis puudutab K. J ründamist, ei ole vaidlust teo toimepanemise aja ja koha üle. Teo toimepanemise aega ja kohta kinnitavad asitõendi vaatlusprotokoll, sündmuskoha vaatlusprotokoll, SA PERH digiloo haigusjuhtum, kannatanu K. J ütlused ning tunnistaja S. K ütlused. Vaidlus puudub ka selles, millised vigastused K. Jle selle teoga põhjustati. Need on tõendatud isiku läbivaatuse protokolli, haigusloo väljavõtte, digiloo haigusjuhtumi ja SA PERH Patsiendi EMO kaardiga. Puudub vaidlus ka teo toimepanijates ning teo toimepanemise viisis ja vahendis, s.o R K, K. V ja S. K peksid kannatanut käte ja jalgadega pea, keha ja jäsemete piirkonda. Nimetatud asjaolu on tõendatud K. J ja tunnistaja S. K ütlustega, samuti sündmuskoha vaatlusprotokolliga. Prokurör märkis, et tegemist on grupis toimepandud kuriteoga, mille puhul ei ole vaja, et iga täideviija realiseeriks vahetult kõik koosseisutunnused, vaid piisab, kui ta lisab tagajärje saabumisse oma teopanuse. Piisab, kui täideviija tegu on põhjuslikus seoses teiste täideviijate teo kui tervikuga. Mõlemad süüdistatavad lõid kannatanut nii pea kui keha piirkonda. Seega 6 andsid mõlemad oma tegudega ühtse tervikuna panuse, et saabuks just selline tagajärg nagu saabus. Subjektiivse koosseisu osas leidis prokurör, et K. V ja R K panid teo toime tahtlikult – s.t et nad peksid K. Jt ning said aru, et peksmisega tekitavad nad kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi. Süüdistatavad ei piirdunud ühe löögiga, vaid lõid kannatanut korduvalt. Õigusvastasuse osas lisas prokurör, et kuna süüdistatavad ja tunnistaja S. K andsid ütlusi, et kannatanu hoidis kätt põues nii, nagu oleks selles käes tal midagi olnud ja nad tundsid ohtu, siis tõusetub küsimus hädakaitseseisundist. Hädakaitseseisundi puhul esmaseks elemendiks on rünne kannatanu poolt, mis kujutaks ohtu süüdistatavatele. Rünne puudus. Samuti nähtub tõenditest, et tegemist ei olnud vahetult eesseisva ründega. Seega ei esinenud prokuröri arvates hädakaitset ja puudus õigusvastasust välistavat asjaolu. Episoodis, mis puudutas K. V poolt M. J ja R. H ründamist, oli prokurör seisukohal, et see on tõendatud. Kuigi K. V sündmust ei mäletanud ja sel põhjusel ennast süüdi ei tunnistanud, ei tähenda see seda et isik ei oleks tegu toime pannud. Kõik teised tõendid viitavad vastupidisele. Teo toimepanemise aeg ja koht on tõendatud kannatanute M. J ja R. H ütlustega, kes mõlemad kinnitavad, et rünne nende vastu toimus xxxx ja xxxx keskuse ja xxxx teatri juures 10.08.2019 kella 20.45 ajal. Sama aega ja kohta kinnitab ka tunnistaja M. R. Kaudselt tõendab teo toimepanemise aega ka kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtuvalt peeti K. V kinni 10.08.2019 kell 21.00 xxxx ja xxxx väljaku ristmikul. Tegu tõendavad lisaks kannatanute ning nende seaduslike esindajate ütlused. M. J kinnitas, et löögid näkku talle mingit valu siiski põhjustasid ning tal oli silma alt paistes. M. J isa V. J sõnul nägi ta oma poega sama päeva õhtul kodus ning poisi põsk oli punane ja paistes. R. H nägi M. J vahetult pärast teo toimepanemist ning tema sõnul oli sõbra nägu suhteliselt paistes. M. J isiku läbivaatuse protokollist on näha, et 10.08.2019 kell 22.27 fikseeriti kannatanul vasaku silma all paistetus, ülahuule paistetus. R. H sõnul põhjustasid löögid tema pihta talle mingit valu, tal oli ninaluumurd ning ninast jooksis verd. Teo toimepanijana on mõlemad kannatanud nimetanud K. Vt. M. J tundis K V näo järgi ära, kuna tegemist on tema paralleelklassis käiva poisiga. R. H kinnitas, et M sõnul oli tegemist just K. Vga. Teo toimepanemise viisi ja vahendit on mõlemad kannatanud ja ka tunnistaja üldjoontes kokkulangevalt kirjeldanud. Nad on andnud ütlusi, millest nähtuvalt jooksis K. V M. Jle ja R. Hle järgi, noris nendega tüli ning ei lubanud ära minna, muidu annab neile peksa. Esmalt togis K. V M. J jalgade pihta, kuid see M. J sõnul valu ei põhjustanud. Seejärel aga lõi K. V M. J korduvalt näkku. M. J kinnitas, et lööke oli rohkem kui üks. R. H kinnitas, et lööke oli 4-7 ja need olid suunatud M. J lõua ja põskede piirkonda. Subjektiivse koosseisu osas leidis prokurör, et K. V pani teo toime tahtlikult – s.t et ta peksis M. J ja R. H ning sai aru, et peksmisega tekitab ta kannatanutele füüsilist valu ja kehavigastusi. Tahtlust näitab asjaolu, et kannatanud proovisid K. Vst eemalduda, kuid ta ei suutnud asja niisama jätta ning järgnes neile. Kohtumenetluse käigus uuritud tõenditest nähtuvalt ei esine mingeid viiteid hädakaitsele ega ka võimalikule hädakaitseseisundile. Peksmisele ei eelnenud mingit tüli, mingit provokatsiooni kannatanute poolt ega rünnet kannatanute poolt süüdistatava vastu. K. V hirmutas kannatanute jutu kohaselt väiksemaid lapsi, lapsed tundusid kohkunud ning kannatanud jäid hoopis vaatama ega seal nende vahel asi füüsiliseks ei lähe, olles valmis sekkuma ja väiksemaid aitama. Asjas puuduvad mistahes viited õigusvastasele ründele kannatanute poolt süüdistatava suhtes, mis 7 annaksid aluse rääkida mõnest õigusvastasust välistavast asjaolust. Menetluse kestel ei ole tõusetunud kahtlusi K. V vaimses tervises või mõnes süüd välistava asjaolu esinemises. Asjas ei esine ühtegi õigusvastasust ega süüd välistavat asjaolu. Episoodis, mis käsitles R. M piinaval viisil tapmist ei ole prokuröri arvates suurt vaidlust teo toimepanemise aja ja koha osas: tegu pandi toime 19.08.2019 ööl vastu 20.08.2019 xxxx asuva tornmaja rõdu juures. Nimetatud asjaolu on tõendatud esmalt sündmuskoha vaatlusprotokolliga, samuti surnu kohtuarstliku ekspertiisiakt ja eksperdi selgitustega. Ekspertiisiaktis sisalduvad eksperdi arvamuse punktis 2 on märgitud, et R. M surm võis saabuda orienteeruvalt 9-12 tundi enne laiba vaatlust sündmuskohal. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt alustati laiba vaatlust sündmuskohal kell 10.03 ning 9-12 tundi sellest tagasi lugedes teeb surma saabumise ajaks ajavahemiku 19.08.2019 kell 22.00 kuni 20.08.2019 kell 01.00. Ekspert lisas, et kõik R. M laibal sedastatud elupuhused vigastused (välja arvatud vanad vigastused) on tekitatud lühikest aega enne surma saabumist suhteliselt lühikese ajavahemiku vältel. Ekspertiisiakti ja eksperdi selgituste kohaselt suri kannatanu juba peksmise käigus ehk peksmine oli nii intensiivne, et suremise protsess algas juba peksmise ajal, kuid süüdistatavad jätkasid peksmist. Seega teo toimepanemise aeg on ajavahemikus 22.00 kuni 01.00, mida kinnitab ka xxxx turvakaamera videosalvestis ja selle kohta koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, samuti kinnitab ka nimetatud asjaolu häirekeskusesse tehtud kõne, milles helistaja kirjeldab surnukeha asukohta tornmaja rõdu ja põõsaste juures. Teo toimepanemise aega ja kohta ei ole eitanud ka süüdistatavad, kes mõlemad kinnitavad, et füüsiline konflikt algas nimetatud tornmaja rõdu all ning jätkus pärast kannatanu välja tõmbamist rõdu ja kibuvitsapõõsa vahel, kuhu kannatanu lebama jäi. Kõnealuses kriminaalasjas puudub vaidlus teo toimepanemise tagajärje ehk kannatanule tekitatud vigastuste osas. Vigastused on detailselt kajastatud surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktis ning üldistatuna on R. M surma põhjuseks kaela ja kehatüve kinnine tömp trauma koos mitmete kaelalülimurdude, rinnalülimurdude, roiete hulgimurdudega ning hulgaliste siseorganite rebendite ja verevalumitega. Seega põhjustasid R. M surma kaela ja kehatüve vigastused. Lisaks tuvastas kohtuarst R. M laibal eluohtliku tervisekahjustuse - aju-kolju kinnise tömp trauma koos verevalumitega mõlemal pool ajus, hulgaliste nina- ja koljuluumurdudega ja verevalumitega. Nimetatud vigastused kinnitavad, et R. Ml tuvastati eluohtlikke vigastusi ja surma põhjustanud vigastusi nii pea ja näo kui ka kaela ja keha piirkonnas ehk sisuliselt üle kogu inimkeha. Kõikide eelnimetatud vigastuste koosmõjul tekkis raskekujuline traumaatiline šokk koos ägeda verekaotusega sisemisest verejooksust; lisaks tekkis vigastuste tüsistusena väheväljendunud vasakpoolne õhkrind ning väheväljendunud vere aspiratsioon. Lisaks tuvastati veel kannatanul põrutus-rebimishaavad, marrastused, verevalumid ja nahapõletusted. Vaidlus puudub teo toimepanijates ehk selles, et just K. V ja R K on isikuteks, kes peksid R. Md ja selle peksmisega põhjustasid tema surma. Süüdistatavad tunnistasid ennast teo toimepanemises süüdi nii kohtueelse menetluse kui ka kohtumenetluse käigus. Lisaks nende endi ütlustele kinnitavad nende süüd teised tõendid: sündmuskoha vaatlusprotokoll, K. V kahtlustatavana kinnipidamise protokolli lisaks olev fototabelist, asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud turvakaamerate salvestusi, läbiotsimisprotokoll. DNA ekspertiisi akti nr xxxx punktide 3, 5 ja 6 kohaselt saadi K. V pluusilt verekahtlasest määrdumisest õlapiirkonnas, beežikat värvi jogger pükstelt verekahtlasest määrdumisest ja Nike jalanõudelt võetud verekahtlasest määrdumisest võetud proovidest DNA-analüüsil täisprofiilid. Nendes segaprofiilides on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev R. M DNA-profiiliga, läbiotsimisprotokoll, milles on kajastatud R Ki juures teostatud läbiotsimise käiku ja leitud esemeid (tema elukohast leiti musta värvi pikkade varrukatega pusa, musta värvi teksapüksid 8 ja musta värvi seljakott). R Ki kinnipidamisel võeti ära tema jalatsid Adidas. Nimetatud riideid ja jalatseid on asitõenditena vaadeldud ning need langevad kokku turvakaamerate videosalvestistelt nähtava teise noormehe välimuse ja temal seljas olnud riietega. Riietelt ja jalatsitelt võetud proovid saadeti ekspertiisi ning DNA ekspertiisiakti nr xxxx punktide 3, 8 ja 9 kohaselt saadi kahtlustatava R Ki Adidas jalanõudelt verekahtlasest määrdumisest, pikkade varrukatega pusa pealt verekahtlasest määrdumisest, musta värvi teksastelt verekahtlasest määrdumisest võetud proovidest DNA-analüüsil täisprofiilid. Need DNA-profiilid on kokkulangevad R. M DNA-profiiliga. Punkt 9 tulemusi täpsustab DNA ekspertiisiakt nr xxxx, kinnitades tõenäosust, et R Ki riietelt võetud proovide analüüsil saadud DNA-profiilid on suurema tõenäosusega just R. M bioloogiliseks materjaliks, kui mõne teise isiku bioloogiliseks materjaliks. Üldjoontes ei ole vaidlust ka teo toimepanemise viisis ja vahendis. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti punktis 9 on ekspert andnud arvamuse surnukehal tuvastatud vigastuste tekkemehhanismile. Samuti on prokuröri arvates tõendatud teo toime panemine grupis. Prokurör märkis, et objektiivselt on kaastäideviimisega tegemist siis, kui iga kaastäideviija osalus süüteos täiendab teiste kaastäideviijate tegevust selliselt, et tulemuseks on ühtne tervik. Käesoleval juhul peksid K. V ja R K intensiivselt ja üheskoos R. Md käte ja jalgadega. Seega on nad mõlemad oma tegudega ühtse tervikuna andnud panuse, et saabuks just selline tagajärg nagu saabus. Prokuröri hinnangul panid süüdistatavad R. M tapmise toime piinaval viisi. Viimasega on tegu, kui see põhjustab ohvrile suurt valu või kauakestvaid muid füüsilisi vaegusi. Suure valu tekitamisele viitavad rohked vigastused ohvri kehal, samuti mingi vahendi kasutamine, mis ei suuda põhjustada kohest teadvusekaotust. Surnu ekspertiisiakt ning eksperdi selgitused kinnitavad üheselt, et lööke oli tehtud väga palju. Ekspert selgitas istungil, et vigastuste iseloomu alusel saab selles kaasuses väga kindlalt väita, et tegemist oli massiivsete vigastustega, mis tühipalja löögi tagajärjel ei tekkinud. Seega pidi toimuma kannatanu peal astumine ja hüppamine. Seda kinnitas ka K. V, et peksmise ajal juba kannatanu korises ning R K ei välistanud kannatanu kehal hüppamist. Subjektiivsest küljest eeldab tapmine tahtlust. Kohtupraktikas on märgitud, et välisele teopildile saab tapmistahtluse tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost, nt korduvatest löökidest. Kõnealusel juhul on tuvastatud, et lööke oli kümneid, st et tegemist oli korduvate ja korduvate löökidega, millest löögid pea ja kehatüve piirkonda olid eluohtlikud ja põhjustasid ka kannatanu surma. Tapmistahtlusest annab aimu ka löögijõud. Süüdistatavad peksid intensiivselt kannatanut ning jätsid kannatanu sündmuskohale lamama. Prokurör märkis, et 15 aastane inimene on juba piisavalt suur, et andmaks endale oma tegudest aru. Kohtumenetluse käigus uuritud tõenditest nähtuvalt ei esine mingeid viiteid hädakaitsele ega ka võimalikule hädakaitseseisundile. Peksmisele ei eelnenud mingit tüli, mingit provokatsiooni kannatanu poolt ega rünnet kannatanu poolt süüdistatavate vastu. K. V ja R K ise läksid R. M juurde ning hakkasid teda norima ja seejärel juba füüsiliselt ründama. Samuti ei esine ka süüd välistavat asjaolu. Karistuse mõistmisel
lg 1 (R K) ja
V) puhul tuleb arvestada ründe intensiivsust, vahendi ning tagajärjega. Samuti arvestada karistust kergendavaks asjaoluks, kahetsust, vabandamist ning tsiviilhagide hüvitamist. Karistust raskendav asjaolu on teo toimepanemine grupis. Kõike eelnevat arvesse võttes järeldas prokurör, et süüdistatavate teosüü on keskmine, kuid kuna esineb kaks karistust kergendavat asjaolu, siis karistus saab jääda sanktsiooni keskmäärast madalamaks. 9
Vle karistuse mõistmisel tuleb prokuröri hinnangul arvestada ründe intensiivsust, tervisekahjustuse raskust, vahendit. Süü suuruse hindamisel omab tähtsust ka kannatanute ja süüdistatava teoeelne ja –järgne käitumine. Kannatanud ei provotseerinud rünnet, vaid proovisid igati konflikti ennetada, ise siis eemaldudes ning ka juba ründe kestel üritasid nad mõlemad peksja eest ära joosta, kuid K. V järgnes neile. Seega kannatanud ise mitte mingil viisil ei tekitanud ega soodustanud nendevastast rünnet. Karistust kergendavaks asjaoluks arvestada vabandamist kannatanute ees. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.
Vle karistuse mõistmisel arvestada ründe intensiivsust ja see oli suur. Rünnet iseloomustab löökide rohkus, teo toimepanemise vahendid ja nende kasutamine – rusikad, jalad, kannatanu peal astumine. Teosüüd näitab ka süüdistatavate suhtumine inimkehasse ja inimelusse. Nad tapsid teise inimese teda intensiivselt käte ja jalgadega valimatult üle keha ja pea pekstes. Nad astusid korduvalt kannatanu kätele ja ka jalgadele, mida tõendab jalatsijäljefragmendi leidmine kannatanu riietel. Nad proovisid põletada kannatanu kubemekarvu. Seega suhtusid nad inimese elusse, väärikusse ning puutumatusesse üleolevalt, ülbelt ning ükskõikselt. Süü suurust näitavad kannatanule põhjustatud tagajärjed. K. V ja R Ki teo tagajärjel ei olnud kannatanu kehal sisuliselt kohta, kus poleks olnud vigastusi. Süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta ka kannatanu ja süüdlase käitumist teoeelselt ja sellele järgnevalt. Süüdistatavate teoeelne käitumine oli selline, et mõlemad tarvitasid alkoholi, ei läinud koju, vaid liikusid ringi, otsisid kohti, kust veel alkoholi saada ning läksid kannatanu juurde. Algselt neil kavatsust rünnata ei olnud, kuid nö nalja tegema läksid ikkagi. Süüdistatavate teojärgne käitumine oli selline, et nad lahkusid sündmuskohalt, vaatasid mobiiltelefoni valguses kannatanu, nägid tema verist nägu, kuid lahkusid sündmuskohalt. Nägid ka seda, et kannatanu ei liiguta. Suhtusid kannatanu seisundisse igati ükskõikselt. Prokuröri arvates tuleb süüdistatavate karistamisel arvesse võtta seda, et süüdistatavad peksid R. Md küll kavatsetult, kuid nad ei seadnud endale eesmärgiks kannatanu surma saabumist. Selles osas tegutsesid nad kaudse tahtlusega. Küll aga pidid süüdistatavad möönma, et R. M võib peksmise tagajärjel surra. Karistust kergendavaks asjaoluks arvestada kahetsust ja menetlejaga koostöö tegemist. Karistust raskendavaks asjaoluks tuleb lugeda süüteo toimepanemist grupis. Prokurör taotles: 1) K.V süüdi tunnistamist
V süüdi tunnistamist
Vle mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse kaetuks lugemist raskema karistusega
Vle liitkaristuseks 8 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistuse mõistmist; 4) K. V 5 kuu ja 19 päeva pikkuse eelvangistuse (10.08.2019 ning 23.08.2019-11.02.2020) karistusaja hulka lugemist ning kandmata karistuse, 7 aastat 10 kuud ja 10 päeva vangistuse arvestamist alates 24.07.2020, mil elektrooniline valve asendati uuesti vahistamisega. 5) R Ki süüdi tunnistamist
lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 6 kuud; 6) R Ki süüdi tunnistamist
lg 1 p 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 8 aastat; 10 7) R Kile mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse kaetuks lugemist raskema karistusega
lg 1 alusel ning R Kile liitkaristuseks 8 aasta pikkuse vangistuse mõistmist; 8) R Ki 5 kuu ja 19 päeva pikkuse eelvangistuse (23.08.2019-11.02.2020) karistusaja hulka lugemist ning lõplikuks karistuseks 7 aasta, 6 kuud ja 11 päeva pikkuse vangistuse lugemist. 9) menetluskulude riigi kanda jätmist; 10) kohtule üle antud 9 CD plaadi säilitamist koos kriminaaltoimikuga; 11) R. M esemete: kahe musta värvi soki, musta värvi jalanõude Hualuo, tumesinise Nike jope, sinise-rohelise-halli ruudulise flanellist pikkade varrukatega eest nööpidega päevasärgi, halli värvi pikkade pükste ja värvilise rätiku kirjaga „Cannes French Riviera“ hävitamist kohtuotsuse jõustumisel; 12) verekahtlase määrdumisega juuksetuti, R. M jalatsitelt Hualuo võetud puuteproovide (pakendites nr 2.2-2.7, nr 2.11-2.16, nr 2.18-2.23, nr 2.27-2.32), R. M küünealusekaabete ja proovide võtmise kaardi hävitamist kohtuotsuse jõustumisel; 13) K. V nokamütsi, jalatsite Nike, beeži värvi pükste, halli värvi pikkade varrukatega pluusi, sokkide tagastamist K. Vle kohtuotsuse jõustumisel; 14) DNA-proovi verekahtlasest määrdumisest heleda soki nr 7 pealmisest osast, DNAproovi verekahtlasest määrdumisest heleda soki nr 8 küljel hävitamist kohtuotsuse jõustumisel; 15) R Ki jalatsite Adidas, T-särgi, kõrvarõnga ja kahe huuleneedi, musta värvi pikkade varrukatega pusa, musta värvi teksapükste ja seljakoti tagastamist R Kile kohtotsuse jõustumisel; 16) V M DNA-proovi hävitamist kohtuotsuse jõustumisel. Süüdistatava R Ki ja tema kaitsja seisukoht: R K tunnistas ennast K. J peksmises süüdi, kahetses, vabandas kannatanu ees ning hüvitas vabatahtlikult 1/3 kannatanu esitatud varalise- ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudest. R K tunnistas ennast R. M peksmises ning tapmises süüdi ja kahetses. R Ki kaitsja märkis, et ei ta ei nõustu R Kile esitatud süüdistusega
lg 1 p 1 järgi ning kaaluda tuleks kuriteo kvalifitseerimist
lg 1 või
Kaitsja nentis, et mõlemad süüdistatavad on end täielikult süüdi tunnistanud ja andnud kuriteo kohta nii kohtueelses menetluses kui kohtuistungil põhjalikke ütlusi. Olukorras, kus mitmete kannatanu surmaga seonduvate asjaolude osas on tõendid ebapiisavad, ei saa lünki tõendite kogumis sisustada üksnes R Ki ja K. V süü omaksvõtuga. Mõlemad süüdistatavad on kirjeldanud 20.08.2019.a öösel xxxx asetleidnud sündmusi ja vastuolud nende erineval ajal antud ütluste detailides võivad olla seletatavad inimese mälu toimimise iseärasustega. Seejuures on tähelepanuväärne, et süüdistavad on alaealised ja olid raskes alkoholijoobes. Kahtlemata võib seda kõike arvestades kaasneda mälulünki. Märkimist väärib asjaolu, et süüdistatavad oleksid võinud toimunud sündmuste kohta ütlusi andes üritada oma süüd väiksemana näidata, kuid nad on rääkinud seda, mida ta mäletasid. Süüdistatavate ütlused ei ole ennast mingilgi määral õigustavad või toimunut teineteisele või kannatanule omistavad. R K ja K. V on andnud täiesti erinevaid ütlusi näiteks selles, mitu korda nad kannatanut peksmas käisid ja millal – kas enne või pärast seda - xxxx külastasid. Nimetatud asjaolud ei mõjuta vähimalgi määral süüdistatavate süü suurust ja ilmselgelt ei ole vastuolude põhjuseks ühe või mõlema süüdistatava soov anda endale kasulikke ütlusi. Kui lahknevused ütlustes kannatanu 11 kehaasendi osas võivad olla seletatavad süüdistatavate erineva asukohaga või halva nähtavusega, siis vastuolud selles, mitu korda sündmuskohal kannatanut peksmas käidi, annavad tunnistust ühe või mõlema süüdistatava mälupiltide lünklikusest ja ebaselgusest. Kaitsja leidis, et raskes joobes alaealised pigem ei saanud mäletada, kes mida tegi, tegelikkusest on ilmselt süüdistatavatel eelpool osundatud vastuolusid silmas pidades üsna hägused mälupildid ja menetleja küsimustele püüti esialgselt vastuseid anda eelkõige koostöövalmidust üles näidata püüdes. Seetõttu ei saa käesoleval juhul üksnes süüdistatavate ütlustele tuginedes tõendatuks lugeda asjaolusid, mille kohta muud tõendid puuduvad. Käesoleval juhul on R Kile ja K. Vle süüks arvatud kõik R. Ml tuvastatud vigastused. Täielikult on jäetud kõrvale võimalus, et osa vigastusi võis kannatanul tekkida muudel asjaoludel. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti nr xxxx leheküljel 11 on märgitud R. M mitmed kuid või aastaid enne surma saabumist tekkinud vigastused, näiteks kaelalüli ogajätke murd, rangluu paranenud murd ja muud vigastused, mis ekspert A. V kohtuistungil antud selgituste kohaselt viitavad tõsisele traumale. Samuti on äratoodud ka vanad nahamarrastused laubal, mille tekkimise aeg eksperdi arvates võis olla 3-6 ööpäeva enne surma saabumist. R. M veres tuvastati ibuprofeen, mis viitab valuvaigistite tarvitamisele ja see omakorda valu põhjustavatele haigustele või vigastustele. Ka tunnistaja M. S on rääkinud kannatanu kehvast tervisest. Tunnistaja A. T selgitas, et R. M tarvitas alkoholi iga päev. Ei saa välistada, et kannatanu suhtes võisid vägivalda kasutada peale süüdistatavate ka teised isikud, samuti võis kannatanu ise kukkuda või end muul viisil vigastada. Vähetähtsaks asjaoluks ei saa lugeda seda, et ekspert ei ole suutnud kuigi täpselt määratleda R. M vigastuste tekkimise aega ning süüdistatavate ütluste põhjal ei ole seda samuti võimalik kindlaks teha. Käesolevas asjas ei ole mingeid andmeid selle kohta, kus R. M viibis 20.08.2019.a xxxx kaupluse kinnipanekust alates kell 22.05 kuni kell 00.26. Tähelepanuväärne on R Ki ütlustest nähtuv asjaolu, et kui ta R. M rõdu alt välja tõmbas, oli kannatanu nägu verine. Ei saa välistada, et K. V löök oli eelnevalt tabanud kannatanut pea või näo piirkonda, kuid vigastused võisid tekkida ka varem ja muudel asjaoludel. Tunnistajate ütlustest ja ekspertiisiaktist nähtuvat teavet silmas pidades on eluliselt usutav, et järjepidevalt alkoholijoobes olev kannatanu võis sattuda nii õnnetustesse kui konfliktidesse. Ekspert on kirjeldanud kannatanule varasemalt erinevatel ajaperioodidel tekitatud vigastusi, mis selliseks järelduseks ilmselt alust annab. Videosalvestustelt on näha, et R. M lahkus xxxx kaupluse juurest ebakindla kõnnakuga ning mitte selles suunas, kus asus tema rõdualune ööbimispaik. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et arusaamatul põhjusel oli R. Ml sündmuskohal kapuutsiga jakk tagurpidi seljas, kuigi videosalvestustest nähtuvalt oli ta õhtu jooksul kogu aeg jakiga ja see oli seljas õigesti. Kaitsja märkis, et kahtlemata võib R. M peksmist ja tema surma saabumist seostada R Ki ja K. V tegevusega, kuivõrd süüdistatavate poolt vägivalla kasutamist kannatanu suhtes kinnitavad lisaks nende enda ütlustele ka prokuröri poolt osundatud asitõendi vaatlusprotokollid ja ekspertiisiaktid. Samas ei saa ümberlükkamatult tõendatuks lugeda, mitu korda ja millisel viisil süüdistatavad R. Md peksid. Samuti ei saa kindlalt väita, et kõik süüdistuses nimetatud vigastused on põhjustatud süüdistatavate poolt. Kaitsja viitas siinkohal riigikohtu lahendile RKKKo nr 3-1-1-57-10, kus riigikohus on leidnud, et olukorras, kus puuduvad otsesed tõendid selle kohta, milline süüdistatavatest kannatanu surmani viinud eluohtlikud tervisekahjustused põhjustas, tuleb kõrvaldamata kahtlused kooskõlas KrMS § 7 lg-s 3 sätetatud in dubio pro reo põhimõttega tõlgendada süüdistatava kasuks. Kaitsja oli seisukohal, et piinava teoviisi tundemärgid puudusid. R. M surm saabus lühikese aja jooksul, kannatanu võis kaotada pärast esimesi lööke teadvuse, ta oli tarvitanud rohkesti 12 alkoholi ja valuvaigisteid ning ei karjunud ega osutunud vastupanu. Ekspertarvamuse punktis 1 on kirjeldatud kõiki kannatanu vigastusi, muuhulgas nimetanud ka mitmeid peavigastusi, näiteks ajukolju kinnine tömp trauma, koldeline ämblikvõrkkelme aluse verevalumiga mõlema suuraju poolkera väikeaju pinnal, mõlemapoolse kõvakelmealuse verevalumid. Ekspert A. V selgitas kohtuistungil, et kannatanu pea ja nägu oli deformeerunud. Ekspert ei välistanud, et sellised vigastused võisid kaasa tuua teadvusekao koheselt Seejuures ei ole välistatud kannatanu teadvuse kadu võis tekkida koheselt pärast esimesi lööke, kuivõrd tal esinesid nii pea piirkonna kui ka lülisamba kaelaosa vigastused, samuti hüpovoleemia. Eksperdi selgitustest nähtuvalt vähendab alkoholijoove ja ibuprofeeni manustamine valutundlikkust, see on ka üldteada asjaolu. Süüdistuse kohaselt on R Kile inkrimineeritav R. M ründamine ja löömine piinava valu ja mistahes raskusega tervisekahjustuste tekitamise eesmärgil. Selline tegevus võib olla kvalifiseeritav
Tagajärjega seonduvalt on süüdistuses märgitud, et R K ja K. V lõid korduvalt jalgade ja kätega maas lamavat R. Md, pekstes teda koos valimatult pea, keha ja jäsemete piirkonda, mööndes sellisel viisil ja intensiivsusega teise inimese peksmisel temale mistahes raskusega tagajärgede, s.h surma, tekitamise võimalikkust. Eeltoodu osundab süüdistatavatel R. M surma põhjustamise osas kaudse tahtluse olemasolule. Kaitsja oli seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik tuvastada, et R Ki tahtlus ulatus sellise tervisekahjustuse tekitamiseni, mis põhjustas kannatanule eluohtliku seisundi ja viis seejärel tema surma saabumiseni. Käesoleval juhul on tuvastatud, et R K lõi kannatanut valimatult ja korduvalt pea ja keha piirkonda. Korduvate löökide tegemisel pähe, mis on elutähtis piirkond, pidi R K pidama võimalikuks ja möönma, et võib tekitada kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse. Samas ei saa nõustuda, et alaealine ja joobes süüdistatav oma senise elukogemuse ja teadmiste pinnalt igal juhul möönis ka kannatanu surma saabumist. R Ki süüdistuses
Kannatanu K. J ilmselt soovis noormehi korrale kutsuda, samas ei olnud noormehed midagi lõhkunud ega kavatsenudki seda teha. K. J pani käe põuetaskusse ning öeldes, et tal on relv, tundus süüdistatavatele see ähvardav. Seega võib asuda seisukohale, et kuigi kannatanu võis tegutseda heas usus, oli siiski süüdistatavate jaoks tema konflikti algatajaks. Ilmselt ei ole põhjust hinnata süüdistatavate tegevust hädakaitseks, kuid asjaolu, et reageeriti K J ähvardavana tunduvale tegevusele, on oluline süüdistatavate süü suuruse hindamisel. Kaitsja hinnangul esinevad asjaolud, mis võimaldavad R Kile määrata karistuse alla sanktsiooni alammäära
Käeolevas asjas vaieldamatult alust arvestada karistust kergendavate asjaoludega, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Käesolevas kriminaalasjas tuvastatud asjaolud ei anna alust R Ki süüdi tunnistamiseks
Kuivõrd aga süüdistus on
lg 1 p 1 järgi esitatud, tuleks silmas pidada, et
§-s 114 sätestatud karistusraamid ei võimalda karistust kergendavate asjaolude ilmnemisel isiku süüle vastava ja alaealise eripära arvestava karistuse allapoole diferentseerimist, võimalik on kergendavate asjaolude esinemisel karistusmäära langetamine üksnes kuni 8 aastani, samas alaealisele mõistetava vangistuse ülempiiriks on kümme aastat.
§-s 113 sätestatud karistusraamid ei võimalda samuti karistust piiavalt diferentseerida ja alaealise isikulisi asjaolusi ning karistuse eesmärkide saavutamise võimalusi arvestavat karistusmäära kohaldada. Kohtupraktikas on erandlikuks loetud mitme karistust kergendava asjaolu olemasolu, aga ka raskendavate asjaolude puudumist, samuti süüdlase alaealisust (RKKKo nr 3-1-1-29-01). Kaitsja leidis, et R Ki suhtes on eeltoodust tulenevalt alus
Varem kriminaalkorras karistamata alaealistele ei ole isegi 13 esimese astme kuriteo toimepanemise eest põhjendatud pikaajalise vangistuse kohaldamine. Karistuse kohaldamise praktikas on alaealiste suhtes viimasel ajal enam rakendatavad leebemad mõjutusvahendid, seda sageli ka raskemate kuritegude puhul (näiteks
kohaldamine
lg 2 või
Kaitsja palus arvestada R Ki karistust kergendava asjaoluna kahetsust, samuti seda, et tema kaitsealune on andnud põhjalikke ütlusi ning aidanud igati kaasa menetlusele. Käesoleval juhul on karistuse mõistmisel eriti oluline R Ki isik, samuti eripreventiivsed kaaltulused. R. K ei ole kriminaalkorras karistatud ning tuleb raskest perest. Isikulisi asjaolusid – süüdistatava senist elukäiku, vanust ning karistusandmeid arvestades, ei ole ilmselt karistuse eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks vajalik kohaldada ranget karistust. Pigem vajaks R K toetavat ja turvalist sotsiaalset keskkonda, järelvalvet ning võimalust õppida ja areneda. Kaitsja märkis, et tulevikuprognoosi süüdistatava käitumise kohta ei saa tuletada ainult toimepandud kuriteo raskusest ega süü suurusest lähtuvalt. Kergem karistus osaliselt
ja 75 kohaldamisega on piisav, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda. Kaitsja palus KrMS 180 lg 3 alusel kaaluda menetluskulude osalist riigi kanda jätmist, arvestades R Ki alaealisust, sissetulekute ja vara puudumist ning süüdistatava pere rasket majanduslikku olukorda ja toimetulekuprobleeme. Süüdistatava K. V ja tema kaitsja seisukoht: K. V tunnistas ennast süüdi K. J peksmises, kahetses, vabandas kannatanu ees ja hüvitas vabatahtlikult 1/3 kannatanu esitatud varalise- ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudest. M. J ja R. H osas märkis süüdistatav, et ta ei mäleta sündmusest mitte midagi ning sel põhjusel ta ennast süüdi ei tunnista. K. V tunnistas ennast R. M peksmises ning tapmises süüdi ja kahetses. Kaitsja leidis, et prokuröri poolt esitatud süüdistuse tekst episoodis, mis puudutab R. M tapmist, ei vasta süüdistusele
Süüdistuses puudub vähimgi viide, et süüdistatavad läksid R. M ööbimiskohta eesmärgiga kannatanu tappa. Süüdistus sisaldab seda, et K. V ja R K läksid R M viibimiskohta eesmärgiga tekitada talle piinavat valu ja mistahes raskusega tervisekahjustuse, mitte aga surma, mida eeldaks § 114 järgi kvalifitseeritava teo kirjeldus. Kriminaalasjas ei leidnud tõendamist, et keegi oleks soovinud R. Md tappa, seega puudub noormeeste tegevuses tahtlus. Samuti puudub ka motiiv. Kaitsja märkis, et eksperdiarvamuse p 1 on kirjas, et surma põhjus on kaela ja kehatüve kinnine tömp trauma lülisamba kaelaosa murruga VI ja VII kaelalüli diski kõrgusel. Internetist kättesaadavate materjalide kohaselt on kõigil võimalik lugeda, et III-VII kaelalüli toetavad ja tasakaalustavad pead. III kuni VI kaelalülid on kõige õrnemad ja nende vigastamine võib olla äkksurma põhjuseks. Ei ole välistatud, et nimetatud vigastus võis tekkida siis, kui R. M tõmmati jalast rõdu alt välja. Isik oli rõdu all istuvas asendis ning tema tõmbamisel pidi tema pea kukkuma vastu maja ümbritseva betoonist serva. Kuna asjas on teada, et R. M oli raskes joobes, siis puudus tal suure tõenäosusega kontroll oma lihaste üle ning ta ei suutnud tõmbamisel oma pead üleval hoida. Kuivõrd esmane vigastus on saadud koostoimes tugeva alkoholijoobega, mis tuimestab inimese tundlikkust valu suhtes ning teadmata ajal ja koguses manustatud valuvaigisti ibuprofeeniga mõjusid isikule selliselt, et edasist kehalist väärkohtlemist ta tegelikult ei tajunudki. Seega puudub asjas piinav viis. 14 Kaitsja leidis, et K. V ja R Ki tegevus tuleb kvalifitseerida
lg 1 p 1 ja 7 järgi, mille kohaselt karistatakse tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule (p 1) või surm (p 7), nelja- kuni kaheteistaastase vangistusega. Kuivõrd tegemist on suvalise teokirjeldusega koosseisuga (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16.aprilli
§ § 114 järgi kvalifitseeritud kuriteoga, siis kindlasti ei ole K. V ära teeninud 8 aasta ja 4 kuu pikkust vangistust. Kaitsealuse elus on hakanud lumepall veerema seoses tema lapsepõlvega ning ema käitumisega. Kaitsja taotles menetluskulude riigi kanda jätmist, kuid palus ekspertiisitasu, mis puudutab kohtupsühhiaatrilist- ja psühholoogilist komplekspertiisi, rahuldada osaliselt: arve suurus ei ole loogiline. Tegemist on olnud kolme eksperdiga, kellel tundide töömaht on üks. Kaitsja ei pidanud usutavaks, et kõik kolm eksperti koostasid eelteksti 22,5 tundi ning kõigil kolmel läks akti koostamiseks aega 21 tundi. Kohtu seisukoht: R Kile ja K. Vle esitatud süüdistus episoodis 04.05.2019 (kannatanu K. J löömine). R Kit ja K. Vt süüdistatakse selles, et nemad ja S. K lõid 04.05.2019 ajavahemikul kella 01.0001.38 xxxx maja juures asuvas xxxx bussipeatuses korduvalt K. Jt. R K lõi esitatud süüdistuse järgi K. Jt esmalt ühe korra rusikaga näkku. Seejärel lükkasid K. V ja S. K tasakaalu kaotanud kannatanu pikali ning siis lõid noormehed koos maas lebavat kannatanut korduvalt rusikate ja jalgadega näo-, pea, rindkere ja jäsemete piirkonda. K. J tundis löökidest valu, sai tervisekahjustusi ja kaotas oma prillid. Kohtus üle kuulatud R K (kd VI tlk 171-188), S. K (kd VI tlk 98-100) ja K. V (kd VII tlk 1-13) andsid riimuvaid ütlusi selle kohta, et nad jõid kolmekesi enne intsidenti xxxx bussipeatuses R Ki kodus viina. K. V selgitas, et ühel hetkel hakkas neil seal igav. R Ki sõnul olid nad liialt lärmakad ja sel põhjusel palus ema neil lahkuda. Nad läksid välja, xxxx ja jõudsid xxxx bussipeatusesse, kus neil tekkis mõte teha pilte. K. V ja S. K selgitasid, et neil oli kaasas kõlar, millest tuli vali muusika. Noormehed andsid kõik ütlusi selle kohta, et S. K ja K. V ronisid bussipaviljoni katusele, R K jäi alla pildistama. 15 Kohtule esitati 15.06.2019 teabesalvestise vaatlusprotokoll koos salvestisega (kd III tlk 2-3). Tõendist nähtub see, et 04.05.2019 helistas häirekeskusesse murelik naisterahvas, kes andis teada, et kolm tumedates riietes noormeest lõhuvad xxxx bussipeatust. Noormehed kuulavad kõlarist valju muusikat. Kohtus üle kuulatud kannatanu K. J selgitas (kd VI tlk 94-98) et ta oli ööl vastu 04.05.2019 kodus, mis asub xxxx majas. Õues suitsu tehes märkas ta majast ca 20 meetri kaugusel oleva xxxx bussipeatuse katusel meesterahvaid: kaks olid katusel ja üks tegi pilti. Kriminaalasjas on tõendatud ja sisuliselt ei ole vaidlust selles, et häirekeskusesse teatanud inimese ja K. J poolt kirjeldatud isikud bussipeatuses olid R K, S. K ja K. V. Lisaks isikuliste tõendiallikate ütlustele on K. V viibimine xxxx bussipeatuses tõendatud sündmuskoha vaatlusel tuvastatuga. Kohtule esitati sündmuskoha vaatlusprotokoll 04.05.2019 (kd III tlk 4-7). Vaatlus viidi läbi xxxx asuvas xxxx bussipeatuses. Vaatlusega tehti kindlaks, et bussiootepaviljoni klaasist seina peal on kaks jalatsijälje fragmenti, millel on eristatav talla kannaosal Nike kaubamärgi sümbol ja üldjoontes on talla koguulatuses siksakiline muster. Sündmuskohta pildistati. Edasise menetluse käigus selgus (kd II tlk 157-158, tlk 166) et K. Vl on samasugused spordijalatsid. Kriminaalasjas puudub vaidlus ning süüdistatavate R Ki, K. V, tunnistaja S. K ja kannatanu K. J ütlustega on tõendatud, et kannatanu K. J läks noormehi korrale kutsuma. Süüdistatavad R K ja K. V kasutasid kannatanu pöördumist iseloomustades sõna karjuma, kannatanu K. J ja tunnistaja S. K nentisid, et kannatanu pöördus noormeeste poole kurjal toonil. Kohtu arvates ei ole tegemist vastuoluga: olenemata sellest, kas K. J karjus või oli kuri ei pruugi ümbritsevad inimesed seda samamoodi tajuda. Fakt on see, et mitte keegi kohal olnutest ei väida midagi oluliselt erinevat, näiteks seda, et kannatanu oli sõbralik ja lahke või jooksis poiste poole sõnaotseses mõttes rusikas püsti ja paiskas suust ähvardusi. Kõik sündmuskohal viibinud inimesed rääkisid kohtus sellest, et peale kannatanu saabumist ronisid S. K ja K. V bussipaviljoni katuselt maha ning siis tekkis osapoolte vahel sõnaline konflikt, mis päädis kannatanu kohtlemisega süüdistuses kirjeldatud moel. Kannatanu K. J ütlustega on tõendatud, et ta oli juba lahkumas, kui talle midagi öeldi, ta pööras ennast ja sai kohe rusikaga näkku. Löök tuli külje pealt, paremalt poolt. Kohtuistungil viitas kannatanu K. Vle kui võimalikule lööjale ning selgitas täiendavalt, et viimane oli noormeestest ka kõige ülbem. Kannatanu täpsustas esimest lööki kirjeldades, et ta nägi midagi silma nurgast ja laks käis ära. R Ki, S. K ja K. V ütlustega on tõendatud, et K. J eksis arvates, et esimese löögi tegi K. V. Noormeeste sõnul lõi kannatanut viimase kirjeldatud viisil R K. Kohus märgib siinkohal, et kannatanu ütlustest selgub üldjoontes see, et ta tegelikult väga täpselt ei suuda meenutada kes poistest mida tegi ja kus oli. Nii näiteks viitas kannatanu, et R K võis olla see, kelle sõnad aitab küll, läheme minema ründe lõpetasid ning suutis kolmest teda rünnanud inimesest kohtus ära tunda R Ki ja K. V. Seda, kes oli paviljoni katusel ning kes all pildistamas, kannatanu meenutada ei suutnud. Järelikult ei saa kohtu hinnangul rääkida sellest, et esimesena lõi K. Jt K. V, sest kannatanu nii ütles. Kannatanu lööjat tegelikult täpselt ei näinud ning seostas tõenäoliselt K. Vt löögiga sel põhjusel, et süüdistatav oli temaga suheldes kõige sõnakam ja üleolevam. Kohtul ei ole seega alust eeldada, et R K süüstab ennast alusetult ning S. K ja K. V annaks selles osas valeütlusi. Eeltoodu alusel ei pööra kohus tähelepanu kaitsja vastuväidetele, mille kohaselt ei ole kriminaalasjas tõsikindlalt tõendatud, et esimese löögi andis kannatanule R K. 16 Süüdistatav R K selgitas, et K. J oli ähvardava hoiakuga, hoidis kätt põuetaskus ning samuti oli üks põhjustest, miks ta kannatanut lõi see, et talle meeldis sellel eluperioodil olla ülbe, sest see oli lahe. Seda, et kannatanu hoidis kätt põuetaskus ning seal võib olla relv (S. K ütlused) või nuga (K. V ütlused) möönsid ka teised. Kannatanu seda fakti ei puudutanud. Kohus ei välista, et kannatanu võis hoida kätt põuetaskus: ta läks korrale kutsuma kolme noormeest, sündmuskohal tekkis sõnavahetus ning jõuvahekord oli ilmselgelt tema kahjuks. Kannatanu ründamist arusaam, et tal võis olla midagi põuetaskus, kohtu hinnangul ei õigusta, seda saaks vaagida juhul, kui kannatanul oleks olnud midagi taskus ning ta oleks selle sealt välja võtnud. Sellist olukorda aga intsidendis osalenud inimeste ütlustest nähtuvalt ei tekkinud. Kannatanu K. J selgitas, et ta kukkus peale lööki külili. R K ja K. V selgitasid, et kannatanu ei kukkunud vaid S. K ja K. V nö jooksid kannatanu maha, S. K oli kindel, et kannatanu kukkus pärast R Ki lööki. Kohus ei pea S. K ütlust usaldusväärseks: isegi juhul, kui rusikahoop oli tugev ja tuli kannatanule ootamatult võib inimene kaotada tasakaalu, kuid hoobist maha kukkumine ei ole kohtu hinnangul kannatanu vigastusi silmas pidades eluliselt usutav. R K ja K. V ongi erinevalt S. Kst öelnud, et kannatanu tõmmati jõuga maha. Kõik sündmuskohal viibinud inimesed kinnitavad riimuvalt, et pärast seda, kui K. J oli maha kukkunud, hakkasid noormehed kannatanut jalgade ja kätega peksma. K. Jl oli keeruline meenutada seda, kes lõi, kuhu löödi ja mitu lööki tehti. K. J selgitas, et ta pani käed näo ette, löögid tabasid teda igale poole: vastu kätt, kõhtu ja lööke oli kindlasti rohkem, kui üks. Kannatanu mäletas seda, et ta proovis vahepeal püsti tõusta, kuid see ei õnnestunud, sest teda taoti jalgadega. Rünne lõppes, sest üks noormeestest ütles aitab küll, läheme minema. Seda, et nad peksid maas lebavat K. Jt, ütlesid nii R K, S. K kui K. V. R K arvas, et ta lõi jalgadega ja ei olnud kindel, kas ka rusikatega, kuhu ta lõi, seda R K oma sõnul ei jälginud kuid löögid tabasid. S. K nentis, et tema lõi K. Jt jalgade piirkonda, teised kõhtu, näkku, selga, kätesse – sisuliselt üle keha. S. K meenutas, et kannatanu ei olnud vist kogu aeg maas täiesti pikali, kuid ta oli kindel, et K. J ennast löömise ajal ei kaitsenud. K. V selgitas, et ta lõi kannatanut valimatult jalgadega, kuhu ta lõi, seda ta ei vaadanud. K. V kinnitas kannatanu sõnu selles, et viimane pani käed näo ette. Noormehed kinnitasid, et nad lõpetasid K. J peksmise peale seda, kui S. K ütles, et aitab küll. S. K viitas, et ta sai mingisugusel hetkel aru, mis toimub ja tal tuli mõistus pähe. K. J ütluste kohaselt lahkusid lööjad xxxx poole. Ta nägi xxxx juures politseibussi, läks sinna ning nad läksid ründajaid otsima. Noormehed tabati xxxx parklas või muruplatsil ning pärast seda läksid nad tagasi xxxx bussipeatusesse, kus politsei aitas tal prille otsida. Prille ei õnnestunud leida ei sel ega ka mitte järgmisel päeval. Pärast seda, kui nad üritasid koos politseinikega prille otsida, kutsuti kiirabi ja ta viidi traumapunkti. S. K, R K ja K. V selgitasid samuti, et nad läksid peale K. J peksmist xxxx xxxx juurde alkoholi tarvitama, mingil hetkel nägid nad vilkureid, nad üritasid ära joosta, kuid neid saadi kätte. S. K täpsustas, et kannatanu oli politseiga koos, politseibussis ning kannatanu vastas jaatavalt politsei küsimusele, kas nemad tegid seda. Kohtule esitati indikaatorvahendi kasutamise protokollid, mille järgi tuvastas politsei 04.05.2019 öösel kell 01.59 K. Vl ja kell 02.01 R Kil alkoholijoobe. Kannatanul K. Jl kell 02.52 märkimisväärset joovet ei tuvastatud, indikaatorvahendi näit oli 0,09 mg/l kohta(kd III tlk 17-19). K. J vigastused on tõendatud isiku läbivaatuse protokolliga (kd III tlk 8-10), SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljavõttega haigusloost nr xxxx (kd III tlk 11), kiirabikaardiga (kd III tlk 1215) ja SA Põhja-Eesti regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonna patsiendi EMO kaardiga (kd III tlk 16). Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et 04.05.2019 kell 01.40 teostas politsei kannatanu läbivaatuse. Vaatlusega tuvastati järgmised vigastused: kannatanu näos, paremal 17 pool põsesarnal veritsev haav, näo parem pool turses ja verine, parema jala põlvel nahamarrastus. Vigastusi pildistati ja fotod on lisatud läbivaatuse protokollile. Kiirabi saabus xxxx bussipeatusesse 04.05.2018 kell 01.46, patsient K. Jl oli põse peal lahtine 1cm pikkune veritsev haav ja paremal küünarvarrel marrastus. Patsient anti üle PERH Mustamäe haiglale. Erakorralise meditsiini osakonnas vaadati K. J läbi kell 02.23 ning kannatanul tuvastati paremal põsel haav ja paremal küünarnukil marrastus. Haava õmmeldi. Esitatud süüdistuse järgi tekitasid noormeeste löögid K. Jle füüsilist valu. Kannatanu andis ütlusi, et noormeeste löögid põhjustasid talle valu. Valitseva arvamuse järgi on valu organismi kaitsefunktsioon, mis on käsitletav kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamise või ülekoormatusega kaasneda võiv ebameeldiva aistingu ja tundeelamusena, mille ülesandeks on motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima (RKKKo 1-18-7833). Kohus nendib, et silmaga nähtavad, verised vigastused kannatanu näol ja kehal on sellised, mida ei ole inimesele võimalik tekitada valu põhjustamata. Kudede terviklikkuse taastamiseks tuli kannatanu põsel olevat haava õmmelda, vigastuste paranemine võttis aega. Kannatanu üritas ennast aktiivselt kaitsta, so pareerida valuaistinguid tekitavaid lööke ja kaitsta oma kehalist terviklikkust, kuid see ei õnnestunud, sest ründajaid oli mitu ning rünne intensiivne. Käesoleval juhul on K. J nentinud, et löökide tagajärjel kimbutasid teda valud kehatüve piirkonnas veel mõnda aega. Kohtu hinnangul on seega tõendatud, et K. Jl tuvastatud ja valu tekitanud kehavigastusi tekitasid 04.05.2019 ajavahemikul kell 01.00-01.38 xxxx maja juures asuvas xxxx bussipeatuses R K, K. V ja tunnistaja S. K (viimase suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 alusel, kd III tlk 20-21). R K lõi esmalt K. Jt ühe korra rusikaga näkku, seejärel hakkasid noormehed maha kukkunud ja maas lebavat kannatanut korduvalt jalgade ja rusikatega näo-, pea-, rindkere ja jäsemete piirkonda peksma. Subjektiivsest küljest peab tahe olema suunatud löömisele.
lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Käesoleval juhul on tõendatud, et noormeeste ja kannatanute vahel tekkis sõnavahetus sel põhjusel, et K. J kutsus bussiootepaviljonis kohatult käitunud noori korrale. Sõnaline konfliktist kasvas välja kannatanu peksmine olukorras, kus jõudude vahekord oli selgelt K. J kahjuks. Kohus nendib, et süüdistatavate ja tunnistaja S. K soov oligi kannatanu füüsiliselt paika panna ja seega tegutsesid R K ja K. V K. Jt pekstes otsese tahtlusega. Kohtu hinnangul panid R K ja K. V toime õigusvastase teo, teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Süüdistatavad on süüvõimelised ning
Kohtu hinnangul on R Ki tegevus seega õigesti kvalifitseeritud
K Volkovskise teo lõplikul kvalifikatsioonil peatub kohus pärast seda, kui on analüüsinud tõendeid K. V süüdistuses episoodis, mis puudutab kannatanute M. J ja R. H kehalist 18 väärkohtlemist. Kriminaalasjas esitas kannatanu K. J tsiviilhagi S. K, R Ki ja K. V vastu kuriteoga tekitatud 165,80 euro varalise kahju (prillid) ja 500,00 euro mittevaralise kahju hüvitamiseks. S. K hüvitas K. Jle tekitatud kahju kriminaalmenetluse lõpetamisel, R K ja K. V tegid seda kohtumenetluses (vt kd V tlk 40 ja 43). Kannatanule tekitatud kahju on seega täielikult hüvitatud. Prokurör märkis kohtuvaidluses, et suhtles K. Jga ning viimasel ei ole süüdistatavate vastu kahju vabatahtliku hüvitamise tõttu enam nõudeid. K. Vle esitatud süüdistus episoodis 10.08.2019 (kannatanute M. J ja R. H löömine). K. Vle on esitatud süüdistus selles, et ta lõi 10.08.2018 kella 20.45 paiku xxxx juures xxxx mitu korda jalaga M. Jle jalgadesse, ühe korra rusikaga näkku, vasaku silma piirkonda ja seejärel korduvalt rusikaga näkku huulte piirkonda. M. Jl õnnestus põgeneda ning siis ründas K. V kannatanuga kaasas olnud R. H. K. V lõi R. H rusikaga näo piirkonda, ajas minema jooksnud kannatanut taga ja lõi pärast R. H tabamist viimast uuesti korduvalt rusikaga näo piirkonda. K. V selgitas kohtus, et tal on keeruline oma süüd tunnistada ja midagi öelda, sest ta ei mäleta süüdistuses kirjeldatud sündmusest mitte midagi, välja arvatud kinnipidamine, kuid seda ka lünklikult. Arvestades seda, et K. Vl tuvastati sündmuskohal, vahetult pärast tema kahtlustatavana kinni pidamist alkoholijoove 1,13 mg/l (kd III tlk 40) ning kannatanu R. H ja sündmust pealt näinud tunnistaja H. R kirjeldasid oma ütlustes K. V väliseid joobetunnuseid (kõikumine ja suust tulev alkoholilõhn) on kohtu hinnangul usutav, et K. Vl oli süüdistuses kirjeldatud sündmuse ajal alkoholi tarvitamisest tingitud mälulünk. Vaatamata sellele, et K. V M. J ja R. H löömist ei mäleta, on sündmus kohtu hinnangul tõendatud kohtus ära kuulatud isikuliste tõendiallikate ütlustega ning kohtule esitatud kirjalike tõenditega. Kohtul ei ole alust kahelda istungil üle kuulatud kannatanute, nende seaduslike esindajate ja tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Ühtegi sellist asjaolu, mis annaks mõne sündmust vahetult tajunud inimese ütlustes kahelda, kohus ei tuvastanud. Kannatanud M. J (kd VI tlk 100 pöördel–103) ja R. H (kd VI tlk 103-104 pöördel) andsid riimuvaid ütlusi selle kohta, et nad olid 10.08.2019 õhtul kella 19.00-20.00 paiku xxxx kaubanduskeskuse lähedal asuvas xxxx pitsas. Söögikohast väljudes nägid nad kahte väikest last ja M. J tuttavat K. Vt. Lapsed olid hirmunud, sest K. V õiendas nendega. Kannatanud jäid olukorda jälgima, K. V märkas neid, pööras oma tähelepanu lastelt ära ja lapsed põgenesid. Mõlemad kannatanud selgitasid, et K. V tuli nendega suhtlema, hüüdes eelnevalt ohoo (oi) M või midagi sellist. M. J ja R. H sõnul üritasid nad lahkuda, kuid K. V tuli neile järgi, pakkus midagi müügiks, lubas peksa anda ja hakkas peagi M. J narrima, võttes kannatanu mütsi. Viimaks hakkas K. V ähvardama ja lubas M. Jle peksa anda. M. J ütluste kohaselt hakkas K. V teda mingil hetkel jalgadesse taguma. R. H sõnul ütles K. V M. Jle, et kui too peaks lahkuma, siis saab ta kohe peksa ning seejärel hakkas K. V M. J jalgu peksma nagu togima. Mõlemad kannatanud kinnitasid seda, et ühel hetkel lõi K. V M. J rusikaga näkku, esimesele löögile järgnesid ka teised löögid. M. J kirjeldas esimest lööki nii, et mingil hetkel pani K. V talle parema rusikaga vastu nägu, kusagile põse piirkonda. Pärast esimest lööki oli kõik hägune, kuid löögid ei olnud tugevad. K. V lõi teda järjest, mitte intensiivselt järjest, aga ikka pani. R. H sõnul reageeris M. J jalgadesse togimisele nii, et lõi oma peaga K. Vt, too lõi sõpra esmalt peaga vastu ning siis juba rusikatega pähe, otsaette, lõua ja põskede piirkonda, ta nägi 4-7 lööki. Sõber üritas taganeda ja ära minna. Sama nentis M. J, so ta üritas lahkuda, kuid K. V hakkas sammu kiirendama ja isegi vaikselt jooksma. 19 Kohtus kuulati üle sündmust pealt näinud H. R, kes oli 10.08.2019 õhtul koos sõbrannaga xxxx juures bussile minemas. H. Ri ütluste järgi nägid nad kuidas kaks nooremat poissi jooksid üle tee ja neile järgnes K. V. Üks poistest oli tema tuttav R. H, teist ta ei tundnud. Seda, et ta silmas sündmuskohal tuttavat tütarlast M. Ri, kes oli koos sõbrannaga, ütles ka R. H, kannatanu M. J viitas ütlustes samuti tütarlastele, kes olid intsidendi tunnistajaks. H. R märkis, et K. V jõudis poistele järele ja hakkas küsima, kas nood suitsu või peksa tahavad. Tunnistaja märkis, et nad olid ca meeter maad eemal ning kuulsid vestlust ilusasti pealt. Poisid keeldusid ja siis muutus K. V agressiivseks, vägivaldseks ning lõi seda võõrast poissi käega kusagile põse juurde. Järgnevaid sündmusi kirjeldavad kannatanud ja tunnistajad üldjoontes sama moodi: ühel hetkel pööras K. V oma tähelepanu M. Jlt R. Hle, sest viimane palus M. J rahule jätta. R. H üritas ära minna, kuid K. V lõi R. H 1-3 korda näo piirkonda. Seejärel läksid R. H ja K. V üle tee, kus sündmus alguse sai ning tema läks eemale, vanalinnas asuva xxxx’si juurde. Kannatanu R. H rääkis, et ta hakkas jooksma xxxx juures olevate bussipeatuste juurde ja proovis M. Jle helistada, K. V küsis kas ta helistab politseisse. Ta vastas eitavalt, K. V ei uskunud ja hakkas teda uuesti rusikatega näkku lööma. Ta proovis K. Vt vihmavarjuga tõrjuda, kuid siis lõi K. V ta ninaluu katki ning ninast hakkas verd tulema. Tunnistaja H. R märkis, et ta nägi hiljem sündmuskohalt eemaldumas R. H, kes hoidis kätt näo ees. Kannatanute ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et politsei sai juhtunust kohe teada, tunnistaja H. Ri ütluste kohaselt informeerisid nad xxxx pargis nähtud politseipatrulli, sest nad kartsid, et K. V teeb veel midagi – ta teab, et purjuspäi võib K. V olla vägivaldne. Süüdistatava viibimist sündmusega külgneval ajal sündmuskoha vahetus läheduses ja tema kinnipidamist politsei poolt kinnitab K. V kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (kd III tlk 38-39). Kohtu hinnangul on M. J, R. H ja tunnistaja H. Ri ütlustega tõendatud, et süüdistuses kirjeldatud sündmused leidsid aset selles kirjeldatud viisil: alkoholijoobes K. V noris väikeste lastega xxxx kaubanduskeskuse juures tüli, fokusseeris oma tähelepanu seejärel tuttavale M. Jle, muutus agressiivseks ja lõi M. J ning temaga kaasas olnud R. H. Kannatanu M. J andis ütlusi selle kohta, et pärast esimest lööki oli kõik hägune, järelikult oli löök piisavalt tugev. Kerge löögiga selline organismi reaktsioon seostatav ei ole. M. J selgitas, et ta tundis valu minimaalselt, kuid samas viitas, et alguses olid tal sinikad ja kerge paistetus. Isiku läbivaatluse protokolli järgi (kd III tlk 22-30) vaadati M. J läbi 10.08.2019 kell 22.27. Vaatluse käigus tuvastati, et kannatanu vasaku silma all oli paistetus ning ülahuul oli paistes. Kannatanut pildistati vaatluse käigus, M. J vasaku silma all on punetav laik ning põsk on paremast põsest nähtavalt erineva (suurema) kujuga ning kannatanu ülahuul on paistes (fotod nr 2-4). Kannatanu seaduslik esindaja V. J selgitas kohtus (kd VI tlk 102 pöördel – 103), et abikaasa tõi poja õhtul politseist ära ning siis oli näha, et poisil on põsk paistes ja punane. Seda, et sõbra nägu oli paistes, nentis ka teine kannatanu R. H. Vaatamata sellele, et M. J hinnangul tundis ta valu minimaalselt, leiab kohus, et
Kriminaalasjas on kannatanute ja tunnistaja ütlustega tõendatud, et K. V lõi M. J. Kannatanu põgenes K. V eest ning tegemist ei olnud sellise teoga, mille puhul saaks öelda, et see oli sedavõrd väheintensiivne, et ei kuulu
Löökide tagajärg on isiku vaatlusel tehtud fotodel näha, M. J möönis, et pärast juhtunut oli nägu paistes ning esines sinikaid. 20 Kannatanu R. H puhul on kohtu hinnangul ilmne, et K. V löögid põhjustasid talle valu, kuigi kannatanu seda kohtus otsesõnu ei öelnud. Isiku läbivaatuse protokolli järgi (kd III tlk 31-37) vaadati R. H läbi 10.08.2019 kell 21.25. Vaatluse käigus tuvastati, et kannatanu näol ja nina all oli kuivanud veri ning parema käe sõrmel kuivanud vereplekk. R. H vigastusi pildistati. R. H sõnul käis ta oma vigastuste tõttu arsti juures, vist 2 päeva hiljem. Nina oli tundlik, paremaks ei läinud ning paistetus ei alanenud. Arst tuvastas ninaluu murru. Kannatanu seaduslik esindaja M. H ütles, et ta nägi poega samal õhtul, poisi nina oli paistes ja verine. Arsti juurde läksid nad teisipäeva hommikul, xxxx tn laste traumatoloogi juurde, sest seal saab kiiremini vastuvõtule, kui erakorralise meditsiini osakonnas. Arsti juurde minek tundus vajalik, sest poja nina oli viltu. Arst tegi röntgeni ja tuvastati väike murd, mida kipsi ei pandud ja mis paranes iseeneslikult. Kohus nendib, et inimesele korduvalt rusikaga näkku löömine, mille tagajärjeks on verejooks ning ninaluu murd, on kahtlusteta valus. Subjektiivsest küljest peab tahe olema suunatud löömisele.
lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Käesoleval juhul on tõendatud, et K. V läks kannatanutega suhtlema, oli noriv, pealetükkiv ning kui kannatanud ei käitunud nii nagu K. V soovis (tahtsid ära minna), muutus K. V agressiivseks, lubas M. Jle peksa anda ja andiski. R. H lõi K. V seetõttu, et kannatanu astus oma sõbra kaitseks välja ning helistas K. V arvates politseisse. Mõlemad kannatanud üritasid peale esimesi lööke põgeneda, kuid K. V ajas neid taga. M. Jl õnnestus pääseda, R. Hl see korda ei läinud. Kohtu hinnangul pani K. V toime õigusvastase teo, teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Süüdistatav on süüvõimeline ning
J, M. J ja R. H kehalist väärkohtlemist.
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritakse tegu juhul, kui on tegemist korduva teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemisega. Käesoleval juhul on tuvastatud ja tõendatud, et K. V peksis 04.05.2019 K. Jt ning 10.08.2019 M. J ja R. H. K. V suhtes on 30.05.2019 lõpetatud kriminaalmenetlus
MS § 201 lg 2 alusel seoses mõjutusvahendi kohaldamisega (kd IV tlk 126). Valitseva arvamuse järgi (viimati RKKKo nr 1-19-5146) on korduvus eriline isikutunnus ning
lg 2 p 3 kontekstis peab isik olema vähemalt kahel korral toime pannud kehalise väärkohtlemise. See näitab tema spetsiifilist isikuomadust, mis seisneb kalduvuses panna toime sama kuritegu. Oluline ei ole, kas isik on kehalise väärkohtlemise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud (juriidiline retsidiiv) või ta on toime pannud vähemalt kaks kehalist väärkohtlemist, mille eest ta ei ole varem karistatud ning need tuvastatakse ühes menetluses. R Kile esitatud süüdistus
Vle esitatud süüdistus
R Kile ja K. Vle on esitatud süüdistus selles, et nad tapsid piinaval viisil xxxx rõdu all olnud R. M ööl vastu 20.08.
M tahtlikult ja piinaval viisil. Valitseva arvamuse järgi on tapmine piinav, kui see põhjustab ohvrile suurt valu või kauakestvaid füüsilisi kannatusi, piinavaks hinnatavate asjaolude suhtes peab süüdlasel olema tahtlus, sh piisab kaudsest tahtlusest. 32 Kohus nendib, et esitatud süüdistuse tekstist otseselt ei selgu, mis oli kannatanu jaoks piinav
Süüdistuses sisaldub loetelu R. Mle tekitatud vigastustest, mis on üks-ühele võetud ekspertiisiaktist. Sõna piinav kasutab prokurör ühe korra sedastades, et peksmise ajal astusid nii R K kui ka K. V R. M piinamiseks jalgadega tema labakätele ning K. V proovis põletada R. M kubemekarvu. Kohtus täpsustas prokurör, et piinav viis seisneb antud juhul selles, et R. Mle põhjustasid R Ki ja K. V tekitatud ning süüdistuses loetletud vigastused suurt valu. Seega tuleb kohtul hinnata, kui suurt valu kannatanu peksmise ajal tundis ja kui kaua valutunne orienteeruvalt kestis. Kaitsjad viitasid, et R. M valulävi oli kõrgem tavapärasest: tapetu oli raskes joobes ja tema verest leiti valuvaigistit. Kohtu hinnangul on mõlemad asjaolud tõendatud. Eksperdi arvamuse järgi 11.09.2019 ekspertiisiaktis nr xxxx (kd III tlk 73-89) leiti R. M laiba verest toksikoloogiauuringul 2,80 mg/g ja silma klaaskehavedelikust 3,01 mg/g etanooli; laiba verest leiti ibuprofeeni (valuvaigistava, põletikuvastase ja palavikku alandava toimega ravim). Ekspert A. V märkis kohtuistungil (kd VI tlk 158-162), et hetkel kehtiva seaduse järgi joobe raskusastet ei määrata, vanasti oleks R. M laiba verest ja silmaklaasivedelikust leitud etanool läinud raske joobe alla. Vana järgi on 2,8 promilli. Silma klaaskehavedeliku näit näitab, mis faasis joove on. Ilmselt siin oli joove olnud mingil hetkel vere alkoholisisaldusest kõrgem, sest tegemist on vaikselt algava eritusfaasiga. Veres võis joove mingil hetkel olla 3,01 promilli. Ekspert selgitas, et joove võtab valutundlikkust alla, kuid see võib olla erinev ja individuaalne. Joove ei tähenda, et inimene ei tunne valu, kuid hoove omab kahtlemata valuvaigistavat tunnet. Ibuprofeen ei mõju närvisüsteemile pärssivalt, koos alkoholiga võib see mõjutada inimese valutundlikkust. Seda ei saa öelda, et inimene valu üldse ei tundnud, üldreeglina valutundlikkus väheneb. Kohus nõustub kaitsjatega selles, et kriminaalasjas on ekspertiisiaktis esitatud eksperdi arvamusega ja eksperdi selgitustega tõendatud, et R. M valulävi oli ööl vastu 20.08.2019 manustatud ravimi ja tarvitatud alkoholi tõttu tavapärasest kõrgem. Kaitsjad rõhusid lisaks ka sellele, et R. M võis kaotada kiiresti teadvuse ja seega ei tundnud ta valu väga pikalt. Selle kohta, mis võis ööl vastu 20.08.2019 xxxx korrusmaja all ööbinud R. Mg
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.