KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIME L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Meeli Kaur, Vallo Kariler, Margo Klaar Otsuse teatavaks tegemise aeg 9. oktoober 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-136

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Osaliselt tuleb maakohtu otsus tühistada resolutsioonis märgitud ulatuses haginõuetest loobumise vastuvõtmise tõttu

§ 645lg 1 alusel.

Ülejäänud tühistatud osas saab ringkonnakohus teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Maakohtu otsus on jõustunud hageja 18. aprilli 2018. a protokolli parandamise taotluse rahuldamata jätmise osas (

§ 53lg 3 koosmõjus § 660 lg-ga 1).

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

§ 654

lg 2² alusel esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

1. Hageja loobus
2. juunil 2019 esitatud menetlusdokumendis kostjate vastu osaliselt esitatud nõuetest. Hageja osaline hagist loobumumine tuleb vastu võtta, maakohtu otsus resolutsioonis märgitud ulatuses tühistada ja nendes nõuetes menetlus lõpetada

§ 645lg 1 järgi. Kolleegiumi 5

§ 429lg-s 4 sätestatud alused hagist loobumise vastuvõtmata jätmiseks.

1. Kostja II suri
2. jaanuaril 2018 ning kostja I on tema üldõigusjärglane, kes jätkas menetlust (vt maakohtu
3. novembri
4. a määrus; kd III, tl 44-45 ja
5. detsembri
6. a kohtuistungi protokoll; kd III, tl 74). 10.
7. Menetluses olevad nõuded kostja I vastu on järgmised (vt hageja
8. märtsi
9. a menetlusdokument; kd III, tl 172-173): ZZZ kinnistu ½ suuruse mõttelise osa väljaandmiseks, omandiõiguse üleandmise asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus tehtud omanikukande kustutamiseks ja hageja kaasomanikuna sissekandmise tahteavalduse andmise kohustamiseks, alternatiivselt hüvitise 40 000 euro ja sellelt arvutatud seadusjärgse viivise väljamõistmiseks. 10.
10. Asja läbivaatamisel tuleb

§ 693lg 2 järgi õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel arvestada Riigikohtu 4.

detsembri 2019. a otsusega (kd III, tl 158-161). Kostja I vastu saab hagejal olla nõue eelkõige VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 alusel, samuti ka kostja I vastu kui kolmanda isiku vastu VÕS § 1036 mõttes. Kuna VÕS § 1036 kohaldub tingimusel, et saajalt ei ole võimalik hüvitist saada, siis tuleb enne viidatud sätte kohaldamist kontrollida, kas üleandja saab saaja vastu nõude maksma panna eelkõige VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 alusel. Seega ei saa ringkonnakohus lähtuda hageja nõude järjestusest, sest kohus kohaldab õigust ise ega ole seotud poolte esitatud õiguslike väidetega (

§ 436lg 7).

Samuti märgib ringkonnakohus, et maakohus on ebaõigesti võtnud seisukoha kõigi hageja alternatiivsete nõuete osas, mh rahalise hüvitise saamiseks (vt maakohtu otsuse resolutsiooni pd 4–6).

§ 442

lg 8 neljanda lause järgi ei pea kohus alternatiivse nõude rahuldamisel teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. See tähendab, et ühe alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea kohus teise alternatiivse nõude osas võtma seisukohta, eriti veel olukorras, kus hageja on alternatiivsed nõuded järjestanud. 10.

1. Esmalt tuleb ringkonnakohtul hinnata apellatsioonkaebuse väidet, et kinkelepingust I taganemise materiaalsed eeldused ei ole täidetud, seejärel tuleb tuvastada, kas kostjalt I kui saajalt on võimalik hüvitist saada VÕS § 1036 alusel ning kui saajalt ei ole võimalik hüvitist saada, tuleb kontrollida, kas üleandja saab kostja I kui saaja üldõigusjärglase vastu nõude maksma panna VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 alusel. 10.
2. Pooled vaidlevad jätkuvalt selle üle, kas kinkelepingust taganemise materiaalsed eeldused on täidetud, et hagejal saaks VÕS § 268 lg 1 kohaselt olla õigus nõuda kostjalt I kingitud kaasomandiosa alusetu rikastumise sätete alusel tagasi. Maakohtu otsuse kohaselt ei vaielnud pooled järgmiste asjaolude üle:  Hageja ja kostja I sõlmisid
3. augustil
4. a ZZZ kinnistu ½ mõttelise osa kinkelepingu ja kostja I sai selle kinnistu mõttelise osa omanikuks;  Kostja I ja kostja II sõlmisid
5. septembril
6. a ZZZ kinnistu ½ mõttelise osa kinkelepingu ja kostja II sai selle kinnistu mõttelise osa omanikuks;  Hageja saatis kostjale I
7. oktoobri 2014 koostatud kinkelepingust taganemise avalduse, mille kostja I sai kätte
8. novembril
9. 10.
10. Maakohus on jämeda tänamatuse subjektiks lugenud lisaks hagejale ka OO. Kuigi maakohus ei ole sõnaselgelt väljendanud seisukohta, et OO on VÕS § 267 p 1 tähenduses hõlmatud lähedasena, siis kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti kinkelepingust taganemisel hinnanud hageja väidetavaid ründeid OO vastu, sest lähedaseks võivad VÕS § 267 p 1 tähenduses olla isikud nii perekondlikke sidemeid või muid suhteid arvestades. Asjas ei ole vaidlust, et OO on hageja vennatütar. 10.
11. Ringkonnakohus selgitab apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatust. Apellatsioonkaebuse on esitanud kostja I. Hageja täpsustas nõudeid
12. märtsil 2020 ja kostja I esitas
13. märtsil 2020 seisukoha. Kostja I seisukoht sisaldab asjaolusid, millele ei ole tuginetud 6

§ 634

lg-st 1 ei ole pärast apellatsioonitähtaja lõppu lubatud kaebust muuta ega täiendada. Ringkonnakohus jätab kostja I menetlusdokumendis esitatud asjaolud, mida ei ole kajastatud apellatsioonkaebuses, tähelepanuta. Pooled ei vaidle enam selle üle, et jämedaks tänamatuseks ei saa lugeda kinnistu edasi kinkimist kostjale II. Seega on pooltel vaidlus jätkuvalt selle üle, kas kostja I on olnud jämedalt tänamatu, sest ta hakkas pärast kinkelepingu I sõlmimist hagejat ja hageja vennatütart verbaalselt ründama. 10.

1. Maakohus hindas dokumentaalseid tõendeid, tunnistaja ütlusi ja kostja I vande all antud seletust ja leidis, et tähitud kirja saatmine, kinnistul asuvate ehitiste valdamise ja kasutamise üle vaidlemine, hagejale etteheidete tegemine, joodikuks nimetamine, vennatütrele kuuluvate asjade ära viimine ja tema solvamine annavad aluse kinkelepingust taganemiseks. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus asjaolude tuvastamisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, kuid nõustuda ei saa maakohtu poolt nendele asjaoludele antud õigusliku hinnanguga. Maakohus on õigesti „jämeda tänamatuse“ sisustamisel viidanud, et see on hinnanguline kategooria, mis peab avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes. Sellise käitumise hindamisel tuleb lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut (vt maakohtu otsuse p 7). Samas ei ole maakohus viidatud seisukohti kohaldanud praeguses vaidluses. Ennekõike ei ole maakohus kostja I käitumise hindamisel arvestanud konkreetse juhtumi asjaoludega. Maakohus jättis kostja I sellekohased väited ja tõendid hindamata, mis viis asja ebaõige lahendamiseni. 10.
2. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et
3. septembri
4. a tähitud kirja saatmine hagejale ja selle sisu on vastuolus üldiste moraalinormidega (kd I, tl 40-41). Kirja sisust tulenevalt on see saadetud vastuseks
5. augustil 2014 tehtud pretensioonidele ning kostja I selgituse kohaselt soovis ta seisukoha kirjalikult fikseerida arusaamatuste ärahoidmiseks. Kostja I on tõendanud, et kostjatel tekkis OO-ga erimeelsused seoses kinnistu kasutamisega, millest ta kirja teel hagejat teavitas. Juhtumi asjaolude hindamisel omab tähtsust, et hageja kinkis
6. septembril 2014 ZZZ kinnistu ½ mõttelise osa OO-le (kd I, tl 123-132). Kinkelepingust taganemise ajal olid ZZZ kinnistu kaasomanikud OO ja kostja II (kd I, tl 29). Kostja I on tõendanud, et OO ei täitnud hageja ja kostjate vahel sõlmitud vara kasutamise lepingut ja kinnistu kasutamise kokkulepet, mis olid talle kinke saamisel teada (vt kinnistu mõttelise osa kinkelepingu p 2.2.3; kd II, tl 38-39). Hageja ei vaidlusta, et OO soovis alustada kinnistul ehitustegevust – abihoone rekonstrueerimine – ja vajas selleks kostja II kui uue kaasomaniku nõusolekut (kd I, tl 178-179; hageja
7. jaanuari
8. a menetlusdokumendi pd 4-6; kd I, tl 202 pöördel-203). Hageja volituse alusel esitas OO kohalikule omavalitsusele ehitamise alustamise teatise ja alustas ehitustegevust (kd I, tl 211-215). See tekitas OO ja kostja II vahel erimeelsusi. Maakohtu poolt on meelevaldne tuvastatud asjaoludest järeldada, et OO võis pidada kostja I käitumist „kinnistult väljaviskamiseks“. Kostja I vande all antud seletusega on tõendatud, et OO käitumine tekitas konflikti, sest kostjad palusid, et ta ei siseneks elamu teisel korrusel olevasse ruumi, mille kostja II oli saanud pulmakingiks (vt kostja I vande all antud seletus; kd II, tl 190). 10.
9. Kostja I ei vaidlusta asjaolu, et hagejal on olnud probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Ka OO on tunnistanud seda hageja probleemi. Hageja suhtes sõna „joodik“ kasutamine võib olla etteheidetav ja taunimisväärne, kuid seda ei saa lugeda jämedalt tänamatuks. Sama on asjaoludega, kui kostjad tegid hagejale märkuse tuppa urineerimise või koristamata jätmise kohta. Kirjas märgitud intsident ja suulised etteheited hageja käitumisele tehti enne kinkelepingu I sõlmimist (kostja I vande all antud seletus; kd II, tl 187). Arvestades aset leidnud sündmusi, ei ole kirja toon ähvardav, vaid teavitab hagejat kostjate probleemist ja on lahendusi otsiv. 7

§ 456

lg 4 kolmanda lause järgi, sest menetluskulude jaotus sõltub sellest, kelle kasuks otsus tehakse. Apellatsioonkaebuses on kostja I vaidlustanud maakohtu otsuse tervikuna ning on taotlenud uue otsuse tegemist, millega jätta menetluskulud hageja kanda. Kuna ringkonnakohus teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, tuleb

§ 173lg 3 järgi muuta menetluskulude jaotust.

Hagimenetluse menetluskulud jagatakse üldjuhul

§ 162

lg 1 järgi, mille kohaselt kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 1 ja § 168 lg 4 alusel peaksid kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud jääma hageja kanda. Kolleegiumi hinnangul, arvestades vaidluse asjaolusid, pooltevahelisi sugulussidemeid ja suhteid, tuleb praeguses vaidluses kohaldada

§ 162

lg-s 4 sätestatud erandit ja jätta kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud poolte endi kanda. Hageja on vanemaealine isik, kes sattus tema poolt kingitud kinnistu kaasomanikevahelisse vaidlusse ning tundis ennast kostja I käitumisest häirituna. Asjas on tuvastatud, et kostja I käitumist saab pidada etteheidetavaks ja taunimisväärseks, kuid mitte jämedalt tänamatuks. Seda arvestades on kostja I kulude hagejalt väljamõistmine hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane ning kostja I menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. 13.

§ 442

lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Maakohtu

1. septembri
2. a määrusega on hagi tagatud (kd I, tl 55-57 pöördel). Ringkonnakohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, sest hagi jääb rahuldamata (

§ 368lg 4).

14. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt) 8