Obsah (15)

§ 306§ 414§ 180§ 175§ 313§ 182§ 423§ 126§ 38§ 66§ 294§ 202§ 381§ 41§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07.10.2020, Tartu Kriminaalasja number 1-20-2479 (kohtueelses menetluses nr 19278002447) Kohtunik Ingrid Kullerkann Ra

§-st 306 kohus otsustas RESOLUTSIOON

1. Karlis - Dimo Mamedov süüdi tunnistada KarS § 118 lg 1 p-de 2, 5 ja 6 järgi ja karistada teda vangistusega 7 aastat.
2. Karlis - Dimo Mamedov süüdi tunnistada KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistada teda vangistusega 2 aastat ja 6 kuud.
3. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista Karlis-Dimo Mamedovi liitkaristuseks 7 aastat vangistust.
4. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja arvestada Karlis - Dimo Mamedovi karistuse kandmise aja algust alates tema vahistamisest, s.o 28.
6. 5.

§ 306

lg 1 p 9 alusel tühistada Karlis - Dimo Mamedovi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine kohtuotsuse jõustumisel.

1. Garl Pihelo süüdi tunnistada KarS § 118 lg 1 p-de 2, 5 ja 6 järgi ja karistada teda vangistusega 6 aastat ja 8 kuud.
2. Garl Pihelo süüdi tunnistada KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistada teda vangistusega 2 aastat ja 6 kuud.
3. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista 2 Garl Pihelo liitkaristuseks 6 aastat ja 8 kuud vangistust.
4. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg
5. –
7. 2019, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja mõista Garl Pihelo kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust.
8. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Garl Pihelo karistuse kandmise aja algust alates tema vahistamisest, s.o
9. jaanuarist
10. 11.

§ 306

lg 1 p 9 alusel tühistada Garl Pihelo suhtes kohaldatud tõkend vahistamine kohtuotsuse jõustumisel.

1. Reimo Riik süüdi tunnistada KarS § 118 lg 1 p-de 2, 5 ja 6 järgi ja karistada teda vangistusega 4 aastat ja 8 kuud.
2. KarS § 73 lg 2 alusel määrata Reimo Riiki koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud vangistust.
3. Kohustada Reimo Riiki ilmuma vanglasse koheselt kandmisele kuuluvat karistust kandma kohtust saadetud teatises märgitud ajal. 15.

§ 414

lg 2 alusel arvestada Reimo Riiki koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmise aja algust alates tema ilmumisest vanglasse karistust kandma.

1. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud karistus 4 aastat ja 4 kuud vangistust täitmisele pööramata, kui Reimo Riik ei pane 5 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
2. KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 07.10.
4. Aimar Rang süüdi tunnistada KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistada teda vangistusega 2 aastat.
5. Jätta KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui Aimar Rang ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid. Aimar Rang peab: 19.
6. elama aadressil XXX; 19.
7. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 19.
8. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 19.
9. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viiteteistkümneks päevaks; 19.
10. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 3 19.
11. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
12. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel keelata Aimar Rangil käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine.
13. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Aimar Rangi käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis.
14. KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 07.10.2020, välja arvatud KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist.
15. Oliver Saar süüdi tunnistada KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistada teda vangistusega 2 aastat ja 6 kuud.
16. Jätta KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui Oliver Saar ei pane 2 aasta ja 7 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid. Oliver Saar peab: 24.
17. elama aadressil XXX; 24.
18. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 24.
19. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 24.
20. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viiteteistkümneks päevaks; 24.
21. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 24.
22. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
23. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel keelata Oliver Saarel käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine.
24. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Oliver Saart käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis.
25. KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 07.10.2020, välja arvatud KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist.
26. V.L. (isikukood XXX) hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista Karlis - Dimo Mamedovilt, Garl Pihelolt ja Reimo Riikilt solidaarselt 15 000 eurot V.L. kasuks mittevaralise kahju katteks.
27. V.L. hagi varalise kahju 26 997,82 euro nõudes jätta rahuldamata. 4
28. Karlis - Dimo Mamedovilt

§ 180

lg 1 alusel Eesti Vabariigi kasuks välja mõista menetluskuluna:

§ 175lg 1 p 2 alusel tunnistaja S.K.

makstud saamata jäänud töötasu hüvitis 15,30 euro ulatuses;

§ 175

lg 1 p 3 alusel kohtuarstliku ekspertiisi kulu 20,33 euro ulatuses;

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsekulu kohtueelses menetluses 854,40 eurot;

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsekulu kohtumenetluses 1668 eurot;

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 2 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1460 eurot.

31. Juhindudes

§ 313

lg 1 p-st 7 ja § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Karlis Dimo Mamedovil tasuda menetluskulud kokku 4018,03 eurot 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda igal kuul 334,84 eurot ja viimasel

1. kuul tuleb tasuda 334,79 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber
2. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. Karlis - Dimo Mamedovilt V.L. kasuks välja mõista

§ 182lg 3 ja § 180 lg 1 alusel lepingulise esindaja kulu 880 eurot.

33.

§ 423ja § 417 lg 2 alusel tuleb Karlis - Dimo Mamedovil tasuda V.L.

lepingulise esindaja kulu summas 880 eurot ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 34. Garl Pihelolt

§ 180

lg 1 alusel Eesti Vabariigi kasuks välja mõista menetluskuluna:

§ 175lg 1 p 2 alusel tunnistaja S.K.

makstud saamata jäänud töötasu hüvitis 15,30 euro ulatuses;

§ 175

lg 1 p 3 alusel kohtuarstliku ekspertiisi kulu 20,33 euro ulatuses;

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsekulu kohtueelses menetluses 939,60 eurot;

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsekulu kohtumenetluses 388,80 eurot;

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 2 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1460 eurot.

35. Juhindudes

§ 313

lg 1 p-st 7 ja § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Garl Pihelol tasuda menetluskulud kokku 2824,03 eurot 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda igal kuul 235,34 eurot ja viimasel

1. kuul tuleb tasuda 235,29 eurot. 5 Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber
2. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. Garl Pihelolt

§ 182lg 3 ja § 180 lg 1 alusel V.L.

kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulu 880 euro ulatuses. 37.

§ 423ja § 417 lg 2 alusel tuleb Garl Pihelol tasuda V.L.

lepingulise esindaja kulu summas 880 eurot ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 38. Reimo Riikilt

§ 180

lg 1 alusel Eesti Vabariigi kasuks välja mõista menetluskuluna:

§ 175

lg 1 p 3 alusel kohtuarstliku ekspertiisi kulu 20,33 euro ulatuses;

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsekulu kohtueelses menetluses 351,60 eurot;

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsekulu kohtumenetluses 1668 eurot.

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1460 eurot.

39. Juhindudes

§ 313

lg 1 p-st 7 ja § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Reimo Riikil tasuda menetluskulud kokku 3499,93 eurot 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda igal kuul 291,66 eurot ja viimasel

1. kuul tuleb tasuda 291,67 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber
2. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. Reimo Riikilt

§ 182lg 3 ja § 180 lg 1 alusel V.L.

kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulu 880 eurot. 41.

§ 423ja § 417 lg 2 alusel tuleb Reimo Riikil tasuda V.L.

lepingulise esindaja kulu summas 880 eurot ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 42. Aimar Rangilt tuleb välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna:

§ 175lg 1 p 2 alusel tunnistajale S.K.

makstud saamata jäänud töötasu hüvitis 15,30 euro ulatuses.

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsekulu kohtueelses menetluses 414 eurot; 6

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsekulu kohtumenetluses 2108,40 eurot;

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 eurot.

43. Juhindudes

§ 313

lg 1 p-st 7 ja § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Aimar Rangil tasuda menetluskulud kokku 3413,70 eurot 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda igal kuul 284,47 eurot ja viimasel

1. kuul tuleb tasuda 284,53 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber
2. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. Oliver Saarelt

§ 180

lg 1 alusel välja mõista menetluskuluna:

§ 175lg 1 p 2 alusel tunnistajale S.K.

makstud saamata jäänud töötasu hüvitis 15,30 euro ulatuses;

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsekulu kohtueelses menetluses 381,28 eurot;

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsekulu kohtumenetluses 1695,60 eurot;

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 eurot.

45. Juhindudes

§ 313

lg 1 p-st 7 ja § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Oliver Saarel tasuda menetluskulud kokku 2968,18 eurot 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda igal kuul 247,35 eurot ja viimasel

1. kuul tuleb tasuda 247,33 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber
2. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 46.

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde DVD plaat XXX oleva kolme kaamera

1. detsembri 2019 salvestustega, CD plaat
2. detsembril 2019 kell 23.16 häirekeskusesse tehtud kõne salvestusega, DVD plaat H.H.
3. detsembri 2019 turvakaamera salvestustega, DVD plaat N.S. edastatud pardakaamera salvestusega
4. detsembri 2019 sündmuste suhtes, CD plaat
5. detsembril 2019 kell 00.13 häirekeskusesse tehtud kõne salvestusega ja CD plaat Garl Pihelo kõnekaardi abil tehtud kõnesid kajastava tabeli originaalfailidega. 47.

§ 38lg 5 p 2 alusel teavitada V.L.

Karlis - Dimo Mamedovi, Garl Pihelo ja Reimo Riiki ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest. 7 48.

§ 38lg 5 p 4 alusel teavitada V.L.

Karlis - Dimo Mamedovi, Garl Pihelo ja Reimo Riiki ennetähtaegse vabastamise menetlusest ja anda talle võimalus esitada oma arvamus Karlis - Dimo Mamedovi, Garl Pihelo ja Reimo Riiki ennetähtaegse vabastamise suhtes. 49.

§ 38lg 5 p 2 alusel teavitada A.R.

ja K.R. Karlis - Dimo Mamedovi, Garl Pihelo, Aimar Rangi ja Oliver Saare ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest. 50.

§ 38lg 5 p 4 alusel jätta rahuldamata A.R.

ja K.R. taotlus anda neile võimalus esitada oma arvamus Karlis - Dimo Mamedovi, Garl Pihelo, Aimar Rangi ja Oliver Saare ennetähtaegse vabastamise suhtes. Edasikaebamise kord Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Võrus, Vabaduse tn 13) 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Süüdistuse sisu
2. Garl Pihelot, Karlis-Dimo Mamedovit ja Reimo Riiki süüdistatakse KarS § 118 lg 1 pde 2, 5 ja 6 järgi. Neile heidetakse ette 19.12.2019 kella 23.10 paiku XXX asuvas XXX sisehoovis füüsilise vägivalla kasutamist V.L. suhtes. K. - D. Mamedov hüppas jalgadega kannatanu üles tõstetud käte vastu. Seejärel lõi G. Pihelo V.L. pudeliga vasaku silma piirkonda. Kannatanu kukkus maha ja jäi sinna lebama. K. - D. Mamedov lõi teda kahel korral jalaga alaselja piirkonda ja kolmel korral parema käe rusikaga näo piirkonda. Samal ajal lõi R. Riik kannatanut ühel korral parema jalaga keha piirkonda ning kahel korral parema jalaga näo piirkonda. Süüdistatavad tegutsesid isikute grupis. Nende tegevuse tagajärjel tekkisid V.L. sarna- ja ülalõualuu killustunud nihkega hulgimurrud vasakul; vasaku silma struktuuride ulatuslikud vigastused ja silmakoopakoe põrutus; haavad vasaku silma laugudel ja alahuulel; värsked nahaalused verevalumid ja pehmete kudede turse vasaku silma laugudel ja vasakpoolsete ülemiste hammaste osalised murrud. Kehavigastuste tüsistustena esineb kannatanul vasaku silma nägemisnärvi traumaatiline kahjustus ja selle tagajärjel vasaku silma täielik püsiv pimedus. K. - D. Mamedovi, G. Pihelo ja R. Riigi tegevus on käsitatav teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamisena, millega on põhjustatud: tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud ja millega kaasneb osaline töövõime; nägu oluliselt moonutav ravimatu vigastus ja elundi (vasaku silma) tegevuse lakkamine selle püsiva halvatuse või muu püsiva tegevusetusseisundi tõttu. 8
3. K. - D. Mamedovit, G. Pihelot, Oliver Saart ja Aimar Rangi süüdistatakse KarS § 263 lg 1 p 1 järgi. Neile heidetakse ette 28.12.2019 kella 00.10 paiku Tartus XXX tn ja XXX tn ristmikul isikute grupis füüsilise vägivalla kasutamist K.R. ja A.R. e suhtes. K. - D. Mamedov, G. Pihelo, O. Saar ja A. Rang lõid K.R. rusikaga näkku. Seejärel tõmmati K.R. selja tagant selili maha ning peksti teda jalgadega pea- ja keha piirkonda. K.R. tõusis istukile ning teda löödi telliskiviga pea piirkonda. A.R. löödi rusikatega keha piirkonda ja puidust aialipiga enda kaitseks üles tõstetud vasaku küünarvarre piirkonda. Aialipp purunes. Seejärel löödi A.R. ühel korral rusikaga näo piirkonda ja peksti korduvalt käte ja jalgadega pea- ja keha piirkonda. Selle tagajärjel kukkus A.R. pikali maha. Kui ta uuesti püsti tõusis, peksti teda rusikatega keha piirkonda. Nähes politsei saabumist, lahkusid G. Pihelo, O. Saar ja K. - D. Mamedov joostes sündmuskohalt. Oma käitumisega tekitasid süüdistavad kannatanu K.R. füüsilist valu ja ninaluude ja vasaku ülalõualuu-urke eesseina murru verevalumitega peapiirkonnas. Kannatanu A.R. tekitasid nad füüsilist valu ja vasaku kodarluu verevalumi pehmete kudede tursega samas piirkonnas, põrutushaava paremal kämblal ja nahaaluse verevalumi peapiirkonnas. Süüdistatavad häirisid oma tegevusega sündmuskohal viibinud kõrvaliste isikute N.S, K.S. ja S.K. rahu ja turvatunnet. Nende tegevus oli vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitas üleolevat suhtumist avalikku korda. Eeltooduga rikkusid G. Pihelo, K. - D. Mamedov, O. Saar ja A. Rang korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) §-s 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt. Kohtuotsuse põhjendused
4. Esmalt tuvastab kohus KarS § 118 lg 1 p-de 2, 5 ja 6 järgi esitatud süüdistusega seonduvad faktilised asjaolud (I) ja kvalifitseerib süüdistatavate tegevuse (II). Seejärel hindab kohus KarS § 263 lg 1 p 1 järgi esitatud süüdistuse tõendeid (III) ja kvalifitseerib süüdistatavate tegevuse (IV). Kohus mõistab karistused (V) ja lahendab tsiviilhagi (VI). Viimasena võetakse seisukoht menetluskulude (VII) ja asitõendite ning kannatanute teavitamise osas (VIII). I
5. 19.12.2019 sündmused said alguse XXX toimunud kodusest peost. Tunnistaja K.M. (digitoimik (edaspidi dtl) 92) oli XXX ja koos XXX R. Riiki ja R.P. otsustati seda viimase juurde koju tähistama minna. Seal oli veel kaks noormeest: K. - D. Mamedov, keda kutsuti V, ja G. Pihelo. K.M. ja R. Riik neid varem ei tundnud. G. Pihelo sõnul olid nad K. - D. Mamedovi vanema XXX juures (dtl 331). Sama kinnitab K. - D. Mamedov ning märgib, et korteris olnud XXX R. Riiki ja K.M. ta varem ei tundnud (dtl 342). Kõik korteris olijad tarbisid alkoholi. Viina oli kaks pooleliitrist pudelit, õlle täpset kogust ei mäletata. Millalgi enne kella 22.00 tuli R.P. XXX koju ja K.M, R. Riik. K. - D. Mamedov ja G. Pihelo pidasid targemaks lahkuda. Nad läksid XXX Prismasse ja sealt edasi kesklinna, et pidu jätkata. R. Riik jäi bussis magama ja teised otsustasid ta koju viia. Nad väljusid XXX kiriku juures ja hakkasid mööda XXX tänavat XXX tänava suunas liikuma. G. Pihelo sõnul (dtl 332) oli R. Riik nii purjus, et ei püsinud püsti. Tema liikus eespool ja K. - D. Mamedov ja K.M. hoidsid 9 R. Riiki üksteise vahel ja toetasid kõndimisel. K. - D. Mamedovi sõnul (dtl 342 -344) peatusid nad XXX ja võtsid mõned lonksud viina. Kannatanu V.L. sõnul (dtl 269) tuli ta peale tööd koju, tegi süüa ja sõitis autoga kella 23.00-ks XXX oma XXX N.U. tööle vastu. Kella 23.10 paiku ristusid süüdistatavate seltskonna ja kannatanu teed XXX tänaval asuvas XXX.
6. Kannatanu hinnangul käitus XX olnud noorte inimeste seltskond väga väljakutsuvalt: nad karjusid ja tegid müra (dtl 269). Konflikti alguse kohta selgitab G. Pihelo (dtl 332), et ühel hetkel ta kuulis, et K. - D. Mamedovi ja kannatanu vahel läks sõneluseks. Mida keegi täpselt ütles, ta ei kuulnud, kuid tegi järelduse, et keegi (kontekstist tulenevalt oli see kannatanu) ütles midagi selle kohta, et R. Riik oli väga purjus. K. - D. Mamedov vastas, et mida sa ütlesid ja mis see sinu asi on, kui purjus keegi on. K. - D. Mamedovi sõnul (dtl 342344) tuli kannatanu ja möödus neist XXX poole. Ta ütles midagi R. Riiki suunas. Mida täpselt öeldi, K. - D. Mamedov aru ei saanudki, kuid see tundus olevat halb asi. V.L. sõnul ei öelnud ta seltskonnale mitte midagi (dtl 269). Seda, millest sõnelemine alguse sai tunnistaja K.M. ei mäleta (dtl 305).
7. K. - D. Mamedov küsis enda sõnul kannatanult, et mida ta ütles nende sõbra kohta. Kannatanu pani käe taskusse ja ütles, et tal on nuga. Seejärel hakkas ta taganema. Süüdistatav läks kannatanule järgi ja hüppas jalgadega tema suunas. Edasise kohta on K. - D. Mamedovil enda sõnul suhteliselt „must pilt“. R. Riik ei mäleta kangialuses toimunu kohta üldse midagi, säilinud on vaid mõningad mälupildid bussiga linna sõitmisest (dtl 321). Süüdistatav G. Pihelo (dtl 332) kinnitab, et ta osales konfliktis sellega, et lõi kannatanut pudeliga. Enne seda jooksis K. - D. Mamedov temast mööda ja hüppas ja siis oli K. - D. Mamedov juba pikali maas. G. Pihelo andis ütlused ka sele kohta, mida teised süüdistatavad talle konflikti järel rääkisid. R. Riik ütles, et lõi kannatanut jalaga näkku. K. - D. Mamedov ütles, et tema lõi käega, aga ta ei öelnud kuhu (dtl 337).
8. XXX aset leidnud sündmused talletasid turvakaamerad (III kd lk 106 ja 108). Salvestised on hea kvaliteediga ja võimaldavad sündmuste välisest pildist saada täieliku ülevaate. Esimene kaamera on salvestanud pildi XXX suunaga hoovi poole. Kaadrisse ilmub kannatanu, kes liigub selg ees vasak käsi kõrval ja kes võtab XXX väljudes parema käe taskust. Kaadrisse jõuavad kaks meest. Esimene, lühikeste varrukatega särgis, on K. - D. Mamedov. Ta astub kiirel sammul käed ähvardavalt laiali. Teisena tuleb G. Pihelo, viinapudel paremas käes. Samal ajal keerab kannatanu neile selja ja teeb paar kiiremat sammu, liikudes hoovis olevate uste poole. Seda nähes kiirendab K. - D. Mamedov ja teeb paar jooksusammu. Kannatanu pöörab end näoga süüdistatavate poole ja võtab sisse kaitseasendi. Siis keerab ta uuesti selja ja liigub E.T.K. ukse poole. K. - D. Mamedovil on käed jälle ähvardavalt laiali, ta teeb paar kiiremat sammu kannatanu suunas, lööb teda hüppe pealt jalaga ja kukub ise seejuures maha. K. - D. Mamedov tõuseb kohe. Kannatanu püüab teda jalaga lüüa. Midagi toimub vasakul, kus K.M. liigub käega kannatanu suunas, kuid tegemist ei ole löögiga. K. D. Mamedovist paremalt tuleb G. Pihelo, kes liigub kiiresti kannatanule lähemale ja virutab tema suunas viinapudeli. Väline teopilt ei jäta kahtlust selles, et ta soovis kannatanule pihta visata - ta kiirendab ja siis võtab viskeks hoogu. K.M. jääb kannatanu ees seisma ning K. - D. Mamedov ja R. Riik asuvad maas lamavat kannatanut (valdavalt jalgadega) peksma. 10 Esimesena lahkub G. Pihelo, R. Riik tuleb kannatanu juurest ise ära ja K. - D. Mamedovit mõjutab lahkuma K.M. . Kannatanu jääb tõmmeldes Erinevate Tarkade Klubi ukse ette maha. See kõik leidis aset vaid 30 sekundi jooksul. Sama situatsiooni on võimalik vaadelda samast suunast kõrgemal asunud kaamera salvestiselt ja kangialusele suunatud kaamera salvestuselt.
9. Sündmuskohale saabunud kiirabi viis V.L. haiglasse. SA Tartu kiirabikaardi koopia (III kd lk 54-56) kohaselt kutsuti nad välja aadressile XXX, kus lebas maas V.L. Tema kõrval oli vereloik ja klaasikillud. Patsient on teadvusel, kuid desorienteeritud - ei mäleta, mis juhtus ja küsib korduvalt samu küsimusi. Vasakul näopoolel on tugev turse ning ta ei saa avada vasakut silma. Patsient hospitaliseeriti Tartu Ülikooli Kliinikumi. Nende väljastatud epikriisi (III kd lk 58 – 65) kohaselt viibis V.L. 20.12.2019- 23.12.2019 silmakliiniku statsionaarses osakonnas põhidiagnoosiga silmamuna ja silmakoopakoe põrutus, millega kaasnes tüsistusena võrkkestairre ja nägemisnärvi kahjustus. Kaasuvate haigustena on märgitud silmaümbruse lahtised haavad, huule pindmine vigastus, kinnine näoluude hulgimurd, silmakoopa seinade ja silmakoopapõhja murd ning sarnaluumurd. Patsient avastas EMO-s, et ta vasaku silmaga ei näe. 20.12.2019 teostati esimene operatsioon, 27.12.2019 teine ja kolmas. 11.02.2020 on muuhulgas fikseeritud ühe silma pimedus.
10. Ekspertiisiakti nr XXX (III kd lk 91-98) kohaselt esinevad V.L. järgmised kehavigastused/tervisekahjustused: sarna- ja ülalõualuu killustunud nihkega hulgimurrud vasakul; vasaku silma struktuuride ulatuslikud vigastused ja silmakoopakoe põrutus, haavad vasaku silma laugudel ja alahuulel; värsked nahaalused verevalumid ja pehmete kudede turse vasaku silma laugudel ja vasakpoolsete ülemiste hammaste osalised murrud. Kehavigastuste tulemusena esineb vasaku silma nägemisnärvi traumaatiline kahjustus ja selle tagajärjel vasaku silma täielik püsiv pimedus. Need koosvõetuna põhjustavad tervisekahjustuse, mis kestab vähemalt 4 kuud. Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra § 12 lg 2 alusel esineb V.L. elundi (vasaku silma) tegevuse lakkamine selle püsiva halvatuse või muu püsiva tegevusetusseisundi tõttu.
11. Eesti Töötukassa materjalide kohaselt (III kd 12-28) on V.L. tuvastatud perioodiks 17.02.2020 -16.02.2023 osaline töövõime.
12. Süüdistuse kohaselt oli teo tagajärjeks ka nägu oluliselt moonutav ravimatu vigastus. Kohus nõustub sellega. Tõendina esitati mh kannatanu dokumendifoto, mis on tehtud enne 19.12.2019 (III kd lk 11). Sealt nähtuva ja tema praeguse välimuse vahe on selgelt tajutav. Näo kuju on muutunud ja silm, mis ei näe, erineb välimuselt tervest silmast. Kohus loeb sellised muutused nägu oluliselt moonutavateks. Kuivõrd silma nägemisvõimet ei ole võimalik taastada, on tegemist ravimatu vigastusega. II
13. Välisest teopildist nähtub üheselt K. - D. Mamedovi, G. Pihelo ja R. Riiki tegutsemine grupis – peksmine toimus ühise teoplaani alusel. Isikute grupp tähendab kaastäideviimist. 11 Kohtupraktikas on maksvusele pääsenud järgmised seisukohad. Kaastäideviimise materiaalõiguslik määratlus sisaldub KarS § 21 lg-s 2, mille esimese lause kohaselt järgneb vastutus kaastäideviimise eest siis, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Tegemist on omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb KarS § 21 lg 2 esimest lauset sisustada teovalitsemise teooriast lähtudes kui funktsionaalset teovalitsemist. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma (RKKK 3-1-1-10-15 p 12). Iga grupi liige valitseb tegu tervikuna ning selle panuse äralangemisel, so funktsiooni mittetäitmisel ühe või mitme grupi liikme poolt ei panda tegu kas üldse toime või see ei leiaks aset sellisel kujul ( RKKK 3-1-1-57-10 p 6.2). Seetõttu ei oma teo kvalifitseerimisel tähendust, milline süüdistatav konkreetse tagajärje põhjustas.
14. Eelneva põhjal esinevad kõigi kolme süüdistatava tegevuses KarS § 118 lg 1 p-de 2, 5 ja 6 teokooseisu objektiivsed tunnused. Selle süüteokoosseisu subjektiivsete tunnuste osas on kohtupraktikas leitud järgmist. KarS § 118 lg 1 p-de 1-7 järgi saab karistada üksnes sellist raske tagajärje põhjustanud isikut, kellel oli tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus ehk põhikoosseisule (KarS § 121 lg 1 alt 1) vastav tagajärg. Viimase aja praktikas on rõhutatud sedagi, et tervisekahjustuse tekitamine KarS § 118 lg 1 tähenduses peab vastama täiendavatele tingimustele. Nimelt on oluline, et toimepanija tahtlus hõlmaks just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis KarS § 118 lg-s 1 sätestatud enamohtliku tagajärje saabumiseni. Vaid siis avaldub isiku teos selline ebaõigussisu, mis õigustab võrreldes KarS §-de 117 ja 119 koosseisudega oluliselt raskemat karistust ettenägeva sätte, s.o KarS § 118 kohaldamist (RKKK XXX p 9 koos edasiste viidetega).
15. Tahtluse hindamisel saab muu hulgas arvestada teo välist avaldumist (RKKK XXX p 15 koos edasiste viidetega). Sõltumata sellest, mida süüdistatavad ise väidavad, võimaldab nende poolt rakendatud brutaalne vägivald järeldada tervisekahjustuse tekitamise subjektiivse küljena vaid kavatsetust (KarS § 16 lg 2). See nähtub ka kõikide süüdistatavate tegevusest. Vedelikku täis klaaspudel on arvestatavalt raske ja G. Pihelo võttis pudeliga viskamiseks veel hoogu. Klaaspudeli kukkumisel see arvestatava tõenäosusega puruneb ja klaasikillud võivad põhjustada raskeid vigastusi. K. - D. Mamedov ja R. Riik lõid juba maas lamavat kannatanut rusikate ja jalgadega korduvalt pähe. Selline tegevuse ohtlikkus on arusaadav igale terve mõistusega inimesele. KarS § 19 kohaselt isik vastutab seaduses sätestatud enamohtliku tagajärje eest, kui ta põhjustas selle vähemalt ettevaatamatusest. Süüteokoosseis on sellega täidetud.
16. Kaitseversiooni kohaselt hoidis kannatanu V.L. kätt taskus ja ütles, et tal on nuga. Süüdistatavate väited võimaldavad järeldada, et nad enda arvates tõrjusid ohtu. G. Pihelo põhjendab ründe algust sellega, et ajal, mil kannatanu taganes kangialusesse, ütles ta midagi vene keeles. G. Pihelo midagi aru ei saanud, kuna ta vene keelt ei oska. Siis kannatanu lükkas oma käe taskusse, sirutas selle ettepoole ja ütles midagi sellist, et tulge, kui julgete, mul on 12 nuga või midagi sellist. Kangialusesse järgnesid nad V.L, et aru saada, mis see põhjus oli, miks ta ütles kommentaari R. Riiki kohta (dtl 332, 335). Pudeliga viskamise kohta selgitas G. Pihelo, et talle tundus, et V.L. tahab K. - D. Mamedovi suunas teha jalalööki ja sellepärast viskaski pudeliga (dtl 332).
17. Hädakaitsest saab rääkida vaid juhul, kui esineb hädakaitseseisund. Hädakaitseseisund tekib vahetult olemasoleva või vahetult eesseisva õigusvastase ründe tõttu. Rünne on inimese tegu, mis on sellisena käsitatav sotsiaalse arusaama järgi – tavaliselt agressiivne, seega väliselt kallaletungina võetav inimkäitumine. Kohtupraktika kohaselt ei ole ründena vaadeldav sotsiaalselt tolereeritav käitumine, mis ei ületa tavasuhtluses esineda võivat ebamugavuse piiri, nt ebameeldiv pilk, trügimine rahvarohkes kohas, korralekutsuv märkus (RKKK 3-1-1111-04 p 12). Salvestistelt nähtub tõepoolest, et V.L. oli parem käsi taskus. Samas ta võttis selle välja hetkel, kui ta kangialusest hoovi taganes ja seal ei olnud nuga. Selleks momendiks ei olnud veel ükski süüdistatav teda löönud. Kohtu hinnangul ei ole hädakaitseseisundist rääkida võimalik. Salvestis näitab põgenevat ja mitte mingit ohtu kujutavat meest, kellele järgneb agressiivselt käituv inimeste grupp.
18. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Süüdistatavad on süüvõimelised ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. III
19. K. - D. Mamedov, G. Pihelo, O. Saar, A. Rang ja viimase XXX R.P. tarvitasid 27.12.
20. a õhtul alkoholi. R.P. ütluste kohaselt olid kõik nende juures kodus. Tema ja A. Rang tarvitasid rummi, teised viina. Mingil hetkel läksid nad A. Rangi sõprade juurde ning sealt ära tulles see intsident toimuski (dtl 312)). Süüdistatavate ütlused kinnitavad samasugust sündmuste algust.
21. Kannatanute K.R. (dtl 275), A.R. (dtl 280) ja viimase (praeguseks eks)XXX E.P. kattuvate ütluste kohaselt olid nad sellel õhtul K.R. kodus aadressil XXX. Tegemist oli XXX kokkusaamisega – K.R. oli A.R. XXX mees. XXX maja asub tupiktänaval - üks aiaserv piirneb XXX tänavaga ja teine tupiktänavaga. Kella 23.00 ja 24.00 vahel olid K.R, A.R. ja E.P. maja aias koos suitsu tegemas, kui aiast möödus seltskond inimesi - neli noormeest ja neiu.
22. Tänaval liikunud inimesed käitusid häirivalt. E.P. sõnul (dtl 359) lärmasid nad kõvasti ja rikkusid korda. K.R. sõnul kutsus A.R. seltskonda korrale, see käis umbes selliste sõnadega, et mis te karjute seal, mis te lärmate. Midagi solvavat või vulgaarset selles korrale kutsumises kindlasti ei olnud (dtl 275). Sama kinnitab A.R. (dtl 280). Täpset sõnastust ta ei mäleta, kuid ilmselt ütles, et ärge lärmake, võtke vaiksemalt. Seltskond reageeris sellele vulgaarselt ja liikus värava ette. Üks noormees tegi poksiliigutusi. E.P. sõnul (dtl 360) noormees musta parkaga asetas käed rusikasse, võttis võitlusasendi ja ütles, et tulge välja, me anname teile peksa. Sama kinnitab K.R. (dtl 275-276). Selle korralekutsumise peale lähenes seltskond tema kinnistu väravale. See on tupiktänav ja kuskile mujale sealt minna ei saa. Üks hakkas 13 agressiivselt poksiliigutusi tegema. Edasi läks sõneluseks, tema oma kaaslastega oli seespool aiaväravat, teised väljaspool. Keegi ütles, et lähme minema, need ju pensionärid või vanurid ja seltskond liikus tagasi XXX tänava poole. Korraga viskas üks noormeestest kivi maja suunas. Selle tagajärjel tekkinud hääl oli hele. K.R. läks sellepeale väravast välja aru pärima. Enda sõnul arvas ta sel hetkel, et kivi lendas aknasse. Ta ütles, et mida te teete, laps ka toas magab. K.R. ütlustega kattuvad ütlused andis E.P.
23. K.R. ütluste (dtl 276) kohaselt tungisid noormehed seepeale talle kallale. Kaks tükki jäid tema selja taha, üks oli ees. See, kes ees oli, lõi. Seljataga olev isik tõmbas ta hommikumantlist pikali maha. Seejärel K.R. löödi ja hetkeks kaotas ta teadvuse. K.R. sõnul tõmbas ta end kägarasse ja üritas pead kaitsta. Löödi kõigega, kätega ja jalgadega. Telliskiviga löömist ta ise ei näinud, kuid A.R. ja E.P. olid seda näinud. Telliskiviga näkku löömise järel teadvus kaduski. Teadvusele tuleku järel nägi K.R, et need samad isikud peksid A.R. Talle tundus, et peksjaid on kolm. E.P. sõnul kuulis ta (dtl 360), kuidas nurga taha läinud K.R. karjatas. Seejärel ütles ta A.R, et mingu ta vaadaku. Ka E.P. läks vaatama, mis juhtus. A.R. läks enda sõnul K.R. järele hetk hiljem (dtl 281). Selleks hetkeks, kui ta ümber nurga jõudis, oli K.R. juba pikali maha tõmmatud ja kolm noormeest peksid teda. Ainukesena ei peksnud see heleda peaga poiss, kes oli koos naisterahvaga. K.R. peksti rusikate ja jalgadega ja hiljem telliskiviga. Telliskiviga löömise ajal oli K.R. poolkägaras külili maas (dtl 282). A.R. üritas enda sõnul seltskonda lahutada, kuid siis rünnati juba teda. Tema mäletab sündmuste käiku selliselt, et algul ründasid teda kaks noormeest ja kui ta juba maas oli, siis oli neid kolm. Kaks noormeest tõmbasid ta pikali ja kolmas peksis jalgadega näkku. A.R. hoidis käsi enda kaitseks näo ees. Kui ta oli püsti saanud, tuli selga tagant noormees aialipiga. A.R. hinnangul tahtis see noormees teda pähe lüüa, kuid ta jõudis käe ette panna. E.P. nägi (dtl 361) ümber nurga jõudes, kuidas noormehed olid ümber K.R. ja ta oli mingid löögid siis juba sisse saanud. Üks noormees, kelle käsi oli tätoveeritud, lõi aialipiga A.R, ja kaks teist noormeest peksid samal ajal maas lamavat K.R. E.P. mäletab, et sellel hetkel oli üks K.R. lööja see parkaga noormees, kes ka telliskiviga lõi K.R. näkku. Ka E.P. sekkus kaklusesse. Enda sõnul (dtl 361) ta üritas K.R. kaitsta ja lõi selleks ühel korral üht nendest noormeestest jalaga. Teist korda kakles ta samasuguse parkaga noormehega, kes üritas visata teda telliskiviga, aga kivi läks mööda. Siis võttis see noormees tunnistajast kinni ja lõi teda jalaga paremale poole roietesse ja ütles, et saad veel peksa, sa madala häälega transvestiit. Siis tuli juba politsei.
24. A.R. ütluste kohaselt tuli nende juurde Valge Škoda, inimesed tulid autost välja ja kutsusid K.R. kiirabi. Selles autos oli tunnistaja K.S. (dtl 345) koos S.K. . K.S. nägi XXX tänavale jõudes, kuidas üks mees oli pikali maas ja tema ümber oli hästi palju poisse. Keegi lõi lamavale mehele jalaga näkku just sellel hetkel, kui tunnistaja hakkas autot pidurdama. Lootuses, et poisid laiali jooksevad, andis ta kõigepealt auto signaali, aga nii ei juhtunud. Üks naine palus kutsuda politsei ja tunnistaja seda tegigi. Keegi nendest noormeestest tuli ja virutas S.K. rusikaga näkku. Politsei oli kohal paari minutiga ning peksjate seltskonnas olnud inimesed jooksid selle peale laiali. S.K. pani tähele (dtl 345), et maas lamavat meest peksid kolm inimest. Ta tuli autost välja ja ütles, et lõpetage ära, et kutsun politsei. See ei mõjunud ja siis nad helistasidki K.S. Häirekeskusele. Nad juhendasid dispetšerit telefonis ja samal ajal 14 käis kaklus edasi. Üks lähenes talle selja tagant ja lõi rusikaga pähe. Tunnistaja sõnul ta siiski valu ei tundunud ja kannatanuks olla ei soovi. S.K. nägi silmanurgast ka seda, kuidas kõrvaltänavast võeti kivi ja kuidas see lendas. Tunnistaja hinnangul pidasid nad kinni just seetõttu, et kolmekesi mindi kallale ühele mehele. Tegemist oli agressiivse peksuga ja löögid olid väga kiired.
25. Erinevate isikute ütlustest nähtub, et peksmises osalesid kõik neli süüdistatavat. A.R. ütluste kohaselt oli K.R. peksmas algselt kolm noormeest. Kui kaks teda peksma tulid, oli aktsiooni kaasatud kõik neli noormeest (dtl 284). R.P. ütlustest järelduvalt oli hiljem „aktsiooni“ lisandunud süüdistatav A. Rang. Tunnistaja sõnul läks A. Rang kaklust lahutama kui lühem meesterahvas (kohtu märkus: A.R.) oli G. Pihelol peal ja lõi teda (dtl 313). Kannatanute ütlustest nähtub, et A.R. läks tänavale teisena ja siis osalesid kahe kannatanu peksmises juba kõik neli noormeest. Ühel või teisel viisil kõikide süüdistatavate peksmises osalemist kinnitavad ka nende enda ütlused.
26. R.P. ütluste kohaselt oli algul sõnelus (dtl 312) ja siis kannatanud väljusid oma aiast, ei öelnudki midagi ja jooksid nende suunas ja siis see pikem meesterahvas (kohtu märkus: K.R. ) lõi G. Pihelot näkku (dtl 313). Ülejäänud osas on R.P. ütlused oluliselt vähem detailsed tunnistaja kasutab vaid umbisikulist tegumoodi – „aialipi või kaikaga löödi inimest“. Kohtus avaldati tema eeluurimisel antud ütlused, kus ta teadis täpselt, kes lõi (dtl 315). Kohus loeb R.P. ütlused selles osas, kes milliste tegudega konfliktis osales, ebausaldusväärseteks. Tunnistaja on kohtuistungi ajaks ilmselgelt otsustanud loobuda ütlustest, mis seostaksid konkreetsete tegudega iga süüdistatavat. Tema selgitused, mille kohaselt andis ta eeluurimisel ütlused šokiseisundis ja seetõttu võivad need olla ebaõiged, kohut ei veena. Sündmuste toimumise järel antud ja kohtuistungil avaldatud ütlused on oma detailsuses kohtu hinnangul kahtlemata õigemad. Maksvusele pääsenud kohtupraktika ei võimalda eeluurimisel antud ütlusi tõendina kasutada (3-1-1-113-06 p 15 koos edasiste viidetega) ja seetõttu jäävad R.P. ütlused sündmuste käigu kohta tõendikogumist välja.
27. Tunnistaja M.-C.A. on G. Pihelo XXX. O. Saar ja K. - D. Mamedov on tema sõnul G. Pihelo sõbrad (dtl 323). XXX tänava sündmustest kuulis tunnistaja G. Pihelo, A. Rangi ja O. Saare käest (dtl 325). Ta sai teada, et K. - D. Mamedov lõi aialipiga ning O. Saar tunnistas talle samal päeval ööklubis, et pani kellelegi telliskiviga. XXX tn aset leidnud sündmuste ööl pidi A.-A.P. (dtl 350) G. Pihelo ja K. - D. Mamedoviga kokku saama klubis XXX. Mingil ajal helistas G. Pihelo ja palus endale XXX tänavale takso kutsuda- ütles, et ta on suures jamas. Esimesena jõudis taksoga klubi juurde G. Pihelo ja mõni minut hiljem jõudis K. - D. Mamedov. Nad mõlemad rääkisid, et osalesid XXX tänaval kakluses, kuid nende jutt oli segane.

§ 66

lg 21 kohaselt tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend. Tõendina on see sätte pde 2 ja 3 kohaselt käsitatav mh juhul kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde; tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu, milles sisaldub kuriteo toimepanemise omaksvõtt või mis oli muul viisil 15 ilmselgelt vastuolus rääkija huvidega. Kohtu hinnangul esinevad tunnistajate ütluste puhul mõlemad alused. 26. Süüdistatavate ütlustest nähtuvalt on kannatanud pigem nemad. G. Pihelo selgitab (dtl 366), et neid tekkis ühe 3-liikmelise seltskonnaga sõnavahetus, kuna neid nimetati tattnokkadeks. Sõnaline konflikt lõppes ja nende seltskond hakkas edasi mööda XXX tänavat liikuma ja vist oli A. Rang, kes hõikas, et vaadake ette, tulevad selja tagant. Tuli üks heleda peaga noorem mees (kirjeldus vastab A.R. välimusele) ja jooksis ta maha. G. Pihelo enda sõnul kukkus ja see peale jooksnud mees jäi tema peale ja lõi teda kaks korda rusikaga näkku. Seejärel kadus süüdistataval hetkeks pilt ära. G. Pihelo sõnul õnnestus tal ründaja pea haardesse saada ja keegi, kas A. Rang või K. - D. Mamedov tuli ja tõmbas kannatanu tema pealt ära. Ta lõi seda inimest kaks korda ja üritas eemalduda. Kuskilt tekkis mingi naine, kes hakkas teda tagasi tirima ja G. Pihelo palus O. Saart endale appi, et selle naise käest lahti saada. Aialipi ega telliskivi kasutamist tema ei näinud ning politsei saabudes jooksis ta minema. Naisterahvast nimetas transvestiidiks tema. Miks ta politsei eest ära jooksis, G. Pihelo vastata ei oska. K. - D. Mamedovi ütluste kohaselt (dtl 377) tekkis neil ühe värava juures sõnavahetus. Tema kellelegi midagi ei öelnud, aga ühel hetkel löödi ta pikali. Ülejäänut ta alkoholi tarbimise tõttu ei mäleta. Seda, et keegi nende seltskonnas oleks kasutanud mingeid abivahendeid, ta ei näinud (dtl 378). A. Rang kohtus ütlusi anda ei soovinud (dtl 380). Kohus avaldas

§ 294

p 1 korras tema eeluurimisel antud ütlused (kd IV lk 152-156) Nende kohaselt sisenes ta konflikti selleks, et G. Pihelo peal olnud nooremat meesterahvast ära tõmmata. Siis tuli teine meesterahvas ja lõi teda näkku. A. Rangis tekkis viha ja ta lõi vastu. Kas pihta sai, ei tea. lühem meesterahvas oli G. Pihelo peal. O. Saare (dtl 380) ütluste kohaselt lahkus tema sellest seltskonnast natuke varem. Ta läks mööda XXX tänavat, kui kuulis mingit räuskamist või hääli ja ilmselgelt aimas, et poisid midagi korraldavad. Kui ta kohale jõudis, siis nägi, kuidas see madala häälega naine G. Pihelost kinni hoidis ja peksis teda vastu pead ja üritas näost kinni võtta. G. Pihelo kutsus ta appi. Ta võttis G. Pihelost kinni ja tõmbas ta eemale. Kaitsjale antud vastuse kohaselt (dtl 384) oli G. Pihelo jumala paanikas, sest see naine kogu aeg peksis teda vastu pead, üritas kapuutsi üle pea tõmmata, üritas näost kinni võtta küüntega. Täiesti metsaline oli. Siis tahtis mingi lühike A. Rangile kallale tulla, aga ta läks ära, ei olnud sellest huvitatud. Tema kedagi ei löönud. Seda, et keegi oleks kasutanud mingeid abivahendeid – kivi või aialippi, ta ei näinud. Tema jooksis politsei eest ära seepärast, et politsei hüüdis, et neil on koer. Ta ei ole koertega kõige parem sõber.

1. Süüdistatavate versioon sellest, et neid rünnati ja nemad tegelesid vaid hädapäraselt enese kaitsmisega, kriminaalasjas tuvastatud asjaolud ei toeta. Seltskond liikus lärmakalt mööda tänavat. Iseenesest ei ole peomeeleolus noorte inimeste puhul tegemist millegi erakordsega. Nende käitumine häiris kaaskodanikke ja A.R. tegi selle kohta märkuse. Selle asemel, et märkus teadmiseks võtta ja oma käitumist vastavalt korrigeerida, kogunes seltskond tupiktänavasse aiavärava ette ja keegi neist tegi poksimisliigutusi. Mõne aja möödudes viskas keegi neist kivi maja aeda. Eelkirjeldatu ei ole käsitatav neutraalse käitumisena. Kivi viskamisest tekkinud hääle järgi arvasid kannatanud, et midagi võis katki minna. K.R. vara omanikuna oli igal juhul õigus minna selle kohta selgitust saama. Süüdistatavate ja ka R.P. väidete kohaselt lõi esimesena just K.R. Kohtu hinnangul see nii ei olnud. Esiteks on eluliselt 16 väga vähe usutav, et K.R. asuks üksinda ründama vähemalt kolme noormeest. Tegemist on süüdistatavatest arvestatavalt vanema inimesega. Süüdistatavate versiooni ei toeta ka kohtuistungil tajutud kannatanu välimus ja olemus. Kaks kolmest lähemal seisnud süüdistatavast olid G. Pihelo ja K. - D. Mamedov. Kohtul oli XXX episoodi osas võimalik salvestiselt näha olukorda, milles need kaks enda arvamuse kohaselt tegelesid ohu tõrjumise/enese kaitsmisega. Sündmuse salvestus näitab brutaalset rünnet. Need episoodid on põhiolemuses vägagi sarnased. Alkoholijoobes G. Pihelo ja K. - D. Mamedovi teele jääb inimene, kelle pilgust või sõnadest jääb mulje, et nad süüdistatavate käitumist heaks ei kiida ning süüdistatavad hakkavad seda „lahendama“. Teele ette jäänud inimene tuleb kiirabiga haiglasse viia. Kuriteo toimepanemise viisi sarnasus varem toimepandud kuriteo toimepanemise viisiga (modus operandi) on käsitatav kaudse tõendina (RKKK 3-1-1-32-05 p 8). Isegi juhul, kui süüdistatavatele tänavale järgnenud K.R. tegevus oleks käsitatav vahetu või vahetult eesseisva õigusvastase ründena, näitab möödasõitnud auto pardakaamera salvestis (III kd lk 138) ilmselget hädakaitsepiiride ületamist. Grupp inimesi löövad käte ja jalgadega maas lamavat inimest. Juhul, kui tõepoolest oleks tegemist olnud kannatanute poolse ründega, puuduks mistahes põhjus politsei saabumisel põgeneda ning hiljem sõpru informeerida sellest, et ollakse suures jamas (dtl 350). Süüdistatavate versioonid ei selgita aialipi ja telliskivi kasutamisega seonduvat ega kannatanutel sellise raskusega vigastuste tekkimist. Kohus loeb süüdistatavate ütlused füüsilise konflikti käigu kohta ebausaldusväärseteks ja jätab need tõendikogumist välja.
2. O. Saare kaitse on kohtuistungil püstitanud teesi, et tema lahkus koosviibimise kohast varem ja konflikti alguses ei osalenud. Kohtuistungil asus seda versiooni kaudselt toetama ka K. - D. Mamedov. Temale tundus, et neid oli V. juurest lahkudes viis (dtl 378), seda, kas O. Saar oli sõbra juurest lahkudes kaasas, ta täpselt vastata ei oska. O. Saart nägi ta XXX risti peal siis kui kaklus oli juba alanud. Ta seisis üle tee üksi (dtl 379). O. Saare ütluste kohaselt lahkus tema korterist natuke varem kui teised, kuna ta ei tundnud sealt kedagi, ta tegi suitsu ja jalutas XXX tänavale. Siis ta kuulis hääli ja aimas, et poisid midagi korraldavad. Ta sattus sündmuste keskmesse ja nägi kuidas üks naine hoidis G. Pihelost kinni ja peksis teda vastu pead (dtl 381). Kohtuistungil uuritud tõendid ei kinnita O. Saare väidet sündmuskohta hiljem saabumisest. Kannatanud ja tunnistaja E.P. nägid mööda tänavat tulemas viite inimest – nelja noormeest ja ühte neiut. Sama kinnitavad

§ 294p 1 korras avaldatud A.

Rangi ütlused (kd IV lk 154), mille kohaselt liikusid tema, tema XXX R.P. . G. Pihelo, K. - D. Mamedov ja O. Saar mööda XXX tänavat. Tema oli koos R.P. natuke eemal, kui G. Pihelol, K. - D. Mamedovil ja O. Saarel tekkis sõnavahetus ühe maja ees olnud meesterahvaga. A.R. jõudis tänavale, kui K.R. oli pikali tõmmatud ja kolm noormeest peksid teda. Ainsana ei peksnud see heleda peaga poiss, kes oli koos tütarlapsega (dtl 281). Kohtu jaoks on väljaspool kahtlust, et O. Saar osales konfliktis algusest peale.

1. Kohale saabunud politsei asus otsima süüdistatavaid. Politsei sündmuste-arvestuslehe (III kd lk 113-116) kohaselt reageeris politsei sündmusele mitme erineva autoga ja esimene patrull jõudis sündmuskohale 28.12.2019 kell 00.
2. Kontroll-lehe lausekatked võimaldavad ülevaate saada järgnevalt toimunust: Patrull soovib kiirabi. XXX tänaval kontrollitud Garli elukohta, kodus pole, vesteldakse XXX. Garl võib viibida A. - A.P. juures XXX tänaval, 17 patrulli saabudes põgenes sealt tagaukse kaudu. Kell 01.46 peetakse G. Pihelo ja K. - D. Mamedov Riia tn raudteeviadukti all kinni. K. - D. Mamedov ja A. Rang paigutati kainenema.
3. SA Tartu Kiirabi väljastas kiirabikaardid (III kd lk 118 20). K.R. tuvastas kiirabibrigaad vigastused, mis fikseeriti RHK 10 (Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon) koodide alusel järgmiselt: kolju- ja näoluude murd, ninaverejooks, pea liigeste ja sidemete nihestus, nikastus ja venitus, hamba dislokatsioon ja pindmine peavigastus. A.R. vigastustena fikseeriti koljusisene vigastus ning täpsustamata randme- ja käevigastused. SA Tartu Ülikooli Kliinikum epikriisi kohaselt (III kd lk 38 – 39) jäi K.R. lõplikuks kliiniliseks diagnoosiks ninaluude murd, vasema ninatiiva fraktuur, vasema maksillaarsiinuse eesseina impressioonfraktuur. Rakendatud vägivalla intensiivsusest annavad aimu sellele dokumendile lisatud fotod (III köide tl 131 –134) ja III kd lk 40-41 olevad fotod K.R. ust. A.R. e osas on SA Tartu Ülikooli Kliinikum samuti väljastanud dokumendid (III kd lk 125–128). EKEI XXX J.T. 16.01.2020 kirja (III kd lk 136) kohaselt ravidokumentide andmetel diagnoositi A.R. 28.12.2019 vasaku kodarluu ülaosa murd verevalumi ja pehmete kudede tursega, põrutushaav paremal kämblal, nahaalune verevalum peapiirkonnas ja kahtlus jäi vasaku küünarluunärvi põrutusele. Tavalise kulu korral põhjustavad need pikaajalise tervisekahjustuse kestusega enam kui 4 nädalat, kuid vähem kui 4 kuud. Samas röntgenuuringu vastuses murdu ei sedastata. Seega on vastuolu diagnoosi ja röntgenülesvõtte vahel ja pole võimalik öelda, kas kodarluumurd esines või mitte. IV
4. Süüdistatavad tegutsesid isikute grupis. Siinkohal kohalduvad õiguslikud seisukohad, mida kohus väljendas otsuse punktis
6. KarS § 263 lg 1 p 1 näeb ette vastuste avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, mis on toime pandud vägivallaga. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et isiku teo kvalifitseerimiseks KarS § 263 järgi on nõutav teo toimepanek avalikus kohas, selle tuvastamine, kuidas või millega objektiivselt avalikku korda rikuti, selle asjasse mittepuutuva füüsilise isiku olemasolu, keda teoga häiriti või ohustati, ja samuti KarS § 263 lg 1 p-s-1 või 2 nimetatud kvalifitseeriva koosseisutunnuse kindlakstegemist (RKKK 1-16-10326 p 31 koos edasiste viidetega).
7. KorS § 54 kohaselt avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Linnatänav on käsitatav avaliku kohana. KorS § 55 lg 1 p 1 kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige: teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Süüdistuses heidetakse ette füüsilise vägivalla kasutamist K.R. ja A.R. suhtes ning see leidis tõendamist.
8. KarS §-dega 262 ja 263 kaitstavaks õigushüveks on esmajärjekorras avalik kord. Eelnev ei välista, et nende süüteokoosseisudega kaitstakse ka teisi õigushüvesid (nt inimese tervist). 18 Eristamaks aga avaliku korra rasket rikkumist üksnes individuaalseid õigushüvesid kaitsvatest süüteokoosseisudest (nt KarS § 121 lg 1), on vajalik kindlaks teha mõni täiendav tegu iseloomustav tunnus, mis annaks aluse kõneleda just avaliku korra kahjustamisest. Ainuüksi teo toimepanek avalikus kohas selline täiendav tunnus ei ole, kuivõrd sellega iseenesest ei pruugi veel kaasneda avaliku korra kahjustamist. Nii ei saa avalikku korda rikkuda nt isiklike suhete lahendamisest ajendatud, öisel ajal ja inimtühjal tänaval toimuv kaklus, kui seda ei näe ega kuule muud isikud. Kuigi konfliktis osalevad isikud rikuvad kirjeldatud viisil käitudes KorS § 55 lg 1 p-s 1 sätestatud keeldu, mille kohaselt ei ole lubatud avalikus kohas kakelda, ei saa nende teguviis siiski häirida ega ohustada asjasse mittepuutuvaid isikuid (RKKK 3-11-15-17 p 23). Süüdistatavate tegevus häiris mitmeid asjasse mittepuutuvaid isikuid. Tunnistaja N.S. 02.07.2020 deponeeritud ütluste (dtl 254) kohaselt hirmutas nähtu teda väga – nad kaklesid osavalt ja löögid tundusid tugevad. Ta ei saa siiamaani vahel seetõttu magada. Tegevus häiris K.S. ja S.K, kes oma auto kinni pidasid ja püüdsid oma sekkumise läbi peksmist lõpetada. Samuti olid häiritud numbril 112 helistanud inimesed (III kd lk 140-141). Asjaolu, et viimaseid kohtuistungil üle ei kuulatud, ei oma tähendust. Süüditunnistamise eeldusena KarS § 263 järgi saab pidada piisavaks, kui süüdistuse sisus on näidatud, et avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega häiriti või ohustati rohkem või vähem kindlaksmääratud kõrvaliste isikute ringi ja selliste isikute olemasolu sündmuskohal saab tõendite kohaselt tõsikindlalt jaatada (RKKK 3-1-1-15-17 p 26 koos edasiste viidetega).
9. Kohtu hinnangul on subjektiivsest küljest tegemist kavatsetusega (KarS § 16 lg 2). Süüdistatavad tegutsesid konflikti tekitamise nimel ning selle leidnuna ei olnud nad valmis vägivalda lõpetama ka siis, kui kõrvalised inimesed sellesse sekkusid. Sellega on KarS § 263 lg 1 p 1 süüteokoosseis täidetud.
10. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Isikud on süüvõimelised ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. V
11. KarS § 118 lg 1 näeb karistusena ette vangistuse 4 – 12 aastat. KarS § 263 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
12. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Pikaajalise kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. (A)
13. Esmalt käsitleb kohus G. Pihelo, K. - D. Mamedovi ja R. Riiki süü suuruse küsimust kannatanu V.L. seotud episoodis. 19
14. Isiku teosüü suuruse hindamisel tuleb lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendest kajastuvast teo ebaõiguse mahust. Üheks aspektina selle juures saab arvestada kannatanu käitumist (RKKK 3-1-1-76-12 p 7). Tuvastatud faktiliste asjaolude põhjalt saab hinnata süüd keskmisest suuremaks. Grupp alkoholijoobes inimesi liigub tänaval ja ründab nende jaoks tundmatut inimest ilma ühegi nähtava või arusaadava põhjuseta. Asjaolu, et ühe teoga täidetakse mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, on kohtupraktika kohaselt samuti süüd suurendav asjaolu. Süü suurust võib mõjutada grupiviisilise kuriteo teopanus. Salvestiselt on näha, et esimesena läheneb kannatanule K. - D. Mamedov ja kohe tema järel G. Pihelo. Viimasena tuleb R. Riik. K. - D. Mamedov ründab kannatanut väga mitmel korral ja maas lamavast kannatanust juhib ta lõpuks eemale tunnistaja K.M. . G. Pihelo seevastu võtab hoogu ja viskab kannatanu pihta viinapudeli. R. Riik lööb kannatanut ühe korra jalaga kehasse ja kaks korda rusikaga näkku. Teopanuse mõningane erinevus mõjutab nende isikute süü suurust siiski vaid vähesel määral. Kohtuistungil uuritud tõendite kohaselt R. Riik kannatanuga konflikti ei alustanud – tema oli nii purjus, et vajas bussilt maha tulles kaaslaste tuge. K. - D. Mamedovil tekkis probleem sellest, et tema arvates halvustas kannatanu R. Riiki olekut ja koheselt liitus temaga G. Pihelo. Kohus jõudis nende tõendite kogumi pinnalt järeldusele, et ründe initsiaatorid olid nemad. Salvestisest nähtuvalt küll iseseisvalt ja vägagi nobedalt liikuv R. Riik läks siiski vaid situatsiooniga kaasa. Nimetatu võimaldab hinnata R. Riiki teopanust mõnevõrra väiksemaks. Lisaks kuriteo koosseisuga hõlmatud asjaoludele peab kohus süü suuruse hindamisel arvestama isiku käitumisega vahetult enne ja pärast kuriteo toimepanemist (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
17. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11 p 11), kuna ka see näitab süüdistatava suhtumist kaitstavasse õigushüvesse. R. Riikil endal puuduvad sellest ööst igasugused mälestused. Ta selgitas seda istungil pikaajalise pingelise tööperioodi lõppemise ja suures koguses alkoholi tarvitamise koosmõjuga. Küll aga kohe, kui ta kuulis, et keegi sai tõsiselt viga ning üks tema selle öö kaaslastest on kinni peetud, läks ta koos tunnistaja K.M. ise politseisse.
18. Prokuröri hinnangul esineb kergendava asjaoluna kahetsus. Kõik kolm süüdistatavat väljendasid seda sõnades. R. Riiki puhul oli kahetsus tajutav juba istungipäevade alguses. K. -D. Mamedovil ja G. Pihelol kujunes see nähtavalt istungite käigus. Kohtu hinnangul on nende kahetsus siiras ja seda arvestatakse kergendava asjaoluna. Ka on G. Pihelo oma lähedaste abiga alustanud tekitatud kahju hüvitamist (kd II tl 117). Hagi rahuldamisele see asjaolu siiski ei mõju, kuivõrd kannatanu pidas vajalikuks enne kohtuotsust saadetud rahasumma tagastada (kd II tl 116). Kaitsja väitel on kannatanule väikese ülekande teinud ka K. – D. Mamedovi vend, kuid ka selle saatis kannatanu tagasi (dtl 440).
19. Prokuröri hinnangul tuleb raskendava asjaoluna KarS § 58 kohaselt arvestada süüteo toimepanemist erilise julmusega. Erilises julmuses avaldub süüdlase instinkt nautida vägivalda või kasutada jõhkrat vägivalda kannatanust hoolimata. Julmus väljendub põhimõttelises ja erilises hoolimatuses inimelu ja inimkeha kui väärtuse suhtes. Julm on nt selline brutaalne tapmisviis nagu pea maharaiumine, inimkeha lömastamine teerulliga. Julm viis võib väljenduda ka ebainimlikes toimingutes enne ja pärast tapmist, kui tapetakse satanistliku vms rituaali käigus või enda lõbustamiseks, julm viis on kannatanule põhjendamatult jõhkrate ja moonutavate vigastuste tekitamine. Julmusest annab tunnistust 20 pärast peksmist kannatanu puu külge sidumine, lahtiriietamine ja riiete minema viskamine (Pikamäe/Sootak (koost) Karistusseadustik. Komm vlj.
20. vlj. Tallinn: Juura 2015, § 58 komm 3, 114 komm 2.3 (Sootak)).
21. Kohus ei näe süüdistatavate teos eeltoodud näidetega võrreldavat julmust. Tegemist on peksmisega ja tulenevalt teo kvalifikatsioonist eeldab see intensiivset vägivalda. Kohtu hinnangul on prokuröri taotlus kantud saabunud tagajärje raskusest. Eriline julmus peaks aga väljenduma mitte tagajärjes, vaid teos. Nt XXX tänava episoodi osas kasutati peksmisel lisaks kätele ja jalgadele veel aialippi ja telliskivi. Samas selle episoodi osas prokurör KarS § 58 p 2 kohase raskendava asjaolu arvestamist ei taotlenud. Kohus ei arvesta raskendava asjaoluna teo toimepanemist erilise julmusega.
22. KarS § 58 p 10 kohaselt on karistust raskendav asjaolu süüteo toimepanemine grupi poolt. Isikute grupp ei ole seaduses kirjeldatud süüteokoosseisu tunnusena. Süüdistatavad pani teo toime kolmekesi, so isikute grupis ja seda tuleb karistust raskendava asjaoluna arvestada.
23. Süüdistatavad on noored varem karistamata inimesed (kd IV lk 129 - 131). Puuduvad alused prognoosida karistuse eripreventiivsele mõjule allumist halvaks.
24. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada õiguskorra kaitsmise huvisid. Tartu on väiksemapoolne rahulik linn ja siin on mitmete kõrgkoolide tõttu palju noori inimesi. Noored pidutsevad ja seega liiguvad rohkem ka pimedal ajal. Kohtu hinnangul on kogukonnale vägagi oluline teadmine, et ööpäevaringselt on võimalik tänavatel turvaliselt liikuda ja neid, kes ettesattuvaid inimesi ründavad, ei kohelda karistusõiguslikult leebelt. Üldpreventiivsed kaalutlused mõjuvad selles asjas karistust suurendavalt.
25. Kohus tunnistab K. - D. Mamedovi süüdi KarS § 118 lg 1 p-de 2, 5 ja 6 järgi ning karistab teda 7 aasta pikkuse vangistusega.
26. Kohus tunnistab G. Pihelo süüdi KarS § 118 lg 1 p-de 2, 5 ja 6 järgi ning karistab teda 6 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistusega.
27. Kohus tunnistab R. Riiki süüdi KarS § 118 lg 1 p-de 2, 5 ja 6 järgi ning karistab teda 4 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistusega.
28. Kohus osaliselt ületab sellega prokuröri taotletud karistuste määra. Eelnevalt käsitletud süüdistatavate teosüü suurust iseloomustavad asjaolud ning see, et teoga täideti mitu kvalifitseerivat tunnust, ei võimalda ka kergendavaid asjaolusid arvesse võttes mõista karistust R. Riikile sanktsiooni miinimumis ning K. - D. Mamedovile sedavõrd alla sanktsiooni keskmise. (B) 21
29. Järgnevalt käsitleb kohus K. - D. Mamedovi, G. Pihelo, A. Rangi ja O. Saare karistamist KarS § 263 lg 1 järgi. Normi sanktsioon näeb ette nii rahalise karistuse kui ka vangistuse. Kohtu hinnangul välistab ainuüksi süü suurus (mida käsitletakse järgnevalt) kergemaliigilise karistuse.
30. Teokoosseisu juures tuvastatud asjaolud võimaldavad hinnata K. - D. Mamedovi, G. Pihelo ja O. Saare süüd keskmiseks. A. Rangi süüd võib lugeda teistega võrreldes väiksemaks. Konflikti alguses tema ei osalenud. Kõik teised süüdistatavad põgenesid konflikti järel sündmuskohalt, tema mitte. Lisaks kuriteo koosseisudega hõlmatud asjaoludele peab kohus süü suuruse hindamisel arvestama isiku käitumisega vahetult enne ja pärast kuriteo toimepanemist, kuna ka see näitab süüdistatava suhtumist kaitstavasse õigushüvesse (RKKK 3-1-1-76-12 p 7 koos edasiste viidetega).
31. Karistust raskendava asjaoluna tuleb arvestada KarS § 58 p 10 kohaselt süüteo toime panemist isikute grupi poolt. Kergendavaid asjaolusid selles episoodis kohus ei tuvastanud.
32. Karistuse eripreventiivse mõju prognoosi osas märgib kohus, et kõik süüdistatavad on varem karistamata isikud, mis võimaldab lugeda vastava prognoosi heaks. Õiguskorra kaitsmise huvide aspektist vaadatuna selliseid koosseisuga hõlmamata asjaolusid, mis tingiksid karistuse korrigeerimist, ei esine.
33. Kohus tunnistab K. - D. Mamedovi süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 alusel ja mõistab karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.
34. Kohus tunnistab G. Pihelo süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 alusel ja mõistab karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.
35. Kohus tunnistab O. Saare süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 alusel ja mõistab karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.
36. Kohus tunnistab A. Rangi süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 alusel ja mõistab karistuseks 2 aastat vangistust. (C)
37. Järgnevalt otsustab kohus liitkaristuste moodustamise K. - D. Mamedovi ja G. Pihelo osas. KarS § 63 lg 2 kohaselt, kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri kuriteokoosseisule ja teda ei ole nendest ühegi eest varem karistatud, mõistetakse eraldi karistus iga teo eest ning liitkaristus KarS § 64 järgi. Nimetatud sätte lg 1 kohaselt samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega.
38. Üldjuhul tuleks raskemale karistusele liita ½ kergemast karistusest. Kohus peab siiski käesoleval juhul võimalikuks lugeda kergema karistuse kaetuks raskemaga. Oma olemuses on 22 tegemist vägagi sarnaste tegudega. Kohtu silmis omab tähendust ka see, et tegude vahele jääb vähem kui 10 päeva. Retsidiivusprognoosi silmas pidades on tegemist soodsama olukorraga võrreldes sellega, kui tegude vahele jäävad pikad ajavahemikud. Viimasel juhul on isikul aega mõelda oma tegevuse üle, tõenäoliselt on juba käimas menetlus ning sellest hoolimata ta jätkab senist käitumist. Lootus jääb, et tegemist oli nende noorte inimeste elus vaid lühikese ajaperioodiga, mis enam ei kordu. Kohtu hinnangul on praegusel juhul raskem karistus karistuse eesmärkidele juba vastav.
39. Eeltoodu alusel otsustab kohus KarS § 64 lg 1 alusel lugeda K. – D. Mamedovile mõistetud kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista K. – D. Mamedovi liitkaristuseks 7 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda G. Pihelole mõistetud kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista G. Pihelo liitkaristuseks 6 aastat ja 8 kuud vangistust. (D)
40. Järgnevalt otsustab kohus karistuse individualiseerimisega seonduvad ja karistuse kandmisega seonduvad muud küsimused.
41. K. - D. Mamedovi ja G. Pihelo osas ei võimalda seadus ja maksvusele pääsenud kohtupraktika alternatiive vangistuse reaalsele kandmisele. Seda ei lubaks ka süü suurus.
42. R. Riiki osas ei pea kohus karistuse täielikku ära kandmist põhjendatuks. Istungitel tajutu koosmõjus R. Riiki senist elukäiku iseloomustavate andmetega viis kohtu järeldusele, et tegemist oli vaid ühekordse sündmusega süüdistatava elus, mille tingis halbade asjaolude kokku langemine – eelkõige juhuslik sattumine G. Pihelo ja K. - D. Mamedoviga samasse seltskonda. R. Riik selgitas, et tal pole kunagi varem ega hiljem elus vägivallaga probleeme olnud ja vastupidist miski ei tõenda. Teo raskus ja R. Riiki isiku koosmõjus leiab kohus, et kohane karistuse individualiseerimise viis on nn šokivangistus ning see on vajalik kohaldada suhteliselt lühiajaliselt. R. Riiki koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks tuleb määrata 4 kuud vangistust. Ülejäänud osa karistusest jääb tingimuslikult täitmisele pööramata. Kohus ei näinud tema juures selliseid riskitegureid, mida kriminaalhooldusega tuleks maandada. Seega jääb ülejäänud karistus KarS § 73 sätteid kohaldades tingimuslikult täitmisele pööramata 5 aasta pikkuse katseajaga.
43. Prokurör leidis, et A. Rangi ja O. Saare osas võib karistuse tingimuslikult täitmisele pööramata jätta nende allutamise käitumiskontrolli nõuetele. Kohus nõustub sellega ja määrab A. Rangi käitumiskontrolli pikkuseks 2 aastat ja 6 kuud ja O. Saare käitumiskontrolli pikkuseks 2 aastat ja 7 kuud. Kuigi kohus luges A. Rangi süüle vastavaks väiksema karistuse kui O. Saarel, iseloomustab teda negatiivselt asjaolu, et tegemist ei ole esimese tema suhtes menetletava kriminaalasjaga - KarS § 121 lg 1 tunnustel on menetletus lõpetatud

§ 202lg 7 alusel (IV kd lk 26).

Nimetatu tingib A. Rangi puhul karistusest arvestavalt pikema katseaja. Kuriteo toimepanemise soodusteguriks on alkohol. Kohus paneb mõlemale 23 süüdistatavale käitumiskontrolli ajaks lisakohustuse hoiduda alkoholi tarvitamisest ja osaleda sotsiaalprogrammis.

1. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja arvestada K. – D. Mamedovi karistuse kandmise aja algust alates tema vahistamisest s.o
2. detsembrist
4. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva 28.12.- 29.
5. 2019 karistusaja hulka ja mõista G. Pihelo kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada G. Pihelo karistuse kandmise aja algust alates tema vahistamisest s.o alates
6. 01.
8. KarS § 73 lg 2 alusel määrata R. Riiki koheselt kandmisele kuuluvaks karistust 4 kuud vangistust. Kohustada R. Riiki ilmuma vanglasse koheselt kandmisele kuuluvat karistust kandma kohtust saadetud teatises märgitud ajal.

§ 414lg 2 alusel arvestada R.

Riiki koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmise aja algust alates tema ilmumisest vanglasse karistust kandma. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud karistus 4 aastat ja 4 kuud vangistust täitmisele pööramata, kui R. Riik ei pane 5 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o

4. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 jätta A. Rangile mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui A. Rang ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi. Katseaja algust arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o
6. Käitumiskontrolli nõudeid hakatakse kohaldama kohtuotsuse jõustumisest.
7. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta O. Saarele mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui O. Saar ei pane 2 aasta ja 7 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi. Katseaja algust arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 07.10.
8. Käitumiskontrolli nõudeid hakatakse kohaldama kohtuotsuse jõustumisest. VI Hageja nõue
9. Kannatanu V.L. esitas 06.04.2020

§ 381

lg 3 korras oma esindaja vahendusel hagiavalduse kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõudes (I kd lk 16 -20). Hageja nõuab varalise kahjuna saamata jäänud tulu summas 21 000 eurot. Ta oleks saanud tähtajalise töölepingu alusel T.T.O. tööle asudes järgmise 12 kuu jooksul vähemalt 21 000 eurot. Peksmise tagajärjel saadud tervisekahjustused tööle asumist ei võimaldanud. Samuti nõuab ta mittevaralise kahju hüvitisena 15 000 eurot. Kannatanule on tekitatud raske tervisekahjustus, ta on pidanud üle elama valu ja kannatused, ta on püsivalt kaotanud nägemise paremast silmast 24 ning elukvaliteet on tunduvalt langenud. V.L. ei saa normaalselt elada ning kannatab pidevate hambavalude tõttu.

1. Hagiavaldusele esitati täiendus 07.07.2020 (IV kd lk 156-157). Sellega nõuet suurendati, kuna uue informatsiooni valguses oli hagejal võimalik T.T.O. teenida 29 500 eurot. Sellest tuleb maha arvata saadud töövõimetuspension 2501, 18 eurot. Hageja varalise kahju nõue on 26 997, 82 eurot. Kostjate vastuväited
2. G. Pihelo kaitseakti (dtl 21- 23) kohaselt ei vaidle ta vastu tsiviilhagi menetlusse võtmisele, kuid vaidleb vastu selle täielikule rahuldamisele. Menetluse kestel G. Pihelo kaitsja vahetus. Uus kaitsja väljendas oma seisukohad avakõnedes (dtl 267): G. Pihelo on valmis kannatanule hüvitama kõik kohtu poolt välja mõistetud summad, küll aga ei nõustu varalise kahjunõude summaga 21 000 eurot ja mittevaralise kahjunõude summaga 15 000 eurot.
3. K. – D. Mamedovi kaitseakti (dtl 10) kohaselt ta tsiviilhagile põhimõtteliselt vastu ei vaidle. Süüdistatav saab aru, et süüdimõistmisel läheb hagi võrdsetes osades solidaarvastutusena väljamõistmisele.
4. R. Riiki kaitseakti (dtl 30-31) kohaselt kui kohus mõistab R. Riiki süüdi, tuleb tal solidaarselt tasuda ka tsiviilhagid.
5. Kohtuistungil esitas G. Pihelo kaitsja järgmised vastuväiteid (dtl 319): Ettevõte on asutatud sissemakset tegemata, ettevõtte juhatuse liige on kannatanu lepingulise esindaja tuttav. Covid-19 viiruse leviku tõttu on küsimuse all, kas isik oleks üldse saanud reisida. Faktiliselt saadud töötasu on nõudest maha arvestamata. Ei ole esitatud tõendeid, et kannatanu oleks käinud töövestlusel või osalenud konkursil. Pole teada, kas ettevõte oleks võimeline sellist tasu maksma. Avalikult kättesaadavate andmete kohaselt pole näha, et ettevõte oleks üldse kellelegi maksnud tööjõumakse. Covid-19 tingimustes on müügitöö olematu, äriettevõtted ei suuda oma asju müüa. Hagejal puuduvad müügitöö alal mistahes kogemused. Pole kindel, et tööandja oleks soovinud pärast katseaega seda töösuhet jätkata, katseaeg oleks läbi saanud juunis ja sel hetkel olid ettevõtted Eestis majandusraskustes. Samuti leidis kostja, et kannatanul ei ole varaline nõue mitte G. Pihelo, vaid T.T.O. vastu, sest kannatanu tööle mittevõtmine oli vastuolus diskrimineerimise keeluga (dtl 415).
6. K. - D. Mamedovi ja R. Riiki kaitsjad ühinesid istungil G. Pihelo kaitsja seisukohtadega (dtl 320).
7. Kohtukõne kohaselt G. Pihelol ja tema kaitsjal puuduvad vastuväited, et kannatanul on mittevaralise kahju nõue ning nõude suurus jääb kohtu otsustada (dtl 413). Kohtu seisukoht 79.

§ 381

lg 1 p 1 kohaselt kannatanu võib tsiviilhagis esitada nõude, kui nõude eesmärk on kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga rikutud kannatanu hüveolukorra 25 taastamine või heastamine, kui selle nõude aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas menetletava kuriteo tehioludega ja kui sellist nõuet oleks võimalik läbi vaadata ka tsiviilkohtumenetluses. Hageja nõude kriminaalmenetluses läbivaatamise eeldused on täidetud.

§ 381

lg-e 6 kohaselt

reguleerimata küsimuse lahendamisel tsiviilhagi menetlemisel lähtutakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus (edaspidi TsMS) sätestatust. (A)

1. Kostja G. Pihelo on esitanud varalise kahju nõudele vastuväite, mille kohaselt on hagi esitatud ebaõige isiku vastu. T.T.O. diskrimineeris kannatanut, kui jättis temaga puude tõttu töölepingu sõlmimata. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Tsiviilkohtumenetluses valitseb dispositiivsuse põhimõte. Hageja valib isiku, kelle vastu ta oma nõude esitab, ja asjaolud, millega ta oma nõuet põhjendab (RKTK 3-2-1-165-05 p 13 koos edasiste viidetega).
2. Võlaõigusseaduse (edaspidi) VÕS § 127 lg 1 ja 4 alusel on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 130 lg 1 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuste tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mh hüvitada majanduslike võimaluste vähenemisest tekkinud kahju. Seega on uuele töökohale asumata jäämise tõttu saamata jäänud töötasu käsitatav hüvitamisele kuuluva kahjuna.
3. Kostja vastutuse eeldusena tuleb VÕS § 1043 järgi tuvastada delikti üldkoosseis. Delikti objektiivse teokoosseisu ja õigusvastasuse tõendamise kohustus lasub hagejal. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Lepinguvälise kahju hüvitamist reguleerivatest sätetest tuleneb isiku õigus nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) isikule on kahju tekitatud (objektiivne teokoosseis – kannatanul on tekkinud kahju ning see on põhjuslikus seoses kostja tegevusega), 2) kahju tekitamine on õigusvastane ja 3) kahju tekitanu süü. Üldjuhul peab hageja tõendama esimese kahe asjaolu olemasolu ning kostja peab tõendama mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemist või seda, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1050 lg 1 alusel ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi. Selles menetluses vaidlevad pooled kahju olemasolu ja suuruse üle ning selle tõendamiskoormis lasub kannatanul.
4. VÕS § 128 lg 4 kohaselt saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu eest kahjuhüvitise saamiseks peab hageja muu hulgas tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (RKTK 2-15-4981/106 p 16 koos edasiste viidetega).
5. Hageja on tõendanud oma kavatsust teise kohta tööle asuda T.T.O. kirjavahetusega (III kd lk 32-37). 13.01.2020 on A.T. teatanud V.L, et ta on edukalt läbinud konkursi ja nad 26 soovivad talle pakkuda tööd teenuste XXX. Töötasu katseajal on XXX eurot netos. Esimese lepingu sõlmiksid nad üheks aastaks. V.L. teatab vastuskirjas oma terviseprobleemidest ning huvitub sellest, kas tööd oleks võimalik teha kodus. 22.01.
6. a e-kirjas loobub T.T.O. temaga töölepingu sõlmimisest. Kohus märgib kaitsjaga nõustuvalt, et tõepoolest puuduvad ajast enne sündmuse toimumist andmed selle kohta, et kannatanul olnuks kavatsus töökohta vahetada. Nende tõendite ja kannatanu seletuste põhjal ei saa kohus siiski seda ka välistada.
7. Küll aga on äärmiselt ebatõenäoline, et T.T.O. olnuks võimalus ja soov sellist tasu aasta vältel maksta. Esmalt viitab kohus sellele, et tegemist on suhteliselt uue ettevõttega (asutatud märtsis 2019 (kd IV lk 161), kelle tegevuse kohta selgus menetluse käigus üsna vähe. Ekrediidinfo väljavõtte kohaselt on ettevõtte tegevusala „muu ehitiste viimistlus ja lõpetamine“. Hageja esitatud andmete kohaselt oli aga tegemist müügitööga, mille tegemiseks tuli sageli käia välismaal. Seisuga 30.06.2020 puudus informatsioon nii töötajate olemasolu kui ka maksustatava käibe kohta. 22.01.2020 saadetud e-kirja kohaselt vajavad nad inimest sellele ametikohale kohe. Kohtumenetluse käigus ei leidnud tõendamist, et nimetatud ettevõte oleks V.L. töölepingu sõlmimisest loobumise järel kellegi teise palganud. Sellele ei viita 2020 juulis peetud kirjavahetus (kd IV lk 158-159), ega ka kaudsed andmed (nt tööjõumaksude tasumine). Üldiselt teadaolevalt on
8. aasta seoses Covid-19 pandeemia levikuga olnud ettevõtetele äärmiselt keeruline. Eesti Vabariigis kehtestati eriolukord. Reisimine oli piiratud, töökohtade säilitamiseks maksti toetusi, viimasest hoolimata oli teateid suurkoondamistest. Neid asjaolusid arvestades ei ole tõenäoline, et T.T.O. sugune ettevõte oleks suutnud 2020 aasta kestel maksta nn „XXX“ sedavõrd kõrget palka.
9. Kohustus tõendada tulu saamise võimalust lasus hagejal ning see asjaolu on tõendamata. Tõendamise vajadusele osundas kohus selgitamiskohustuse täitmise raames (dtl 321).
10. Täiendavalt märgib kohus sedagi, et hageja on kahjuhüvitisest jätnud maha arvamata selle tulu, mida ta sai. VÕS § 127 lg 5 kohaselt kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu maha arvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Nimelt ei oleks hageja uuel töökohal töötades saanud jätkata töötamist olemasoleval töökohal. Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et kahjuhüvitisest tuleb VÕS § 127 lg 5 alusel hageja teisel töökohal saadud tasu maha arvata (RKTK 3-2-1-80-15 p 28).
11. Hageja vaatamata kohtu ettepanekule kõiki tõendeid oma sissetuleku suuruse kohta ei esitanud. G. Pihelo kaitsja teostas ligikaudse arvutuse oma kohtukõnes (dtl 419), leides, et perioodil jaanuar – detsember 2020 on hageja tulu 14 930,48 eurot. Seega - kui hageja oleks asunud tööle T.T.O. ei oleks ta saanud praegust töötasu, mis V.L. sõnade kohaselt on XXX eurot netos. Samuti on ta saanud hüvitisi Töötukassast. Kuivõrd tulu saamise võimalus jäi tõendamata, ei pea kohus vajalikuks teostada tõendite põhiseid arvutusi maha arvatavate summade kohta.
12. Kohus jätab hageja nõude varalise kahju hüvitamiseks rahuldamata. 27 (B)
13. Kannatanu nõuab talle tervise kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Tsiviilhagis on märgitud nõutava hüvitise summaks 15 000 eurot.
14. Kohtuotsuses on eelnevalt käsitletud kehavigastuste tekitamisega seonduvaid asjaolusid ning seda, millised olid peksmise tagajärjed V.L. tervisele. Sellega luges kohus tõendatuks, et vigastused tekitasid/tervist kahjustasid süüdistatavad K. – D. Mamedov, G. Pihelo ja R. Riik ühiselt.
15. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama sätte lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kostja vastutab VÕS § 1045 lg 1 p 2 ja VÕS § 1050 järgi, siis tervise kahjustamise või kehavigastuse tekitamise korral tuleb mittevaralise kahju hüvitisena VÕS § 134 lg 2 järgi kahjustatud isikule maksta mõistlik rahasumma alati (RKTK 3-2-1-127-16 p 19).
16. VÕS § 127 lg 6 ls 1 kohaselt kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Riigikohus on märkinud, et mittevaralise kahju täpse suuruse tõendamine ei ole võimalik, mistõttu on mittevaralise kahju hüvitamiseks üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude (RKTK 3-2-1-18-13 p 22).
17. Seega tuleb mittevaralise kahju hüvitise suurus otsustada kohtul. Seadus võimaldab mittevaralise kahju hüvitise määrata erinevate isikuõiguste rikkumise korral. Riigikohus on märkinud, et seaduse järgi on erinevad mittevaralise kahju hüvitamise juhtumid "reastatud", lähtudes mittevaralise kahju tekkimise eeldatavast tõenäosusest ja kahju hüvitamise aluseks oleva rikkumise intensiivsusest. Olulisimaks mittevaralise kahju hüvitamise juhtumiks on tervise kahjustamine või kehavigastuse tekitamine {---] Muudel juhtudel näeb VÕS § 134 ette, et mittevaraline kahju hüvitatakse täiendavaid kriteeriumeid arvestades. Selline õigushüvede "gradatsioon" väljendab mh erinevate õigushüvede erinevat hindamist ka rahalises mõttes, st juhtudel, kui mittevaralise kahju hüvitamine on ette nähtud piiranguteta (st isikukahju tekitamise juhud), peaks ka väljamõistetavad hüvitised olema üldjuhul suuremad kui juhtudel, kui mittevaralise kahju hüvitamine on piiratud. Küll tuleb VÕS § 130 lg 2 puhul hüvitise kui valuraha suuruse määramisel arvestada erineva isikukahju (nt erineva tervisekahjustuse) tekkimisel selle tagajärgi kannatanule, st tema eeldatavat "valu suurust" (RKTK 3-2-1-19-08 14). Seega on praegusel juhul tegemist sellise mittevaralise kahju liigiga, mille eest mõistetavad hüvitised on suurimad. 28
18. V.L. on ühest silmast pime. Erinevalt nt valust on tegemist sellise tagajärjega, millega toimetuleku raskusi on igaühel kerge ette kujutada üht silma kinni kattes. See piirab nägemisulatust oluliselt. Pime silm erineb väliselt tervest silmast, samuti on silma ümbruses moondunud nägu. See äratab inimeste tähelepanu ja ei lase toimunut unustada ka siis, kui kannatanu on puudega elamiseks juba kohanenud. V.L. peab külastama arste ja pidevalt kasutama õli, et silm vormi hoiaks (dtl 270). Tegemist on noore inimesega, kes oma kohta tööelus alles otsib. V.L. sõnul oli tal unistus saada politseinikuks. Kaitse on selle väite vaidlustanud viidates sellele, et kannatanu ei pruugi osata piisavalt eesti keelt (ta kasutas menetluses osalemiseks tõlki). Kohus märgib siinkohal, et keeleoskus on õpitav ja asjas suhteliselt kiiresti parandatav. Üheselt selge ja mittevaieldav on, et selline puue seab piirangud väga mitmete ametite pidamisele.
19. Eelnevat ja ühiskonna üldist heaolu taset arvestades peab kohus kohaseks mittevaralise kahju hüvitise suuruseks 15 000 eurot.
20. VÕS § 137 lg 1 kohaselt kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Seega tuleb hüvitis välja mõista K. - D. Mamedovilt, G. Pihelolt ja R. Riikilt solidaarselt. Kohus selgitab siinkohal, et VÕS § 137 lg 1 kohaselt kui keegi solidaarvõlgnikest on kohustuse täielikult täitnud, ei pea ülejäänud võlgnikud kohustust täitma. VÕS § 69 lg 2 kohaselt solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. VII 98.

§ 306

lg 1 p 14 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad.

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 175

lg 1 pde 1-4 ja 9 kohaselt on menetluskulud mh valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu, tunnistajale makstavad summad, ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud, määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. (A)

1. Kannatanu esindaja taotleb tema menetluses osalemisega kannatanule tekkinud kulu hüvitamist summas 5280,00 eurot. Taotluse kohaselt on õigusabi osutatud 44 tunni vältel.
2. Nii kannatanu esindaja kui ka G. Pihelo kaitsja tuginevad menetluskulude küsimuses TsMS sätetele ja selle kohta tekkinud kohtupraktikale. Kohus sellega ei nõustu.

§ 381 lg 6 kohaselt lähtutakse tsiviilhagi menetlemisel Ts

MS-s sätestatust

-s reguleerimata küsimuse lahendamisel. Kriminaalmenetluses on reguleeritud nii taotluste esitamise kord kui ka kulude hüvitamise sõltumine hagi rahuldamise tulemustest (

§ 182). Seda kinnitab ka maksvusele pääsenud kohtupraktika.

Küsimused sellest, kas ja millised kriminaalmenetluse kulud ja kellele hüvitada, tuleb lahendada

-i sätetele tuginedes (RKKK 1-18-5023/12 p 20). 29

1. Kannatanu esindaja on esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtub osutatud õigusabi sisu, ajakulu kui ka tunnihind. Riigikohus on aktsepteerinud õigusteenuse osutamise kuluarvestust õigusabikulude tekkimist tõendava dokumendina (RKKK 1-19-31/63 p 27).
2. Valitud kaitsja tasu hüvitamise küsimuses on hulgaliselt kohtupraktikat. Valitud esindajale makstud tasu mõistlikkuse hindamisel lähtutakse samadest asjaoludest nagu valitud kaitsja õigusabi tasu puhul (RKKK 1-19-31/63 p 26 koos edasiste viidetega). Edaspidi viidatavad riigikohtu seisukohad on seetõttu mutatis mutandis kohaldatavad kannatanu esindaja tasu osas.
3. Taotletava tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega (RKKK 1-18-4590/82 p 46). 104.

§ 41

lg 1 kohaselt on kannatanul õigus esindajale ning

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt on esindajale makstav tasu käsitatav kriminaalmenetluse kuluna. Kannatanul on õigus esindajale sõltumata sellest, kas ta esitab tsiviilhagi või mitte. Seetõttu loeb kohus vajalikuks kulutuseks tasu esindaja kohtuistungil osalemise aja eest. Taotluse kohaselt oli see koos ettevalmistusega 20 tundi. Kohtu hinnangul istungid eraldi ettevalmistamise aega ei vajanud. Isegi kui seisukohtade kujundamiseks kulus aega, oli seda võimalik teha kohtuistungil – ligikaudu pool kriminaalasja mahust moodustas kannatanuga mitte seotud episood. Kohus loeb istungil osalemise põhjendatud ajakuluks 17 tundi ning materjalidega tutvumise jms ajakuluks 3 tundi. 105. Tsiviilhagi ja selle täienduse koostamise ajakuluna arvestab kohus 6 tundi. Materjalide keerukuse tase ei võimalda suuremat ajakulu põhjendatuks pidada. 106. Tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ületa asja (vähest) keerukust arvestades taluvuse piiri sellisel määral, et kohus peaks vajalikuks seda vähendama asuda. 107. Kuivõrd hagi rahuldatakse ligikaudu 1/3 ulatuses, peab kohus

§ 182

lg 3 tulenevalt põhjendatuks tsiviilhagi koostamise kulude välja mõistmist 2 tunni ulatuses.

1. Kokku kuuluvad seega hüvitamisele kannatu esindaja kulud 22 tunni ulatuses (materjalidega tutvumine 3 tundi + tsiviilhagi ja selle täienduse koostamisele 2 tundi + kohtuistungil osalemine 17 tunni ulatuses).
2. Kannatanu esindaja 22 töötunni hind on 2200 (22 x 100) eurot ja sellele lisandub käibemaks 440 (2200 x 0,2) eurot. Seega tuleb süüdistatavatelt välja mõista 2640 eurot.
3. Kaassüüdistatavad vastutavad nende vahel jagatava menetluskulude hüvitamiskohustuse täitmise eest hüvitise saamiseks õigustatud isiku ees osavõlgnikena (VÕS § 63), mitte aga solidaarvõlgnikena (VÕS §65) ((Kergandberg/Pikamäe (koost) 30 Kriminaalmenetluse seadustik. Komm vlj. Tallinn: Juura 2012, § 180 komm 3 (Sarv)). Seega tuleb kannatanu esindaja menetluses osalemist tekkinud menetluskulu jagada selle episoodi 3 süüdistatava vahel võrdsetes osades. Igal süüdistataval tuleb hüvitada 880 eurot.
4. Kannatanu esindaja taotleb otsusesse märkida, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 sätestatud määras. Taotluse õigusliku alusena on toodud TsMS § 171 lg 1, 174 lg 1 ja 175 lg
5. Nimetatud normid reguleerivad menetluskulude jaotuse kindlaksmääramist, kohtu pädevust menetluskulude kindlaksmääramisel ja lepingulise esindaja kulude hüvitamist. Kõik need normid reguleerivad olukordi, mis on

-s reguleeritud ning seega asjas kohaldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluses annab aluse taotleda menetluskuludelt viivist TsMS § 177 lg 4, mille kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS-s § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu hinnangul on tegemist tsiviilõigusspetsiifilise normiga, mis kriminaalmenetluses ei kohaldu. Kannatanu esindaja kulu (ka juhul, kui kannatanu esindaja on esitanud tsiviilhagi) on

§ 175lg 1 p 1 kohaselt kriminaalmenetluse kulu.

Kriminaalmenetluses tekkinud kulude hüvitamise põhimõtted on reguleeritud kriminaalmenetluse seadustikus. Seetõttu pole selle küsimuse lahendamisel põhjust juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetest (RKKK 1-18-5023/12 p 12). (B) 112. Tunnistaja S.K. maksti saamata jäänud töötasu hüvitis XXX eurot (

§ 175lg 1 p 2).

Kuna tunnistaja andis ütlusi XXX tänaval toimunud episoodi suhtes, tuleb see kulu välja mõista K. – D. Mamedovilt, G. Pihelolt, A. Rangilt ja O. Saarelt võrdsetes osades. Seega peab iga süüdistatav tasuma S.K. makstud tasu katteks XXX eurot. 113. Kohtuarstliku ekspertiisi kulu oli 61 eurot (III köide tl 97) (

§ 175lg 1 p 3).

Kuna kohtuarstlik ekspertiis tehti V.L. suhtes, tuleb selle kulu välja mõista K. – D. Mamedovilt, G. Pihelolt ja R. Riikilt võrdsetes osades. Iga süüdistatav peab tasuma kohtuarstliku ekspertiisi kulu katteks 20,33 (61 : 3) eurot. (C)

1. K. – D. Mamedovi kaitsjana osales menetluses määratud korras vandeadvokaat A. Pärtel. Politsei- ja Piirivalveameti XXX vanemuurija
2. 01.
3. a määrusega (IV köide tl 80) mõisteti välja kaitsjale tasu summas 97,20 eurot, Lõuna ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri 30.
5. a määrusega (IV köide tl 82) summas 129,60 eurot, Tartu Ringkonnakohtu 21.
7. a määrusega (IV köide tl 87) summas 49,20 eurot, Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri
10. a määrusega (IV köide tl 91) summas 92,40 eurot, Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri 27.02.
11. a määrusega (IV köide tl 93) summas 64,80 eurot, Politsei- ja Piirivalveameti XXX vanemuurija 24.03.
12. a määrusega (IV köide tl 95) summas 32,40 eurot ja Lõuna ringkonnaprokuratuuri 31 ringkonnaprokuröri 05.04.
13. a määrusega (IV köide tl 97) summas 388,80 eurot. Seega maksti kaitsjale kohtueelses menetluses kokku tasu 854,40 (97,20 + 129,60 + 49,20 + 92,40 + 64,80 + 32,40 + 388,80) eurot. K. – D. Mamedovi kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu suurus on 1668 eurot (II köide tl 141–143).
14. Algselt osalesid menetluses G. Pihelo määratud korras kaitsjatena kaitsjana vandeadvokaadi abi Marko Paabumets ja vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas. M. Paabumetsa menetluses osalemisega tekkisid kulud järgmiselt. Politsei- ja Piirivalveameti XXX vanemuurija 02.01.
15. a määrusega (IV köide tl 56) mõisteti välja kaitsjale tasu summas 97,20 eurot, Lõuna ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri 02.01.
16. a määrusega (IV köide tl 59) summas 129,60 eurot, Tartu Ringkonnakohtu 23.01.
17. a määrusega (IV köide tl 32) summas 64,80 eurot, Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri 02.
19. a määrusega (IV köide tl 65) summas 64,80 eurot, Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri 20.03.
20. a määrusega (IV köide tl 68) summas 64,80 eurot ja Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri 03.04.
21. a määrusega (IV köide tl 77) summas 388,80 eurot. Seega kokku mõisteti välja G. Pihelo kaitsjale vandeadvokaadi abile M. Paabumetsale tasu 810 (97,20 + 129,60 + 64,80 + 64,80 + 64,80 + 388,80) eurot.
22. G. Pihelo kaitsja vandeadvokaadi abi H. Kuningas esitas kaks taotlust tasu väljamõistmiseks ja mõlemad taotlused rahuldati täielikult. Politsei- ja Piirivalveameti XXX vanemuurija 24.03.
23. a määrusega (IV köide tl 71) mõisteti välja kaitsjale tasu summas 64,80 eurot ja Lõuna ringkonnaprokuratuuri 20.03.
24. a määrusega (IV köide tl 74) summas 64,80 eurot. Seega kokku mõisteti G. Pihelo kaitsjale vandeadvokaadi abile Heiki Kuningale tasu 129,60 (64,80 + 64,80) eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses on kokku seega 939,60 (vandeadvokaadi abile Marko Paabumetsale makstud tasu 810 eurot + vandeadvokaadi abile Heiki Kuningale makstud tasu 129,60 eurot) eurot.
25. G. Pihelo kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu 388,80 eurot (I köide tl-d 52–53). Edaspidi kaitses G. Pihelot kohtumenetluses kokkuleppel advokaat Jane-Liisa Ottis. Temale makstud tasu jääb

§ 180lg 1 alusel G.

Pihelo kanda.

1. A. Rangi kaitsjana osales menetluses määratud korras Otto Preem. Politsei- ja Piirivalveameti XXX vanemuurija 24.03.
2. a määrusega (IV köide tl 109) mõisteti kaitsjale välja tasu summas 170,40 eurot ja Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri 09.04.
3. a määrusega (IV köide lk 111) summas 243,60 eurot. Seega kokku mõisteti A. Rangi kaitsjale välja tasu kohtueelses menetluses 414 (170,40 + 243,60) eurot. A. Rangi kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu 2108,40 eurot (II köide tl 137 – 140).
4. R. Riiki kaitsjana osales kohtueelses menetluses vandeadvokaadi abi Aivar Kello ja ühel korral vandeadvokaat Rainer Objartel. Politsei- ja Piirivalveameti XXX vanemuurija 14.01.
5. a määrusega (IV köide tl 100) mõisteti A. Kellole välja tasu summas 60 eurot ja Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri 06.04.2020 määrusega (IV köide tl 105) summas 259,20 eurot. Politsei- ja Piirivalveameti XXX vanemuurija 25.03.
6. a määrusega (IV köide tl 103) mõisteti välja R. Ojartelile välja tasu summas 32,40 eurot. Seega kokku 32 mõisteti kohtueelses menetluses R. Riiki kaitsjatele välja tasu 351,60 (319,20 + 32,40) eurot. R. Riiki kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu 1668 eurot (II köide tl 148–150).
7. O. Saare kaitsjana osales menetluses määratud korras R. Objartel. Politsei- ja Piirivalveameti XXX vanemuurija 25.03.2020 määrusega (IV köide tl 114) mõisteti välja kaitsjale tasu summas 86,40 eurot ja Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri 06.04.
8. a määrusega (IV köide tl 117) summas 294,88 eurot. Seega kokku mõisteti kohtueelses menetluses O. Saare kaitsjale välja tasu 381,28 (86,40 + 294,88) eurot. Kohtumenetluses makstud tasu 1695,60 eurot (II köide tl 144–147). (D)
9. Kuna K. – D. Mamedov ja G. Pihelo tunnistatakse süüdi nii esimese kui ka teise astme kuriteos, tuleb nendelt

§ 179

lg 2 alusel välja mõista sundraha, mis vastab esimese astme kuriteole.

§ 179

lg 1 p 1 järgi on sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Kuna Vabariigi Valitsuse

1. detsembri
2. a määruse nr 115 Töötasu alammäära kehtestamine § 1 järgi on alates 01.01.2020 töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral 584 eurot kuus, tuleb K. – D. Mamedovilt ja G. Pihelolt välja mõista sundraha summas 1460 (2,5 x 584) eurot.
3. Kuna R. Riik tunnistatakse süüdi esimese astme kuriteos, tuleb temalt

§ 179

lg 1 p 1 alusel välja mõista sundraha 2,5 kuupalga alammäära suuruses summas, so summas 1460 eurot. 123. Kuna A. Rang ja O. Saar tunnistatakse süüdi teise astme kuriteos, tuleb nendelt

§ 179lg 1 p 2 alusel välja mõista sundraha 1,5 kuupalga alammäära suuruses summas.

Vabariigi Valitsuse 19.01.

1. a määruse nr 115 Töötasu alammäära kehtestamine § 1 järgi on alates 01.01.2020 töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral 584 eurot kuus. Seega tuleb A. Rangile ja O. Saarelt välja mõista sundraha summas 876 (1,5 x 584) eurot.
2. Süüdistatavate kaitsjad taotlesid menetluskulude ajatamist (dtl 385-386). Prokurör taotlusele vastu ei vaielnud. Kohus rahuldab need taotlused ja võimaldab

§ 180

lg 3 neljanda lause alusel menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kulud on piisavalt siired selleks, et nende korraga tasumine on raskendatud. VIII 125.

§ 306

lg 1 p 13 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Selles menetluses on asitõenditeks nende vaatlusprotokollide juures olevad kolm DVD plaati (III köide tl-d 106, 108 ja 139) ja kolm CD plaati (III köide tl-d 110, 141 ja 168).

§ 126

lg 3 p 1 alusel tuleb need kriminaalasja lahendamise seisukohast olulist informatsiooni sisaldavad andmekandjad jätta toimiku juurde. 33 126.

§ 38

lg 5 p 2 kohaselt kannatanul on õigus taotleda, et teda teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule.

§ 38

lg 5 p 4 kohaselt on kannatanul õigus taotleda võimalust arvamuse andmiseks süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, kui tegemist on karistusseadustiku

1. või
2. peatükis sätestatud esimese astme kuriteoga. Süüdistusakti punktis 8 märgitu kohaselt soovivad kannatanud seda õigust kasutada.

§ 313lg 1 p 101 alusel tuleb need andmed märkida otsuse resolutsioonis.

1. Kannatanut V.L. tuleb teavitada K. – D. Mamedovi, G. Pihelo ja R. Riiki kinnipidamisasutusest põgenemisest. Samuti tuleb teda teavitada K. – D. Mamedovi, G. Pihelo ja R. Riiki ennetähtaegsest vabastamisest ning anda talle võimalus avaldada arvamus nende ennetähtaegse vabastamise kohta. R. Riikile mõistetakse lühiajaline šokivangistus, kuid ülejäänud karistus jäetakse täitmisele pööramata tingimisi. Kui R. Riik paneb katseajal toime uue kuriteo, võidakse R. Riikile mõistetud karistus täitmisele pöörata. Seega on võimalik R. Riiki vangistusest ennetähtaegne vabastamine.
2. Kannatanuid K.R. ja A.R. tuleb teavitada K.- D. Mamedovi, G. Pihelo, A. Rangi ja O. Saare kinnipidamisasutusest põgenemisest ja ennetähtaegsest vabastamisest. A. Rangile ja O. Saarele mõistetud karistus jäetakse täitmisele pööramata tingimisi. Kui nad panevad katseajal toime uue kuriteo või rikuvad kontrollnõudeid, võidakse neile mõistetud karistus pöörata täitmisele. Seega on võimalik A. Rangi ja O. Saare vangistusest ennetähtaegne vabastamine ja kinnipidamisasutusest põgenemine. Kannatanute K.R. ja A.R. taotlus anda võimalus arvamuse andmiseks K.- D. Mamedovi, G. Pihelo, A. Rangi ja O. Saare ennetähtaegse vabastamise kohta tuleb jätta rahuldamata, sest K. – D. Mamedov, G. Pihelo, A. Rang ja O. Saar panid K.R. ja A.R. suhtes toime teise astme kuriteo ja

§ 38

lg 5 p 4 järgi saab kannatanu taotleda võimalust arvamuse esitamiseks süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta vaid karistusseadustiku 9. või 11. peatükis sätestatud esimese astme kuriteo korral. /allkirjastatud digitaalselt/ 34