lg 2 p 1; § 1572; § 201 lg 2 p 1 järgi ja karistati teda
lg 1, 2,
lg 1,
Karistuse kandmise algus oli 28.02.
lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Kristjan Pressi puhul on olemas positiivsed asjaolud, mis toetavad tema tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist – vangla sotsiaalprogrammides osalemine, 2 töötamine, õppimine ning vabaduses kindla elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus. Kuid antud juhul ei ole nimetatud asjaolud ennetähtaegse vabastamise aluseks. Täitmiskavas märgitud ülesannete täitmine ei ole iseenesest automaatselt sellisteks asjaoludeks, millele tuginedes saaks kindlalt uskuda, et kinnipeetava edasine käitumine vabaduses on õiguskuulekas ning oleks põhjendatud tema tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamine. Elukoht ja toetavad lähedased olid tal olemas ka enne süütegude toimepanemist, kuid need asjaolud ei hoidnud ära K. Pressi poolt uute kuritegude toimepanemist. Lisaks on K. Pressi vanglas distsiplinaarkorras karistatud, millest 1 karistus on praegusel ajal kehtiv. Kohus lähtub Kristjan Pressi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel nii isiku tegevustest vanglas, kuid ei saa jätta tähelepanuta tema poolt toime pandud süütegusid ja isiku varasemat ükskõikset suhtumist õiguskorda. Kohtu hinnangul on Kristjan Press suhtunud pikka aega ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse ükskõikselt ja täitnud neid valikuliselt. Kristjan Press on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel kriminaalasjas nr 1-15-10900, mil tal oli vangistus asendatud üldkasuliku tööga, mida ta aga nõuetekohaselt ei täitnud ning rikkus kriminaalhoolduse nõudeid, mistõttu oli kohus sunnitud tema poolt ärakandmata karistuse täitmisele pöörama. Sellisest käitumisest saab kohus välja lugeda, et kriminaalhooldus kui mõjutusliik ei ole K. Pressile sobiv. Kohtule teeb eelkõige muret isiku alkoholilembus. Alkoholijoobes on ta vägivaldne ja ohtlik nii endale kui ka teistele inimestele. Lisaks läheb ta joobes kergesti teiste inimestega kaasa ning tema probleemid on alguse saanud just alkoholi tarvitava seltskonnaga läbikäimisest. K. Press on küll mitmel korral kriminaalkorras karistatud, kuid ta ei ole senini hakanud tegelema oma alkoholi probleemiga, mistõttu puudub kohtul usk, arvestades kinnipeetava senist vähest huvi probleemiga tegelemiseks, et praegusel ajal vabanedes suudaks kinnipeetav ka tegelikult alkoholist ja alkoholilembelistest sõpradest hoiduda. Lisaks on Kristjan Pressi poolt ärakandmata karistusaeg veel pikk – 1 aasta ja 10 kuud. Kinnipeetaval oleks vanglas veel võimalus osaleda sekkumisprogrammides. Kohus leiab, et Kristjan Pressi ennetähtaegse vabastamise vastu rääkivad asjaolud on sellised, millest tulenevalt on alust karta, et ära kantud karistus ei ole olnud piisav, et mõjutada Kristjan Pressi uut kuritegu mitte toime panema. Kohus leiab, et on otstarbekas jätta K. Press tingimisi ennetähtaegselt vabastamata, seda ka elektroonilise valve alla. Kristjan Pressi tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ei toeta ka prokurör ega Tallinna Vangla. Süüdimõistetu peab tunnetama ka karistuse mõju ning kandma vastutust toimepandu eest. Kohus jätab kaitsjatasu riigi kanda, kuna K. Press loobus kohtuistungil kaitsjast. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.