Obsah (6)

§ 371§ 663§ 667§ 173§ 696§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 07.05.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-13497 Kohtuasi Kabimo AS hagi Ne

§ 371lg 2 p 2 alt 3).

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Hageja esitas 21.12.2020 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja võtta hagiavaldus menetlusse. 5 2-20-13497
2. Kohus on ekslikult tuginenud hagi menetlusse mittevõtmisel

§ 371

lg 2 p-le 2, sest tegemist ei ole olukorraga, mil hagi menetlusse võtmine oleks objektiivselt võimatu või taotletavat eesmärki ei oleks võimalik saavutada hageja poolt esitatud asjaoludel. 28. Lisaks hindas kohus tõendeid, mis on vastuolus

§ 371

lg 2 p 2 kohaldamisel tõendite hindamisekeeluga ning rikkus kõrgendatud põhjendamiskohustust

§ 371lg 2 p 2 kohaldamisel.

1. Hagiavalduses on selgelt välja toodud, et hagejal ei olnud võimalik esitada vastuväiteid kostja nõudele varem, sest hageja sai kostja nõude võltsituse asjaoludest teada alles
2. aasta kevadel ja seega pärast
3. aasta jaanuaris toimunud nõuete kaitsmise koosolekut (hagiavalduse p 10, p 23).
4. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 32. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada ning asi saata tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 33. Määruskaebuses on hageja esitanud taotluse, milles palub võtta hagiavalduse menetlusse. Ringkonnakohtu pädevuses on maakohtu määruse tühistamine ning asja saatmine maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Seega ei ole ringkonnakohtul võimalik võtta seisukohta määruskaebuses esitatud taotluse osas hagiavalduse menetlusse võtmiseks. 34.

§ 371

lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Käesoleval juhul on maakohus keeldunud hagi menetlusse võtmisest, sest on leidnud, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Riigikohus on leidnud, et

§ 371

lg 2 p-de 1 ja 2 alusel asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust (vt RKTKm nr 3-2-1-14616, p 9).

§ 371

lg 2 alusel hagi menetlusse võtmata jätmisel on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus.

1. Hageja on hagiavalduse esitamisel tuginenud kuni 31.01.2021 kehtinud PankrS § 106 lgtele 2 ja 3 ning märkinud, et hageja hinnangul põhinevad kostja nõuded (2 681 820,60 eurot ja 83 395,45 eurot) võltsitud andmetel. Hagejal on võlgniku võlausaldajana seadusest tulenev õigus vastava nõude esitamiseks ning hageja on hagiavalduses välja toonud nõude aluseks olevad asjaolud.
2. Maakohus leidis, et hageja on minetanud oma õiguse vaidlustada kostja nõudeid, kuivõrd kostja nõuete aluseks olevad asjaolud ja tõendid pidid hagejale teada olema enne nõuete kaitsmise koosolekut 29.01.
3. Hageja on tuginenud sellele, et ta sai kostja nõuete võltsituse asjaoludest teada alles
4. aasta kevadel, s.o pärast nõuete kaitsmise koosolekut. Ringkonnakohus leiab, et asjaolule, kas kostja nõudeid puudutav dokumentatsioon oli käesoleval juhul hagejale teada hiljemalt 29.01.2020 nõuete kaitsmise koosolekuks ning seega 6 2-20-13497 oli hagejal võimalik vastavad vastuväiteid esitada juba nõuete kaitsmise koosolekul, saab hinnata asja sisulisel lahendamisel, arvestades seejuures kostja vastuväiteid ja asjas esitatud tõendeid, mitte asja menetlusse võtmise staadiumis.
5. Lisaks leiab ringkonnakohus, et hageja väited kostja nõuete võltsituse osas ei ole käesoleval juhul sedavõrd perspektiivitud, et neile saaks hinnangu anda hagiavalduse menetlusse võtmise staadiumis ning seetõttu esineks alus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks. Hageja poolt esitatud väited eeldavad tõendite hindamist, mis väljub hagi menetlusse võtmisest keeldumise piiridest. Kuivõrd asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohus hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, siis tuleb hageja väidetele kostja nõuete võltsituse osas (mh kas kostja nõue on pandiga tagatud, kas võlgnik on osa laenust Swedbank AS-le tasunud, kas 27.12.2014 laenulepingu võltsitust tõendab ülekande puudumine) anda hinnang asja sisulisel lahendamisel arvestades seejuures kostja vastuväiteid ja asjas esitatud tõendeid.
6. Kuivõrd maakohus on keeldunud ennatlikult hagi menetlusse võtmisest, siis ülaltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ning tsiviilasi saata tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173lg 3 alusel maakohtu otsustada.

39.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) 7