lg 4 p 5 nõudeid jättes liiklusõnnetuse asjaolud kirjalikult vormistamata ja alla kirjutamata. Kirjeldatud tegevusega rikkus A K
lg 4 p 5, § 17 lg 1, § 57 lg 1 ja MKM määrus nr 12 LM 221 „Anna Teed“ nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritud
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl on koostanud 24.09.2020.a. otsuse väärteoasjas nr 2302,20,013377, milles määrati A Kile karistuseks
320 eurot;
400 eurot ja
lg 2 alusel võeti lisakaristusena A Kilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 4 kuuks. Kaebuse sisu Eelpool nimetatud otsusele esitas A K kaebuse, milles palub kohtuvälise menetleja otsuse tühistada ning lõpetada menetlus VTMS § 29 lg 1 alusel. Alternatiivselt palub kergendada määratud põhikaristusi ning jätta kohaldamata lisakaristusena juhtimisõiguse ära võtmine ja võimaldada KarS § 66 lg 2 alusel rahatrahvi tasumist ositi 10 kuu jooksul. Kaebuses on kaebaja toonud välja, et ta ei ole toime pannud väärtegusid, milliste eest teda karistati ning on seisukohal, et teda karistati alusetult. Väärteootsus on väga range ja kaebuse esitaja arvates ei ole kohtuväline menetleja arvestanud juhtunu tehioludega. Kaebaja selgitab, et tema keeras Nõmme teelt Tammsaare teele, lasi bussi läbi ja kuna tee oli tühi keeras teisele sõidurajale. Eesoleval ristmikul süttis fooris punane tuli ja vähendas sujuvalt kiirust. Tahavaatepeeglist nägi, et mootorrattur kukkus. Mingit lööki ta vastu oma autot ei tundnud. Kodus avastas, et auto tagumine põrkeraud on vigastatud. Talle helistati politseist ja ta sõitis tagasi politsei näidatud avariikohale. Tema arvates põhjustas avarii mootorrattur. Koht, kus 2 väidetavalt toimus avarii, oli umbes 40 meetrit Nõmme tee ja Tammsaare tee ristmikust. Kuna ta on algaja juht, siis ta alati jälgib sõidukiirust ning sellel lõigul oli tema juhitud auto kiirus juba 50 km/h. Seega ei pea paika väärteoasjas kohtuvälise menetleja väide, et ta ei andnud teed Tammsaare teel liikunud mootorratturile. Kaebaja on veendunud, et mootorrattur ületas tunduvalt lubatud sõidukiirust ja kuna ees autod pidurdasid, sest fooris süttis punane tuli, siis liigsuure kiirus tõttu pidi mootorrattur jõuliselt pidurdama ja kukkus ning mootorratas põrkas ilmselt vastu tema auto tagumist põrkrauda. Kui mootorrattur oleks sõitnud lubatud suurima kiirusega 50 km/h, siis ei oleks antud juhul mingit avariilist olukorda tekkinud. Juhul, kui ta oleks eiranud märki LM 221 „Anna teed“, siis oleks löök pidanud tabama tema juhitud autot küljele. Tammsaare teel on kolm sõidurada ja liikudes 50 km/h oleks mootorrattur saanud ilma raskuseta ümber reastuda, kui ta oleks tekitanud talle liiklustakistuse. Kaebaja leiab, et liiklusohtliku olukorra tekitas mootorrattur, kelle kiirus oli lubatust oluliselt suurem. Sõites lubatud suurima kiirusega oli tal alus eeldada, et ka teised liiklejad täidavad liiklusseaduse sätteid. Kaebaja leiab, et teda on alusetult karistatud
lg 1 alusel, tema mingit lööki ei tundnud vastu oma autot ja seega ei osanud arvata, et mootorratas põrkas vastu tema autot. Ta oli teel koju ja kohe, kui talle politsei helistas, tuli sündmuskohale tagasi. Talle on arusaamatu kohtuvälise menetleja väide, et tähelepaneliku ja hoolsa suhtumise korral pidi ta aru saama, et toimus liikluusõnnetus. Alles kodus märkas ta sõidukil vigastusi. Samuti on kaebaja seisukohal, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoprotokollis talle süüks arvatud teise väärteo (
Kohtuvälise menetleja otsuses ei ole kirjeldatud talle
Kaebaja leiab, et rikutud on VTMS § 74 lg 1 p 5,6 sätteid, et otsuses peab olema märgitud väärteo toime panemise aeg ja koht ning ära toodud väärteo lühikirjeldus. Kaebaja täiendav seisukoht väärteoasjas Kaebaja leiab, et kohtuvälise menetleja poolt edastatud salvestise ja fotode alusel saab teha ühese järelduse, et kaebaja täitis LM 221 „Anna teed“ nõuet anda teed ristuval teel liiklejatele.
lg 1 sätestab, et juht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma piisavalt sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Antud liiklussituatsioonis liikus menetlusaluse isiku auto kiirusega 40 – 50 km/h. Kaebaja ei pidurdanud ega seisund paigal oma autoga. Sellest tulenevalt saab teha järelduse, et mootorrattur ületas tunduvalt lubatud kiirust 50 km/h ja sõitis eesliikuvale autole tagant otsa. Salvestusel ja fotodel on näha, et vasakpoolsed sõidurajad ei ole hõivatud. Seega, kui mootorrattur oleks liikunud lubatud suurima kiirusega, oleks ta suutnud ümber reastuda vasakpoolsesse sõiduritta. Liikluses on tavaline, et paremas reas liikuv sõiduk reastub võimalusel vasakpoolsesse ritta, et võimaldada teisel liiklejal peatumata sõita välja äärmisse parempoolsesse sõiduritta. Kõnealuses liiklussituatsioonis oleks mootorrattur vabalt võinud ümber reastuda vasakule. Kohtuistung Kohtuistungil jäi menetlusalune isik esitatud kaebuse juurde ja selgitas, et 05. augusti õhtul sõitis ta Nõmme teelt Tammsaare tee suunas koju Õismäele, lasi mööda sõita transpordi. Tähelepanelikult vaatas mõlemale poole, veendus, et tee on tühi ja sooritas ohutu manöövri. Tammsaare teel on 4 sõidurida ja tema sõitis mööda esimest sõidurida, nägi tahavaatepeeglist, kuidas kõrval real kukkus pikali mootorratas. Ta ei tundnud lööki enda auto vastu ja jätkas sõitmist. Ristmikul hakkas põlema punane foorituli, ta hakkas vähendama kiirust, kodu juures avastas vigastused auto taga stangel. Talle helistati politseist ja öeldi, et toimus avarii tema osavõtul. Ta sõitis kohe avarii sündmuskohale bussiga, kuna ta ei olnud kindel, kas stange kukub tal sõites ära või ei. Mootorrattur hakkas süüdistama teda ohtliku manöövri sooritamises, millega ta ei nõustunud. Tema arvates on liiklusõnnetuse süüdi mootorrattur, kuna ta ületas 3 lubatud sõidukiirust, kõrval oli vaba sõidurida, mootorrattur oleks võinud sinna reastuda, kui ta leidis, et ta võib talle takistuseks olla. Samuti ei tundnud ta lööki vastu enda autot, et mootorratas põrkas vastu tema autot, seda nägi ta videolt. Videol ja fotol on näha, et mootorratas põrkas oma esirattaga vastu autot juba siis kui mootorratturit mootorratta seljas enam ei olnud, mootorratta esiratas on kummist, mis põrkas vastu tema auto taga stanget ja tema taga stange on plastmassist. Tema auto taga stange võttis löögi enda peale ja pehmendas ning tema ei tundnud seda lööki ja jätkas sõitmist. Ta ei näinud mida mootorrattur peale kukkumist tegi, sest tema vaatas ette, kuna ees oli punane foorituli. Ta ei saanud oma sõidukit peatada, kuna kõrval sõitsid autod suure kiirusega ja see ohustas tema elu ja tervist. Tal ei olnud mõttes tahtlikult sündmuskohalt lahkuda, ta oli kaine, sõitis lubatud sõidukiirusel 50 km /h, dokumendid olid korras, omab B- kategooria juhtimisõigust Tunnistaja E R andis kohtuistungil ütlusi, et teab menetlusalust isikut seoses 05.08 toimunud liiklusõnnetusega, mis toimus Tammsaare teel, kus tema sõitis mootorrattaga xxx suunaga Sõpruse puiestee poole. Tema sõitis foori alt minema mööda Tammsaare teed Sõpruse puiestee poole teises reas ja siis paremalt poolt tuli talle ette väike valget värvi auto, ta tegi äkkpidurduse ja kukkus. Tema sõitis otse ja teises reas, kui kaebaja ei oleks talle ette keeranud, siis ta ei oleks kukkunud. Talle oli see ootamatu, sest tavaliselt ristmikult tulles keeratakse esimesse ritta aga kaebaja sõitis Nõmme ristis talle ette üle mitme rea. Tema sõidukiirus oli 50 km/h. Tema sellest aru ei saanud, et autol oleks olnud kavatsus kohe keskmisse ritta tulla. Kui tema püsti tõusis oli antud sõiduk juba Sõpruse puiestee ristmikul ja ta auto numbrit ei näinud. Antud õnnetust nägi pealt H M, kes on õppesõidu õpetaja ja, kes sõitis tema taga. Ta helistas politseisse ja sai teada, et avariist on juba teatatud ja on ka teada sõiduki number, kes ära sõitis. Politsei kutsus sõidukiomaniku tagasi ja siis kohapeal vormistasid dokumendid. Autojuht oma süüd ei tunnistanud. Ta sai varalist kahju umbes 5000 eurot. Mõlemal ristmikul nii Tondi tänava, kui ka Nõmme tänava ristis oli temaga koos ka teisi liiklejaid, kuid mootorratturit ta ei märganud. Kui foorituli läks roheliseks, siis ta ilmselgelt liikus liiklusvoolus teistes sõidukitega võrreldes veidike kiiremini. Tema mootorratta puhul on tegemist xxx tüüpi rattaga, mis on pigem mõeldud rahulikuks sõiduks, mitte kiirendamiseks. Tunnistaja H M andis kohtuistungil ütlusi, et kaebajat on ta korra ainult näinud, seoses liiklusõnnetusega Tammsaare tee ja Nõmme tee ristmikul, kui väike auto Nõmme teelt keeras paremale Tammsaare teele üle mitme rea, kuid ühe rea peal oli tsikkel, millega toimus kokkupõrge. Tema oli sel ajal, kui juhtus õnnetus umbes Tondi ja Tammsaare tee ristmikul tõusu peal. Mootorratas sõitis eespool, oli teisel rajal. Kaebaja juhitud sõiduk lähenes ristmikule hoogsalt ilma pidurdamata, sest ristmik oli tühi. Kiire liginemine ristmikule päädis sellega, et sõiduk ei keeranud bussiritta vaid koheselt keeras keskmisse ritta, kus oli tsikkel. Tema sõiduk sõitis kiiruspiirangust natuke all pool ja tsikkel vajus pehmelt eest ära, seega kiiruste erinevus ei olnud väga suur. Nemad sõitsid Tammsaare teel suunaga Õismäe poole. Mootorratast nägi Tondi ristmikul, sõitis omas rea ja mingit tähelepanu ei äratanud, et ta oleks ohtlik olnud. Mootorrattur sõitis täiesti sirgjooneliselt omas reas, mingeid slaalomeid ei teinud. Liiklusõnnetus tekkis tänu sellele, et kaebaja juhitud sõiduk keeras üle mitme rea ja sinna kuhu ta keerata tahtis sõiduk ehk siis keskmisse ritta oli tsikkel ees. Mootorrattur kukkus ja sõiduk lahkus. Sõidukil oli võimalus seisma jääda, isegi nemad õppesõidukina suutsid peale avariid seisma jääda ja seal ei olnud midagi ohtlikku. Samuti jäi maastur seisma ja nad kahe autoga isoleerisid õnnetuspaiga. Tema rohkem mootorrattaid ei mäleta, et oleks olnud. Kaebaja ja tema esindaja jäid kaebuse juurde. Kaitsja leiab, et liiklusõnnetuse põhjustajaks on mootorrattur, kes ületas lubatud sõidukiirust, palub kaebuse rahuldada ja otsuse tühistada. 4 Kohtuväline menetleja leiab, et A K on rikkunud liiklusseaduse nõudeid ehk siis liiklusmärgi „Anna teed“ nõudeid. Vigastused on fikseeritud, seega on liiklusõnnetuse koosseis täidetud ja kaebaja on pannud toime
Asjaolu, et kaebaja ei tundnud seda kokkupõrget on sügavalt kaheldav, arvestades kaebaja käitumist, mis videost väga selgelt nähtub, mis manöövreid ta teeb ja kuidas kaebaja ise selgitas, et ta nägi, et mootorratas kukkus ja kohtus selgitas, et ta ei saanud seisma jääda, kuna see oli tema jaoks ohtlik. Antud ohtlikkus on ümber lükatud nii vaadatud videodega, kui ka tunnistaja ütlustega. Kaebajal oli võimalus jääda seisma ja abistada kannatanut aga kaebaja sellest hoolimata lahkus sündmuskohalt. Kohtuväline menetleja leiab, et rahatrahvid on määratud sanktsiooni alumises kolmandikus, seega need on õiglased ja palub kaebust mitte rahuldada ning jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud väärteoasja kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja, kaitsja, tunnistajate ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, uurinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Kohus avaldas kohtuistungil järgmised dokumendid: Liiklusõnnetuse akti, mille kohaselt 05.08.2020.a. tehti teade 21:38 liiklusõnnetus kohta Tallinna linnas A.H. Tammsaare tee ja Nõmme tee ristmikul, kus osapoolteks oli A Ki juhitud sõiduk reg.nr xxx ja E R juhitud mootorsõiduk xxx reg.nr xxx. A Ki poolt juhitud sõidukil oli vigastatud vasakpoolne tagumine nurk ning E Ri mootorrattal oli vigastatud parempoolne peegel, parempoolsed piduriheeblid, jalaraud, kaitseraud, radiaator, õhupuhastikorpus, küljekott, kütusepaak, esitiib, suunatuli; Sündmuskoha vaatlusprotokolli, vaadeldavaks sündmuskohaks on Harjumaal Tallinna linnas A.H.Tammsaare tee ja Nõmme tee ristmiku vahetus lähedus. Vaatlus toimub pimedal ajal, tänavavalgustus põles. Sõidutee oli kaetud asfaltbetoonkattega ja oli ilma märkimisväärsete ebatasasuste ja aukudeta. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 50 km7h. Nullpunktist 19,9 m Sõpruse pst suunas ja sealt 8,4 m Retke tee suunas algab mootorratta lohisemisjälg (skeemil sakiline joon), mis lõppeb nullpunktist 32.4 m Sõpruse pst suunas ja sealt 9,1 m Retke tee suunas. Nullpunktist 21 m Sõpruse pst suunas ja sealt 8 m Retke tee suunas algab mootorratta teine lohisemisjälg (skeemil sakiline joon), mis lõppeb nullpunktist 21,8 m Sõpruse pst suunas ja sealt 8,2 m Retke tee suunas. Sõiduradade laiused on paremalt vasakule vaadeldes 3,1m, 4,2m, 3,5m ja 3,5m laiad. Skeemi koos fototabelitega, skeem antud liiklusavarii kohta, mis toimus 05.08.2020.a. Tammsaare tee ja Nõmme tee ristmikul Tallinnas. Fotod on tehtud antud ristmikust ning mootorratta lohisemisjälgedest. Sõiduki vaatlusprotokolli koos fototabelitega, vaadeldavaks sõidukiks on xxx reg.nr xxx xxx. Sõidukil on kahjustunud taga stange. Taga stange vasakul pool nurgas asub mõlk koos kraapejälgedega. Sõidukil on esmasejuhi märk.. Mootorratta vaatlusprotokolli koos fototabelitega, vaadeldavaks sõidukiks on mootorratas xxx. Mootorratta kahjustused asuvad parempoolsel küljel. Mootorratta esitulel, pidurihooval, kohvril ja kaitseraual kraapejäljed. Mootorratta juhtrauda keerates keerab esiratas keeratavas suunas kaasa. Parempoolne suunatuli on kahjustatud. Parempoolne peegel on mootorrattal paigast ära. Asitõendi vaatlusprotokoll, vaadeldavaks asitõendiks on CD plaat Verbataim, millelt on näha, kuidas 0.08.2020 kell 21:33:10 heledat värvi sõiduk hakkab Nõmme teelt Tammsaare teele liikuma. 05.08.2020.a. kell 21:33:11 heledat värvi sõiduk on kahe rea 5 vahel ja mootorrattur liigub otse mööda Tammsaare teed. 05.08.2020 kell 21:33:12 mootorrattur on pikali asfaldi peal ja mootorratas libiseb vastu heledat värvi sõidukit. 05.08.2020 kell 21:33:13 on näha sõiduki kõikumist tee peal, seejärel sõiduk lahkub liiklusõnnetuse sündmuskohalt. Samuti vaatas kohus kohtuistungil 2 videosalvestust. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt
Puutuvalt menetlusalusele isikule
lg 1 järgi inkrimineeritud väärteokoosseisu tuleb kohtu arvates esmalt tuvastada seda, kas tegemist oli liiklusõnnetusega.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.
lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.
lg 1 sätestab vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik.
lg 1 sõnastusest lähtuvalt tuleb seega esmalt sedastada mootorsõiduki juhi poolt liiklusõnnetuses osalemine ning seejärel koosseisutunnusena politseile liiklusõnnetusest teatamata jätmise.
223 lg 1 Kohtule esitatud väärteotoimikus olevate tõendite alusel on tuvastatav, et väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas juhtis A K mootorsõidukit xxx reg.nr xxx ning ei andnud teed LM 221 „Anna Teed“ alusel sõidueesõigusega teel liikunud mootorratturile, mida juhtis E R ning sõitis talle ette, mille tagajärjel mootorrattur kukkus ning mootorratas libises vastu sõidukit. See on tuvastatav nii A K enda ütlustega, kui tunnistajate E R ja H M ütlustega, kui ka sündmuskoha vaatlusprotokolliga (sündmuskoha vaatluse käigus koostatud liiklusõnnetuse akt). Ka on väärteoasja materjalide alusel tuvastatav, et menetlusalune isik A K juhtis mootorsõidukit reguleerimata ristmikul, kus talle kehtis liiklusmärk 221 „Anna teed“. Liiklusõnnetuses osalenud teine sõiduk mootorratas liikus peateel. Menetlusaluse isiku ja tema kaitsja põhiargument seisneb selles, et A K ei rikkunud mootorsõiduki juhtimisel liiklusnõudeid, mistõttu kokkupõrge mootorrattaga ei ole talle omistatav, et pigem on mootorrattur ise süüdi, kuivõrd läbivalt käis läbi, et mootorrattur ületas 6 tunduvalt kiirust ja seetõttu ei saanud mootorratta valitsemisega hakkama ja kukkus. Kohus selle seisukohaga ei nõustu ja põhistab seda järgmiselt. Kaebajale heidetakse ette liiklusõnnetuse põhjustamist.
p-s 32 antud definitsiooni kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Menetlusalusele isikule heidetakse mootorsõiduki juhtimisel ette nii
lg 1 kui ka
veebruari 2011. a määruses nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ (edaspidi määrus) sätestatud märgi 221 „Anna teed“ nõuete rikkumist.
lg 1 kohaselt peab liikleja tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest.
lg 1 näeb ette, et kõrvalteel sõitev juht peab andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast. Määruse § 7 lg 3 kohaselt märk 221 „Anna teed“ kohustab juhti andma teed lõikuval teel, enne lõikuvat sõidurada sõiduraja kohale koos tahvliga 882 „Kehtivusrada” panduna lõikuval sõidurajal ja tahvli 834 „Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund” olemasolul aga peateel või sõidueesõigusega teel sõitvale juhile. Peateele pandud märk tähistab ühtlasi peatee lõppu. Praegusel juhul heidetaksegi menetlusalusele isikule ette seda, et tema kõrvalteel sõitva juhina ei andnud liiklusmärgi 221 „Anna teed“ alusel teed juhile, kes lähenes ristmikule või liikus sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata sõidusuunast. Kohtu hinnangul on praeguses väärteoasjas tuvastatud tunnistajate ütlustega ja uuritud videosalvestistega, et menetlusalune isik sõidab Nõmme teelt Tammsaare teele (on kahe rea vahel) ning liiklusõnnetuses osalenud mootorratas Honda liigub otse mööda Tammsaare teed ning asub peateel. Seega on tuvastatud, et menetlusalune isik A K liikus Nõmme teelt, seega sõidurajal, kus talle kehtis „Anna teed“ liiklusmärk. Seega lasus menetlusalusel isikul kohustus veenduda, et liikudes edasi mööda oma trajektoori keerates Tammsaare teele ei takistaks see Tammsaare teel liikuvate sõiduki juhtide tegevust. Kohtu hinnangul ei nähtu videosalvestisest, et A K oleks veendunud manöövri ohutuses. Videost nähtub, et kaebaja sõidab välja Anna Teed märgi alt peateele, kuna ta ei pane tähele peateel liikunud mootorratturit ning mootorratturit nähes teeb kaebaja järsu manöövri paremale, kuid antud hetkeks oli juba hilja kuna mootorrattur oli juba pidurdanud, kuid ei suutnud püsti jääda ja kukkus. Mootorratas libises mootorratturist eemale ja põrkas vastu kaebaja autot. Kohus nõustub, et „Anna teed“ märk ei pane mootorsõiduki juhile peatumise kohustust, kuid paneb siiski juhile kohustuse tõsikindlalt veenduda oma manöövri ohutuses. Kohtuistungil tunnistaja H M selgitas, et mootorrattur liikus täiesti sirgjooneliselt sõitis omas reas, mingeid slaalomeid ei teinud. Liiklusõnnetus tekkis tänu sellele, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduk keeras üle mitme rea keskmisesse ritta, kus sõitis mootorrattur. Samuti püüdis menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduk tähelepanu, et sõitis ristmikule pidurdamata. Kohtu hinnangul menetlusalune isik lähenes ristmikule sõidukiirusega, mis ei võimaldanud tal õigeaegselt hinnata ega märgata peateel liikuvat mootorratturit. Videosalvestuselt nähtub üheselt, et mootorratturi juht sõidab peateel oma sõidurajal ning tal ei ole võimalik nii kiiresti reageerida, et oleks saanud vahetada sõidurida, kui juba menetlusaluse isiku juhitud sõiduk ette sõidab. Eeltoodu kinnitab aga kohtu veendumust, et A K ei veendunud oma manöövri ohutuses ja tal ei olnud liiklussituatsioonist täit ülevaadet. „Anna teed“ märk kohustab sõidukijuhti andma teed kõigile peateel liikuvatele sõidukitele ning veenduma oma manöövri ohutuses, kuid menetlusalune isik ei juhindunud tee andmisel liikluskorraldusvahendite nõuetest ega hinnanud selles konkreetses sündmuskohas kehtivaid liiklusreegleid – ja märke adekvaatselt.
lg 2 kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. 7 Kohtu hinnangul on tuvastatud ka see, et liiklusõnnetuse/kokkupõrke tagajärjel põhjustati varaline kahju nii A Kile (xxx vigastused) kui ka E.Rile (mootorratta xxx vigastused). Varalise kahju tekkimist ja sõidukitele tekkinud vigastusi kinnitavad sündmuskoha vaatlusprotokoll koos liiklusõnnetuse akti ja fototabeliga, millede kohaselt sõiduautol xxx reg.nr xxx on vigastada saanud sõiduki vasakpoolne tagumine nurk ning mootorrattal xxx reg.nr xxx kahjustused asuvad parempoolsel küljel, nimelt mootorratta esitulel, pidurihooval, kohvril ja kaitseraual kraapejäljed. Mootorratta juhtrauda keerates keerab esiratas keeratavas suunas kaasa. Parempoolne suunatuli on kahjustatud. Parempoolne peegel on mootorrattal paigast ära. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et menetlusalune isik A K rikkus oma tegevusega nii
lg 1 kui ka
veebruari 2011. a määruses nr 12 sätestatud märgi 221 „Anna teed“ nõudeid ja põhjustas sellega liiklusõnnetuse, millega kaasnes varaline kahju, s.o täitis
Kohtu hinnangul rikkus A K liiklusnõudeid ettevaatamatusest hooletuse vormis. A K pani rikkumine vähemalt hooletusest. Samuti põhjustas menetlusalune isik tagajärje hooletusest. Isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt peab
lg 1 järgi esitatud süüdistuse puhul isikule hoolsuskohustusega kaasneva kahjuliku tagajärje omistamisel kaaluma ka teise liiklusõnnetuses osalenud isiku tegevust. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et liiklusõnnetuse põhjustamises on süüdi justkui mootorrattur, kes ületas kiirust ja ei tulnud toime seetõttu mootorratta valitsemisega ja tänu sellele kaotas mootorratta üle kontrolli ja kukkus. Käesoleva väärteoasja kontekstis ja dokumentaalsete tõendite ning videosalvestuse pinnalt on võimalik väita, et mootorratta juht ei ole rikkunud ühtegi kaebuses esitatud liiklusseaduse sätet. Mootorratta juht ei ole oma hoolsuskohustust rikkunud, vaid on sõitnud peateel, oma sõidurajal ning vastavalt seaduses sätestatud liiklusnõuetele. Menetlusaluse isiku kohustus oli veenduda „Anna teed“ märgi mõjualas oma manöövri ohutuses. Menetlusalusel isikul oli igal juhul kohustus mootorratta juhile teed anda. Kokkuvõttes leiab kohus, et liiklusõnnetuse toimumises ei ole mänginud rolli mootorratta juhi tegevus (ületas kiirust või mitte) ning liiklusõnnetuse tagajärg ehk varalise kahju tekitamine on omistatav menetlusalusele isikule, nagu kohus selle eelnevalt tuvastanud on.
lg 1 Lisaks eelmärgitule süüdistatakse menetlusalust isikut
lg 4 p 5 nõuete rikkumises ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises selles, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik.
Ülalpool on kohus leidnud, et tulenevalt
p 32 sätetest oli tegemist liiklusõnnetusega, mille käigus põhjustati varaline kahju liiklusõnnetuses osalenud sõiduki (mootorratta) omanikule E.Rile.
lõigetes 1 kuni 2 on sätestatud juhi kohustused liiklusõnnetuse järgselt ohutuse tagamiseks ning lõikes 3 on sätestatud juhi kohustused teatud tingimuste olemasolul, s.o sündmuskohalt lahkumise osas seoses kannatanule abi osutamisega. Väärteoasjas kogutud tõenditest saab tulla järeldusele, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt ning kogu väärteomenetluse jooksul ei ole kogutud tõendeid, et menetlusalune isik oleks sündmuskohal olles või vahetult pärast liiklusõnnetust pöördunud politseisse liiklusõnnetusest teatamiseks. Vastupidi, kaebuse esitaja enda selgituste kohaselt oli ta jõudnud praktiliselt koduukse ette kui temale helistati politseist ja paluti tagasi tulla sündmuskohale, kus oli toimunud liiklusõnnetuses. Tunnistaja H M ütlustest nähtub, et sõidukil oli võimalus seisma jääda, nemad õppesõidukina suutsid peale avariid seisma jääda ja ei olnud midagi ohtlikku. Samuti jäi seisma maastur ja nad 2 autoga isoleerisid õnnetuspaiga. Kuid liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduk sõitis minema. Kaebuse esitaja ei teatanud ise 8 liiklusõnnetusest politseile ega läinud vabatahtlikult sündmuskohale tagasi. Vastupidi politsei võttis kaebajaga ühendust ja palus kaebajal tagasi sündmuskohale tulla, kuhu kaebaja tuli ilma sõidukita vaid jala. 06.08.2020 kell 00:11 Õismäe tee 1 juures (kaebaja elukoht) teostati xxx reg.nr xxx vaatlus ning tuvastati kahjustused. Seega ei pidanud A K vajalikuks liiklusõnnetusest teatada ei vahetult pärast liiklusõnnetust ega ka hiljem. Kaebaja ise selgitas, et nägi oma sõidukil vigastusi koju jõudes.
lg 4 kohaselt on üheselt mõistetavalt sätestatud, millistel tingimustel ei pea politseile liiklusõnnetusest teatama. Varalise kahju puhul on olulisteks tingimusteks
lg 4 p 2, 3, 4 ja 5 sätted, milliste kohaselt peavad liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses olema ühel meelel, kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud, on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja kõik punktides 2 kuni 4 loetletud asjaolud on liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad kirjalikult vormistatud ja sellele alla kirjutanud. Väärteoasja materjalidest sellist dokumenti, mille liiklusõnnetuse põhjustanud menetlusalune isik ja kahju saaja oleks vormistanud
Kuivõrd menetlusalusest isikust juht lahkus liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohalt, siis ei olnud võimalik täita ka
Seega ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kui juht täitnud
lg 4 sätestatud nõudeid, mis annaks õiguse jätta politseile liiklusõnnetusest teatamata. Kohus leiab, et politseile võib liiklusõnnetusest teatamata jätta üksnes
lg 4 p 2-4 sätestatud tingimustel, s.o seaduses üheselt sätestatud erijuhul ja selleks tuleb koostada
Antud vaidlusalusel juhul
Samasugusel seisukohal on ka omaksvõetud kohtupraktika. Käesoleval juhul ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kahju saajaga vastutuse osas kokkuleppele jõudnud ega sündmuskohal, s.o liiklusõnnetuse toimumise kohas sellekohast kirjalikku kokkulepet sõlminud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuses osalenud menetlusaluse isiku käitumises esineb
Peale liiklusõnnetuse põhjustamist menetlusalune isik selgitas, et ta nägi tahavaatepeeglist, et mootorrattur kukkus ning isik ei tundnud antud kokkupõrget mootorrattaga, mis põhjustasid tema sõidukile vigastused ning lahkus seetõttu sündmuskohalt ilma politseisse teatamata ning kahju saajaga vastutuse osas kokkuleppele jõudmata. Kaeba väide, et ta ei tundnud mingit lööki vastu enda autot ja ta ei saanud oma sõidukit peatada, kuna kõrval sõitsid autod suure kiirusega ja see ohustas tema elu ja tervist, on ümber lükatud kohtuistungil vaadatud videosalvestisega, millelt nähtub, et peale mootorratturi kukkumist kaebaja poolt juhitud sõiduk tugevalt rappub mootorratta löögist, samuti liigub kaebaja poolt juhitud sõiduk teel üksi. Kohus leiab, et need väited on ennast õigustavad ja soovist karistusest vabaneda. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kaebuse esitaja on süüteo toime pannud vähemalt otsese tahtlusega, s.t isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 4 p 5 nõudeid ja pani toime
Karistuse määramine Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud põhikaristuse liigi ja määraga ning lisakaristuse kohaldamise ja põhjendab seda järgnevalt. 9
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Eelmärgitud sätted võimaldavad ka lõike kaks kohaselt lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist vastavalt ühest kuust kolme kuuni (
lg 2) ja kolmest kuust üheksa kuuni (
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ning
S § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdlase süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates A K süü suurust
lg 1 sätestatud väärteo puhul on süü hinnatav keskmisena, kuivõrd tegemist on
Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Väärteootsusest nähtuvalt kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohtueelses menetluses menetlusalune isik kahetsust avaldanud ei ole, seega ei saanud kohtuväline menetleja sellega ka arvestada. Menetlusalune isik ei ole kahetsust avaldanud ka kohtuistungil. Puutuvalt
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisel tuvastatud süü suurust on tegemist olukorraga, kus inimesed liiklusõnnetuses kannatada ei saanud ja kedagi abita ei jäetud, mistõttu leiab kohus, et ka selle väärteo puhul on tegemist keskmise süüga. Kohtuvälisel menetlusel kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Samuti ei tuvastanud kohus raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Keskmise süü ja kergendavate asjaolude puudumisel tuleb karistuspraktika kohaselt mõista karistus sanktsioonimäära keskmises määras ja kohus menetlusaluse isiku olukorda raskendada ei saa, nõustub kohus kohtuvälise menetleja määratud põhikaristuse määraga. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud põhikaristused on proportsionaalsed menetlusaluse isiku süü suurusega ja kohus ei pea vajalikuks neid kergendamise suunas muuta. 10 Siinkohal peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu ülalpool märgitud kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdlase süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Kuigi kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, siis antud juhul on kohtuväline menetleja vaatamata tuvastatud keskmisele süüle ja kergendavate asjaolude puudumisele
lg 1 ja § 236 lg 1 ettenähtud väärtegude eest määranud karistuse alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Kohtu hinnangul tuleb kohtuvälise menetleja määratud karistusi siiski lugeda proportsionaalseks toimepandud süütegudega ja süüdlase isikuga, samuti eri- ja üldpreventiivsete eesmärkidega, kuivõrd kaebemenetluses ei saa kohus ka liialt leebe karistuse korral kaebuse esitaja olukorda raskendada ja rangemat karistust mõista. Seetõttu jätab kohus määratud karistused muutmata. Puutuvalt üldpreventsiooni leiab kohus, et määratud karistused, vaatamata nende suhtelisele leebusele, annavad ka teistele liiklejatele signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja tähelepanelik ning teiste vara kahjustamisest tuleb hoiduda ja liiklusõnnetuse põhjustamise korral politseile vastavalt kehtiva seaduse nõuetele teatada ning liiklusnõuete eiramisele järgnev vastutus. Kohus leiab, et puutuvalt määratud karistuse eesmärki menetlusaluse isiku mõjutamisel ja õiguskorra huvide kaitsmisel tuleb asuda seisukohale, et antud juhul määratud põhikaristuse leebed määrad seda ei pruugi täita ning tuleb kaaluda lisakaristuste kohaldamist, mida kohtuväline menetleja on ka teinud. Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas ei saa isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Mis puudutab lisakaristuste kohaldamist või kohaldamata jätmist, siis peab kohus vajalikuks viidata menetlusaluse isik käitumisele peale liiklusõnnetuse põhjustamist. Menetlusalune isik ei tundnud huvi, millised kahjustused ta liiklusõnnetusega oli tekitanud, lahkus sündmuskohalt ega teavitanud juhtunust politseid, mis näitab menetlusaluse isiku hoolimatust ja ükskõiksust teiste isikute vara suhtes. Eeltoodud asjaolud sunnivad kohut tegema järelduse, et pelgalt rahaline mõjutamine ei pruugi eripreventiivseid eesmärke täita ning kohtu arvates on menetlusalune isik liikluses ohtlik ja seda nii toime pandud väärtegude iseloomu ja nende rohkuse, samuti tegudesse ja liiklusohutusse hoolimatu suhtumise tõttu. Seetõttu leiab kohus, et ka preventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt on lisakaristuste kohaldamine põhjendatud ning peaks välistama võimaluse, et menetlusalune isik paneks liiklusalaseid süütegusid toime ajal, kui ta on liiklusest kõrvaldatud. 11 Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et vastutustundetud juhid kõrvaldatakse liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Menetlusaluse isiku esitatud kaebuses ega ütlustest kohtuistungil ei nähtu mingit seisukohta, et tal oleks kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvide maksmine ülejõu käiv, on palunud kohtul ainult alternatiivina trahvi suurust vähendada ja ositi maksmist. Rahatrahv määratakse vastavalt isiku süü suurusele ja seaduses sätestatud määradele, mitte vastavalt isiku sissetuleku suurusele. Samuti juhib kohus uuesti tähelepanu kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks seadusenormi sanktsiooni keskmine määr, mitte keskmine palgamäär või isiku sissetulek. Käesoleval juhul on aga karistused määratud alla ettenähtud sanktsiooni keskmisi määrasid ning väärteomenetluses ei ole tuvastatud asjaolusid, mis võiks tingida karistuse kergendamist. Kaebuses ega kohtuistungil ei ole menetlusalune isik lisanud ühtegi tõendit, et tal oleks vajalik juhtimisõigus. Kohus leiab, et isegi kui arvestada, et kaebuse esitajal oleks vajalik juhtimisõigus ning see põhjendus oleks ehk inimlikust aspektist arusaadav, siis see põhjendus ei ole lisakaristuse kohaldamist välistavaks asjaoluks. Kohus peab siinkohal vajalikuks viidata varasemale kohtupraktikale, mille kohaselt ka töökoha kaotamise võimalus ei ole iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistav asjaolu. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (3-1-1-26-10). Antud juhul menetlusalune isik ei ole viidanud sellele asjaolule, et tal oleks liikumispuue, mis välistaks juhtimisõiguse ära võtmise. Juhtimisõiguse saanud isik (A K on alles läbinud ka autokooli, kuna isiku omas piiratud juhtimisõigust, olles load saanud 26.02.2019) peaks teadma seda, et sellistele süütegudele võivad järgneda nii rahatrahv või juhtimisõiguse äravõtmine kas põhi- või lisakaristusena, kui ka sellest tingitud ebamugavused edasise elu korraldamisel. Kohus on seisukohal, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema ja temast sõltuvate isikute olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks. Seega saanuks kaebuse esitaja säilitada väärteo toimepanemisele eelnenud olukorra vaid juhul, kui oleks hoidunud temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemisest. Kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et antud olukorras kaaluvad kollektiivsed õigushüved kaasliiklejate ning ka kaebuse esitaja enda elu ja tervise näol üles kaebuse esitaja võimalikud huvid. Sellest tulenevalt leiab kohus, et väärteoasjas tuvastatud isiku süü suurus, samuti eri- ja üldpreventiivsed eesmärgid on küllaldased lisakaristuste kohaldamiseks ning lisakaristuste kohaldamise vajalikkust toetab ka ülaltoodud kohtupraktika seisukoht. Kohus leiab, et süüteo tehiolusid ja iseloomu arvestades oli kohtuvälises menetluses tehtud otsusega lisakaristuse kohaldamine põhjendatud. Puutuvalt süü suurusesse, kohus ei näe alust
Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse sisuline muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse sisuliseks muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jätta kaebaja A K kanda. 12 /allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler Kohtunik 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.