Obsah (5)

§ 99§ 100§ 108§ 102§ 77

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Janek Väli Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 01. aprill 2021.a, Tallinn Hagihind 828 euro

) § 97 p 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.

§ 99

lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, 2 sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 11.

§ 100

lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

1. Kõigepealt käsitleb kohus tagasiulatuva elatise nõuet. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt summas 240 eurot. 12.
2. Kostja ei nõustu tagasiulatuva elatise nõudega, kuivõrd hageja ema ja kostja vahel ei ole olnud kokkulepet, et kostja tasub hagejale elatist seaduses sätestatud miinmummääras. Kostja väitel esitas hageja sellise nõude esimest korda hagis. Kostja leiab, et hageja peab lähtuma Pärnu Maakohtu 03.11.2015 maksekäsust tsiviilasjas nr 2-15-117805, mille kohaselt kostja peab maksma hagejale elatist 200 eurot kuus (t lk 44-45). 12.2.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 12.3. Riigikohus on 25.05.2016 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16 punktis 19 leidnud, et

§ 108

mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). 12.4.

§ 100

lg 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. 12.

1. Kostja on käesoleval juhul vaielnud vastu hageja tagasiulatuva elatise nõudele ning asunud seisukohale, et hageja vanemate vahel puudus kokkulepe, et kostja tasub hagejale seaduses sätestatud määras elatist ning lähtuda tuleb Pärnu Maakohtu 03.11.2015 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-15-117805 määratud elatisest 200 eurot kuus. 12.
2. Kohus nõustub käesoleval juhul kostja seisukohaga, et hageja poolt on tõendamata eelpoolviidatud kokkuleppe olemasolu enne hagiavalduse esitamist. Samuti ei ole esitatud kohtule kirjalikke tõendeid, millistest nähtuks, et hageja on küsinud kostjalt tagasiulatuva elatise tasumist enne hagiavaldusega kohtusse pöördumist. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja tagasiulatuva elatise nõue summas 240 eurot rahuldamisele ei kuulu.
3. Järgnevalt käsitleb kohus hageja nõuet elatise suurendamiseks kahesajalt eurolt kuus seadusjärgse miinimumelatiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise summas 292 eurot kuus alates 01.01.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja vaidleb nimetatud nõudele vastu. 13.1.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib 3 mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 13.

1. Riigikohus on 13.02.2018 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-16-2343 punktis 13 leidnud, et eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
2. oktoobri
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). 13.
4. Riigikohus on 09.06.2017 kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-35-17 punktis 21.1 leidnud, et vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt (vt ka Riigikohtu
5. oktoobri
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 16). 13.
7. Samuti on Riigikohus eelpoolviidatud kohtulahendi punktis 28.2 leidnud, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab kolleegiumi arvates olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund (vt otsuse p‑d 20-23). Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. 13.
8. Kohus on 04.01.2021 kirjaga palunud kostjal muuhulgas tõendada enda majanduslikku olukorda, s.o kostjal tuli esitada kõikide enda pangakontode väljavõtted viimase 12 kuu kohta ja andmed varalise seisu kohta (t lk 61-62). Samuti on kohus 10.02.2020 menetlusse võtmise määruses kostjale ettepaneku esitada koos vastusega ka tõend enda viimse 6 kuu töötasu kohta (t lk 32). 13.
9. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 07.02.2018 lahendis nr 2-15-15909 märkinud, et kuna hagejad esitasid nõude miinimumelatise saamiseks, ei pidanud nad enda vajadusi tõendama. Kostjal oli võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära

§ 102lg 2 mõttes (punkt 12).

Kostja tõendeid enda majandusliku ja varalise seisu kohta kohtule esitanud ei ole ning seega on tõendamata, et kostjal esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kostja on üksnes vastuses hagiavaldusele avaldanud, et on töötu ja tema sissetulekud on väga piiratud (t lk 45). Samas ühtegi tõendit nimetatud asjaolude kohta kohtule esitatud ei ole. 13.

1. Kohus asub seisukohale, et hageja on 10.02.2020 ja 15.01.2021 omapoolsete seisukohtadega (t lk 12, 65) piisavalt tõendanud oma kulude suurust. Kohus leiab, et kostja 10.07.2020 esitatud vastuväited kulude suurusele (t lk 44-45) on üldsõnalised ja tõendamata. 13.
2. Eeltoodu alusel loeb kohus hageja ülalpidamise põhjendatud ja tõendatud ulatuses 292 eurot. Hageja on põhistanud, et tegemist on hageja tavapäraste vajaduste ja tavalise elulaadiga. Kostjal oli võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära

§ 102

lg 2 mõttes (Riigikohtu 4 tsiviilkolleegium 07.02.2018 lahendis nr 2-15-15909 p 12). Kostja mingeid arvestatavaid tõendeid selles osas esitanud ei ole. 13.

1. Eelnevalt põhjendas kohus, et alust hageja tagasiulatuva elatisnõude rahuldamiseks ei ole. Kuna hagiavaldus on esitatud 06.02.2020, siis saab kohus rahuldada edasiulatuva elatise nõude sellest kuupäevast.
2. Kostja on palunud kohtule esitatud vastuses arvestada elatise väljamõistmisel hageja emale makstava riiklikul peretoetusega summas 60 eurot (t lk 44 pöördel). 14.
3. Riigikohus on kogu tsiviilkolleegiumi 09.06.2017 otsuse nr 3-2-1-35-17 punktis 28.2 avaldanud, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna aga alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. 14.
4. Arvestades asjaoluga, et kohus on kohustanud kostjat esitama tõendid enda majandusliku seisu kohta ning kostja seda kohtu poolt määratud tähtajaks ei ole teinud, siis ei ole kohtul võimalik anda hinnangut sellele, et kostja ei ole suuteline tasuma hagejale seaduses sätestatud määras elatist ning et arvestada tuleb hagejale makstava riikliku peretoetusega.
5. Kostja on oma vastuses viidanud RAKE uuringule ning on asunud seisukohale, et hageja tegelik ülalpidamiskulu vanemate poolt peab olema vähemalt 220 eurot (t lk 44 pöördel). 15.
6. Kohus leiab, et vastav kostja vastuväitega tuleb jätta arvestamata, kuivõrd kostja ei ole omapoolses seisukohas avaldanud, et millised konkreetsed igakuised hageja kulud on põhjendamatud. Kostja vastuväited selles osas on üldsõnalised ja tõendamata. Kohtul puudub alus hagiavalduse lahendamisel lähtuda statistilisest uuringust ning mitte arvestada konkreetse hageja vajadusi ja kohaldada kehtivat õigust.
7. Kohus leiab, et kooskõlas

§ 77

lg 1 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele elatis alates hagiavalduse kohtusse esitamisest, s.o alates 06.02.

2. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Muuta tuleb Pärnu Maakohtu 03.11.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-117805 A S’ilt väljamõistetud elatise suurust selliselt, et A S’ilt kuulub A S’i (sündinud xxx) kasuks väljamõistmisele igakuine elatis summas 292 eurot kuus alates 06.02.2020 kuni A S’i täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx. Rahuldamisele ei kuulu hageja tagasiulatuva elatise nõue summas 240 eurot.
3. Hageja on palunud tasuda väljamõistetav elatis hageja arveldusarvele nr. A K arveldusarvele nr xxx märkides makse selgitusse „A S elatis“ (t lk 10).
4. TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

1. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda ette iga kuu eest ette hageja poolt taotletud arvelduarvele.
2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 5
3. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on 828 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
4. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda ja TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
5. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 ja § 164 lg 1 jäävad menetluskulud menetlusosaliste enda kanda, kuivõrd kohus rahuldab esitatud hagiavalduse osaliselt ning tegemist on elatise nõudega. Kohus selgitab, et kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik 6