KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Määruse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2021.a, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-134310 Kohtuasi Viru-Nigula vald, Kunda linn, Koidu tn 83

) § 1 lõike 4 kui ka korteriühistu põhikirja punkti 3.

1. kohaselt ka puudutatud isik. Alates juulist 2013 esineb puudutatud isikul võlgnevus korteriühistu ees, kuna ta on jätnud talle esitatud arved tasumata. Toimunud on ainult üks laekumine veebruaris 2016 summas 89,59 eurot. Kuigi avaldaja on saatnud korduvalt meeldetuletusi ja pakkunud ka maksegraafiku sõlmimist, ei ole puudutatud isik võlgnevusi asunud likvideerima. Võlgnevus kasvab iga kuuga, seisuga 31.12.2020 moodustab põhivõlg 5577,51 eurot ning viivised 3619,26 eurot. Avaldaja palub H K’ilt välja mõista korteriühistu kasuks võlgnevuse katteks kokku summas 9196,77 eurot ja jätta kõik menetluskulud H K’i kanda.
2. Kohus võttis 04.01.2021 määrusega avalduse menetlusse ja kohustas puudutatud isikut esitama avalduse osas kirjalik vastus mh seisukoht kompromissi sõlmimise võimaluse osas 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates 01.01.
4. a korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses. TsMS 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
5. Kohus palus 23.02.2021 Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kaasabi menetlusdokumentide kättetoimetamisel puudutatud isikule H Kile vastavalt TsMS § 315 lg 2 sätestatule. PPA selgitas 09.03.2021 kohtule, et menetlusdokumentide kätte toimetamine H K’ile ei õnnestunud, kuna isik keeldus ümbriku vastu võtmast ning allkirja andmast põhjendades, et enne ta tahab tutvuda selle sisuga. Politsei kasutas suhtlemiseks H K’iga kohaliku postiljoni, kuna isik ei tee kellelegi ust lahti. Kohus toimetas H K’ile kohtudokumendid kätte 24.03.2021 TsMS § 326 sätestatud korras postkasti panekuga. Kohtudokumendid loetakse H K’ile kättetoimetatuks. Kohtuteates selgitati H K’ile materjalide kättesaamise võimalust ja kohtule vastamise kohustust. Puudutatud isik kohtule vastanud ja vastuväiteid avaldusele esitanud ei ole. Vastavalt TsMS § 326 lg 1 kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Vastuse esitamise tähtaeg oli 07.04.
6. Puudutatud isik ei ole vastust avaldusele esitanud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud.
7. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand registriosa numbriga xxxx asukohaga Koidu tn 83-xxxx, Kunda linn, Viru-Nigula vald. Puudutatud isik on jätnud perioodil juuli 2013 kuni detsember 2020 tasumata arved kokku 9196,77 eurot (s.h viivis 3619,26 eurot). Avaldaja on oma 2 nõude tõendamiseks esitanud võla arvestamise tabeli (korteri võlgnevuste ajalugu), korteriühistu poolt 30.11.2020 esitatud arve ja korteriühistu põhikirja. Viru-Nigula vald, Kunda linn, Koidu tn 83 korteriühistu põhikirja punkti 3.
8. kohaselt ühistu liikmeteks on, ilma sellekohast avaldust esitamata, alates Ühistu kui juriidilise isiku tekkimisest kõik Kunda linna Koidu 83 asuva elamu korteriomanikud. Põhikirja punkt 4.2.
9. kohustab Ühistu liiget täitma Ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning Ühistu juht- ja kontrollorganite otsuseid. Põhikirja punkti 4.2.
10. kohustab Ühistu liiget tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras ning punkt 4.2.
11. näeb ette maksete mittetähtaegsel tasumisel kohustuse maksta iga viivitatud päeva eest viivist vastavalt seadusele.
12. Arvestades võla kujunemise aega (s.o alates 2013), on käesoleval juhul kohaldatavad nii kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseadus (KÜS), kui ka alates 01.01.2018 kehtiv korteriomandi- ja korteriühistuseadus (

). Vastavalt kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS § 15 1 lg 1 on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.

§ 40

lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.

§ 12

lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 kohaselt korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

1. Tulenevalt TsMS § 5 lg 2 määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu väljavõtte puudutatud isikule arvestatud kommunaalteenustest ning laekumisest. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult põhivõla 5577,51 eurot perioodil juuli 2013 kuni detsember
2. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid, mida on puudutatud isik tasunud osaliselt s.o veebruaris 2016 summas 89,59 eurot. Puudutatud isik ei ole võlgnevuse suurusele vastuväiteid esitanud.
3. Avaldaja palub lisaks põhivõlgnevusele välja mõista ka viivised summas 3619,26 eurot.
4. Vastavalt KÜS § 7 lg 4 võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.

§ 42

lg 1 järgi kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna puudutatud isik ei ole majandamiskulusid tasunud, on avaldaja õigustatud viivist nõudma ning tulenevalt eeltoodust mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse summas 5577,51 eurot ja viivise summas 3619,26 eurot, s.o kokku 9196,77 eurot. 3 Menetluskulud 12. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 494,94 eurot sh tasutud riigilõiv 144,94 eurot, õigusabikulud 350 eurot. Avaldaja tasus 14.09.2020 Rahandusministeeriumi arvelduskontole maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 144,94 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tuleb hagiavalduse esitamisel tasuda täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga (TsMS § 147 lg 5). Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 kohaselt tasutakse avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas 50 eurot. Lähtudes riigilõivuseadusest tasus avaldaja 94,94 eurot riigilõivust enam. Kohus leiab, et riigilõiv on vajalik ja põhjendatud kulu, kuid kohus ei pea põhjendatuks puudutatud isikult mõista välja riigilõivu rohkem kui seadus ette näeb ehk RLS § 59 lg 5 kohaselt 50 eurot. Kohus selgitab, et enamtasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb avaldajal esitada nõuetekohane taotlus. Kohus, tutvudes avaldaja esindaja menetluskulude nimekirjaga, peab põhjendatud ajakuluks asja materjalidega tutvumine, konsultatsiooniks, hagiavalduse koostamine – kokku 3,5 tundi, tunnitasu 100 eurot – kokku 350 eurot. Kuna kohus rahuldab avalduse, mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks menetluskulud kokku 400,00 eurot (riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 350 eurot). /allkirjastatud digitaalselt/ Maido Roots Kohtunik 4