Obsah (4)

§ 75§ 424§ 68§ 74

Kriminaalasi nr 1-20-1429 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2021. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-1429 Kohtunik Marek Vahing Taotluse esitaja Tartu

§ 75

lg 2 p 5 alusel kohustus alluda sõltuvusravile (alkoholismiravi), pöördudes ravile hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Viljar Kalmil on kohustus alluda ravile vastava näidustuse olemasolul meditsiinipersonali poolt määratud aja jooksul. Edasikaebamise kord Määrusele võib 15 päeva jooksul alates kättetoimetamisest esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK 1. Viljar Kalm on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 16.03.2020. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-1429

§ 424

lg 1 järgi ning karistuseks on mõistetud 1 aasta 8 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka V.

Kalmi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 03.12. – 04.12.2019, s.o 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74lg-te 1-3 alusel kuulus koheselt ärakandmisele 2 kuud vangistust.

Ülejäänud karistust 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui V. Kalm 2 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning

§ 75

lg 2 p-des 2, 8 sätestatud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis.

§ 75lg 4 alusel kohustati V.

Kalmi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin. Katseaja algust arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 16.03.2020 ja käitumiskontrolli nõuete kohaldamist kohtuotsuse jõustumisest, s.o alates 01.04.

1. Katseaja kestus on 16.03.2020 – 16.03.
3. 15.04.
4. a on kriminaalhooldusametnik esitanud Tartu Maakohtule erakorralise ettekande ettepanekuga määrata V. Kalmile katseajaks täiendav kohustus alluda eelneval nõusolekul sõltuvusravile, sest hooldusalune rikkus 22.02.2021 kohustust hoida vereanalüüsi CDT näit normi piires ning analüüsi tulemusest lähtuvalt ka alkoholi tarvitamise keeldu. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on V. Kalmi kriminaalhooldus kulgenud rahuldavalt. Samas on hooldusalusel esinenud probleeme alkoholi tarvitamise keelu täitmisega. Seetõttu on põhjendatud lisakohustuse määramine. KOHTU SEISUKOHT
5. KrMS § 432 lg 1 alusel lahendatakse kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtuniku määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui osundatud paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. 4.

§ 74

lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

1. Kriminaalhooldusametnik heidab V. Kalmile ette 22.02.2021 vereanalüüsi CDT näidu normi piirest väljumist ning alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. 22.02.2021 Synlab vereanalüüsi tulemuse kohaselt oli V. Kalmi CDT näit 22.02.2021 4,7%, s.o tunduvalt üle normväärtuse (s.o rohkem kui 1,3%). 22.03.2021 kohtumisel ja 15.04.2021 kriminaalhooldusametnikule saadetud e-kirjas selgitas hooldusalune, et kasutas kõrva- ja seljahaiguste raviks isetehtud kastani- ja sireliõite piirituse lahust. Ettekande kohaselt olid enne 22.02.2021 hooldusaluse vereanalüüside CDT tulemused normi piires.
2. Synlab vereanalüüsi tulemus ja hooldusaluse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis seletus kogumis tõendavad, et V. Kalmi veres oli CDT näit 22.02.2021 üle normväärtuse. Vereanalüüsi CDT väärtusest ning süüdimõistetu seletusest tulenevalt on leidnud tõendamist ka alkoholi tarvitamise keelu rikkumine mingil ajahetkel enne 22.02.2021 vereproovi andmist. V. Kalm oli alkoholi tarvitamise keelust teadlik. Kohtule on töökogemuse pinnalt teada, et kriminaalhooldusametnikud selgitavad hooldusalustele, et alkoholi tarvitamise keeld tähendab igasuguste alkoholi sisaldavate söökide ja jookide tarvitamise keeldu ning reeglina allkirjastatakse ka vastavasisulist teavitust sisaldav dokument. Alkoholi tarvitamise keeluga on kindlasti hõlmatud ka isetehtud alkoholi sisaldavate lahuste tarvitamine. Ettekande kohaselt süüdimõistetu vestlusel ametnikuga kinnitas, et oli teadlik sellest, et ilma arsti ettekirjutuseta ei tohi ta tarvitada alkoholi sisaldavaid ravimeid. Seega rikkus V. Kalm tahtlikult

§-s 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning

§ 75lg 4 alusel vabatahtlikult võetud kohustust hoida vere CDT näit normi piires.

Asjaolu, kas V. Kalm tarvitas alkoholi ravi eesmärgil, ei oma käesoleval juhul tähtsust, kuna kohtul puudub teave selle kohta, et tegemist oleks arsti poolt kindlaksmääratud raviga. V. Kalm esitas ettekande kohaselt kriminaalhooldusametnikule küll arstitõendi, mis kinnitab hooldusaluse terviseprobleeme, kuid selles puudub teave alkoholi sisaldavate ravimite kasutamise vajaduse kohta.

1. Erakorralisest ettekandest nähtub, et V. Kalm on alkoholi tarvitamise keeldu rikkunud ka 08.06.2020 ning vereproovi andmise kohustust 11.09.
2. Kuna nimetatud rikkumistele on kriminaalhooldusametnik reageerinud kirjalike hoiatustega, ei saa kohus teist korda kohaldada mingit muud

§-s 74 lg 4 nimetatud meedet. Nimetatud rikkumised samas iseloomustavad 2 süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt, sest V. Kalm on katseajal ka varasemalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ja vereanalüüsi andmisega seotud kohustusi.

1. Ettekandest nähtub samuti, et hooldusalune ei ilmunud 08.
2. - 12.02.2021 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning ei olnud telefoni teel kättesaadav. 16.02.2021 sai ametnik isikuga telefonitsi ühendust ning V. Kalm selgitas, et tal olid olnud terviseprobleemid, mille tõttu ta ei olnud võimeline telefoni teel suhtlema ning registreerimisele ilmuma. Kuna kriminaalhooldusametnik ei heida ettekandes V. Kalmile registreerimiskohustuse rikkumist ette, ei tee seda ka kohus. Küll aga iseloomustab selline käitumine süüdimõistetut negatiivselt, kuna V. Kalm ei ole nimetatud kuupäevadel väidetavate terviseprobleemide esinemise kohta ametnikule arstitõendit esitanud. Seega tuleb eeldada, et registreerimiselt puudumine leidis aset mõjuva põhjuseta.
3. V. Kalmi iseloomustab positiivselt, et ta on ettekande kohaselt täitnud üldjoontes korrektselt registreerimiskohustust ja läbinud perioodil 04.12.2020 - 15.01.2021 sotsiaalprogrammi „Liiklusohutusprogramm“ - isik osales aktiivselt programmis ning töötas kaasa.
4. V. Kalmi senise kriminaalhoolduse pinnalt saab järeldada, et ta ei ole suutnud täielikult alkoholi tarvitamise keelust kinni pidada. Hooldusalusel on tuvastatud kahel korral alkoholi tarvitamise keelu rikkumine ja vabatahtlikult võetud kohustuse rikkumine, sh vereanalüüsi CDT näidu normväärtuse ületamine (mis viitab alkoholi tarvitamisele). Samuti on süüdimõistetu karistamise aluseks olnud kuriteo toime pannud alkoholijoobe seisundis. Sellise käitumisega aga rikub V. Kalm kohtuotsusega määratud alkoholi tarvitamise keeldu ja kohustust hoida CDT näit normi piires. Sellise tendentsiga kaasneb risk, et katseaja läbimine ebaõnnestub, sest pidevad rikkumised annavad aluse pöörata mõistetud karistus täitmisele. V. Kalmi isikut ja senise kriminaalhoolduse kulgu arvestades on vajalik tema õiguskuuleka käitumise ja katseaja eduka läbimise tagamiseks määrata talle lisakohustus pöörduda alkoholi tarvitamise vastasele ravile. Nimetatud lisakohustuse määramist on taotlenud ka kriminaalhooldusametnik. Ka süüdimõistetu on nimetatud kohustuse võtmiseks 22.03.2021 andnud kirjaliku nõusoleku. Sõltuvusravile pöördumise kohustuse määramine suurendab tõenäosust, et süüdimõistetu katseaja edasine läbimine möödub rikkumisteta.
5. Kuna V. Kalm on andnud põhimõttelise nõusoleku osaleda sõltuvusravil, siis võimaldab kohus süüdimõistetul pöörduda enda poolt valitud raviprogrammi (sh soovi korral programmi „Kainem ja tervem Eesti“). Ravil osalemise kohustust on võimalik täita ka erialaspetsialisti (arsti) poole pöördudes ning tema poolt määratud ravile alludes (s.o väljaspool programme). Samuti selgitab kohus süüdimõistetule, et sõltuvusravil osalemise kohustus hõlmab endas nii kohustust pöörduda ravile kui ka alluda ravile meditsiinipersonali poolt vajalikuks peetud aja jooksul. Ravile allumise näidustuse tuvastab meditsiinipersonal. See tähendab, et kui V. Kalm ei pöördu ravile või katkestab ravi omal algatusel, loetakse nimetatud asjaolu

§-s 75 lg 2 p 5 sätestatud ravile allumise kohustuse rikkumiseks.

1. Olgu lisatud, et kui V. Kalm jätkuvalt rikub alkoholi tarvitamise keeldu või teisi talle kohtuotsusega pandud kohustusi, on kriminaalhooldajal võimalik esitada uus erakorraline ettekanne, mis võib päädida V. Kalmile mõistetud karistuse täitmisele pööramisega.
2. Eeltoodu ja

§ 74lg 4 alusel kohus määrab V.

Kalmile

§ 75

lg 2 p 5 alusel kohustuse pöörduda ja alluda vastava näidustuse olemasolul alkoholi tarvitamise vastasele ravile. Et kohustuse täitmine oleks kontrollitav, määrab kohus ravile pöördumiseks mõistliku tähtaja. Tähtaja järgimiseks on oluline, et süüdimõistetu oleks kohtu poolt antud tähtaja jooksul pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole. Ravile allumise kohustuse täitmise seisukohalt on oluline, et süüdimõistetu täidaks kõrvalekaldumatult talle määratud raviskeemi. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Marek Vahing 3