← Eesti

1-21-353/19

Kriminaalasi nr 1-21-353 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2021.a Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 15.04.2021.a) Kriminaalasja number 1-21-353 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Triin Tumala (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus Egert Lutsbergi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu EGERT LUTSBERG isikukood: 38506282735; asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON Jätta Egert Lutsberg Tartu Maakohtu 03.02.2021.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 121-353 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Egert Lutsberg on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 03.02.2021.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-353 KarS § 424 lg 2 järgi ja karistuseks mõistetud 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise alguseks loeti 12.12.
  2. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 12.05.
  3. Tartu Vangla esitas kohtule materjalid Egert Lutsbergi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. 1

(3)Prokurör esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Egert Lutsbergi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Egert Lutsberg avaldas, et ta soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda vaatamata sellele, et tema ärakandmata karistus on lühikene ja katseaeg saab olema vähemalt 6 kuud. Kinnipeetav selgitas, kuidas tal vanglas läinud on ja millised on tema vabanemisjärgsed elutingimused. KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Egert Lutsberg temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Egert Lutsbergi on kriminaalkorras korduvalt karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Tema hoolimatut suhtumist õiguskorda ei ole muutnud talle mõistetud karistused, sealhulgas reaalse vangistuse kandmine. Käesolev vangistus on Egert Lutsbergil teine ja mõistetud on see mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Egert Lutsberg on pikaaegne sõltuvusainete tarvitaja. Vangla iseloomustuse kohaselt alustas süüdimõistetu narkootikumide tarvitamist (lahustite nuusutamist) olles 11-aastane. Alates 2009. aastast tarvitab regulaarselt süstimise teel amfetamiini. Nitrolahustit tarvitas paar korda nädalas ja amfetamiini kolm või neli korda nädalas. Peamiselt tõid narkootikume sõbrad, kuid vahel pidi ainet ka ise hankima. Narkootikume tarvitab igavusest. Egert Lutsberg tunnistab sõltuvust. Ta on korduvalt avaldanud, et soovib sõltuvusprobleemist vabaneda, kuid ravile ei ole pöördunud. Lisaks eeltoodule esineb süüdimõistetul probleeme vaimse tervisega ning diagnoositud on käitumishäire. Karistuse kandmise ajal Egert Lutsbergile kuriteoriske maandavaid tegevusi ette nähtud ei ole, kuna tema karistusaeg on liiga lühikene. Süüdimõistetu käitumine on olnud rahuldav, esinenud on enesevigastamist. Distsiplinaarkorras teda karistatud ei ole, kuid ajavahemikul 05.09.2020-09.02.2021 kohaldati Egert Lutsberg suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid just enesevigastamiste ärahoidmiseks. Seega võib kinnipeetav olla ohtlik iseendale. Vabaduses puudub Egert Lutsbergil isiklik elukoht ja ta plaanib kasutada Tartu linna poolt pakutavat varjupaigateenust. Lähedased teda majanduslikult toetada ei saa. Tutvusringkonna moodustavad kriminaalkorras karistatud isikud. Sissetuleku kindlustab Egert Lutsbergile töövõimetoetus, kuid puudulike toimetulekuoskuste tõttu on tema majanduslik olukord keeruline. Kõike kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Egert Lutsbergi ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik. Seda ei toeta tema isik ja senine elukäik, samuti tema vabanemisjärgsed 2
(3)elutingimused. Kriminaalhooldusega kaasnev järelevalve ja võimalike lisakohustuste määramine ei ole kinnipeetavat varem õiguskuulekale teele suunanud. Kohtul puudub veendumus, et see sel korral teisiti võiks olla. Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et täiendavaid kohustusi ta katseajaks tegelikult võtta ei tahaks, mis kinnitab samuti, et Egert Lutsberg ei ole valmis muutusteks. Lisaks kõigele eeltoodule puudub Egert Lutsbergil vabaduses kindel elukoht, varjupaigateenust selleks pidada ei saa. Kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamise üheks eelduseks on aga alalise elukoha olemasolu. Olukorras, kus elukoht puudub, ei saa teostada süüdimõistetu üle vajalikku järelevalvet ning kinnipeetava vabastamine ei ole võimalik. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.