Obsah (6)

§ 465§ 659§ 477§ 5521§ 550§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-20-10364 Määruse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2021, Tallinn Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin Tsiviilasi XX avaldus l

§ 465

lg 2 p 8 asudes lahendama hooldusõiguse küsimust, mis ei ole antud asjas vaidluse all. Samuti leiab isa, et erinevad kasvatusmeetodid ei ole aluseks isa võõrandamiseks oma lastest. Lapsed on pandud vanema eest otsustama, kas ja millal isaga suhelda ning mida suhtlemise käigus teha. Kohus reguleeris isa ja laste vahelist suhtlust selliselt, et isal on õigus lastega kohtuda vaid kord 6 nädalas, kui lapsed seda üldse soovivad, mis takistab märkimisväärselt isal ühist hooldusõigust teostamast. EDASINE MENETLUSE KÄIK

1. Laste ema isa määruskaebusega ei nõustu ning palub menetluskulud jätta isa kanda.
2. Lastele määratud esindaja isa määruskaebusega ei nõustu. Kuid esindaja möönab, et suhtluskorda ei ole õige kehtestada selliselt, et kohtumised toimuvad juhul, kui lapsed seda soovivad ning lapsed ise valivad kohtumiste tegevuse ja koha. On tõenäoline, et selline suhtluskord tekitab täitmisel tarbetut segadust. On ka selge, et kui lapsed isaga kohtuda ei taha, siis vägisi neid selleks sundida ei saa. Kui laste isa suudab lastega kujundada usaldusliku suhte, ei ole ka karta, et lapsed suhtlusest keelduksid. Mida lapsed koos isaga kohtumistel teevad, peaks jääma nende ühiseks otsustuseks.
3. Eestkosteasutus Saue Vallavalitsus isa määruskaebusega ei nõustu.
4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
5. Laste ema esitas ringkonnakohtu küsimustele vastuse 10.03.2021 ja laste isa esitas seisukoha 18.03.
6. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 659

kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt (resolutsiooni punktide 1.

1. kuni 1.
2. osas ja punktide 2., 2.1., 2.2., ja p 3 osas). Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega muudab isa ja laste suhtluskorda. Menetluskulude jaotuse ja resolutsiooni punkti 4 osas jääb maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus rahuldab isa määruskaebuse osaliselt.
3. Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki vanema õigusi ja kohustusi puudutavates asjades esmajoones laste huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Sama sätte lg 21 kohaselt lepivad vanemate lahuselu korral vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine (RKTKm nr 3-2-1-83-11 p 21). Kohus ei ole

§ 477

lg 5 järgi hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Arvestada tuleb ka asjaomase menetlusliigi (hagita menetlus perekonnaasjas) eripära, kus peamiseks otsustuskriteeriumiks saavad seaduse kohaselt olla lapse huvid. 16. Isa leiab määruskaebuses, et maakohus on PKS § 143 lg-t 1 ebaõigesti kohaldades leidnud, et isal ei ole õigust nõuda lastega suhtlemist, kui lapsed seda ei soovi. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et lapsi ei saa praegusel juhul sundida isaga suhtlema, kui lapsed seda ei taha. Lapse huvide väljaselgitamisel tuleb ühe asjaoluna arvesse võtta ka lapse arvamust, arvestades seejuures lapse vanust ja arengutaset. Arvestades, et kohus peab menetluses ära kuulama vähemalt 7 10-aastase lapse (

§ 5521

), siis tuleb asja lahendamisel lapse tahtega arvestamata jätmisel seda põhjendada. Kolleegium selgitab, et lapse ja vanema suhtlusõiguse määramisel ei ole määravaks ainult lapse tahe, vaid see, et tuvastatud asjaoludel ei ole vanema ja lapse suhtlemine lapse huvides ning kahjustaks lapse tervist ja arengut. Kui lapsed avaldavad kohtule, et nad ei taha isaga suhelda, siis tuleb välja selgitada, mis on selle põhjuseks.

1. Maakohus kuulas lapsed ära ning lapsed avaldasid, et nad on rahul, et ei ela enam koos isaga. Lapsed ei taha joosta 20 km päevas või sõita rattaga 40 km päevas, nagu isaga elades oli. Lapsed ei soovi reisida, kuna reisidel peab tegema trenni ja käima ooperites. Enne ei olnud vaba aega millekski, sest isa täitis kogu aja. Kui nad isale vastu vaidlesid, siis olid karmid karistused, mitu nädalat ei saanud arvutisse, taskuraha võeti ära. Q avaldas, et ei soovi isaga suhelda, C avaldas, et võib käia näiteks ühel korral nädalal isa kodus. Seega nähtub, et lapsed on põhjendanud soovimatust isaga suhelda sellega, et isa on erinevate tegevustega sisustanud laste aja ja lapsed ei soovi isa etteantud tegevusi teha (sh joosta pikka maad, sõita rattaga pikka maad, käia ooperites). Asjaolu, et isa sisustas laste aja erinevate tegevustega, nähtub ka isa esitatud avaldusest, kus isa tõi mh välja, et isa korraldas lastele trenne – jooksud, rattasõidud, treeningud koduses jõusaalis (kooli perioodil 2-3 korda nädalas, eriolukorra ajal 6 korda nädalas hommikuti); õpetas lastele 34 korda nädalas ca 2-3 tundi korraga erinevate kodutööde tegemist (muru niitmine, heina riisumine, rohimine, värvimine jms). Laste esindaja avaldas istungil, et on lastega isiklikult rääkinud ja lapsed avaldasid, et isa sundis neid tegema asju, mida nad üldse teha ei tahtnud. Lapsed rääkisid, et spordi tegemine on liig, kõige rohkem häiris neid ooperite jms külastamine reisidel, kus tuli kuus tundi ooperit kuulata. Laste esindaja leiab, et ooperid jms oli sunniviisiline ja lapsed tegid neid asju karistamise hirmus. Ema avaldas istungil, et kui lapsed ei teinud seda, mida nad pidid, siis järgnesid karistused, mis olid hästi pikad. Arvuti või telefon võeti ära kaheks nädalaks. Laste isa kinnitas, et on lapsi karistanud, aga kui lapsed on hästi käitunud, siis on neid lühendatud. Isa tõi istungil välja järgmisi näiteid laste karistamisest: kui lapsed ei tahtnud lõbustusparki minna, siis isa ütles, et võtab telefoni ja arvuti ära, misjärel olid lapsed nõus lõbustusparki minema; isa on Q-ga istunud tunde restoranis, et laps porgandisalati ära sööks, sest ei saa ainult torte, kooke ja magusat süüa. Laste ema avaldas vastuses ringkonnakohtule, et laste isa juurest koliti ära, sest lapsed ei tahtnud sellist elu enam elada. Ema väljatoodu kohaselt on C öelnud, et tapab end ära, kui ära ei kolita. Eeltoodud asjaoludest nähtuvalt ei soovi lapsed isaga aega veeta ega isa juurde ööseks jääda, sest lastele ei meeldi see, et isa on sisutanud nende aja ning lastel ei ole oma vaba aega. Isa ettenähtud tegevused on olnud lastele liiga koormavad. Kui lapsed isale vastu vaidlesid, siis järgnesid karistused.
2. Kolleegium on seisukohal, et praeguses asjas on laste huvides arvestada ka laste arvamusega ja määrata suhtluskord selliselt, et lapsed ei pea kohtumisele minema ega isaga suhtlema, kui nad seda ei soovi, teatades kohtumise ärajäämisest eelnevalt isale. Lapsed olid maakohtus ärakuulamise ajal 12-aastased. Nii perekonnaseadus (PKS § 123 lg 1) kui ka 8 tsiviilkohtumenetluse seadustik (

, § 558 lg 1 ja § 563 lg 6) näevad ette, et lapsi puudutavates vaidlustes tuleb lähtuda lapse huvist, mis sisaldab ka lapse arvamuse ärakuulamist. Kuigi seaduses ei ole sätestatud kohtule sõnaselget kohustust pärast lapse arvamuse ärakuulamist arvestada suhtluskorra määramisel lapse soovide ja arvamustega, on ringkonnakohus seisukohal, et lapse väljendatud seisukohti tuleb arvestada vastavalt tema vanusele ja arengutasemele. Laste tahte vastaselt suhtluskorra määramine võib praegusel juhul mõjuda lastele kahjustavalt. Isa ettenähtud tegevused on olnud lastele liiga koormavad ja isa on sisustanud laste aja erinevate tegevustega ning isale vastu vaidlemisel järgnesid karistused. Selline isa tegevus on mõjunud lastele kahjustavalt ning üks lastest on avaldanud emale enesetapumõtteid. Lapsed on 12-aastased ja kolleegiumi hinnangul on lapsed piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega. Samuti on lapsed põhjendanud, miks nad ei soovi isaga suhelda. Kohus ei peaks määrama suhtluskorda, mida ei täideta, arvestades ka seda, et laste keeldumise korral ei ole võimalik laste suhtes jõudu kasutada. Suhtlus laste ja vanema vahel peab olema eelkõige loomulik ja mitte sunnitud. Sellises vanuse laste puhul on oluline vanema ja laste koostöö ja omavaheline suhtlus. Praegusel juhul on laste huvides see, kui lapsed saavad ise otsustada isaga suhtlemise ja kohtumiste osas. Lapsed ei ole isaga suhtlemist täielikult välistanud. Laste isa peab arvestama, et selline tegevus, mis lastele ei meeldi, võib lapsi isast veelgi rohkem võõrandada ja suhet lastega kahjustada.

1. Maakohus määras suhtluskorra, mille kohaselt viibivad lapsed koos isaga ühel päeval nädalas ning kohtumiste eelduseks on see, et lapsed seda soovivad ja lapsed valivad kohtumiste tegevuse ja koha. Kolleegium märgib, et suhtluskorra määramine toetab laste ja isa vahelise kontakti tekkimist. Seetõttu on oluline suhtluskord määrata. Praegusel juhul välistab maakohtu määratud suhtluskord laste ja isa vahelise sideme tekkimist, sest lapsed saavad soovi korral isaga kohtuda vaid ühel korral nädalas valides ise kohtumise koha ja tegevuse. Seetõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni punktide 1.
2. kuni 1.
3. ja punkti 3 osas ning teeb uue määruse. Arvestades laste soovimatust isaga suhelda ja seda, et lapsed on oma esindajale avaldanud, et nad ei soovi isa juurde ööseks jääda, siis tuleb järk-järgult suurendada laste ja isa koosolemise võimalusi (sh isa elukohas). Kolleegium peab esimesel neljal kuul põhjendatuks laste kohtumisi isaga päevasel ajal ilma ööbimiseta ühel kuni kolmel päeval nädalas, et taastuks laste ja isa vaheline side ja usaldus. Alates viiendast kuust viibivad lapsed isa juures iga kuu paaris nädalate pühapäevast kuni paaritute nädalate pühapäevani, st järjest iga kord nädal aega (7 päeva) ning lapsed viibivad ema juures iga kuu paaritute nädalate pühapäevast kuni paaris nädalate pühapäevani, st järjest iga kord nädal aega (7 päeva). Isa võtab lastega kokkusaamiseks ise ühendust. Lapsed ei pea kohtumisele minema ega isaga suhtlema, kui nad seda ei soovi, teatades kohtumise ärajäämisest eelnevalt isale. Selline suhtluskord toetab ja soodustab laste ja isa vahelist suhet.
4. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ka punktide 2., 2.1., 2.2., ja p 3 osas, sest esialgset õiguskaitset saab kohaldada üksnes menetluse ajaks, mida maakohtu määruse resolutsioonist ei nähtu. Kolleegium leiab ka, et praeguses asjas ei ole võimalik esialgset õiguskaitset kohaldada, sest kohus on määranud suhtluskorra selliselt, et lapsed ei pea kohtumisele minema ega isaga suhtlema, kui nad seda ei soovi. Lisaks selgitab kolleegium, et asjas tehtavat lõpplahendit ei saa viivitamata täidetavaks tunnistada, sest erinevalt muudest hagita asjadest kehtib hagita perekonnaasjades põhimõte, et kohtulahendit ei täideta enne selle jõustumist (

§ 550lg 3).

Sellest tulenevalt ei saa ka hagita perekonnaasjas tehtud kohtumäärust viivitamata täidetavaks tunnistada. Hooldusõiguse asjades (

§ 550

lg 1 p 2) on sellise piirangu eesmärgiks eelkõige vältida lapse ja vanema õigussuhte muutusest tulenevat lapse elukorralduse 9 muutumist enne, kui kohus on asja lõplikult lahendanud (Riigikohtu

1. veebruari
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 34).
3. Vallavalitsus toetab vastavalt oma pädevusele lapsevanemat lapse õiguste ja heaolu tagamisel (LasteKS § 7 lg 2). Eestkosteasutus Saue Vallavalitsus on menetluses avaldanud, et on pakkunud laste isale võimalust osaleda psühholoogilisel nõustamisel, millest isa keeldus. Saue vald avaldas võimalust isal kohtuda lastega tegeleva psühholoogiga. Ringkonnakohtu hinnangul on mõistlik neid võimalusi laste isale jätkuvalt pakkuda, et laste ja isa suhe taastuks.
4. Hagita menetluses kannab menetluskulud

§ 172

lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades vaidluse sisu (tegemist on hagita perekonnaasjaga) ja asjaolu, et määruskaebus rahuldatakse osaliselt, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda, v.a alaealistele lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (

§ 172lg 3).

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin 10