2-20-2682/39

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev

1. aprill 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-2682 Tsiviilasi Flagito OÜ hagi Polskie Linie Lotnicze LOT S.A. vastu hüvitise ja viivise väljamõistmiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine Vaidlustatud määrus Harju Maakohtu
2. jaanuari 2021 määrus Kaebuse esitaja ja liik Polskie Linie Lotnicze LOT S.A. määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (vastustaja määruskaebemenetluses): Flagito OÜ (registrikood 14275048), lepinguline esindaja advokaat Kristjan Tuul Kostja (määruskaebuse esitaja): Polskie Linie Lotnicze LOT S.A. (Poola registrikood KRS 0000056844), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eva Mägi Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Harju Maakohtu
4. jaanuari 2021 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK
6. Põhimenetluses rahuldas Harju Maakohus
7. detsembri 2020 otsusega Flagito OÜ (hageja) hagi Polskie Linie Lotnicze LOT S.A. (kostja) vastu hüvitise ja viivise väljamõistmiseks. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 1000 eurot, sissenõudmiskulu 80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 12,77 eurot ja viivise põhivõlalt alates
8. veebruarist 2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jäid kostja kanda. Kohtuotsus jõustus
9. detsembril
11. Hageja kulunimekirja kohaselt olid tema kulud maakohtus kokku 2055 eurot, sh riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulu 1855 eurot. Hageja kinnitas, et ta on käibemaksukohustuslane.
12. Kostja leidis, et hageja lepingulise esindaja kasutamine ei olnud vajalik ega põhjendatud. Hagejal endal ja tema seaduslikul esindajal on kohtus esindamiseks piisavalt õigusalaseid teadmisi ning kogemusi. Seega on kõik kulud põhjendamatud. MAAKOHTU MÄÄRUS
13. Maakohus mõistis
14. jaanuari 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) kostjalt hageja kasuks välja 1130 eurot ning kohustas kostjat sellelt summalt tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest kuni täitmiseni. 4.
15. Maakohus märkis, et hagejale ei saa ette heita tasulise õigusteenuse kasutamist. Igal menetlusosalisel on õigus osaleda menetluses isiklikult või esindaja kaudu. See õigus ei ole piiratud olukorras, kus hageja või tema seaduslik esindaja on võimeline õigusi kaitsma isiklikult. Hageja juhatuse liige, kellel on kõrgem juriidiline haridus, ei pea täitma kohtumenetluses lepingulise esindaja ülesandeid tasuta. Arvestades tsiviilasja olemust ja vaidluse vähest keerukust ja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni on hageja lepingulise esindaja tunnitasuna põhjendatud 120 eurot (käibemaksuta). 4.
16. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu on 7 t 45 min. Arvestades hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 930 eurot (= 7,75 × 120). Kuna hageja on käibemaksukohustuslane tuleb lepingulise esindaja kulud välja mõista ilma käibemaksuta. Hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks koos hagilt tasutud riigilõivuga (200 eurot) on kokku 1130 eurot. MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
17. Kostja esitas
18. veebruaril 2020 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada väljamõistetud õigusabikulude ja sellelt summalt viivise väljamõistmise osas. Kostja jääb selle juurde, et vaidlus polnud keerukas ja lepingulise esindaja kasutamine polnud vajalik.
19. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja sellele vastamiseks. Hageja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
20. veebruaril
21. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
22. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Kohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 ja § 659 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
23. Ainuüksi asjaolu, et hageja seaduslikul esindajal on juriidiline kõrgharidus, ei võta talt võimalust kasutada kohtumenetluses osalemiseks lepingulist esindajat, sest TsMS ei sätesta sellist piirangut. Lepingujärgne esindaja kohtus võib mh olla advokaat (vt Riigikohtu
24. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 14 teine lõik ja selles viidatud varasem kohtupraktika). Riigikohus on ka leidnud, et äriseadustikust ei tulene äriühingu juhatuse liikme kohustust anda äriühingule õigusalast kvalifikatsiooni nõudvat õigusabi ja juhatuse liige ei pea osutama ühingule tasuta õigusabiteenust (vt
25. novembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-16, p 15 kolmas lõik). 2