← Eesti

2-20-6660/49

Obsah (8)§ 177§ 651§ 657§ 175§ 654§ 162§ 5§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-20-6660 Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2021, Tallinn Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Täna

) § 138 lg-te 1 ja 2 ning § 139 lg 2 järgi hagiavalduselt tasutud riigilõiv 300 eurot. Mõlema hageja vandeadvokaadist lepingulise esindaja õigusabi tunnitasu määr vastavalt 156 eurot ja 168 eurot (mõlemad käibemaksuga) on aktsepteeritav.

  1. Hinnates hagejate esindajate poolt esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu on põhjendatud vähendada hageja I lepingulise esindaja ajakulu 1 tunni võrra ning hageja II lepingulise esindaja ajakulu 0,91 tunni võrra. Seega on hageja I lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 7 tundi ning hageja II lepingulise esindaja ajakulu 6,5 tundi.
  2. Põhjendatud ei ole kostja väide, et hagejate menetluskulud ei ole proportsionaalse suurusega. Kostja lepingulise esindaja ajakulu oli kokku 7,25 tundi, mistõttu ei ole ka hagejate esindajate kohtu poolt mõistlikuks peetud pisut väiksem ajakulu ebaproportsionaalne.
  3. Arvestades eeltoodut on hageja I põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud käibemaksuga 1176 eurot (7 x 168), millele lisandub riigilõiv 300 eurot ja hageja II lepingulise esindaja kulud käibemaksuga 1014 eurot (6,5 x 156), millele lisandub samuti riigilõiv 300 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja I kasuks välja mõista menetluskulude hüvitisena 1476 eurot ja hageja II kasuks 1314 eurot. Vastavalt hagejate taotlusele ja

§ 177

lg-le 4 tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist seaduses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni. Apellatsioonkaebus

  1. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada hagejate kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitiste suuruste osas ja teha uue otsuse, millega vähendada hüvitiste suurusi. Apellatsiooniastme menetluskulud palub kostja jätta hagejate kanda.
  2. Hagejate lepinguliste esindajate töötunnihind on põhjendamatult kõrge, arvestades käesoleva tsiviilasja lihtsust. Põhjendatud töötunnihinnaks tuleb pidada 120 eurot (käibemaksuga).
  3. Maakohus pidas ebaõigesti põhjendatud ja vajalikuks hageja I lepingulise esindaja ajakulu 7 tunni ulatuses. Arvestades hagiavalduse sisu, mis koosneb ca 3 leheküljest, sh õigusaktide tsiteerimisest, saab pidada selle koostamise põhjendatud ajakuluks 2 tundi. 11.08.2020 seisukoht on sisuliselt alla kahe lehekülje, millest poole moodustab tunnistaja ülekuulamise taotlus, mille kohus jättis rahuldamata. Seega ei saa pidada selle koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks enam kui 0,75 tundi. 16.09.2020 nõude täpsustamise koostamiseks märgitud ajakulu eest ei saa vastutada kostja. Juhul, kui kohtu hinnangul tuleb kostjal selle dokumendi koostamise kulu kanda, siis ei saa pidada põhjendatuks ajakuluks enamat kui 0,5 tundi. Hageja I lõplikud seisukohad on alla ühe lehekülje, mille koostamise ajakulu ei ole põhjendatud üle 0,5 tunni. Lisaks tuleb arvestada menetlusdokumentide tekstide suurt reavahet. Arvestades eelnevat saab hageja I põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja ajakuluks olla kokku 3,75 tundi.
  4. Hageja II lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu ei saa olla üle 3,60 tunni. Maakohus pidas ebaõigesti põhjendatuks ajakuluks 6,5 tundi. Hagiavalduse sisu ja mahtu arvestades, sealjuures kliendiga kohtumist, ei ole põhjendatud ajakulu nendele toimingutele üle 2,25 tunni. 10.08.2020 seisukoht on sisult alla 1,5-lehekülje, mille koostamiseks saab kuluda 3 kuni 0,75 tundi. Kuna 26.08.2020 menetlusdokument koosneb kahest lausest, ei saa selle koostamise ajakulu olla põhjendatud enam kui 0,2 tundi. 09.09.2020 seisukoht on sisuliselt alla ühe lehekülje, millest poole moodustab tunnistaja ülekuulamise taotlus, mille kohus jättis rahuldamata. Seega ei saa pidada seisukoha koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks enam kui 0,4 tundi. Lisaks tuleb arvestada menetlusdokumentide tekstide suurt reavahet. Vastustajate seisukohad
  5. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
  6. Kostja uued vastuväited on esitatud hilinenult ja tuleb jätta tähelepanuta, sest maakohus on andnud menetlusosalistele tähtaja vastaspoole menetluskuludele vastuväidete esitamiseks, kuid kostja apellatsioonkaebuses esitatud vastuväiteid maakohtu menetluses ei esitanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  7. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud ja see on jõustunud osas, milles kohus rahuldas hagid, samuti menetluskulude jaotuse ja kostja korduvate hagide läbi vaatamata jätmise taotluste rahuldamata jätmise osas.
  8. Kohtuotsus on vaidlustatud hagejate kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitiste suuruste osas.

§ 651

lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. 18. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta

§ 657lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

19.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 27.05.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 11 ja selles viidatud varasem kohtupraktika). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole õigusabikulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud. 20. Maakohtu otsusest nähtub, et kohus hindas hagejate menetluskulusid, määrates kindlaks põhjendatud ja vajaliku ajakulu ning andis hinnangu esindajate tunnihinna suurustele, arvestas seejuures hageja 19.11.2020 esitatud vastuväidetega (tl 89). Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega ja neid ei korda (

§ 654lg 6 koosmõjus §-ga 659).

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

  1. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et arvestades käesoleva vaidluse lihtsust ei ole põhjendatud hagejate vandeadvokaatidest lepinguliste esindajate tunnitasumäär vastavalt 168 eurot ja 156 eurot (mõlemad käibemaksuga). Tegemist on kohtupraktikas põhjendatuks peetud tunnitasu suurusega (vt nt Riigikohtu lahendeid tsiviilasjades nr 3-2-1-131-16 ja nr 3-2-1-159-16, p 24 jpt).
  2. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et ta ei pea hüvitama hageja I 16.09.2020 menetlusdokumendi koostamise (nõude täpsustamine) kulu. Tegemist oli põhjendatud ja vajaliku menetlustoiminguga, sest kohus, täites selgitamiskohustust, andis hagejale I tähtaja nõude täpsustamiseks (tl 59) ja pidas nõude täpsustamise alusel hagi muutmist põhjendatuks (tl 69). Arvestades tsiviilkohtumenetluse kulude kandmise üldpõhimõtet, mille kohaselt kaotaja 4 kannab menetluskulud (

§ 162lg 1), tuleb kostjal need põhjendatud ja vajalikus ulatuses hagejale I hüvitada.

23. Asjaolu, et kohus jättis hagejate tunnistajate ülekuulamise taotlused rahuldamata, ei muuda taotluste koostamise kulu iseenesest põhjendamatuks. Hagimenetlus on võistlev menetlus, kus pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (

§ 5lg-d 1 ja 2).

Sealjuures on kostja ka ise esitanud taotluse tunnistajate ülekuulamiseks (tl 51), mille kohus jättis 28.09.2020 määrusega (tl 69) rahuldamata, kuid menetluskulude nimekirjas (tl 79) on kostja pidanud selle dokumendi koostamise ajakulu enda põhjendatud menetluskuluks, mille vastaspool peaks talle hüvitama. Kostja selline käitumine läheb vastuollu poolte võrdsuse põhimõttega (

§ 5lg 2), mille tagamine on kohtu kohustus.

24. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kõikide hagejate poolt esitatud menetlusdokumentide koostamise ajakulu on ülepaisutatud. Ringkonnakohtu hinnangul oli tegemist põhjendatud ja vajalike dokumentidega, mille koostamiseks kulunud aeg vastab hagejate menetluskulude nimekirjades märgitule. Õigusteenuse osutamiseks kulunud aja ümberhindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et tehtud toimingutele pidi kuluma vähem aega (vt Riigikohtu määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12). 25.

§ 178

lg 3 kohaselt käesoleva apellatsioonkaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.