Obsah (10)

§ 536§ 187§ 477§ 534§ 663§ 657§ 654§ 475§ 639§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Villem Lapimaa ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 30. märts 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-21-2879 Kohtuasi Sihtasutuse P

) § 543 järgi võib määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud,

§ 536

lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, mh tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt

§ 187

lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik (avaldaja) esitas Harju Maakohtule
2. veebruaril 2021 taotluse XX (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse korras isiku tahtest olenematu ravi jätkamiseks üle 48 tunni, s.o nelja päevani ning ravi pikendamiseks 40 päevani. Avalduse ja sellele lisatud psühhiaatri arvamuse kohaselt hospitaliseeriti puudutatud isik psühhiaatriakliinikusse
3. veebruaril kell 18.20 valvearsti otsusega. Puudutatud isik viibib psühhiaatriakliinikus ravil esmakordselt. Patsient kaotas hiljuti võlgade tõttu korteri ning pöördus
4. veebruaril 2021 elama Kauge tänaval asuvasse varjupaika. Puudutatud isik elas varem koos emaga. Puudutatud isiku ema viibib alates
5. aasta juunikuust hooldushaiglas.
6. aasta märtsis kaotas puudutatud isik töökoha ning on sellest ajast olnud töötu. Puudutatud isiku digiloost selgub, et aastate jooksul on ta ebamääraste kaebustega korduvalt arstide poole pöördunud ning esmased kahtlused psüühikahäire kohta pärinevad
7. aastast perearstilt. Puudutatud isik oli perearsti telefoni teel ebatsensuursete väljenditega sõimanud, perearstikeskusesse registreerimata kohale tulnud ning arsti töölaua segi löönud. Digiloo andmetest nähtuvad arvukad väljakutsed kiirabile seoses ebamääraste kaebustega rindkeres ning ärevustundega. Puudutatud isik keeldus kiirabi töötajate sisse laskmisest ning elektrokardiogrammi tegemisest.
8. aasta mais tehti kiirabile väljakutse seoses sellega, et puudutatud isik ründas Circle K klienditeenindajat.
9. aasta detsembris kutsus puudutatud isik endale ise kiirabi ja nõudis stressi ja närvilisuse tõttu psühhiaatriakliinikusse toimetamist. Kui puudutatud isik psühhiaatriakliiniku valvetuppa toodi, täheldati tal mõttekäiguhäiret, kuid hospitaliseerimiseks ei olnud alust. Praegusel juhtumil toodi puudutatud isik kiirabiga psühhiaatriakliiniku valvetuppa varjupaigast. Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse juhi lisatud selgitava kirja kohaselt oli puudutatud isik käitunud varjupaigas ettearvamatult ja vägivaldselt. Ta oli karjunud, sõimanud ja süüdistanud varjupaiga töötajaid oma asjade varastamises, üritanud visata ühte töötajat kuuma teega ja ähvardanud füüsilise kallaletungiga. Kui puudutatud isik psühhiaatriakliiniku valvetuppa toodi, oli tema välimus hoolitsemata, mõttekäik häiritud ja kohati seosetu. 2 Puudutatud isik avaldas veidra sisuga mõtteid, et ei julge vajutada nuppe, sest mõned nupud on liiga kõvad. Samuti selgitas ta, et kardab katsuda köögiriistu, kuna need on kuumad. Puudutatud isik olevat enda sõnul aasta tagasi köögiriistu kasutades oma sõrme ära põletanud. Lisaks on kahtlus mõjustuselamuste esinemise kohta. Puudutatud ei nõustunud haiglaraviga, kartes et varjupaigas varastatakse tema asjad ära. Valvearsti otsusega alustati
10. veebruaril 2021 kell 18.20 puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut vältimatut psühhiaatrilist ravi. Taotluse esitamise hetkel on puudutatud isiku seisund muutusteta. Ta avaldab, et tema keha on ülitundlik, seetõttu peab ta maski kandmisel seda pehmendama salvrättidega ja sõrm mädaneb, kuigi visuaalselt on sõrm põletikutunnusteta. Puudutatud isik põhjendas oma agressiivsust varjupaigas asjade Psühhiaatri arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire, täpsustamata äge psühhootiline episood (F23.9 RHK-10 järgi). Tema käitumine on psühhoosielamustest hõivatud, mistõttu ta võib käituda ebaadekvaatselt ja ettearvamatult ning ohustada enda või ümbritsevate turvalisust. Arvestades tõenduspõhiseid teadmisi haiguse kohta ja praegust seisundit, ei ole tõenäoline haigusest paranemine 4 ööpäeva vältel rakendatava raviga sedavõrd, et oleks tagatud puudutatud isiku ohutu toimetulek haiglavälises keskkonnas.
11. Maakohus rahuldas
12. veebruari
13. a määrusega avaldaja taotluse kohaldada puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi tähtajaga kuni 4 päeva alates
14. veebruarist kuni
15. veebruarini
17. Maakohus kuulas puudutatud isiku ära
18. veebruaril
19. Eraldi protokolli maakohus ärakuulamise kohta ei koostanud (

§ 477lg 8).

Puudutatud isik avaldas ärakuulamisel, et ta oli viis päeva Männiku varjupaigas. Teda ähvardati ja hirmutati seal ning visati ära tema asju. Paar päeva enne haiglasse toomist tundis ta, et tema südamega on midagi halvasti, talle kutsuti kiirabi ning toodi haiglasse. Puudutatud isik ei soovi haiglas olla, sest tal on vaja teha paar telefonikõnet. Puudutatud isiku ema on hooldekodus. Puudutatud isik ei ole emaga suhelnud alates oktoobrist või novembrist, kuna tal on olnud tegemist. Haiglast välja saades soovib puudutatud isik minna elama sõbra juurde Lasnamäele. Puudutatud isik võttis kiirlaene, kuna tal on suured kulutused.

1. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas avaldust.
2. Pärast esialgse õiguskaitse kohaldamist 4 päevaks esitas raviarst ES seisukoha, milles leidis, et puudutatud isiku seisund ei ole paranenud. Puudutatud isikul puudub koostöövalmidus ning ravita jäämisel on ta raske psüühikahäire tõttu ohtlik nii endale kui ka teistele.
3. veebruaril 2021 avaldas raviarst, et jääb oma kirjaliku seisukoha juurde. Raviarst leidis, et puudutatud isik on tõenäoliselt juba ammu haigestunud, kuid ei mõista oma ravivajadust. Kui miski teda ärritab, siis hakkab ta füüsiliselt ründama ning avaldab kõige vastu protesti. Puudutatud isik võib vajada eestkostet. Maakohtu määrus ja põhjendused
4. Harju Maakohus rahuldas
5. veebruari
6. a määrusega avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi pikendamiseks kuni 40 päevani alates valvearsti otsusega ravile võtmisest
7. veebruaril 2021 kuni
8. aprillini 2021 või mõne nimetatud kuupäevale eelneva päevani, kui psühhiaatriahaigla on teinud otsuse tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi lõpetamiseks. Maakohus andis loa manustada puudutatud isikule vajadusel tahtevastaselt ravimeid. 3 Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on praegusel juhul täidetud psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-s 1 ja § 13 lg-s 1 ning

§ 534

lg-s 5 sätestatud eeldused puudutatud isikule tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks ja selle pikendamiseks esialgse õiguskaitse korras. Maakohus tutvus puudutatud isiku tervislikku seisundit kajastavate dokumentidega ning tema tervisliku seisundiga kohapeal psühhiaatriahaiglas. Kogutud tõendite ning arsti täiendava arvamuse ning ärakuulamise, samuti puudutatud isiku ärakuulamise põhjal leidis maakohus, et isik vajab tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi pikemalt kui 4 päeva, kuna tal esineb raske psüühikahäire, äge psühhootiline episood. Puudutatud isikul puudub haiguskriitika ning koostöövalmidus raviks. Tema käitumine on psühhoosielamustest hõivatud, mistõttu võib ta käituda ebaadekvaatselt ja ettearvamatult ning ohustada enda või ümbritsevate turvalisust.

1. veebruariks 2021 ei olnud puudutatud isiku tervise seisund paranenud, ta oli jätkuvalt ebastabiilne. Puudutatud isik ei mõistnud ravivajadust, oli kergesti ärrituv ning on oma psüühikahäire tõttu jätkuvalt ohtlik endale ning teistele. Puudutatud isiku ohtlikkus seisneb selles, et ta võib oma seisundist tulenevalt sattuda oma tervist ja elu ohustavasse olukorda. Teistele on puudutatud isik ohtlik oma agressiivse ja süüdistava käitumise tõttu. Kuna puudutatud isik ei ole võimeline oma ravivajadust hindama, tuleb lubada talle tahtevastaselt ravimite manustamist. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
2. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu
3. veebruari
4. a määruse tühistada. Puudutatud isik leiab, et tal oli südamega kehvasti ja see oli põhjus, miks ta haiglasse soovis. Puudutatud isiku sõnul ei ole tal aega haiglas olla, sest ta peab tegema kõnesid ja teenima raha. Puudutatud isikule tehti vägivaldselt Covid-19 test. Selle tagajärjel on tal silma veresooned lõhkenud, murti käeluu ning kisti juuksed välja. Peaga on puudutatud isikul kõik hästi, probleemid on südamega. Haiglast välja saades läheb puudutatud isik alguses varjupaika, kuid hiljem oma sõbra juurde Lasnamäele. Sõber tahab talle kohe järele tulla ja teda ära viia. Ravimeid puudutatud isik enda hinnangul ei vaja, sest need ei aita tegelike haiguste vastu. Puudutatud isiku arvates on tema ohtlikkus tõendamata. Varjupaigas väideti seda, et varjata puudutatud isiku asjade vargust. Haiglas viibimine on juba liiga pikalt kestnud. Ravi pikendamine kuni 40 päevani ei ole põhjendatud.
5. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ning leidis, et see ei ole põhjendatud. Puudutatud isikul oli ravile saabudes äge psühhootiline seisund, ta keeldus kategooriliselt ravist ja igasugusest koostööst ning eitas psüühikahäire esinemist. Puudatud isiku varasem haiguslugu viitab psühhoosi korduvale esinemisele. Juba
6. aastast pärineb info perearstilt patsiendi ebaadekvaatse käitumise kohta. Samuti on puudutatud isikule tehtud arvukalt kiirabi väljakutseid, kuid puudutatud isik on ravist keeldunud.
7. aasta maikuus tehti kiirabile väljakutse, kuna puudutatud isik ründas Circle K klienditeenindajat.
8. aasta detsembris tegi puudutatud isik ise kiirabile väljakutse ning soovis psühhiaatriahaiglasse viimist, kuid kui kiirabi kohale saabus, keeldus ravile minemisest. Varasemale haigusloole ning praegusele kliinilisele pildile tuginedes on puudutatud isikul diagnoositud täpsustamata psühhootiline episood (RH-10 järgi F23.9), mille puhul on tegemist raske psüühikahäirega. Enne ravile toomist ründas puudutatud isik varjupaiga töötajaid. Puudutatud isikul puudub elukoht, ta keeldus ravist ning sotsiaalabist luulumõtete ning usaldamatuse tõttu. Oma vaenuliku 4 käitumisega võib puudutatud isik kutsuda esile ka agressiivse käitumise enda suhtes. Muu psühhiaatriline abi ei ole praegusel juhul küllaldane.
9. a detsembris ravile pöördumisel soovitati puudutatud isikule pöörduda ambulatoorsele psühhiaatrilisele ravile, kuid puudutatud isik seda soovitust ei järginud. Puudutatud isiku puhul täidetud kõik tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kohaldamise eeldused.
10. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta

§ 657lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 654lg 6 ja § 659).

Kolleegium peab vajalikuks maakohtu määruse resolutsiooni täpsustada, fikseerides resolutsioonis kellaajalise täpsusega esialgse õiguskaitse kohaldamise algus- ja lõpuaja (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. veebruari
2. a määrus nr 3-2-1-155-13, p 46.5). Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.
3. Avalduse isiku paigutamiseks kinnisesse asutusse vaatab kohus

§ 475

lg 1 p 6 alusel läbi hagita menetluses.

§ 477

lg 5 järgi ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus peab

§ 477

lg 7 kohaselt kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Need põhimõtted kehtivad hagita asja lahendamisel nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluses (

§ 639lg 1).

Seega ei ole ringkonnakohus seotud määruskaebuse väidetega ja peab kontrollima puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse pikendamise eeldusi ja seaduslikkust ka vaidlustamata ulatuses.

1. PsAS § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata (edaspidi tahtest olenematu ravi), ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Riigikohus on selgitanud, et isiku ohtlikkusele võib viidata mh ka puudulik haiguskriitika, s.t olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
2. veebruari
3. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-3662, p 14.1). Tahtevastase ravi määramise otsustamisel, sh PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud ohtlikkuse hindamisel, on psühhiaatrite arvamus üks olulistest tõenditest, mida kohus peab isiku seisundi kohta seisukoha võtmisel hindama.
4. Avaldaja esialgse õiguskaitse taotlusele lisatud psühhiaatrite KI ja KK arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire, täpsustamata äge psühhootiline episood (F23.9). Puudutatud isiku käitumine on psühhoosielamustest hõivatud, mistõttu on tema käitumine ebaadekvaatne ning ettearvamatu. Seetõttu võib ta ohustada enda või ümbritsevate isikute turvalisust. Puudutatud isiku paranemine, tema haigusseisundit arvestades, ei ole tõenäoline 4 päeva jooksul.
5. veebruaril 2021 ärakuulamisel jäi raviarst oma kirjaliku seisukoha juurde, leides, et puudutatud isik ei ole piisavalt paranenud, et ravi lõpetada. Määruskaebusele esitatud avaldaja seisukoha kohaselt oli puudutatud isiku ravi pikendamine 40 päevani põhjendatud, kuna oma vaenuliku käitumisega võis ta kutsuda esile agressiivse käitumise enda suhtes. Puudutatud isik keeldus ravist ning sotsiaalabist oma luulumõtete ning 5 usaldamatuse tõttu. Puudutatud isik saabus psühhiaatriahaiglasse ravile ka
6. a detsembris ning siis suunati ta ambulatoorsele psühhiaatrilisele ravile. Puudutatud isik seda soovitust ei järginud. Puudutatud isiku haiguslugu viitab psühhootilise seisundi korduvale esinemisele. Puudutatud isik eitas oma ravivajadust.
7. Kolleegiumi hinnangul nähtub psühhiaatrite hinnangutest, puudutatud isiku ärakuulamisest, määruskaebuse väidetest ning seisukohast määruskaebusele, et puudutatud isik vajas pikemat ravi kui esialgselt rakendatud 4 päeva. Maakohus kuulas puudutatud isiku isiklikult ära
8. veebruaril 2021 ning veendus, et ravi pikendamine on põhjendatud. Ravi pikendamise vajadust kinnitab see, et puudutatud isik ei mõistnud oma haiguslikku seisundit ning selle ravimise vajadust, mistõttu ta oli ohtlik eelkõige iseendale. Tal esines agressiivsus ning luulumõtted, mistõttu oli ta ohtlik ka teistele isikutele. Neil asjaoludel olid puudutatud isiku tahte vastase psühhiaatrilise ravi pikendamise eeldused täidetud. Maakohtule
9. märtsil 2021 edastatud avaldaja teatise kohaselt lõpetati puudutatud isiku tahte vastane ravi alles
10. märtsil
11. Ka see asjaolu viitab sellele, et 4-päevane ravi ei oleks olnud küllaldane.
12. Maakohus on õigesti tuvastanud puudutatud isiku ohtlikkuse endale ja teistele, kolleegium nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ega korda neid.
13. Puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse kulud jäävad

§ 172lg 3 alusel riigi kanda.

Riigi õigusabi korras määratud esindaja tasutaotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv 6