lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Triin Tumala Süüdistatav Jaan Saar (isikukood: 35606196013; elukoht: xxxxx xx-x xxxxxxx-xxxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxxxxx; töökoht: xxxxxxxx ; karistatus: kriminaalkorras karistatud: Tartu Maakohtu 16.12.2020.a otsusega nr 1-20-5975
lg 1 järgi 4 kuulise vangistusega, kandmata karistuseks 3 kuud ja 28 päeva vangistust, mis
lg 1, 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui isik ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle pandud käitumiskontrolli nõudeid
MS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada Jaan Saar süüdi karistusseadustiku (
) § 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 15.-17.02.2021.a, s.o 3 päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda Jaan Saarel veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 5 ja
lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 16.12.2020.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 (kolme) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkuse vangistuse võrra ning mõista Jaan Saarele liitkaristuseks 6 (kuus) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel asendada Jaan Saarele mõistetud karistus 6 (kuus) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust üldkasuliku tööga 205 (kakssada viis) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud kohtuotsuse jõustumisest arvates.
lg 4 alusel on Jaan Saar kohustatud üldkasuliku töö tegemise perioodil järgima
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxx xx-x xxxxxxx-xxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Jaan Saarele
lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi.
lg 1 p 1 alusel võtta Jaan Saarelt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks.
lg 2 järgi, mis seisnes selles, et tema olles varem (Tartu Maakohtu 16.12.2020.a kohtuotsus nr 1-20-5975) karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest, juhtis taas 15.02.2021.a kella 15.13 paiku Viljandi maakonnas Mulgi vallas Karksi-Nuia linnas Piiri tn 5 juures mootorsõidukit Audi 80 registreerimismärgiga XXX XXX , olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0.75 mg/l kohta. Nimetatud tegevusega rikkus Jaan Saar kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks
lg 2 järgi ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata Jaan Saarel 15.02.2021-17.02.2021.a eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 3 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks 2 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 5 ja
lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 16.12.2020.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 6 kuud ja 25 päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel asendada mõistetav karistus 6 kuud ja 25 päeva vangistust üldkasuliku tööga 205 tundi, määrates tegemise tähtajaks 1 aasta ja 6 kuud. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3 Põhjendused karistuse mõistmisel
lg 2 näeb ette süüdlase karistamise kuni neljaaastase vangistusega.
lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral: 1) ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata; 2) kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määrusest nr 115 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Jaan Saare kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 142,80 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1018,80 eurot: sundraha 876 eurot ja riigi õigusabi tasu 142,80 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Jaan Saar on kahtlustatavana kinni peetud 15.02.2021-17.02.2021.a, seega on Jaan Saar viibinud eelvangistuses 3 päeva.
MS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.