← Eesti

2-20-3780/27

Obsah (12)§ 171§ 164§ 158§ 147§ 65§ 23§ 150§ 168§ 170§ 172§ 173§ 165

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-20-3780 Määruse tegemise aeg ja koht 21. aprillil 2021, Jõhvi kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi R. L. (pankrotis) pankrotiavaldus Menetlusto

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 2

  1. Viru Maakohtu 04.06.2020 määrusega kuulutati välja R. L. pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp. 19.04.2021 Viru Maakohtu määrusega kinnitati jaotusettepanek.
  2. Pankrotihaldur esitas 20.04.2021 kohtule aruande, et lõpetada R. L. (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu

§ 158lg 3 alusel.

Aruande kohaselt oli pankroti väljakuulutamise seisuga võlgnikul sissetulekuteks on olnud töötutoetus, millisele tulenevalt TMS § 131 ei saa sissenõuet pöörata. Võlgnik on saanud töötasu X OÜ-lt 05.10.

  1. a. summas 240 eurot, millisele tulenevalt TMS § 132 ei saa sissenõuet pöörata. Masskohustused puuduvad. Tähtaegselt esitati nõudeid kokku 9405,68 eurot ja tähtaegselt esitamata kuid tunnustatud nõudeid on kokku 9 114,98 eurot. Vaidlusi nõuete tunnustamise osas haldurile teadaolevalt ei ole. Pankrotivara puudub ja selle müügist raha laekunud ei ole. Pandiesemed pankrotivara koosseisus puudusid. Taotlusi vara välistamiseks ei ole esitatud. Rahaliste vahendite puudumise tõttu ei ole jaotise alusel ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid tehtud. 06.01.
  2. a esitasid S. L. ja S. L. Viru Maakohtule hagiavalduse R. L. (pankrotis) vastu elatise nõudes. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse (tsiviilasi nr 2-21-136) ja palus halduril hagile vastata. Haldur esitas kohtule sisukoha, mille kohaselt ei saa varalist nõuet võlgniku vastu kohtumenetluses eraldi tsiviilasjas läbi vaadata, vaid seda tuleb teha

§ 147lg 1 nimetatud alustel.

Viru Maakohus jättis 26.02.2021. a kohtumäärusega S. L. ja S. L. hagi R. L. vastu elatise nõudes läbi vaatamata. Haldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud pankrotiseadusest ning kõigi võlausaldajate huvidest. Pankrotimenetluses hagisid esitatud ei ole ning pankrotihaldur ei kavatse hagisid esitada. Kokku välja maksmata nõudeid 18 520,66 eurot. Võlausaldaja Välja maksmata Järk Jaotis % nõude suurus EUR X OÜ 1 520,11 II 16,16 X OÜ X AS X AS 1 324,90 II 6 560,67 II 9 114,98 III 14,09 69,75 100,00 Pankrotihaldur palub määrata halduri tasuks 12 töötunni eest 1 080 eurot (arvestusega 1 tund = 90 eurot vastavalt

§ 65lg 11 ja § 23 lg 3), millele lisandub käibemaks 216 eurot, kokku 1 296 eurot.

Haldur palub määrata tasu menetlusabi andmise korras summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest halduri büroo (Saneerimismenetluse OÜ, registrikood 11579994, arveldusarvele nr EExxx Swedbank AS) kasuks. Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse põhjustanud võlgniku hooletu finantskäitumine. Võlgnik ei ole laenukohustuste võtmisel arvestanud enda reaalseid rahalisi võimalusi kohustuste täitmisel ning majanduslikku olukorda. Pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetus välja kujunenud 2019. a, kui sai selgeks, et võlgnik ei ole võimeline võetuid finantskohustusi teenindama ning on alustatud võlgniku suhtes täitemenetlused. Aruande koostamise ajaks ei ole tuvastatud

§ 171

lg.2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlausaldajad ei ole teinud ettepanekuid usaldusisiku osas. Võlgnik on avaldanud pankrotimenetluse kestel, et soovib ise olla usaldusisikuks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluses. Halduri arvates on võlgnik võimeline ise täitma usaldusisiku ülesandeid. Vabastada haldur pankrotihalduri ülesaanetest. Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade Ametlikes Teadaannetes. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 3 3. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruande ja ettepanekuga, pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. leiab, et taotlus Vastavalt PankS § 158 lg 4 lõpetab kohus pärast halduri aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui tuvastab, et pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Võlgnikul ei jätku piisavalt vahendeid pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks. Kuna võlgniku olukorra paranemist oodata ei ole, võlausaldajad ei ole ilmutanud huvi pankrotimenetluse jätkamiseks, kuulub pankrotimenetlus lõpetamisele raugemise tõttu

§ 158lg 4 alusel.

4. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist, mille kohus rahuldab. 4.1

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Vastavalt

§ 65

lg 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmistest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. 4.2 Pankrotihaldur palub kinnitada R. L. (pankrotis) pankrotihalduri tasu ja pankrotihalduri kulud summas 1296 eurot (koos maksudega). Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Halduri tunnitasu ülemmäär on 98 eurot. Haldur on märkinud tunnitasu suuruseks 90 eurot, halduril kulus 12 tundi. Kohus leiab, et käesolevas pankrotimenetluses ei ole halduri ülesannete maht suur ja ülesanded sedavõrd keerukad, mille täitmine vajaks 12 töötundi ajakulu. Kohtu hinnangul ei vasta märgitud ajakulu ülesannete täitmiseks tegelikult kulutatud ajale. Kohus on seisukohal, et 5 töötundi on piisav ja põhjendatud ajakulu. Kohus määrab tasu 5 x 90 = 450 eurot, millele lisandub käibemaks 90 eurot, kokku 540 eurot. 4.3 Pankrotihaldur esitas taotluse menetlusabi andmiseks pankrotimenetluse kulude katmiseks summas 476,40 eurot (koos maksudega) vastavalt

§ 65lg 11.

Haldur palub kanda tasu ja kulud Saneerimismenetluse OÜ, registrikood 11579994, arveldusarvele nr EExxx Swedbank AS. 4.4

§ 65

lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt (

§ 150lg 4). Ts

MS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlgniku (pankrotis) pankrot on välja kuulutatud

§ 171

lõike 11 alusel, määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning

§ 65lg 11 ja Ts

MS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi: - 397 eurot, millele lisandub käibemaks ja mida ei mõisteta riigi tuludesse välja; 4 - ülejäänud osas so summas 63,60 eurot (koos käibemaksuga) jätta pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda

§ 150lg 4 ja Ts

MS § 172 lg 4 alusel. TsMS § 180 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus määrata, et menetlusabi saaja tasub muud kohtukulud osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Kuna kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, mille vältel peab võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega (kui seda ei ole, siis otsima), ei vabasta kohus võlgnikku (pankrotis) pankrotimenetluse kulude tasumisest, vaid kohustab võlgnikku hüvitama riigile väljamakstud halduritasu ja kulud 3 (kolme) kuu jooksul pärast pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumist. 5.

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus R. L. (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. 6. R. L. (pankrotis) on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt

§ 171lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Vastavalt

§ 172

lg 1 kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lg 3 nimetatud makseid.

Pankrotihaldur on aruandes märkinud, et ükski võlausaldajatest ei ole esitanud ettepanekuid usaldusisiku nimetamise osas ning võlgnik on võimeline ise täitma usaldusisiku ülesandeid. Tulenevalt

§ 172

lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus kohustab võlgnikku R. L.a täitma usaldusisiku ülesandeid enda kohustustest vabastamise menetluses. Kohus juhib võlgniku täheL.nu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda

§ 173sätestatust.

Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

Võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab

§ 172

, muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab R. L.a usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruanne usaldusisiku ülesannete täitmise kohta (sh maksete tegemise kohta võlausaldajatele). 5

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Hillar Villers tuleb vabastada tema kohustustest võlgniku pankrotimenetluses. Kohus avaldab teate pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, saadab määruse haldurile ja võlgnikule teadmiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.