1-20-1013/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2021, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-1013 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalasi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorraline ettekanne Annika Kivimäele mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Kriminaalhooldusametnik Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnik Anu Madissoon Süüdimõistetu Annika Kivimägi isikukood: 48912255746; elukoht: xxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON
2. Jätta rahuldamata erakorralise ettekande taotlus Annika Kivimäele mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks.
3. Määrata KarS § 69 lg 6 ja § 75 lg 2 p 2 alusel Annika Kivimäele käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu 04.03.
5. a otsusega nr 1-20-1013 tunnistati Annika Kivimägi süüdi ja teda karistati KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 12-kuulise vangistusega. Juhindudes KarS § 74 lg-st 5 ja § 65 lg-st 2, mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust, mis asendati KarS § 69 lg 1 alusel 720 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Samuti kohustati A. Kivimäge üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 8 alusel osalema alkoholisõltuvuse vähendamist käsitlevas sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 20.03.2020 ja üldkasuliku töö tegemise tähtaeg lõpeb 20.03.
6. 1
7. Tartu Maakohtu 14.09.
8. a määrusega pandi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorralise ettekande alusel A. Kivimäele KarS § 75 lg 2 p-s 4 sätestatud täiendav kohustus registreerida end Töötukassas töötuna või otsida töökoht kahe nädala jooksul alates määruse jõustumisest, sest A. Kivimägi ei ilmunud 13.08.2020 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Määrus jõustus 09.10.
10. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas 25.03.2021 Tartu Maakohtule uue erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek pöörata Tartu Maakohtu 04.03.
11. a otsusega mõistetud vangistus täitmisele, sest A. Kivimägi hoidus 16.,
12. ja 19.03.2021 üldkasuliku töö tegemisest kõrvale. Kokkuvõtlikult märgitakse erakorralises ettekandes järgmist. 3.
13. A. Kivimägi kriminaalhooldus algas 20.03.2020 ja kriminaalhooldusametnik kohtus temaga esimest korda 29.06.
14. Covid-19 viirusega seotud eriolukorra tõttu toimusid varasemad registreerimiskohustuse täitmised telefonitsi. A. Kivimägi ei ilmunud 13.08.2020 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, mistõttu pandi Tartu Maakohtu 14.09.
15. a määrusega talle täiendav kohustus registreerida end Töötukassas töötuna või otsida töökoht kahe nädala jooksul alates määruse jõustumisest. A. Kivimägi on alates 03.11.2020 töötuna arvel. 3.
16. A. Kivimägi pidi 06.11.2020 alustama osalemist sõltuvust käsitlevas sotsiaalprogrammis, kuid ta helistas samal päeval kriminaalhooldusametnikule ja teatas, et tal polnud võimalik kokkulepitud ajal kohale minna, sest auto läks poole teel peal katki. Uus aeg lepiti kokku 26.11.2020, mil toimus programmi esmavestlus. A. Kivimägi ei soovinud esialgu programmis osalemist jätkata, kuid kriminaalhooldusametniku motiveerimise tagajärjel lepiti kokku, et A. Kivimägi jätkab 31.03.2021 programmis osalemist. 3.
17. A. Kivimäel on olnud üldkasuliku tööga probleeme. Kuna esimese tööandja Antsla vallavalitsusega oli lahkarvamusi töö iseloomu osas, määrati A. Kivimägi alates
18. a maist tööle Võru linnas asuvasse MTÜ-sse Saagu Parem. Planeeritud üldkasuliku töö tunnid on jäänud korduvalt tegemata haigestumiste tõttu. A. Kivimägi pidi 16.03, 18.03 ja 19.03.2021 tegema MTÜ-s Saagu Parem üldkasulikku tööd, kuid ta teatas 16.03.2021 kriminaalhooldusametnikule telefonitsi, et nädalavahetusel toimus temaga seoses tõsisem politseisündmus, mistõttu ta ei lähe üldkasulikku tööd tegema. Politsei- ja Piirivalveamet kinnitas 18.03.2021 ametnikule, et 16.03.2021 alustati A. Kivimäe suhtes uus kriminaalasi vägivalla kasutamise tõttu. A. Kivimägi kordas 22.03.
19. a kirjalikus selgituses telefonitsi öeldut, kuid soovis teha üldkasulikku tööd nii kaua kui võimalik. 3.
20. Kriminaalhooldaja hinnangul tuleb A. Kivimäele mõistetud vangistus täitmisele pöörata. Tal polnud 16.03, 18.03 ja 19.03 mõjuvat põhjust tööle ilmumata jätmiseks, sest uue kriminaalmenetluse alustamine ei välista üldkasuliku töö tegemist kuni süüdimõistva otsuseni. Tööle ilmumata jätmine on käsitatav üldkasulikust tööst kõrvalehoidumisena. Samuti nähtub A. Kivimäe karistusregistri väljavõttest, et teda on korduvalt vägivaldsete tegude eest karistatud, ja ta on pannud kõik kuriteod toime alkoholijoobes. A. Kivimägi ei eita, et oli alkoholijoobes ka viimase teo toimepanemise ajal. A. Kivimäe katseaeg on ebaõnnestunud ning ta pole suhtunud piisavalt tõsiselt oma alkoholiprobleemi ja üldkasuliku töö tegemisse. Kuigi A. Kivimäele anti võimalus kanda karistust vabaduses, on ta jätkanud alkoholi kuritarvitamist ning vägivaldsete tegude toimepanemist. Kriminaalhooldusest ei piisa riskide maandamiseks ja õiguskuulekuse tagamiseks. 2
21. 14.04.2021 edastas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus Tartu Maakohtule täiendavad dokumendid. Politsei- ja Piirivalveameti 01.04.
22. a vastusest nähtuvad 14.08.2020-01.04.2021 A. Kivimäe suhtes tehtud väljakutsed. Ning kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku väljavõtte kohaselt on A. Kivimäel 14.04.
23. a seisuga tehtud 414 tundi üldkasulikku tööd.
24. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatud ettepaneku juurde ning selgitas täiendavalt, et A. Kivimäel ebaõnnestus märtsis sotsiaalprogramm „Kainem ja tervem Eesti“. Uus aeg on planeeritud aprillikuusse ja A. Kivimägi soovib programmis jätkata. Pärast erakorralise ettekande esitamist pole üldkasuliku tööga probleeme olnud. Tööandja on A. Kivimäega rahul ning kiidab, et ta teeb tööd hoolega ja on väga tubli. Juhul, kui ei teki viivitusi, jõuab A. Kivimägi kohtu määratud tähtajaks üldkasuliku töö tunnid ära teha. Kuid kui ta jätkab alkoholi tarvitamist, on uute kuritegude toimepanemise oht olemas. Kriminaalhooldaja loodab programmi „Kainem ja tervem Eesti peale“ ̶ inimestel on vaimse tervise õega suhtlemisest abi olnud ja vajadusel saab suunata psühhiaatri poole, kes ravi määrab. Selle programmi tugi on suur. Juhul, kui A. Kivimägi osaleb sotsiaalprogrammis ega tarvita alkoholi, saab ta suurepäraselt hakkama. Alkoholi tarvitamise keeld oleks vajalik.
25. A. Kivimägi selgitas kohtuistungil, et ta teeb väga ilusti üldkasuliku töö tunde ja sooviks töötada isegi 8 tundi päevas. Ta saab töökohal kõigiga hästi läbi ja tema kohta pole ühtki pretensiooni. A. Kivimägi ei läinud 16.,
26. ja 19.03.2021 tunde tegema, sest tal oli hirm vangla ees. Tekkis lihtsalt paanika, sest ta mõtles, et kõik on läbi. A. Kivimägi on huvitatud üldkasuliku töö tegemisest, kui see on võimalik, ja tal pole pärast erakorralise ettekande esitamist üldkasuliku tööga probleeme olnud. Uue kriminaalmenetlusega seoses ütles prokurör A. Kivimäele, et tuleb lepitusmenetlus. A. Kivimägi leiab, et tal on alkoholi tarvitamisega probleeme, mistõttu ta soovib vaimse tervise õega rääkida silmast silma, mitte telefoni teel. Aeg on kokku lepitud 21.04.2021 kell 10:
27. Pärast vaimse tervise õega rääkimist selgub, mida A. Kivimägi seoses alkoholi tarvitamisega ette võtab. A. Kivimägi arvab, et ta on võimeline alkoholijoobes olles oma käitumist kontrollima, kui on normaalne seltskond. Alkohol on olnud tema kuritegude toimepanemise põhjuseks. A. Kivimägi on pannud toime kuritegusid, sest kui kõik on alkoholijoobes, tuleb tüli. A. Kivimäel on võimalik edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduda, kuid tal on vaja vaimse tervise õega rääkida, et õde midagi A. Kivimäele soovitaks. A. Kivimägi ei tarvita rohkem alkoholi, sest ta elab koos inimesega, kellel on olnud kolm väiksest insulti ja A. Kivimägi ei saa enam niimoodi väljas käia. Elukaaslane ei tohi samuti alkoholi tarvitada. A. Kivimägi nõustub alkoholi tarvitamise keeluga ja arvab, et ehk see ongi parem. Kohtu seisukoht
28. KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades KarS § 69 lg-s 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi väljuda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
29. juuni
30. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2). 3 Maakohtu hinnangul kohaldub eeltoodud mõttekäik ka juhul, kui süüdimõistetule heidetakse ette üldkasulikust tööst kõrvalehoidumist.
31. Tutvunud erakorralise ettekande, sellele lisatud materjali ja kohtule täiendavalt esitatud dokumentidega ning kuulanud ära kriminaalhooldaja arvamuse ning A. Kivimäe selgitused, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku etteheide üldkasulikust tööst kõrvalehoidumise kohta on põhjendatud. Erakorralisele ettekandele lisatud üldkasuliku töö ajakava kohaselt pidi A. Kivimägi tegema 16., 18., ja 19.03.2021 kell 10:00-16:30 Võru Linnavalitsuse jaoks üldkasulikku tööd (tl 32), kuid nähtuvalt kriminaalhooldusametniku ja üldkasuliku töö juhendada e-kirjavahetusest teatas A. Kivimägi kriminaalhooldajale, et ei lähe tööd tegema (tl 34). A. Kivimägi märkis 22.03.
32. a kirjalikus selgituses, et ei läinud tööd tegema, sest mõtles, et läheb niikuinii vanglasse ja pole mõtet. Samas soovib ta teha üldkasulikku tööd nii kaua kui võimalik (tl 10). Politsei- ja Piirivalveameti 01.04.
33. a vastuse kohaselt tehti 14.03.2021 A. Kivimäe suhtes politseile väljakutse, sest ta lõi ühise joomingu käigus tekkinud tüli tõttu teisele inimesele pudeliga vastu silma. Kohtuistungil selgitas A. Kivimägi, et ta ei läinud 16.,
34. ja 19.03.2021 üldkasulikku tööd tegema, sest tal oli hirm vangla ees ja tekkis lihtsalt paanika, sest ta arvas, et kõik on läbi.
35. Kohtu hinnangul on A. Kivimäe mure, hirm ja segadus inimlikult mõistetavad, kuid need ei õigusta üldkasuliku töö tegemisele mitteilmumist. A. Kivimäel polnud üldkasuliku töö tegemine objektiivselt takistatud, mistõttu polnud tal mõjuvat põhjust üldkasuliku töö ajakavast kõrvale kaldumiseks. Kohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et tööle ilmumata jätmine on käsitatav üldkasulikust tööst kõrvalehoidumisena. Kuna A. Kivimägi teadis, et pidi kõnealusel ajal üldkasulikku tööd tegema, pani ta rikkumise toime tahtlikult.
36. Samas ei tingi A. Kivimäe rikkumine talle mõistetud vangistuse täitmisele pööramist. Käesoleva määruse tegemise ajaks on A. Kivimäe käitumiskontroll kestnud ca 1 aasta ja 1 kuu ning kohus vaatab läbi teist tema suhtes esitatud erakorralist ettekannet. A. Kivimägi ei ilmunud 13.08.2020 (s.o peaaegu 5 kuud pärast käitumiskontrolli algust) kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, mistõttu pandi talle Tartu Maakohtu 14.09.
37. a määrusega täiendav kohustus registreerida end Töötukassas töötuna või otsida töökoht. Määrus jõustus 09.10.2020 ja A. Kivimägi on alates 03.11.2020 töötuna arvel (tl 26). Praeguses asjas selgus, et 14.03.2021 tehti politseile A. Kivimäe suhtes väljakutse, sest ta lõi ühise joomingu käigus tekkinud tüli tõttu teisele inimesele pudeliga vastu silma, ning A. Kivimägi ei läinud 16.,
38. ja 19.03.2021 (s.o veidi enam kui 5 kuud pärast eelmise kohtumääruse jõustumist) üldkasulikku tööd tegema, kuna sattus paanikasse ja arvas, et peab vanglasse minema. Kohtuistungil märkis kriminaalhooldusametnik, et A. Kivimäel pole pärast erakorralise ettekande esitamist üldkasuliku tööga probleeme olnud ning tööandja on temaga rahul ja kiidab teda. Arvestades eelnevat, leiab kohus, et lühiajaline üldkasulikust tööst kõrvalehoidumine oli pigem erandlik ega anna praegu alust arvata, et A. Kivimägi ei sobi kriminaalhooldusele. A. Kivimägi on motiveeritud üldkasulikku tööd tegema ja saab sellega hästi hakkama.
39. A. Kivimäe karistusregistri väljavõtte kohaselt on tal kaks kehtivat kriminaalkaristust. Tartu Maakohtu 28.11.
40. a otsusega nr 1-18-8625 tunnistati A. Kivimägi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüdi 13.06.2018 toime pandud kuriteos, mille eest teda karistati 12-kuulise vangistusega. Mõistetud karistus jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Seejärel tunnistati A. Kivimägi Tartu Maakohtu 04.03.
41. a otsusega nr 1-20-1013 KarS § 121 lg 2 p 3 järgi taas süüdi 09.11.2019 (s.o eelmise kohtuotsusega määratud katseajal) toime pandud kuriteos (tl 37-37 pöördel). Ning Politsei- ja Piirivalveameti 01.04.
42. a vastuse kohaselt tehti 14.03.2021 (s.o üldkasuliku töö tegemise ajal) A. Kivimäe 4 suhtes politseile järjekordne väljakutse, sest ta lõi ühise joomingu käigus tekkinud tüli tõttu teisele inimesele pudeliga vastu silma. Lisaks nähtub politsei vastusest, et ajavahemikus 14.08.2020-01.04.2020 on tehtud veel kolm väljakutset (s.o 22.08.2020 ja 23.12.2020, 31.12.2020), mille käigus tekkis kahtlus, et A. Kivimägi on alkoholijoobes. Kohtuistungil tunnistas A. Kivimägi, et tal on alkoholi tarvitamisega probleeme ja alkohol on olnud tema puhul kuritegude toimepanemise põhjuseks. A. Kivimägi nõustus alkoholi tarvitamise keeluga ja arvas, et ehk see ongi parem. Kriminaalhooldusametnik selgitas samuti, et juhul, kui A. Kivimägi jätkab alkoholi tarvitamist, on uute kuritegude toimepanemise oht olemas. Kui A. Kivimägi osaleb aga sotsiaalprogrammis ega tarvita alkoholi, saab ta suurepäraselt hakkama. Seni pole A. Kivimäel pole õnnestunud sotsiaalprogrammiga „Kainem ja tervem Eesti“ alustada, kuid kriminaalhooldaja loodab sellele programmile, sest inimestel on vaimse tervise õega suhtlemisest abi olnud. Vajadusel saab õde suunata psühhiaatri poole, kes ravi määrab.
43. Pidades silmas ülal toodud asjaolusid kogumis, leiab kohus, et A. Kivimäele tuleb käitumiskontrolli ajaks panna täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. Ta on motiveeritud üldkasulikku tööd tegema ja käitumiskontrolli nõudeid täitma, kuid alkoholijoobes olles on tal raskusi oma käitumise kontrollimisega ja tal on kalduvus muutuda agressiivseks. A. Kivimägi on alkoholijoobes olles pannud korduvalt toime vägivallakuritegusid, kusjuures ta on jätkanud alkoholi tarvitamist ja kuritegude toimepanemist vaatamata mitmele süüdimõistvale kohtuotsusele, kriminaalhooldusele ja üldkasuliku töö tegemisele. Ka praeguses asjas arutluse all oleva üldkasulikust tööst kõrvalehoidumise põhjustas alkoholijoobes tekkinud füüsilise konflikti tõttu alustatud kriminaalmenetlus. Kohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et juhul, kui A. Kivimägi jätkab alkoholi tarvitamist, on suur oht uute kuritegude toimepanemiseks. Seega on õiguskuulekuse tagamiseks ja kriminaalhoolduse õnnestumiseks määrav, et A. Kivimägi muudab otsustavalt seniseid alkoholi tarvitamise harjumusi ja loobub alkoholi tarvitamisest. (allkirjastatud digitaalselt) 5