) § 487 lg 1 alusel Era Liisingu Inkassoteenused AS-i esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt
§-le 139. 15.04.2021 esitas Era Liisingu Inkassoteenused AS hagi N. L. vastu, milles palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 3393.66 eurot, intressi 379.08 eurot, viivise 331.90 eurot ja täiendava viivise. Pooled on 23.04.2021 esitanud kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas kirjalikus menetluses lõpetada. Kompromissi kohaselt on pooled teadlikud seadusest tulenevatest nõuetest kohtuliku kompromissi sõlmimisele ja kohtuliku kompromissi tagajärgedest. Pooled kinnitavad, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. Pooled on loobunud kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:
lg 1 kohaselt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.
lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.
lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti.
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hagi menetlusse võtmine Era Liisingu Inkassoteenused aktsiaselts (edaspidi Era Liisingu Inkassoteenused AS) esitas 19.02.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 4045.80 euro saamiseks. Kohus tegi 25.02.2021 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 08.03.2021 aadressil xxx. Võlgnik N. L. esitas 22.03.2021 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 26.03.2021 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 29.03.2021 kohtumäärusega kohustas kohus
lg 1 alusel Era Liisingu Inkassoteenused AS-i esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt
§-le 139. 3 2-20-7465 15.04.2021 esitas Era Liisingu Inkassoteenused AS hagi N. L. vastu, milles palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 3393.66 eurot, intressi 379.08 eurot, viivise 331.90 eurot ja täiendava viivise. Kuna hagiavalduses ei esine selle menetlusse võtmist takistavaid asjaolusid, siis on kohus seisukohal, et Era Liisingu Inkassoteenused aktsiaseltsi hagi N. L. vastu võlgnevuse nõudes tuleb menetlusse võtta. Kompromissi kinnitamine Pooled on 23.04.2021 esitanud kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas kirjalikus menetluses lõpetada. Kompromissi kohaselt on pooled teadlikud seadusest tulenevatest nõuetest kohtuliku kompromissi sõlmimisele ja kohtuliku kompromissi tagajärgedest. Pooled kinnitavad, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. Pooled on loobunud kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Kohus selgitab, et kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas jätkub. Menetluskulude jaotus
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad neid teinud poole enda kanda. Riigilõivu tagastamine
lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.
lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja taotleb poole hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel on hageja tasunud 19.02.2021 riigilõivu 143.67 eurot, hagiavalduse 4 2-20-7465 esitamisel on hageja 16.04.2021 tasunud täiendavat riigilõivu summas 256.33 eurot, kokku 400 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale tagastada käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivust pool, s.o 200 eurot. Riigilõiv tuleb vastavalt hageja taotlusele kanda hageja arveldusarvele nr EEXXX AS Citadele Banka Eesti Filiaalis. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.