Obsah (11)

§ 658§ 657§ 650§ 652§ 654§ 232§ 442§ 272§ 171§ 163§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 26.11.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-16-7455 K

§ 658lg 2, eirates ringkonnakohtu juhiseid.

Lisaks analüüsis maakohus kaubamärgi kasutamist ebaõigesti tühistamishagi kontekstis, kuigi kostja ei ole järelejäänud kaubamärkide osas sellist vastuhagi esitanud.

1. Kohus jättis kaubamärgi tegeliku kasutamise olulised eeldused nõuetekohaselt tuvastamata. Hageja esitas tõendid üksnes kaubamärgi III kasutamise kohta ja maakohus refereeris neid. Otsusest ei selgu, millised tõendid ja kuidas kinnitavad, et kaubamärgi III kasutamine vastab Euroopa Kohtus väljakujunenud kaubamärgi tegeliku kasutamise kriteeriumitele. Kaubamärgi tegelikku kasutamist hinnates peab tuginema kõigile faktidele ja asjaoludele, mille abil on võimalik kindlaks teha, kas kaubamärki tegelikult kasutatakse kaubanduses äritegevuse käigus, ning milleks on eelkõige kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenuste jaoks vastavas majandussektoris turuosa säilitamiseks või loomiseks põhjendatuks peetav kasutamine, kaupade või teenuste olemus, turu omadused, kaubamärgi kasutamise ulatus ja sagedus. Maakohus jättis asja õigeks lahendamiseks olulised asjaolud välja selgitamata, hindas kaubamärgi tegeliku kasutamise osas tõendeid ühekülgselt ja jättis kostja vastuväited analüüsimata.
2. Hageja ei ole tõendanud, et kaubamärki III Euroopas tegelikult kasutatakse, s.t Euroopa Kohtu poolt pikaajaliselt väljakujunud „tegeliku kasutamise“ kontekstis. Kostja on menetluses läbivalt väitnud, et EL kaubamärki (sh ka kaubamärki III) kasutatakse ainult ja üksnes Sazerac Company Inc toodetava spetsiifilise rukkiviski tootmisel ja turustamisel. Hageja (ega Sazerac Company Inc) ei tooda ega turusta muid alkohoolseid jooke, sh kokteile, ei osuta muid meelelahutusalaseid teenuseid ega kasuta muul viisil oma äritegevuses (sh Euroopas) vaidlusalust tähist. Hageja ei ole vastupidist väitnud ega ka tõendanud.
3. Kohus jättis otsuses käsitlemata järgmised kostja väited: 1) hageja 17.01.2019 menetlusdokumendi lisas 6 toodud müügiarved ei kinnita kaubamärgi III kasutamist Euroopas. Arvetelt nähtub küll Sazerac rukkiviski tarnimine teatud koguses Euroopasse, kuid ei nähtu, kas ja mil viisil konkreetset rukkiviskit ja kaubamärki Euroopas turustati ega seda, kas tarnitud tooted olid tähtistatud kaubamärgiga; 2) väljavõtted Amazoni lehtedelt ei tõenda, kas Amazoni kaudu rukkiviskit üldse osteti või ei, samuti seda, kas kaubamärki Euroopas turustamisel 7 2-16-7455 kasutati; 3) Suurbritannia edasimüüjate pakkumised pärinevad hilisemast perioodist; 4) asjaolu, et kaubamärgiga toode Sazerac rukkiviski on saanud konkurssidel auhindu, ei tõenda kaubamärgi tegelikku kasutamist selle ärilistel ja kaubanduslikel eesmärkidel Euroopas; 5) asjaolu, et Sazerac´i kultusest on ajakirjanduses räägitud, ei tähenda, et hageja kaubamärki III Euroopas kasutatakse EL kaubamärgi määruse art 18 lg 1 tähenduses.
4. Hageja poolt kaubamärgi võimalik kasutamine on hektiline, sellel puudub järjepidevus ning on sedavõrd väikses mahus, et need toimingud ja tegevused ei ole olnud suunatud Euroopas turuosa loomisele või veel vähem selle säilitamisele. Seetõttu ei ole tegemist kaubamärgi tegeliku kasutamisega Euroopa kohtupraktika tähenduses. Seega ei ole hageja tegevus kaubamärgi kasutamisel suunatud turuosa loomisele, kasvatamisele või säilitamisele.
5. EL kaubamärgiga kaitstud kaubad/teenused ei ole sarnased ega samaliigilised kostja poolt pakutava teenusega. Maakohus pidi kaupade ja teenuste võrdlemisel piirduma nende kaupade ja teenuste võrdlemisega, mille osas on tõendatud kaubamärgi kasutamine. Kohus väljus teenuste võrdlemisel hagi piiridest. Kuna hageja esitas tõendid üksnes kaubamärgi III kasutamise osas ja üksnes rukkiviski osas, pidi kohus analüüsima, kas kostja osutatav teenus, mille tähistamiseks kostja SAZERAC Baar ja Köök kasutab (s.t meelelahutusasutus), on sarnane kitsalt rukkiviskiga või mitte. Kohus seda ei teinud.
6. Kostja ei tooda ega turusta viskit ega maitsestatud likööre, viskipõhiseid likööre, veine, piiritust ega muid likööre. Kostja peetav baar-restoran iseenesest ei ole aga asendatav kitsalt viskiga ega maitsestatud likööride ja veinidega. Kohus jättis tähelepanuta, et kostja ei kasuta tähist Sazerac alkohoolsete kokteilide tähistamiseks, vaid baari-restorani tähistamiseks.
7. Hageja esitas 14.11.2016 menetlusdokumendis ülevaatliku tabeli näitamaks, millised konkreetsed kostja osutatavad teenused on sarnased nende teenustega, mille suhtes vaidlusalused kaubamärgid on registreeritud. Enamuses on hageja tuginenud klassides 41 ja 43 registreeritud teenustele, kuid EL kaubamärgid nendes klassides on tühistatud. Ülejäänud ulatuses sarnasus teenuste ja kaupade vahel puudub.
8. Hageja väitel jäi talle kohtupidamisel mulje, et kohtunik oli kostja suhtes erapoolik ja ei kohelnud pooli võrdselt. Vastustaja seisukoht
9. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Kolleegium, ära kuulanud kohtuistungil pooled ja tutvunud tsiviilasja toimikus olevate tõendite ja menetlusdokumentidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 järgi jätta muutmata.

41. Ringkonnakohus kontrollib

§ 650

lg 1 järgi maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud, s.t. osas, milles maakohus hagi rahuldas ja jättis põhihagiga seotud menetluskulud 80% ulatuses kostja kanda. Apellant ei vaidlusta 8 2-16-7455 maakohtu otsust osas, milles 20% põhihagiga seotud ja 100% vastuhagiga seotud menetluskuludest jäeti hageja kanda. 42.

§ 652

lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid käesolevas otsuses

§ 654lg 6 järgi ei korrata.

Kostja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud vastuväiteid hagile, mida maakohus on vaidlustatud otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud.

1. Maakohus kohaldas hagi lahendamisel õigesti EL kaubamärgi määruse art 9 lg 2 p b ja selle kohta Euroopa Kohtu praktikas väljendatud seisukohti. Maakohus hindas kaubamärkide, kaupade ja teenuste sarnasust keskmise tarbija seisukohalt ja tuvastas, et keskmise tarbija jaoks on tõenäoline, et asjakohased kaubad või teenused pärinevad samalt ettevõtjalt või omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt. Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud, et kostja poolt kasutatav tähis on hageja kaubamärgiga I identne ja kaubamärgiga III sarnane, kuid vaidlustatud on kaupade ja teenuste sarnasus.
2. Kostja väidab apellatsioonkaebuses, et maakohus on jätnud tuvastamata hageja poolt kaubamärkide tegeliku kasutamise eeldused.
3. Maakohus on vaidlustatud otsuses tuvastanud, et hageja on tõendanud Euroopa Liidus kaubamärgi SAZERAC RYE + kuju (nr 005422688) kasutamist klassis 33 kauba viski tähistamisel. Maakohus on viidanud Euroopa Kohtu lahenditele, mille kohaselt mitme vaid ebaolulistes elementides erinevate kaubamärkide korral loetakse kasutamise kohustus täidetuks kõigi nende suhtes, kui kasutatakse ühte kaubamärki (EKo C-553/11 Rintisch, p 24, 30). Seega oli piisav hageja poolt kaubamärgi III kasutamise tõendamine.
4. Ringkonnakohtu arvates on maakohus hinnanud õigesti, et kostja kaup ja teenused on sarnased hageja kaupade ja teenustega klassides 33 ja
5. Maakohus on oma järeldust vaidlustatud otsuses piisavalt ja jälgitavalt põhjendanud. Apellandi käsitlusest võib aru saada, et kaubad ja teenused peaksid olema identsed, kuid arvestades, et kaupade ja teenuste sarnasust hinnatakse äravahetamise aspektist, ei ole see seisukoht ringkonnakohtu arvates õige. Euroopa Kohtu praktika kohaselt lähtutakse äravahetamise hindamisel põhimõttest, et kaubamärkide suurem sarnasus kaalub üle kaupade ja teenuste väiksema sarnasuse (EKo C-39/97 Canon Kabushiki Kaisha vs Metro-Goldwyn-Mayer, p 17). Kostja baari välisfasaadil olev tähis Sazerac on kujunduslikult väga sarnane hageja kombineeritud kaubamärgiga III. Seega tavatarbijal võib tõenäoliselt tekkida arvamus, et tegemist on alkoholitootjale kuuluva või temaga seotud baariga.
6. Samuti hindas maakohus kostja vastuväite alusel, kas hageja on Euroopa Liidus registreeritud kaubamärke kasutanud. Maakohus leidis, et kaubamärgi kasutamise viieaastast perioodi tuleb arvestada tagasiulatuvalt arvates kasutamata jätmise kohta vastuväite esitamisest. Maakohus luges relevantseks perioodi 19.08.2011–18.08.
7. Ringkonnakohtu menetluses vaidlevad pooled selle üle, millist perioodi kaubamärgi kasutamises tuleb vaidluse lahendamisel hinnata. Kostja hinnangul tuli lähtuda EL kaubamärgi määruse artikkel 18 lg-st 9 2-16-7455 1, nagu oli seaduse kohaldamist selgitanud ringkonnakohus samas asjas 02.04.2018 tehtud otsuses.
8. Hageja sõnaline kaubamärk I registreeriti klassis 35 01.09.2011 ja kombineeritud kaubamärk III klassis 33 17.09.
9. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses lähtunud kaubamärgi kasutamise tuvastamisel ainult EL kaubamärgi määruse artikkel 18 lg-s 1 sätestatust, nagu väitis apellant, vaid kohaldanud seda koosmõjus artikli 58 lg 1 p-ga a ja artikli 127 lg-ga
10. Ringkonnakohus nõustub, et eelviidatud sätete koosmõjust tulenevalt on perioodiks, mille jooksul tuleb kaubamärkide kasutamist tõendada vastuväite esitamisele eelnenud viis aastat, s.o 19.08.2011–18.08.
12. EL kaubamärgi määruse artikkel 18 lg 1 kohaselt, kui omanik ei ole EL-i kaubamärki viie aasta jooksul pärast registreerimist liidus tegelikult kasutusele võtnud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, või kui selle kasutamine on katkematu viieaastase ajavahemiku jooksul peatatud, siis rakendatakse EL-i kaubamärgi suhtes käesoleva määrusega ette nähtud karistusi, välja arvatud juhul, kui kasutamata jätmine on põhjendatud. Nimetatud normi tuleb tõlgendada koosmõjus artikkel 58 lg 1 p-ga a, mis sätestab, et EL-i kaubamärgi omaniku õigused kuulutatakse tühistatuks ametile esitatud taotluse või rikkumise suhtes algatatud menetluses esitatud vastuhagi põhjal, kui kaubamärki ei ole liidus viie järjestikuse aasta jooksul kasutatud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, ja kasutamata jätmisel ei ole mõistlikke põhjendusi; keegi ei või siiski taotleda EL-i kaubamärgi omaniku õiguste tühistamist, kui kaubamärgi tegelik kasutamine algas või jätkus viieaastase ajavahemiku lõpu ja taotluse või vastuhagi esitamise vahelisel ajal, ja artikkel 127 lg-ga 3, mille kohaselt artikli 124 p-des a ja c osutatud toimingute puhul võetakse muul viisil kui vastuhagina esitatud taotlus EL-i kaubamärgi tühistamise kohta vastu, kui kostja väidab, et EL-i kaubamärgi võib tühistada tegeliku kasutamise puudumise tõttu rikkumismenetluse hagi esitamise ajal. Artikkel 127 lg 3 ei täpsusta, millises ajavahemikus peab hageja kaubamärgi kasutust tõendama, kuid tõlgendades seda koosmõjus artiklite 18 lg-ga 1 ja 58 lg 1 p-ga a järeldub, et see ajavahemik on vastuväitele eelnev viis aastat. Sealjuures ei ole oluline, kas on esitatud vastuhagi või vastuväide kaubamärgi rikkumise kõrvaldamise hagile, samuti kasutamise tõendamise periood ega maht ei erine vastuväite ja vastuhagi puhul. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas maakohtu otsuse järeldusega.
13. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu järeldust, mille kohaselt on tõendatud hageja poolt kaubamärgi III Euroopa Liidus tegelik kasutamine. Maakohtu otsuse p-des 38–39 on maakohus loetlenud tõendid, millest järeldas, et kaubamärki SAZERAC RYE + kuju on Euroopa Liidus kasutatud. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et hageja ei pidanud tõendama täies mahus kaubamärgi kogu kasutamist. Tegeliku kasutamise mõiste on Euroopa Kohtu lahendites sisutatud ja maakohus on vaidlustatud otsuse p-s 35 vastavad põhimõtted esile toonud. Apellant on maakohtu järelduse hageja kaubamärgi kasutamise kohta vaidlustanud ja heidab ette, et maakohus ei ole otsuses käsitlenud tema vastuväiteid, mis on esitatud 13.09.2019 menetlusdokumendis. 51.

§ 232

lg 1 järgi hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Tõendite hindamisel kujunenud kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema kohtuotsuses jälgitav.

§ 442

lg 8 järgi tuleb otsuses põhjendada, miks kohus ei nõustu menetlusosaliste väidetega, s.h ka poole väidetega tõendite kohta. Ringkonnakohus käsitleb käesolevas otsuses kostja vastuväiteid. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kaubamärgiga tähistatud toodete müügiarved (III kd, tl 72–101) ei tõenda Euroopa 10 2-16-7455 Liidu maades kaubamärgiga tähistatud tooteid. Tootja Sazerac Company, Inc Suurbritannias asuva edasimüüja Hi-Spirits Ltd on müünud viskit Suurbritannias ja tootja arvete kohaselt on müüdud Sazerac viskit ka teistesse Euroopa Liidu riikidesse. Amazoni tootelehekülgedelt nähtuvalt on SAZERAC RYE märgistusega viskit müüdud Saksamaal, Suurbritannias, Prantsusmaal ja Itaalias (III kd, tl 118–130). Eksitav on apellandi väide, et arvetest ja Amazoni tootelehekülgedest ei saa järeldada kaubamärgi kasutamist, kuna neist ei selgu, kui palju on tegelikult müüdud. Eelviidatud tõendeid tuleb hinnata koosmõjus teiste tõenditega, mida maakohus on vaidlustatud otsuses teinud. Nii on Sazerac Company Inc ülemaailmse müügi direktor Guy May kinnitanud, et perioodil 2011-2016 on Sazerac rukkiviskit müüdud Euroopa Liidus 4620 kasti, kastis on 6 pudelit (III kd, tl 15–16, tõlge tl 16–18). Tegemist on dokumentaalse tõendiga (

§ 272lg 2) ja tõend koosmõjus teiste tõenditega on kohtu jaoks usaldusväärne.

Ka teised hageja poolt esitatud tõendid, mh Sazerac viskile Euroopas omistatud auhindade ja viskist avaldatud artiklite kohta tõendavad, et tegemist on Euroopas turuosa saavutanud ja tarbijate poolt tunnustatud viskiga. Seega on maakohus hinnanud kogumis tõendeid õigesti ja teinud õige järelduse kaubamärgi kasutamise aja, koha, ulatuse ja olemuse kohta.

1. Ringkonnakohus ei nõustu, et kaubamärgi kasutamisel oleks tulnud lähtuda hageja 14.11.2016 menetlusdokumendis (II kd, tl 10-11) esitatud ülevaatlikust tabelist, kus hageja on tuginenud klassides 41 ja 43 registreeritud teenustele. Hageja menetlusdokument esitati ajal, kui tema kaubamärgid olid kaitstud ka klassides 41 ja
2. Käesoleva otsuse tegemisel tuli hinnata kaubamärkide kasutamist klassides 35 ja 33 toodud kaupade ja teenuste osas, kuna kaubamärkide tühistamise kohta klassides 41 ja 43 tehtud kohtuotsused olid vaidlustatud otsuse tegemise ajaks jõustunud. Ringkonnakohus märgib, et hageja oli 14.11.2016 menetlusdokumendis esile toonud ka kattuvuse klassides 33 ja
4. Apellant on kaebuses rõhutanud, et maakohus pole analüüsinud, kas kostja poolt osutatav teenus, mille tähistamiseks kostja sõna Sazerac kasutab (st meelelahutusasutus), on sarnane hageja poolt turustatava rukkiviskiga või mitte. Baariteenused, meelelahutusasutuse teenused, restoraniteenused jms kuuluvad klasside nr 41 (meelelahutus) ja 43 (toitlustusteenused) alla, mille osas hagejal kaitstav kaubamärk puudub. Maakohus nõustus vaidlustatud otsuses hagejaga, et hageja kaubamärgi SAZERAC RYE+ kuju (reg nr 005422688) klass 33 kohaselt pakutavad alkohoolsed joogid (viski, liköör, piiritus, vein) on sarnased kostja poolt pakutava baariteenusega ja kaubaga (kokteilid), sest tegemist on sisuliselt sama tüüpi kaubaga (alkohoolsed joogid) ja teenusega (alkohoolsete jookide pakkumine tarbimiseks), millel on sama tarbijaskond (täiskasvanud oma vaba aega sisustavad ja/või meelelahutust otsivad isikud) ja sama tarbimismeetod (joomine), samuti on tegemist üksteist täiendava kauba ja teenusega, mistõttu kogumis võib keskmine tarbija järeldada, et alkoholi tootja ja turustaja (hageja) ning baar (kostja) on omavahel seotud
5. EL kaubamärgi määruse artikkel 9 lg 2 p b järgi on EL-i kaubamärgi omanikul õigus takistada kõiki kolmandaid isikuid kasutamast äritegevuse käigus ilma tema loata kaupade või teenustega seoses mis tahes tähist mh, kui tähist kasutatakse kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või sarnased selliste kaupade või teenustega, mille suhtes EL-i kaubamärk on registreeritud, kui nende segiajamine üldsuse poolt on tõenäoline, segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et tähist seostatakse kaubamärgiga.
6. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et kostja teenus ei ole sarnane hageja kaubamärgiga kaitstud kaubaga. Ringkonnakohus märgib, et hageja kaubamärkide tühistamine identsetes klassides ei anna alust järeldada, et sarnastes klassides kehtivad 11 2-16-7455 kaubamärgid ei annaks hagejale kaitset sarnaste kaupade ja teenuste tähistamisel sarnaste või identsete tähistega.
7. Kostja käsitlus, et tuleks hinnata kitsalt hageja poolt turustatava rukkiviski sarnasust kostja poolt pakutava teenuse ja kaubaga, on ebaõige. Maakohus on õigesti lähtunud hageja kaubamärgi ja kostja teenuse ja kauba võrdlemisel sellest, kas keskmine tarbija võib neid segi ajada, sh ka omavahel seostada. Kostja on esile toonud, et ta kasutab tähist Sazerac Tallinnas Väike-Karja tn 8 asuva baar/restoran/lounge/ööklubi SAZERAC Baar & Köök tähistamiseks. Kostja selgituse kohaselt on tegemist kohaga, kus peetakse sünnipäevi, juubeleid, jõulupidusid, karaokeõhtuid, muusikalisi esinemisi, diskoriga tantsuõhtuid jne. Eeltoodud kirjeldusest järeldub, et kostja pakub teenust, mis oma olemuselt on meelelahutuslik, seotud alkoholi tarbimisega ning millega kaasneb ka klientide toitlustamine. Kuna kostja on baari välisakna markeerinud suurelt ja silmatorkavalt hageja kaubamärkidele sarnaste tähistega, siis tavaklient, kes on täiskasvanud isik ja eeldatavalt kursis alkoholimarkidega, ilmselt võib seostada kostja poolt pakutava teenuse ja kauba kogumis (sh ka meelelahutuse ja toitlustamise) hageja kaubamärgiga kaitstud viskiga.
8. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väidetega kohtu erapoolikuse kohta. Kohtu poolt tagaseljaotsuse tegemine, kaja rahuldamata jätmine ja hagi tagamine on menetlustoimingud, mida kohus on teinud oma pädevuse piires ja see ei viita kohtuniku erapoolikusele. Kostja oli võimalik kohtu otsustused vaidlustada, mida kostja on ka teinud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis

§ 171

lg 1 järgi tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta apellandi (kostja) kanda. Vaidlustatud otsuses on maakohtus kantud menetluskulud õigesti seonduvalt hagi rahuldamise ulatusega

§ 163lg 1 järgi jaotanud.

59.

§ 177

lg 2 järgi määrab hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava otsuse või määruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) 12