Obsah (10)

§ 1045§ 1043§ 128§ 127§ 104§ 1050§ 78§ 139§ 113§ 1059

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Peeter Pällin ja Leanika Tamm Otsuse tegemise aeg ja koht 22.01.2021, Tallinn Kohtua

§ 1045lõike 1 punkt 7 ja lõige 3) või käibekohustuse rikkumisel.

1. Kohus leidis, et kinnistu puude hooldamise kohustus lasus elamu korteriomanikel tulenevalt üldisest käibekohustusest, st kohustusest tegutseda omi õigusi kasutades viisil, mis ei kahjusta teisi isikuid. Üldine käibekohustus on tuletatav tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lõikest
2. Korteriomanikud peavad hea usu põhimõttest ja üldisest käibekohustusest tulenevalt tegema kõik mõistliku selleks, et nad elamut omades, vallates ja kasutades ei kahjustaks teisi isikuid. Juhul kui nad seda kohustust rikuvad ja kahjustavad sellega teist isikut, saab neile ette heita õigusvastase teo toimepanemist (nt

§ 1045lõike 1 punkti 5 järgi).

Elamu omanike asutatud korteriühistul ei ole hea usu põhimõttest tulenevat üldist käibekohustust eemaldada kinnistult puid. Seetõttu ei saa sõiduauto kahjustamist põhjustanud kostja tegevusetus – pehkinud ja kuivanud okste eemaldamata jätmine – olla õigusvastane tegu

§ 1045lõike 1 punkti 5 järgi (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-161-12, punkt 10).

12. Kostja teo õigusvastasuse tõendamise koormus lasub hagejal ning seega peab hageja tõendama ka seaduses sätestatud kohustuse rikkumise

§ 1045lõike 1 punkti 7 järgi.

Lisaks peab hageja tõendama, et kahju ära hoidmine oli

§ 1045lõike 3 järgi seadusest tuleneva kohustuse vähemalt üheks eesmärgiks.

Seega peab hageja juhul, kui tahab tõendada kostja teo 3 2-19-5269 õigusvastasust

§ 1045

lõike 1 punkti 7 ja lõike 3 järgi, tõendama kostjat kohustava sätte olemasolu ning selle, et sätte vähemalt üheks eesmärgiks oli kaitsta kannatanut kahju eest, mille eest ta kostjalt hüvitist nõuab (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-161-12, punkt 11).

1. Kostjal lasunud objektiivse käitumisstandardi tuvastamise osas on hageja kostjale etteheidete tegemisel tuginenud õnnetuse toimumise ajal kehtinud Tallinna Linnavolikogu 22.06.2006 määruse nr 45 „Tallinna linna heakorra eeskiri“ (edaspidi eeskiri) § 5 lõike 1 punktidele 1 ja
2. Eeskirja § 5 lõike 1 punkti 1 kohaselt kinnistu ja ehitise omanik on kohustatud hoidma korras oma kinnistu ja kinnistu piirdeaia, kinnistu piirides asuvad mängu- ja spordiväljakud, pesukuivatuskohad, vaipade kloppimise puud jmt rajatised, rakendama meetmeid talle kuuluva kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks ning vältima kinnistult pori ja prahi ning tolmu kandumist sõidu- ja kõnniteele. Eeskirja § 5 lõike 1 punkti 5 kohaselt kinnistu ja ehitise omanik on kohustatud tegema umbrohutõrjet, niitma üle 15 cm kõrguse muru ja rohu, v.a loodusliku alusmetsa alt, pügama heki ning korraldama selliste põõsa- ja puuokste kärpimist, mis kasvavad väljapoole kinnistu piire ja varjavad liikluskorraldusvahendit või takistavad jalakäijate või sõidukite liiklust.
3. Kohtu hinnangul ei ole eeskirja § 5 lõigete 1 ja 5 näol tegemist kaitsenormidega

§ 1045lõike 1 punkti 7 ja lõike 3 tähenduses.

Eeskirja lõike 1 punktis 1 nimetatud kohustused hõlmavad üldist kinnistu korrashoidu. Heakorratööd on tolmu, liiva, jäätmete, talihoolduse käigus libedusetõrjeks kasutatud puistematerjali jääkide, lume ja jää koristamine ning libedusetõrje tegemine, muru ja rohu niitmine ning maha langenud puulehtede vms koristamine (eeskirja § 2 lõige 7). Seega ei hõlma säte puuokste eemaldamist. Eeskirja § 5 lõike 1 punktis 5 nimetatud kohustused hõlmavad puude kärpimist, mis kasvavad väljapoole kinnistu piire ja varjavad liikluskorraldusvahendit või takistavad jalakäijate või sõidukite liiklust. Liiklusseaduse § 2 punkt 28 avab liikluse mõiste ning see on jalakäija(te) või sõiduki(te) liikumine ja paiknemine teel. Seega ei hõlma ka see säte puuokste eemaldamise kohustust, millised ei kasva väljapoole kinnistu piire ega varja liikluskorraldusvahendit või ei takista jalakäijate või sõidukite liiklust. Eeskirja kõnesolevate sätete eesmärk ei ole ka hagejale kahju ärahoidmine. 15. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kostja vastutus ei põhine kaitsenormil (

§ 1045lõike 1 punkt 7 ja lõige 3).

Lähtudes esiletoodud faktilistest asjaoludest kontrollis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lõike 7 alusel, kas kostja vastutus võib põhineda käibekohustuse rikkumisel. Kohus on võimalikku alternatiivset õiguslikku alust pooltega istungil arutanud. 16. Hageja nõude aluseks võib olla

§ 1043, § 1045 lõike 1 punkt 2 ja § 1050.

Käibekohustuse rikkumise kontrollimisel rakendub delikti üldkoosseisu struktuur, mille järgi tuleb esmalt tuvastada tagajärg ehk tekkinud kahju. Seejärel tuleb teha kindlaks käibekohustusest tuleneva kohustuse olemasolu ja selle rikkumine, põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja tekkinud tagajärje vahel ning kahju tekitaja süü. Poolte vahel jaotub tõendamiskoormis selliselt, et kahju olemasolu ja kostjal käibekohustusest tuleneva käitumisstandardi järgimise kohustust ning põhjusliku seose olemasolu peab tõendama hageja. Käibekohustusest tuleneva kohustuse täitmist ehk õigusvastasuse ja välise hooletuse puudumist ning ka süü subjektiivsete komponentide ehk deliktivõime puudumist ja sisemise hoolsuse järgmist peab tõendama kostja (Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2017 lahend asjas nr 2-13-38143, punkt 53). 17. Kohtu hinnangul võis kostja rikkuda üldist käibekohustust. Üldine käibekohustus tähendab isiku kohustust teha kõik mõistlikult vajalik selleks, et teised isikud ei saaks tema tegevuse 4 2-19-5269 tagajärjel kahjustada. Üldist käibekohustust ja selle rikkumist on vaja tuvastada kahju tekitaja vastutusele võtmiseks delikti üldkoosseisu alusel juhtudel, kui kahju põhjuseks on tegevusetus või ebapiisav tegutsemine ning kannatanu ei heida kahju tekitajale ette seaduses sätestatud kohustuse rikkumist, st deliktiõiguslikku kaitsenormi rikkumist (

§ 1045lõike 1 punkt 7) (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-161-12, punkt 10).

1. Tagajärje osas ei ole vaidlust selles, et hageja on kandnud kahju mootorsõiduki Volvo S60, reg/märgiga XXXXXX, remondikulude eest maksmisega. Hageja on sõiduki omanik. Hageja tõendas Maanteeameti registripäringu vastusega, et oli sõiduki omanikuks ka kahjujuhtumi toimumise ajal 18.06.2018, kuna viimane omanikuvahetus toimus 09.06.
2. Eeltoodust tulenevalt on tegemist

§ 128lõike 2 tähenduses varalise kahjuga.

Sõidukil puudus kahjujuhtumi toimumise ajal vabatahtlik liikluskindlustus (kaskokindlustus). 19. Hageja on tõendanud põhjusliku seose kostja kohustuse rikkumise ja tekkinud tagajärje vahel (

§ 127lõige 4). Kohus tugines korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (Krt

S) § 4 lõikele 4 ja TsÜS § 54 lõikele

1. Tõendamist on leidnud, et hageja parkis auto Europargi parklas aadressil Kentmanni 28, milline kinnistu piirneb kostja kinnistuga. MUPO pildifaililt nimega DSCN7884-1.jpg nähtub Kentmanni 24 kollane maja ning väljavõttel Maa-ameti geoportaalist on märgitud hageja sõiduki asukoht vastu kostja kinnistu piiri. Hageja on ka usutavalt põhjendanud, miks tõendil MUPO väljakutse aadressiks on märgitud Kentmanni
2. Hagejale kuuluv äriühing asub aadressil Kentmanni 15-1, Tallinn ning hageja tegi väljakutse kontorist, teatades MUPO-le enda hetkelise viibimiskoha. Vaidlus puudub, et parkla asub Kentmanni 15 hoone vastas. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et puu, millelt murdus oks ja kukkus hageja autole, asub kostja kinnistul ja on kostja valitsemisalas. Kostjal on kohustus oma kinnisasjal kasvavate puude eest vajalikku hoolt kanda nii, et need ei põhjustaks kahju isikutele ega nende varale. Seega kui kostja oleks kontrollinud kinnistul kasvavate puude seisukorda ning eemaldanud puudelt oksad, mis põhjustavad ohtu isikute tervisele ja varale, oleks hagejal jäänud varakahju olemata. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud käibekohustusest tuleneva kohustuse täitmist ehk õigusvastasuse ja välise hooletuse puudumist.
3. Süü hindamiseks piisab, kui kostja pani õigusvastase teo toime vähemalt hooletusest

§ 104

lõike 3 järgi (Riigikohtu otsus nr 2-16-14655, punkt 14.6).

§ 1050

lõike 1 järgi saab eeldada kahju tekitaja hooletust, st et kahju tekitaja jättis oma käibekohustuse täitmata. Küll aga võib kahju tekitaja vabaneda vastutusest, kui ta tõendab, et järgis temalt oodatavat objektiivset hoolsuskohustust ehk käibekohustust (Riigikohtu otsus nr 2-15-7163, punkt 17). Kostja ei ole väiteid, et tema kinnistul ei ole pehkinud puid ning et ta on kinnistul asuvate puude eest hoolitsenud, kinnitavaid tõendeid esitanud. Kostja sai lasta teatud aja tagant spetsialistil (arboristil) kontrollida kinnistul kasvavate puude seisukorda (milline on selle elujõulisus). Riigikohus on sedastanud, et mida raskem on ähvardav kahju, mida suurem on kahju tekkimise tõenäosus ja mida väiksem on kulu ja vaev kahju vältimiseks, seda suurem on tõenäosus, et eksisteerib käibekohustus võtta tarvitusele abinõud ohu vältimiseks või kõrvaldamiseks. 21. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kostja ei ole võtnud kasutusele kõiki sobilikke ja vajalikke meetmeid, millega oleks saanud ära hoida hagejale kuuluva vara kahjustamise. Kostja tegevus on õigusvastane

§ 1045lõike 1 punkti 2 järgi.

Õigusvastasust välistavaid asjaolusid

§ 1045

lõike 2 järgi ei esine ja kostja ei ole suutnud

§ 1050lõike 1 järgi tõendada, et ta ei olnud hooletu.

Seega esinevad kõik deliktilise üldvastutuse eeldused ning kostja peab hagejale tekitatud kahju hüvitama. 5 2-19-5269

1. Pooled vaidlevad kahju suuruse üle. Hageja nõuab remondikulu 2955.89 eurot. Kostja leiab, et hageja sai originaalesitule asemel paigaldada kasutatud esitule, mis oleks olnud kordades odavam.
2. Sõidukil olevad kahjustused on tõendatud sündmuskohale kutsutud MUPO ametniku fotodega. Fotodelt nähtub, et need on tehtud 18.07.2018 kella 13.53–14.04 vahel. Fotodelt nähtub, et kahjustada sai sõiduki esiosa, sh sõiduki kapott, tiib ja tuli. Hageja tõendab kahju suurust sõiduki Volvo S60 parandamiseks Bristols Tex OÜ 10.08.2018 esitatud remondi eelkalkulatsiooniga. Hinnapakkumine hõlmab värvitööd ja materjalid (e.pamper,p.e.tiib,kapott) 329per. 559.30 eurot; keretööd 1,5hx30.- 45 eurot; lukksepatööd 4hx29.- 116 eurot; remondi abimaterjalid 23 eurot; kapott 355.87 eurot; P.e.tuli Originaal esindusest 1463.58 eurot; juhtmoodul 393.14 eurot 1856.72 eurot; P.kapoti hing. Kokku 2955.89 eurot. Bristols Tex OÜ esitas 27.08.2018 arve nr 2027081 sõiduki remondi ettemaksu eest 1000 eurot ja 07.09.2018 arve nr 2007091 sõiduki varuosade ja remonttööde eest 1955.89 eurot. Arved tasus hageja eest Arhitektibüroo XX OÜ. Hageja esitas remonditöid teostanud firma esindaja selgituse, miks telliti uus originaalesituli ega kasutatud varuosa. Selgituse kohaselt, kuna tegemist on suhteliselt uue autoga ja selle konkreetse auto puhul vastava varustusastmega kasutatud tuld ei olnud kuskilt võimalik antud hetkel hankida, saigi otsustatud uue tule kasuks; sarnastel Volvo mudelitel esineb erineva varustusastmega autodel väga paljude elektrooniliste erisustega esitulesid; esmalt sai siiski ka kasutatud tuld otsitud, kuid selle leidmine osutus sel hetkel võimatuks, kuna Eesti lammutustes seda ei olnud ja mujalt tellides oleks risk sobimatuse või kasutamisest tingitud deformatsioonide puhul tagastamine tarnijale olnud mõttetult keeruline; seega sai otsustatud uue tule kasuks. Hageja esitas võrdluseks Info-Auto AS kalkulatsiooni, milles esitatakse orienteeruvaks remondi maksumus 5931.37 eurot. Kostja esitas Artelli Auto OÜ kalkulatsiooni, mis koostati kahjustuste kirjelduse ja MUPO tehtud fotode põhjal. Sõiduki remondi maksumuseks kujunes koos varuosadega kokku 2139.33 eurot.
3. Kohus tugines

§ 128lõikele 3 ja § 132 lõigetele 1–3.

Asja parandamine või uue asja soetamine peab toimuma mõistlikel tingimustel, st kahjustatud isik peab võimaluse korral valima soodsaima võimaluse (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-124-11, punkt 16). Hageja saab

§ 127lõikest 1 tulenevalt taotleda endise olukorra taastamist.

Bristols Tex OÜ esitatud remondi eelkalkulatsiooni kohaselt moodustab esitule maksumuse (kokku 1856.72 eurot) esituli 1463.58 eurot ja juhtmoodul 393.14 eurot. Kõrvutades Info-Auto AS ja Artelli Auto OÜ pakkumist, on mõlemas kalkulatsioonis varuosa nr 30796246 P ESITULI XENON -2013 loendihinnaks 1407.97 eurot. Koguse summa aga erineb – Info-Auto AS kalkulatsioonis on 1407.97 eurot ja Artelli Auto OÜ kalkulatsioonis 500 eurot. Samuti on mõlemas kalkulatsioonis varuosa nr 31297170 KAPOTT -2013 loendihinnaks 1029.71 eurot, kuid koguse summa erineb – InfoAuto AS kalkulatsioonis on 1029.71 eurot ja Artelli Auto OÜ kalkulatsioonis 400 eurot. Kalkulatsioonide erinevusena võib välja tuua veel, et Info-Auto AS kalkulatsioon sisaldab esitule juhtmoodulit nagu ka Bristols Tex OÜ remonditööde eelkalkulatsioon, Artelli Auto OÜ kalkulatsioon seda ei sisalda. Artelli Auto OÜ kalkulatsioonis on esitule hinnaks 1407.97 eurot, mitte 500 eurot, ning kapoti hinnaks on 1029.71 eurot, mitte 400 eurot. Eeltoodust tulenevalt, kui Artelli Auto OÜ remonditööde kalkulatsioon oleks arvutuslikult õige (kohtu arvutuste kohaselt 3677.01 eurot), siis ületaks see hageja kasutatud Bristols Tex OÜ remonditööde maksumust. Kohtu hinnangul on hageja leidnud soodsaima võimaluse sõiduki parandamiseks. 25. Kohus leidis, et hagejale kuulub sõiduki remondiga seotud kahju hüvitamisele vaatamata sellele, et Bristols Tex OÜ arved tasus Arhitektibüroo XX OÜ. Kulutuste hüvitamist ei välista ega vabasta kahju tekitanud isikut vastutusest see, et kahju kõrvaldamiseks tehtud kulud kandis kolmas isik. Vastupidine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Kolmas isik võis

§ 78

lõike 1 alusel täita kostja tasu maksmise kohustuse sõiduki remonditöid teostanud isikutele. 6 2-19-5269 Kohustuse täitnud isikul võib

§ 78

lõike 4 alusel olla sellest tulenevalt ka tagasinõue hageja vastu (Riigikohus otsus nr 3-2-1-89-12, punktid 19–20). Kahju suurust ei väära ka kostja esiletoodud asjaolu, et Arhitektibüroo XX OÜ on käibemaksukohustuslane ja saab sisendkäibemaksu maha arvata. Eluliselt ei ole usutav, et juriidiline isik võtab maksuriski ja esitab füüsilisele isikule tagasinõude käibemaksuta. Kohtu ette toodud asjaolude pinnalt ei saa ka järeldada, et kõnesoleva sõiduki remondikulu on Arhitektibüroo XX OÜ ettevõtluse eesmärkidega seotud kulu, mida on õigus sisendkäibemaksuna maha arvata.

1. Samuti nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist, mis seisneb õigusabikulude kandmises seoses kohtuväliselt nõuete esitamisega. Vaidlus puudub, et hageja esitas ise ja lepingulise esindaja kaudu kahju tekkimisega seotud nõude. Hageja nõuab tekkinud kahju õigusabikuludele 612 eurot.
2. Hageja on tõendanud tekkinud kahju Maria Mägi advokaadibüroo OÜ 22.10.2018 arvega nr
3. Arvel on märgitud järgmine teenuse kirjeldus: 16.10.2018 Kliendi (E-Urbel) edastatud materjali analüüs, nõupidamine kliendiga, täiendavate tõendite kogumine kliendilt, KÜ-le Kentmanni 24 pöördumise koostamine ja esitamine 3 t. Kostja vaidleb nii esindaja ajakulule kui tunnitasu suurusele (170 eurot/h) vastu, leides, et see on ebamõistlikult suur.
4. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on

§ 128

lõike 3 ja § 115 lõike 1 (või § 1043) alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Kostja kohustuse rikkumisega seotud kohtueelsed õigusabikulud saavad olla osaks kahju tekitamise tõttu põhjustatud kahjust (kulutustest) (Riigikohtu otsused nr 3-2-1-84-14 (punkt 24); 3-2-1-5-13 (punkt 50)). Kohtuvälised õigusabikulud on hüvitatavad eeldusel, et on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-79-08, punkt 18). Kohus on eelnevalt sedastanud, et tõendamist on leidnud hagejale kahju tekitamine. Hageja üritas algul ise kostjaga kohtuväliselt kokku leppida (saates e-kirju) ning kui kostja esindajad nendele ei reageerinud, pöördus advokaadi poole. Riigikohtu arvates võib advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-138-10, punkt 29). Kohtu hinnangul oli õigusabi kasutamine mõistlikult võttes vajalik. Võrreldes hageja enda esitatud kirjadega koostas esindaja põhistatud pöördumise ja ettepaneku, mis nõudis õigusalaseid teadmisi. Hageja on tõendanud, mitu tundi talle teenust osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis. Juhul kui kostja ei ole nõus hageja esitatud tõenditest nähtuva tasug peab kostja taotlema

§ 139lõike 1 kohaldamist. Kostja peab Ts

MS § 230 lõike 1 esimese lause järgi esitama tõendid, millest nähtub, et hageja oleks saanud sama teenust odavamalt (Riigikohtu otsus 3-2-1-19-13, punkt 11). Kostja ei ole oma vastuväites hageja kohtumenetluseelsete õigusabikulude suuruse vähendamist taotlenud ega esitanud tõendit selle kohta, et hageja oleks saanud sama teenust ka odavamalt. 29. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise

§ 113

lõikes 1 sätestatud määras võlgnevuselt 2955.98 eurot alates 08.10.2018 (s.o hagi esitamise seisuga 115.97 eurot) kuni kohustuse kohase täitmiseni ning võlgnevuselt 612 eurot alates 01.11.2018 (s.o hagi esitamise seisuga 20.79 eurot) kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kohus tugines

§ 113lõikele 1, §-le 94 ja Ts

MS §-le 367 ning leidis, et viivisenõue on seaduslik ja põhjendanud. Kostja ei ole vaidlustanud viivise arvestust. Võlasummalt 2955.98 eurot otsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutnud viivis 383.94 eurot (viivitatud päevi kokku 593, viivisemäär 8% aastas ja viivise summa 0,647886 eurot päevas). Võlasummalt 612 eurot kohtuotsuse tegemise seisuga 7 2-19-5269 sissenõutavaks muutnud viivis on 76.27 eurot (viivitatud päevi kokku 569, viivisemäär aastas 8% ja viivisesumma päevas 0,13377 eurot). 30. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagi ning mõistis kostjalt hagejale välja kahjuhüvitise 3567.98 eurot (2955.98 + 612), kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 460.21 eurot (383.94+76.27) ja viivise põhinõudelt (3567.98 eurolt)

§ 113lõikes 1 sätestatud määras alates 23.05.2020 kuni põhinõude täitmiseni.

1. Kuna hagi kuulus rahuldamisele, jättis kohus menetluskulud TsMS § 162 lõike 1 alusel kostja kanda.
2. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on ta kandnud menetluskulusid kokku 4677 eurot (sh käibemaks), s.o riigilõiv 325 eurot ja õigusabikulud 3626.67 eurot, millele lisandub käibemaks 725.33 eurot, s.o kokku koos käibemaksuga 4352 eurot. Hagejale osutati õigusteenust seoses kokku 22h 40min tunnihinnaga 160 eurot. Kulud õigusteenusele tulenevad järgnevatest toimingutest: 04.04.2019 materjalide analüüs, hagi koostamine ja esitamine – 7h 10min; 14.06.2019 kostja 16.05.2019 vastusega tutvumine, suhtlus kliendiga, tõendite kogumine – 1h; kostja 16.05.2019 vastusele seisukoha koostamine – 1h 50min; 16.10.2019 täiendav tõendite kogumine, päringute koostamine, nõupidamine kliendiga – 1h 30min; 04.11.2019 kostja 21.10.2019 seisukohtade ja taotlusega tutvumine ning seisukoha koostamine – 6h 10min; 02.12.2019 kostja 25.11.2019 seisukoha, kohtu 25.11.2019 määruse ning kindlustusandjate vastustega tutvumine – 1h 30min; 09.12.2019 ettevalmistumine 09.12.2019 kohtuistungiks – 1h; 09.12.2019 esindamine istungil – 1h; 30.12.2019 kohtu nõude täitmine (seisukohtade täiendamine) – 1h 10min; 10.01.2020 kostja 10.01.2020 seisukohtadega tutvumine – 20min.
3. Kostja esitas hageja kuludele vastuväite, milles leidis, et põhjendatuks saab pidada hageja esindaja ajakulu kokku mitte rohkem kui 10h ulatuses (kostja esindaja ajakulu on 9h). Arvestades asjaolu, et tegemist ei ole keerulise ega mahuka õigusvaidlusega, on ebamõistlikult suur ka hageja esindaja tunnitasu määr 192 eurot tunnis. Põhjendatuks saab pidada tunnitasu 120 eurot (koos käibemaksuga).
4. Hageja on TsMS § 174 lõike 10 kohaselt kinnitanud, et ei saa käibemaksu tagasi. Seetõttu käsitles kohus summasid koos käibemaksuga.
5. Arvestades tsiviilasja hinda, on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 325 eurot.
6. Kohus ei pidanud põhjendatud ja vajalikuks kuluks 04.04.2019 hagi koostamise ja esitamisega seotud kulusid (materjalide analüüs, hagi koostamine ja esitamine) 3h 10min ulatuses. Hageja esitas kahjunõudena kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamise. Õigusabiteenus, mida osutati kohtueelses menetluses, hõlmab ka materjali analüüsi, nõupidamist kliendiga, täiendavate tõendite kogumist kliendilt, kostjale pöördumise koostamist ja esitamist 3h. Seega ei ole põhjendatud hagi koostamisel materjalide analüüsi ajakulu. Hagi sisuline osa mahtus 4,5 lk-le. Asjaolude kirjeldus kattub kohtueelselt kostjale esitatud pöördumises esitatud asjaoludega. Kohus pidas hagi koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 4h. Kohus ei pidanud põhjendatud ja vajalikuks kuluks ka 04.11.2019 kostja 21.10.2019 esitatud taotlustele ja seisukohtadele hageja seisukoha koostamise ajakulu 3h 10min ulatuses. Hageja kordab 04.11.2019 esitatud menetlusdokumendis eelnevalt esitatud seisukohti. Seisukoha sisuline osa mahtus 5 lk-le, millest seisukoht kostja tõendite kogumise taotlusele oli 1 lehel. Kohus pidas 04.11.2019 menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ja 8 2-19-5269 vajalikuks ajakuluks 3h. Ülejäänud menetlustoimingutele kulunud aeg ning istungiks ettevalmistumise ja sellel osalemise aeg (Harju Maakohtu 09.12.2019 kohtuistung algas kell 10.00 ja lõppes kell 10.56) on adekvaatne.
7. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 192 eurot ei pidanud kohus põhjendatuks. Tegemist on keskmisest lihtsama menetlusega, menetluses ei määratud ekspertiisi ega tulnud kohaldada EL õigust, ka menetlusdokumentide maht ei olnud selline, mis õigustaks keskmisest suuremat tunnitasu. Eeltoodust tulenevalt ei ole tunnitasu suurus põhjendatud ja ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus luges lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks 144 eurot.
8. Kohus rahuldas hageja taotluse hüvitada lepingulise esindaja kulu 16h 20min (22h 40min – 6h 20min) ulatuses ning luges lepingulise esindaja kuluks 2352 eurot (16h 20min x 144). Kohus mõistis kostjalt hagejale välja menetluskulud 2677 eurot (sh õigusabikulu 2352 eurot ja riigilõiv 325 eurot). Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja tasuma viivist. Apellatsioonkaebus
9. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei vaidlusta otsust osas, milles hageja menetluskulude avaldus jäi osaliselt rahuldamata.
10. Hageja esitas nõude

§ 1059ja § 1045 lõike 1 punkti 5 alusel, mille alusel on nõude rahuldamine välistatud.

Hagi kohaselt ei ole kostja hallatavalt korterelamult osi eraldunud, vaid kahju on väidetavalt põhjustanud kostja hallataval kinnistul asuva puu oksa murdumine. Käibekohustuse rikkumise küsimuses on otsus vastuoluline, sest esmalt on kohus leidnud, et kostja ei ole üldist käibekohustust rikkunud, asudes hiljem vastupidisele seisukohale. Samas hagi alusena ei heitnud hageja kostjale ette üldist käibekohustust ja selle rikkumist, vaid seaduses sätestatud kohustuse rikkumist, mistõttu ei olnud kohtul alust käibekohustuse rikkumist tuvastada. Kuigi hageja ei ole nõuet

§ 1045

lõike 1 punkti 7 alusel esitanud, ei ole ka selle sätte kohaldamise eeldused täidetud, sest hageja ei ole tõendanud, et kahju oleks tekitatud seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Hageja viidatud eeskirja näol ei ole tegemist seadusega. Seejuures on kohus õigesti osutanud, et viidatud eeskirja sätted ei hõlma puuokste eemaldamist. 41. Ekslik ja vastuolus tõenditega on kohtu seisukoht, et hageja on kandnud kahju sõiduki remondikulude eest maksmisega. Arved on esitatud kolmanda isiku nimele, kes need ka tasus. Seega ei tekkinud hagejal sõiduki remondikulude maksmise kohustust ja hageja ei ole neid kulusid kandnud. Ekslik on seisukoht, et kolmas isik on tasunud remondiarved hageja eest, sest tõenditest nähtuvalt on kolmas isik täitnud iseenda kohustuse, kuna arved olid esitatud arhitektibüroo nimele. Seega on ekslik viide

§ 78lõikele 1.

Viide

§ 78

lõikele 4 jääb arusaamatuks ja on asjakohatu, sest hageja ei ole hagi alusena väitnud, et kolmandal isikul oleks tagasinõue hageja vastu.

1. Käibemaksu summa hüvitamine on põhjendamatu. Kuivõrd arved tasunud Arhitektibüroo XX OÜ on käibemaksukohustuslane, ei saa käibemaksu näol olla tegemist kuluga, sest arhitektibüroo on makstud käibemaksu riigilt tagasi saanud. Hageja ei ole vastu vaielnud, et arhitektibüroo on käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestanud. 9 2-19-5269
2. Hageja ei ole tõendanud, et tema oli 18.07.2018 seisuga sõiduki omanik, kel on õigus kahju hüvitamise nõue maksma panna. Hageja esitatud väljavõtted Maanteeameti liiklusregistrist eeltoodut usaldusväärselt ei tõenda. Ei ole selge, kas sellised väljavõtted kajastavad õigesti liiklusregistri seisu, sest puudub Maanteeameti kinnitus väljavõtte õigsuse kohta.
3. Kostja jääb oma seisukoha ja vastavate põhjenduste juurde, et kahjujuhtumi toimumine on tõendamata.
4. Kostja leiab jätkuvalt, et sõiduki parandamise kulude summa on ebamõistlikult suur. Arusaamatuks jääb kohtu võrdlus Artelli Auto OÜ ja Info-Auto AS kalkulatsioonides toodud hindade osas, kuna vaidlust ei ole, et Info-Auto AS kalkulatsioonis on toodud uute varuosade hinnad, Artelli Auto OÜ kalkulatsioonis aga kasutatud varuosade hinnad. Vaidlusaluse sõiduki näol on tegemist kasutatud sõidukiga, mistõttu ei ole põhjendatud selle parandamisel kasutada uusi varuosi. Seega ei ole hageja kasutanud sõiduki parandamisel soodsaimat võimalust.
5. Kostja esitas kohtueelsete õigusabikulude osas vastuväite nii ajakulu kui tunnitasumäära ebamõistliku suuruse alusel. Seega on väär maakohtu seisukoht, et kostja ei ole õigusabikulude vähendamist taotlenud. Kohus luges kohtumenetluses hageja lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasuks 144 eurot. Samas ei põhjendanud kohus, miks ta luges kohtueelsete õigusabikulude mõistlikuks määraks oluliselt suurema summa (koos käibemaksuga 204 eurot tunnis). Vastustaja seisukoht
6. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb kahju suuruse tuvastamise osas osaliselt tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus saab teha tühistatud ise uue otsuse, millega jätab hagi osaliselt rahuldamata (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2). Hagi osalise rahuldamata jäämise tõttu jaotab ringkonnakohus uuesti ka maakohtumenetlusega seotud menetluskulud, samuti jaotab apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud.
8. Ringkonnakohus märgib esmalt, et nii vaidlustatud otsuses kui erinevates menetlusdokumentides on enamikel kordadel Tallinnas Kentmanni t 24 kinnistut nimetatud õiguslikult ebatäpselt kostja kinnistuks. Õiguslikuks korrektselt on tegemist KrtS § 34 lõike 2 kohaselt kostja poolt valitseva kinnistuga, mis on korteriühistu liikmetest korteriomanike kaasomandis (KrtS § 4 lõige 4). Samas ei muuda see ebatäpsus maakohtu otsust ebaõigeks, kuna KrtS § 34 lõikest 3 tulenevalt pidi hageja konkreetse nõude esitama korteriühistu vastu.
9. Ringkonnakohus on veendumusel, et maakohus kvalifitseeris hageja nõude materiaalõigusliku aluse õigesti kooskõlas asjas tuvastamist leidnud faktiliste asjaoludega. Kolleegium nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lõige 6). TsMS § 436 lõikest 7 tulenevalt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Seega oli maakohtul õigus tõstatada kohtuistungil küsimuse hageja poolt hagiavalduses nimetatust erinevast võimalikust nõude õiguslikust alusest, seda pooltega arutada ja selle alusel vaidlus lahendada. Maakohus selgitas kohtuistungil (protokoll t lk 140-142) 10 2-19-5269 poolte koormust käibekohustuse võimaliku rikkumise tõendamisel ja andis vastavate eluliste asjaolude tõendamiseks võimaluse.
10. Kostja toob kaebuse punktis 3.1.3 esile võimaliku vastuolu maakohtu otsuse punktides 11 ja
11. Kolleegium möönab, et maakohtu otsuse põhjenduste punkti 11 kaks viimast lauset võivad tekitada otsuse kui terviku kontekstis segadust, mistõttu on mõistlik jätta need maakohtu põhjendustest välja, muutes selles osas otsuse põhjendust. Kolleegium saab aru, et maakohus lähtus Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-161-12 punktist 10, milles mh selgitati, et kortermaja katuselt lume ja jää eemaldamise ja autoomanike hoiatamise kohustus lasus korteriomanikel tulenevalt üldisest käibekohustusest, st kohustusest tegutseda omi õigusi kasutades viisil, mis ei kahjusta teisi isikuid, kuid sellist kohustust ei olnud korteriomanike asutatud korteriühistul ja seetõttu ei saanud sõiduauto kahjustamist põhjustanud kostja (korteriühistu) tegevusetus (maja katuselt lume ja jää eemaldamata jätmine) olla õigusvastane tegu

§ 1045lõike 1 punkti 5 järgi.

Nimetatud Riigikohtu lahend ei ole aga käesolevas asjas sõna-sõnalt kohaldatav, kuna selles lähtuti mh kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseadusest, milles puudus alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 34 lõikega 3 sarnane regulatsioon. Enne 01.01.2018 kehtinud regulatsiooni kohaselt tuli sarnane nõue esitada kõigi solidaarsetest võlgnikest (kaasomanikest) korteriomanike vastu. 52. Kostja ei ole kaebuses vaidlustanud otseselt maakohtu põhjendusi, millised sisalduvad lahendi punktis 16 ja mille tulemusena jõudis maakohus seisukohale, et korteriühistul kui isikul, kelle kaudu korteriomanikud kaasomandit valitsevad, on üldine käibekohustus tagada kaasomandi eseme (käesoleval juhul elamualuse kinnistu) korrashoid selliselt, et mh ei realiseeruks võimalik oht seal kasvavatest puudest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et käibekohustus tuleneb TsÜS §-s 138 sätestatud hea usu põhimõttest ning sellest tulenevalt peab isik õigusi teostades ja kohustusi täites tegema käibekohustuse tõttu kõik mõistliku selleks, et teistel isikutel ei tekiks kahju (nt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-48-15 (punkt 24) ja selles viidatud kohtupraktika). KrtS § 35 lõike 2 punkti 1 kohaselt kuulub kaasomandi tavapärase valitsemise, mida teostab korteriühistu, hulka kaasomandi eseme tavapärane korrashoid, samas ei määra seadus tavapärase korrashoiu sisu. Kuigi käibekohustuse rikkumine on kahju tekitamise õigusvastasuse kontekstis olemuselt sarnane seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega (

§ 1045

lõike 1 punkt 7 ja lõige 3), eristab seda viimasest eelkõige tõik, et käibekohustus ei sisaldu üldkehtivates õigusnormides, vaid kohus peab käibekohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamiseks esmalt tuvastama, kas kahju tekitajal lasus käibekohustus ning milline oli selle käibekohustuse sisu ja ulatus. Kõige üldisemalt tähendab käibekohustus mh ohtlikku olukorda kontrolliva isiku hoolsuskohustust, st kohustust võtta kasutusele kõik mõistlikult vajalikud ja sobilikud abinõud, et kaitsta teisi isikuid ja nende õiguslikult kaitstud hüvesid ohu realiseerumise eest. Käibekohustuse täpse sisu ja ulatuse üle saab otsustada, lähtudes üldisest käitumisstandardist realiseerunud ohuolukorras, st milliseid abinõusid oleks kahju tekitaja pidanud ohu realiseerumise ärahoidmiseks mõistlikult kasutama, seejuures on ohtude realiseerumise vältimise püüdluste osas iga kord tähtsus ähvardava kahju raskusastmel, kahju tekkimise tõenäosusel ning kulutuste ja vaeva suurusel, mis on vajalikud ohu vältimiseks või kõrvaldamiseks. Nimetatud parameetrite omavahelist suhet saab määrata selliselt, et mida raskem on ähvardav kahju, mida suurem on kahju tekkimise tõenäosus ning mida väiksem on kulu ja vaev kahju vältimiseks, seda suurem on tõenäosus, et eksisteerib käibekohustus. Käibekohustuse rikkumine võib mh seisneda nõutavale määrale vastava järelevalvekohustuse järgimata jätmises. Samuti võib käibekohustuse olemasolule viidata see, et realiseerunud oht oli kahju tekitaja mõjualas. Olukorras, kus kannatanu omand saab kahjustada (tema omandiõigus seeläbi rikutud) ning kahju tekkepõhjus on kostja mõjusfääris ja kohus tuvastab, 11 2-19-5269 et kahju tekitajal lasus käibekohustus, saab

§ 1050

lõike 1 järgi eeldada, et kahju tekitaja jättis käibekohustuse täitmata ja vastutab kannatanule käibekohustuse järgimata jätmisega põhjustatud kahju eest. St, et kahju tekkimise fakti valguses saab eeldada, et kahju tekitaja tegevusetus on olnud

§ 1045

lõike 1 punkti 2 järgi õigusvastane ja väliselt hooletu

§ 104

lõike 3 ja § 1050 lõike 1 järgi (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-2-1-48-15, punkt 26). Vastutusest vabanemiseks peab kahju tekitaja tõendama omal valikul ja järjekorras kas

§ 1045

lõikes 2 sätestatud õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist ja

§ 1050lõike 1 kohaselt käibekohustuse täitmist ehk välise hoolsuse järgimist.

Käesolevas asjas tuvastas maakohus, et kahju hageja varale tekkis kostja valitsetaval kinnistul kasvavalt puult suure oksa kukkumise tõttu. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja tõendas piisava veenvusega omandiõigust konkreetsele sõiduautole 18.07.2018 seisuga. Hageja esitas väljavõtted liiklusregistrist (t lk 60-63) ja Maanteeameti e-teenindusest (t lk 91-94), millest nähtuvalt oli seisuga 16.10.2019 sõiduki omanikuks hageja ja viimane omanikuvahetus toimus 16.12.2013. Kostja ei toonud esile elulisi asjaolusid, mille tõttu oleks pidanud maakohtul tekkima põhjendatud kahtlus, et omanikukanne riiklikus registris on ebaõige ja et hageja on esitanud kohtumenetluses ebaõiged andmed. Kostja valitsetaval kinnistul kasvavalt puult oksa kukkumine hageja sõidukile ja sõiduki kahjustumine on tõendatud MUPO materjalidega, mille hulgas on ka fotod (t lk 6-28). Sõiduki kahjustumine ja selle tagajärjel hagejale tekkinud kahju ulatus on tõendatud kohtule esitatud erinevate hinnapakkumistega erinevatel autoremondiga tegelevatelt ettevõtetelt (t lk 29, 84-86, 100-105). Kostja vastupidised väited ei ole põhjendatud. Asjaolu, et remondi kulud tasus kolmas isik, mitte omanik, ei tähenda, et omaniku vara ei oleks kahjustunud (hageja asi sai kahjustada sõltumata sellest, kes remondi eest tasus või kas üldse asi parandati). Parema esitule vigastus nähtu MUPO fotolt (t lk 19) ja vahetamise vajadus nähtub mh kostja enda poolt esitatud kalkulatsioonist (t lk 84-86). Väide, et kuigi fotodelt nähtub puuoks autol, ei ole tõendatud oksa sinna kukkumine, ei ole tõsiseltvõetav. Kostja ei ole toonud esile elulisi asjaolusid, mis oleksid pidanud panema kohtu kahtlema fotode ehtsuses või nt selles, et keegi tõi pahatahtlikult kuskilt puuoksa ja pani hageja autole, et tekitada sellele vigastusi. Fotodelt nähtub mh, et kostja valitseval kinnistul asuvad mitu kõrget puud (visuaalselt määratletavad paplitena; t lk 7, 8, 26-28), millel on näha ka kuivanud oksi. Samuti on fotodelt tuvastatav, et autole kukkunud suur (jäme) puuoks oli samuti osaliselt kuivanud (t lk 9, 10, 12-17, 22, 23, 25, 26). Kaasomandi korrashoid on vastavalt KrtS §-le 35 korteriomanike kaudu kostja mõjusfääris. Kolleegium on seisukohal, et maakohus asus asjas tuvastatud faktiliste asjaolude (eelkõige fotodelt tuvastatava puude seisukorra) alusel õigesti seisukohale, et kostja oleks saanud hagejale tekkinud kahju ära hoida, kui oleks kasutanud vastava ala asjatundja (arboristi) teenust, et hinnata puude tegelikku olukorda ja neid korrastada. Kolleegium märgib, et kuna fotodelt on visuaalselt tuvastatavad kuivanud oksad, siis oleks pidanud mõistlikul kostjal tekkima põhjendatud kahtlus puude olukorra kohta. Kostja ei toonud esile mistahes toiminguid, mida ta oleks puudelt võimalikult lähtuva kahju ärahoidmiseks ette võtnud. Samuti ei toonud kostja esile, et arboristi teenuse kasutamine oleks võrreldes puudelt lähtuva kahjuga ebamõistlikult suur. Eeltoodust tulenevalt saab lugeda tuvastatuks, et kostja jättis käibekohustuse täitmata ja vastutab kannatanule käibekohustuse järgimata jätmisega põhjustatud kahju eest, kuna tema tegevusetus on olnud

§ 1045

lõike 1 punkti 2 järgi õigusvastane ja väliselt hooletu

§ 104lõike 3 ja § 1050 lõike 1 järgi.

53. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt kahjustatud sõiduki parandamiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste tuvastamisel maakohtu poolt kostja väidetud tõendite ebaõiget hindamist. Samuti kohaldas maakohus asjakohaselt

§ 128lõiget 3 ja § 132 lõikeid 1-3 (vaidlustatud otsuse põhjenduste punktid 21-24).

Maakohus põhjendas otsust selles 12 2-19-5269 osas kooskõlas TsMS § 232 lõigetega 1 ja 2 ning § 442 lõikega

1. Ringkonnakohus ei näe alust tõendite ümberhindamiseks. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtuga ega pea vajalikuks põhjendusi siinkohal korrata (TsMS § 654 lõige 6). Kostja ei ole ka apellatsioonimenetluses kõrvaldanud maakohtu poolt esiletoodud vastuolu Artelli Auto OÜ kalkulatsioonis esitule ja kapoti loendihindade ja koguse summade vahel, samuti seda, miks ei sisalda nimetatud pakkumine esitule juhtmoodulit. Ka ei lükanud kostja ümber hageja tõendit (Bristol Tex OÜ 17.10.2019 e-kirja; t lk 97) selle kohta, miks ei ole võimalik vajaliku varustusastmega kasutatud esituld hankida ja peab kasutama uut tuld. Kostja esitatud pakkumisest ei nähtu, kust ja millistel asjaoludel oleks Artelli Auto OÜ kasutatud tule hankinud. Eeltoodust tulenevalt ei saa kolleegium nõustuda kostjaga, et maakohtu poolt tuvastatud ulatuses kahju hüvitamine oleks käesolevas asjas hageja rikastumise allikaks ja sõiduki parandamise kulud ebamõistlikult suured.
2. Ringkonnakohus nõustub kostja etteheidetega maakohtu otsusele osas, milles kohus jättis tähelepanuta kohtueelsete õigusabikulude osas kostja vastuväited kulude mõistlikule suurusele. Vastuväide oli esitatud 16.05.2019 menetlusdokumendi punktis 2.7.5 (t lk 53-53 pöördel) ja jäi selle juurde 21.10.2019 menetlusdokumendis (t lk 82). Seega ei ole maakohtu vastupidine väide põhjenduste punktis 28 kooskõlas tsiviilasja materjalidega. Kolleegium ei nõustu maakohtuga ka selles, et

§ 139kohaldamiseks oleks kostja pidanud esitama hüvitise vähendamise taotluse.

Riigikohus on korduvalt kohaldanud

§ 139

selliselt, et menetlusosaline peab tooma välja asjaolud, mis võivad anda aluse kahjuhüvitise vähendamiseks ja nende asjaolude alusel sätte kohaldamine on kohtu ülesanne (nt lahend nr 3-2-1-64-15). Käesolevas asjas tõi kostja maakohtus esile, et hageja kohtueelsed õigusabikulud olid ebamõistlikult suured mh lepingulise esindaja tunnitasu (170 eurot, millele lisandub käibemaks) osas. Kolleegium nõustub kostjaga, et käesolevas asjas oleks maakohus pidanud kohtueelsete õigusabikulude mõistliku suuruse hindamisel põhjendama, miks ta luges advokaadist lepingulise esindaja töö kohtueelselt

§ 128

lõike 3 alusel oluliselt väärtuslikumaks (koos käibemaksu tunni eest 204 eurot (t lk 69) kui hilisemas kohtumenetluses (otsuse põhjenduste punkti 43 kohaselt koos käibemaksuga 144 eurot) TsMS § 175 lõike 1 alusel. Mõlemal juhul on seadusest tulenevalt hindamise aluseks kulude mõistlikkus ja vajalikkus. Selliseid põhjendusi vaidlustatud otsus ei sisalda, mistõttu on selles osas maakohus rikkunud TsMS § 442 lõikes 8 sätestatud sisulise lahendi põhjendamise kohustust. Ringkonnakohus kõrvaldab rikkumise ja leiab, et selliseid elulisi asjaolusid, millised põhjendaksid kohtueelselt oluliselt kõrgemat advokaadi tasu, tsiviilasja materjalidest ei nähtu. Kohtueelselt esindas hagejat küll sama advokaadibüroo teine vandeadvokaat (t lk 32-40), kuid vaidluse eluliste asjaolude ja tõendite maht oli sisuliselt sama ning õiguslike asjaolude maht kitsam kui kohtumenetluses. Mõlemal juhul lähtus esindaja ebaõigest nõude materiaalõiguslikust alusest ja alles kohus kvalifitseeris nõude õigesti. Seega ei ole käesolevas asjas võimalik tuvastada asjaolusid, millised põhjendaksid, et kohtueelselt oli hagejal mõistlik ja vajalik kasutada sarnase teenuse keskmisest turuhinnast oluliselt kõrgema tasuga teenust. Et Tallinnas on võimalik saada vandeadvokaadi õigusabi oluliselt madala hinnaga, tõendab kostja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (sisaldab käibemaksu). Arvestades vaidluse sisu ja mahtu on kolleegium seisukohal, et hagejal ei olnud kohtueelselt mõistlik maksta advokaadi teenuse eest rohkem kui 144 eurot tunnis (sisaldab käibemaksu). Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, milles kohus rahuldas kohtueelsete menetluskulude osas hagi suuremas summas kui 3x144=432 eurot ja muudab vastavalt sellele ka viivise arvestust. Viivise arvestust ei ole kostja (alternatiivselt) vaidlustanud. Seega tuleb kostjal tasuda 432 euro suuruselt hüvitiselt viivist

§ 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras perioodi eest alates 01.11.2018 kuni ringkonnakohtu otsuse 13 2-19-5269 kuupäevani 76.98 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee) ja sealt edasi TsMS § 367 alusel samas määras kuni põhivõla tasumiseni. 55. Ringkonnakohus nõustub kaebusega ka osas, milles vaidlustatakse kahjuhüvitise koosseisus remonditeenuse osutaja arvetelt nähtuva käibemaksu väljamõistmine kostjalt. Kui arved oleksid olnud väljastatud füüsilisest isikust hagejale, ei saaks käibemaksu küsimust kohtumenetluses üldse üles kerkida. Käesolevas asjas aga pidas hageja vajalikuks korraldada remondiarvete tasumine läbi temaga seotud äriühingu, mistõttu on käibemaksu küsimus oluline, et vältida hageja rikastamist käibemaksu ulatuses. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et tuleb eeldada, et käibemaksukohuslasest juriidiline isik, kes tasus temale väljastatud arved, ei saa nendelt sisendkäibemaksu tagasi arvestada, kuna tegemist ei ole ettevõtluse eesmärkidega seotud kuluga. Hageja ei ole vastavaid väiteid kohtu ette toonud, kuigi kostja esitas käibemaksuga seonduva vastuväite 19.10.2019 menetlusdokumendis (punkt 2.3.3; t lk 82 pöördel). Hageja ei ole ka selgitanud (ka mitte vastuses kaebusele), millised suhted on sõiduki remondikulude tasumise osas hageja ja tema äriühingu vahel, mistõttu tuleb eeldada, et juriidiline isik sai sisendkäibemaksu maha arvestada ja hagejal ei saa mõistlikult võttes olla kohustust tasuda juriidilisele isikule remondikulu koos käibemaksuga. Käesolevas asjas ei ole küll tegemist otseselt olukorraga, mida käsitles Riigikohus lahendi nr 2-17-11269 punktis 12.2, kuid nimetatud lahendis selgitas kolleegium, et kooskõlas

§ 127

lõigetes 1 ja 5 sätestatuga tuleb kostjalt kahjuhüvitise väljamõistmisel arvestada mh seda, kas hagejal on õigus arvata tekkinud kuludelt sisendkäibemaks maha. Eeltoodu alusel tuleb asuda seisukohale, et hageja asja remondi arved tasunud juriidiline isik pidi saama sisendkäibemaksu maha arvestada, mistõttu ei ole alust käibemaksu osa ka kostjalt hageja kasuks välja mõista. Eeltoodust tulenevalt vähendab ringkonnakohus väljamõistetavat kahjuhüvitist arvetelt nr 2027081 ja 2007091 ( t lk 65, 66) nähtuva käibemaksu 166.67+325.98=492.65 euro võrra. Viivise arvestust ei ole kostja (alternatiivselt) vaidlustanud. Seega tuleb kostjal tasuda remondikulude hüvitamiseks 2955.98-492.56=2463.42 euro suuruselt hüvitiselt viivist

§ 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras perioodi eest alates 18.10.2018 kuni ringkonnakohtu otsuse kuupäevani 451.92 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee) ja sealt edasi TsMS § 367 alusel samas määras kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb tühistada ka menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine. Hagi ja apellatsioonkaebuse osalisel rahuldamisel (põhinõudest 3567.98 eurost kuulub rahuldamisele 2895.42 eurot) jäävad menetluskulud mõlemas kohtuastmes TsMS § 163 lõike 1 alusel 19% ulatuses hageja ja 81% ulatuses kostja kanda.
2. Kuna maakohus ei määranud kindlaks hageja menetluskulude põhjendatud ja vajalikku suurust, ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lõige 4). Asja lahendanud maakohus määrab mõlema poole vajalikud ja põhjendatud menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 174 lõige 4, § 177 lõige 2). (allkirjastatud digitaalselt) /Imbi Sidok-Toomsalu, Peeter Pällin, Leanika Tamm/ 14