K., isikukood xxxx, xxxx kodanik, elukoht xxxx, emakeel xxxx, xxxx, töökoht OÜ L, varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral, s.o Harju Maakohtu 15.09.2016 otsusega mõisteti
lg 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1 järgi
lg 1 alusel liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust
alusel tingimisi 2 aastase katseajaga; väärteokorras karistamata, tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja Vandeadvokaat Anu Vilt kokkuleppel RESOLUTSIOON: Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 15 lg 1, 175 lg 1 p 2, 3, 4, 5, 9, 179 lg 1 p 1, 180 lg 1, 306, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Mõista J. K. õigeks süüdistuses
MS § 309 lg 2 alusel, kuna kohtulikul arutelul ei ole tuvastatud kuriteo sündmust ega kuritegu. KrMS § 181 lg 1 alusel hüvitada riigieelarve vahenditest J. K.i poolt kantud menetluskulud, s.o valitud kaitsjale vandeadvokaat Anu Viltile õigusabi osutamise eest makstud tasu kokku summas 2112 eurot. Kohtuotsus saata kohtumenetluse pooltele ning jõustumisel edastada Rahandusministeeriumile riigi kanda jäänud menetluskulude tasumise korraldamiseks. 1 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o. hiljemalt 14.12.2020. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Täisotsus tehakse avalikult teatavaks 22.12.2020. SÜÜDISTUS J. K.i süüdistatakse selles, et tema 19.02.2018 kohtuistungil Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas Rakveres Rohuaia 8, kus arutati kriminaalasjas nr xxxx V. L.ele
L.e huvides viimase poolt sõiduki juhtimise osas, olles eelnevalt hoiatatud kriminaalvastutusest
V. L.e süüdistati selles, et alkoholijoobes juhtis 14.08.2016 kella 02.00 paiku mootorsõidukit, liikudes Rakvere linnas xxxx ja Mulla tänavatel ning parkides sõiduki xxxx hoovis. 19.02.2018 J. K. muude ütluste seas andis kohtus ütlusi, et ta oli xxxx maja juures, kui kaks politseinikku tuli Adoffi tänava poolt jala üle tee nende trepikoja ette, kus ta poeg M. seisis. Samuti andis ütlusi, et kui politseinikud ja tema poja M. olid politseiautos, siis ei sõitnud neist mööda ühtegi autot. Ei näinud tol õhtul xxxx liikumas. Samuti andis ütlusi, et ta ei saanud aru, et miks politseinikud V. politseibussi viisid. 05.02.2018 kohtus tunnistajana küsitletud patrullpolitseinik R. N. muude ütluste seas andis ütlusi, et väljakutsele tulid xxxx tänavalt ja keerasid Mulla tänavale. Auto parkisid Mulla tänavale. Kui oli politseiautos koos J. ja tema poja M., nägi xxxx tulemas, xxxx tänava poolt keeras Mulla tänavale, sõitis neile vastu. Nägi, et auto roolis oli V. L.. J. K. ütles, et see oli V., kes selle autoga sõitis ja arvatavasti ta läheb Xxxx taha parklasse. 05.07.2018 kohtuotsusega mõisteti V. L.
Sellega maakohus jättis J. K.i ütlused tõendikogumist välja, kuna need ei haakunud ülejäänud tõenditega ning olid ebausaldusväärsed ja vastuolus politseinik R. N. ütlustega. J. K.i ütlustes oli vale see, et politseinikud tulid jalgsi mitte Mulla tänavale pargitud politseiauto juurest, vaid teiselt poolt. Samuti see, et ajal, mil ta istus politseiautos, ei sõitnud neist mööda ühtegi autot, sealhulgas V. L.e poolt juhitavat ning ta ei saanud aru, miks viisid politseinikud V. L.e politseisõidukisse. Sellega J. K. pani toime tunnistaja poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmise, s.o kuriteo
TÕENDID Kohus uuris kohtuasjas olevaid kirjalikke tõendeid: 1) Asitõendi vaatlusprotokoll 12.07.2017 - -kirjeldab ja tõendab politseipatrulli väljasõidu põhjust. Häirekeskusele tehtud kõne 14.08.2016. Helistajaks M. L., kes teatas koduvägivallast. Isa viskas ema ja väikese venna kodust välja. Ema asub aadressil xxxx. Ema on õues väikese vennaga. Saadetakse politseipatrulli kohale. Kiirabi ei ole vaja (tl 1). 2) Patrullileht kirjeldab ja tõendab politseipatrulli väljasõidu põhjust. 13.08.2016 patrullitoimkond R. N. ja R. R.. Sisu: kell 01:53 xxxx peretüli, naine ootab lapsega õues. Maja ees räägitud J. K.iga ja tema poegadega M. L., M. L.. Vägivallatseja V. L., kes oli enne 2 politsei saabumist lahkunud. Poeg räägib, sõidab xxxx, reg.nr xxxx ning on alkoholijoobes. Sõiduk xxxx sõidab xxxx maja taha parkimisplatsile, autost väljus V. L., kellel on alkoholi tarvitamise tunnused. Kohale kutsutakse teine politseiekipaaž, kes toimetavad isiku Rakvere haiglasse (tl 2-3). 3) Kriminaalasjas nr xxxx, kohtuistungi protokoll 05.02.2018– süüdistatav V. L.e ütlused joobes juhtimise osas ja tunnistaja R. N. ütlused (tl 4-19). 4) J. K. allkiri selle kohta, et teda kui tunnistajat on Viru Maakohtu poolt hoiatatud vastutusest teadvalt vale ütluste andmise eest
5) Kriminaalasjas nr xxxx, kohtuistungi protokoll 19.02.2018 (tl 21-39) – milles J. K.ile selgitati õigust ütlusi mitte anda, samuti tema poolt ütluste andmise aega, kohta ja ütluste sisu, samuti V. L.e ütluste sisu (tl 21-39). 6) 05.07.2018 Viru Maakohtu resolutiivotsus kohtuasjas nr xxxx, millega V. L. mõisteti süüdi
7) Karistusregistri väljavõte, millest nähtub, et J. K.il on üks kehtiv kriminaalkaristus (tl 43). 8) Harju Maakohtu 15.09.2016 kohtuotsusega mõisteti J. K. süüdi
lg 1,
lg 1 järgi,
lg 1 alusel vangistus 1 aasta ja 6 kuud
9) Tõend J. K.i maksustatava tulu kohta - Maksu- ja Tolliameti andmetel on J. K.i 2018. aastal üksi deklareeritud tulu pärast tulumaksu maha arvamist 14241 eurot. 10) Teatis keskmine päevasissetuleku kohta- keskmine päevasissetulek pärast mahaarvamist on 28,84 eurot. 05.02.2018 kohtuistungi protokollis kriminaalasjas nr xxxx on tunnistaja R. N. andnud ütlusi, et tema oli 14.08.2016 pärast südaööd patrullis koos R. R.ega kui tuli väljakutse seoses perevägivallaga. Ta ei teadnud, kes helistas, täpset infot ei mäleta, väljakutse täpset kellaaega ei mäleta, aga see oli peale südaööd. Ta ei mäletanud, kus nad patrullis olid ja kust väljakutsele sõitu alustasid ning ei teadnud, kui kaua see aega võttis, kuid kohale jõudes pargiti politseivärvides sõiduauto, kas xxxx või xxxx, Mulla tänavale suunaga xxxx tänava poole. Nad läksid xxxx trepikoja juurde, kuid täpselt ei mäleta, kus kokku saadi. Saadi J. K.i ja tema pojaga kokku Xxxx maja juures kuskil, tegelikult täpselt ei mäletanud, kohtusid nad kahe või kolme isikuga. Samas ei pruukinud need isikud õues olla, vaid toas või vesteldi fonoluku kaudu. Tunnistaja ei mäletanud, kes kutsus ja kuidas need isikud politseiautosse saadi. Mingil hetkel tuli M. L., kes selgitas, et V. oli võtnud tema auto xxxx ja läinud sellega sõitma, kuid ta ei mäletanud, kas või kuidas M. oma arvamust põhjendas. Lähisuhtevägivalla dokumentide koostamisel politseiautos oli alustanud R. R., tema oli istunud juhi kohal, R. kõrvaistmel ja J. koos poja M. taga. Hiljem tunnistas, et mäletas valesti kui lähisuhtevägivalla infolehelt selgus, et selle oli täitnud tunnistaja ise, mitte paariline. Said informatsiooni, mis seal kodus toimus. Paberite täitmise ajal oli näinud politseiautost möödumas heledat xxxx numbriga xxxx, samas polnud numbris kindel. Selle auto roolis oli J. sõnul V. L.. Arvas, et xxxx numbri ütles talle M. L.. Sõiduauto liikus Mulla tänavalt kaarega Xxxx maja taha. Tunnistaja järgnes talle jalgsi, kuid ei mäletanud, kas kõndis või jooksis, ei teadnud läbitud vahemaa pikkust. Ka ei osanud tunnistaja öelda, mida vahepeal tegid pereliikmed, kes jäid autosse. Tunnistaja ei mäletanud, 3 kui kaua lähisuhtevägivalla akti täideti, teab, et see läheb kohta, kus sellega edasi tegeletakse. 19.02.2018 kohtuistungil protokollis kohtuasjas nr xxxx on tunnistaja J. K. andnud ütlusi, et V. L. on tema laste isa ja elukaaslane. Ta andis ütlusi, et oli politseis ütluste andmisest keeldunud oma mehe vastu, kuna tema sai aru, et tahetakse ütlusi perevägivalla juhtumi osas. Ta käis politseis ja allkirjastas protokolli, et ei soovi ütlusi anda. Kohtuistungil ta sai aru, et teda kutsuti V. L.e alkoholijoobes juhtimise pärast kohtusse ütlusi andma. Ta andis ütlusi, et V. tuli 2016 aasta augustis alkoholijoobes koju, kodus läks ütlemiseks ja tema lahkus koos noorema pojaga kodust. Ta tahtis oma ema juurde minna, aga uks oli lukus. Ta helistas vanemale pojale M.ile, et selline intsident on juhtunud. M. jõudis enne politsei saabumist. M. tuli isa autoga. Ta ei tea, kus oli V. L. sel ajal, kui ta kohtus politseiga. Ta andis ütlusi, et ta oli Xxxx maja juures, kui kaks politseinikku tuli Adoffi tänava poolt jala üle tee nende trepikoja ette, kus ta poeg M.ega seisis. Politseinikud küsisid tema käest, mis oli toimunud ja palusid tal koos M.ega politseiautosse minna. Tema selgitas, et ta ei soovi avaldust teha ja talle öeldi, et kuna tegemist on alaealise lapsega, siis J. K. on kohustatud ütlusi andma või nad on kohustatud mingisuguse paberi vormistama. Maja ees ei olnud millestki juttu peale vägivallajuhtumi. Politseiauto oli pargitud nende majaga risti oleva maja juurde, Mulla tänavale. Tänav oli valgustatud. Tema istus juhi taha, M. istus kõrvaistmele politseiniku taha. M. seisis Mulla tänava maja nurga peal. Ta sai aru, et kirja pannakse tema ütlused selle kohta, mis oli korteris toimunud. Juhi istmel olev politseinik kirjutas selle üles. Suurema osa jutust oli kirja pandud. Mingil hetkel politseinikud väljusid autost. Läksid politseiauto eest xxxx tänava ja Mulla tänava maja vahelt mööda kõnniteed. 10 minuti pärast tulid koos V.ga. M. seisis maja juures endiselt. V. viidi politseibussi. Ta ei mäleta, kuidas politseibuss garaažide vahele sai. Ta sai aru, et V. viidi politseibussi vägivalla pärast. Politseinikud tulid sõiduautosse tagasi. Lõpetasid tema kirjapandud ütlused. Ta andis nendele allkirja. Nad läksid M.ega politseiautost välja. Ta ei ole näinud sel õhtul pojale kuuluvat sõiduautot sõitmas. Neist ei möödunud ühtegi autot. Mingil hetkel V. ütles, et tal on kriminaalmenetlus seoses purjus autojuhtimisega. Teda ja tema poega kutsuti kohtusse tunnistajaks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 60 lg 2 kohaselt on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolu on olemas või puuduvad ja KrMS § 61 lg 1 järgi ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning KrMS § 61 lg 2 kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Süüdistatav J. K. kasutas kohtuistungil 03.11.2020 õigust enda vastu mitte ütlusi anda. Esitatud süüdistuse
K.ile inkrimineeritud süüteo objektiivse koosseisu tunnuseks süüteomenetluses menetlustoimingule allutatud kannatanu või tunnistaja poolt valeütluse andmine. Subjektiivsest küljest eeldab käsitletav süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete asjaolude suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime otsese tahtlusega, st isik peab olema teadlik, et ta annab vale sisuga ütlusi. Tähtsust ei oma asjaolu, kas valeütlus antakse kellegi kasuks või kahjuks. 4 Kohus, hinnanud antud kriminaalasjas olevaid tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et J. K.i süü temale esitatud süüdistuses
Kohus tuvastas, et nii J. K. kui ka R. N. kuulati V. L.e süüteoasjas üle poolteist aastat pärast sündmuse toimumist. Mõlemad isikud andsid ütlused oma mälu järgi. Süüdistuses on J. K.i valeütlustena märgitud neid ütlusi, mida tunnistaja R. N. on kohtuistungil andnud. Süüdistuses on märgitud, et 05.02.2018 kohtus tunnistajana küsitletud patrullpolitseinik R. N. muude ütluste seas andis ütlusi, et väljakutsele tulid xxxx tänavalt ja keerasid Mulla tänavale. Auto parkisid Mulla tänavale. Kui oli politseiautos koos J. ja tema poja M.ega, nägi xxxx tulemas, xxxx tänava poolt keeras Mulla tänavale, sõitis neile vastu. Nägi, et auto roolis oli V. L.. J. K. ütles, et see oli V., kes selle autoga sõitis ja arvatavasti ta läheb Xxxx taha parklasse. Kohus leiab, et kui isikud mäletavad sündmust erinevalt, siis ei saa teha järeldust, et J. K. on andnud valeütlusi. Kohtupraktika kohaselt ainuüksi ütluste lahknemist neist tõenditest, millele tuginedes süüteosündmus kohtuotsusega tuvastatuks loetakse, ei tähenda veel valeütluste andmist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend 3-1-1-81-00, p 7.1.) Tunnistajate ütluste lahknemine teistest tõenditest, millega tuginedes tuvastati kuriteosündmuse toimumine, ei pea tähendama valeütluste andmist, vaid võib olla tingitud ka eksimusest (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend 3-1-1-81-00, p 7.1.) Kohus leiab, et kui ei ole teada, milliste tõendite alusel kohus luges V. L.e süü tõendatuks, siis ei ole võimalik järeldada, et J. K.i ütlused lahknesid neist tõenditest, millele tuginedes süüteosündmus kohtuotsusega tuvastatuks loeti. Asjaolu, et 05.07.2018 kohtuotsusega mõisteti V. L.
järgi süüdi, ei anna kinnitust, milliste tõendite alusel antud süüteosündmust tuvastatuks loeti. Viru Maakohtu 05.07.2018 lahend oli resolutiivotsus ning vormistatud vastavalt KrMS §-le 313, sh seal oli märgitud süüdistatava nimi, süüdistatava süüditunnistamine karistusseadustiku vastava paragrahvi järgi, süüdistatavale mõistetud karistuse liik ja määr, katseaja kestus, tõkend, kriminaalmenetluse kulud, edasikaebamise kord ja tähtaeg), mistõttu ei ole selle otsusega jälgitav kohtu põhjendus V. L.e süüdi mõistmiseks. Vastavalt KrMS § 312 p-s 1 sätestatule peab kohtuotsuse põhiosas osas olema näidatud kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolu ja tõendid, millele tuginetakse, vastavalt KrMS §-le 312 p 2 tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks, põhjendus, miks ta neid usaldusväärseks ei pea. Kohus märgib, et kui kohtuotsuses puuduvad põhjendused ei saa teha järeldusi, milliste tõendite alusel V. L.
Seetõttu on ebaõige ja oletuslik süüdistuses toodud väide, et maakohus jättis J. K.i ütlused tõendikogumist välja, kuna need ei haakunud ülejäänud tõenditega ning olid ebausaldusväärsed ja vastuolus politseinik R. N. ütlustega. Kohtu käsutuses ei ole selliseid tõendeid. KrMS § 7 lg 3 kohaselt kriminaalmenenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Antud juhul ei ole tõendatud, et J. K. andis teadvalt valeütlusi, mistõttu antud kriminaalasjas 5 kohus ei tuvastanud kuriteosündmust ega kuritegu ja J. K. tuleb süüdistuses
MS § 175 lg 1 p 1 sätestab, et menetluskulud on valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Tasu mõistliku suuruse üle otsustamiseks tuleb arvesse võtta näiteks kriminaalasja keerukust ja mahtu, samuti kaitsja töö kvaliteeti. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse otsustamise juures tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Süüdistatava J. K. kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt on kohtule esitanud taotluse ühes lisadega, paludes määrata kindlaks ja hüvitada õigusabikulud kokku summas 2112 eurot. Õigusabikulud palutakse hüvitada kokku 14 tunni ulatuses, tunnitasu on olnud 140 eurot. Advokaadibüroo LMP arvele lisandus 4 tunni töö eest käibemaks 112 eurot. KrMS § 181 sätete kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik. Arvestades kaitsja poolt tehtud tööde mahtu, vajalikkust ja kvaliteeti, peab kohus mõistlikuks ja põhjendatuks hüvitada KrMS § 181 lg 1 alusel riigieelarve vahenditest J. K.i poolt kantud menetluskulud, s.o valitud kaitsjale vandeadvokaat Anu Viltile õigusabi osutamise eest makstud tasu kokku summas 2112 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 03.02.2021 kohtuotsusega jäeti Viru Maakohtu 7. detsembri 2020 kohtuotsus muutmata. Riigikohtu 29.04.2021 kohtumäärusega jäeti prokuratuuri kassatsioon menetlusse võtmata. 07.12.2020 kohtuotsus 1-20-1706 jõustus 29. aprillil 2021 Riigikohtu kohtumäärusega. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.