KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 25.01.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-6317 Kohtuasi Osaühingu Black Invest väljakuulutamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 17.11.2020 määrus Kaebuse esitaja ja liik Osaühingu Black Invest määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Võlausaldaja Osaühing Black Invest (registrikood 11439688), esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson avaldus XX pankroti Võlgnik XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Ajutine pankrotihaldur XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kristjan Aava (isikukood Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta Harju Maakohtu 17.11.2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
- Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta võlausaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas on menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Ülejäänud osas ei saa määruse peale kaebust esitada. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja maakohtu määrus
- Osaühing Black Invest (võlausaldaja/avaldaja) esitas 29.04.2020 Harju Maakohtule avalduse XX (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks Avaldaja võttis avalduse tagasi, kuna võlgnik tasus menetluse käigus pankrotiavalduse aluseks olnud võlgnevuse. Kohus jättis 17.11.2020 võlausaldaja avalduse läbi vaatamata. Pankrotimenetluse kulud (sh menetluskulud) jäid võlausaldaja kanda. Kohus lähtus kulude jaotamisel pankrotiseadusese (PankrS) § 150 lg-st 3, kuna see oli erinorm tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 5 suhtes. Lisaks tuvastas ajutine haldur, et võlgnik polnud püsivalt maksejõuetu, mistõttu pankrotiavalduse sisulisel läbivaatamiseks tulnuks avaldus jätta rahuldamata. Kohus määras ajutise pankrotihalduri tasu 1 468,80 eurot ja maksis selle välja kohtu deposiidist ettemaksu arvelt. Võlgnikul menetluskulud puudusid, kuna ta avaldusele ei vastanud ega osalenud kohtuistungil. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
- Avaldaja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse osas, millega maakohus jättis menetluskulud võlausaldaja kanda. Avaldaja palus tühistada selles osas määruse ja teha uue määruse, millega jätta menetluskulud võlgniku kanda ja mõista võlgnikult välja avaldaja menetluskulud 1 350 eurot koos kohustusega tasuda viivist. Alternatiivselt palus võlausaldaja saata tühistatud osas asi tagasi maakohtule. Kohus eksis menetluskulude jaotamisel. PankrS ei reguleeri menetluskulude jaotust avalduse tagasivõtmise korral erinevalt TsMS-st. Seetõttu puudus alus PankrS kohaldamiseks. Isegi kui käsitleda loobumise ja tagasivõtmise avaldusi samatähenduslikena, siis võttis võlausaldaja avalduse tagasi üksnes põhjusel, et võlgnik täitis menetluse kestel oma kohustuse. Võlgnik ei peaks vabanema menetluskulude kandmisest. Praegu oleks äärmiselt ebaõiglane jätta kulud võlausaldaja kanda. Kohtu tõlgendus oli vastuolus PankrS § 150 lg-ga 3 ja TsMS § 168 lg-ga
- Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis võlgnikule tähtaja sellele vastamiseks.
- Võlgnik kohtu määratud tähtajaks ei vastanud.
- Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus leiab, et vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu lahendit TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja vaidlustas vaid menetluskulude jaotust. Muus vaidlustamata osas on maakohtu lahend jõustunud. Vaidlustatud osas on maakohtu määrus korrektne ja ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu määruse põhjendustega, mistõttu TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. PankrS § 3 lg 2 näeb ette, et pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Seega on pankrotiseaduse sätted, 2 sh PankrS § 150 lg 3 erisätteks TsMS suhtes. Seetõttu ei ole käesolevas asjas põhjendatud kohaldada PankrS § 150 lg-s 3 sätestatu asemel TsMS-s sätestatut. PankrS 150 lg 3 näeb ette, et kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata või läbi vaatamata, samuti kui menetlus lõpetatakse seetõttu, et võlausaldaja oma pankrotiavaldusest loobub, hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja. Kohus selgitab, et avalduse tagasivõtmisel jäetakse avaldus läbivaatamata (TsMS § 423 lg 1 p 2). Maakohus lähtus õigesti PankrS § 150 lg-st 3, mille kohaselt avalduse läbivaatamata jätmisel jäävad menetluskulud võlausaldaja kanda. Pankrotiavalduse esitamise otsustus on võlausaldaja valik, mille tegemisel peab võlausaldaja arvestama pankrotiseaduses sätestatud õiguslike tagajärgedega, sh menetluskulude kandmise võimaliku kohustusega. PankrS § 150 lg 3 kohaldamisel ei oma tähtsust, millistel põhjustel pankrotiavaldus esitati või millistel põhjustel võlausaldaja pankrotiavaldusest loobub/võtab tagasi. Seega puudub käesoleval juhul alus PankrS § 150 lg 3 kohaldamata jätmiseks.
- Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad PankrS § 150 lg 3 alusel avaldaja kanda. Võlgnikul kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata TsMS § 178 lg 2 alusel menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 3