Obsah (10)

§ 29§ 23§ 68§ 74§ 123§ 133§ 87§ 69§ 70§ 19

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 24. märtsil 2021.a, Tallinn Väärteoasja number 4-21-539 Kohtukoosseis Kohtunik Karin Olentšenko, se

) § 132 p 3 kohus otsustas: 1. Mehhanismid OÜ kaebus rahuldada, tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 19.01.2021 otsus väärteoasjas nr 2302,20,008527 ning menetlus nimetatud väärteoasjas

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada.

2.

§ 23

alusel hüvitada riigieelarve vahenditest Mehhanismid OÜ-le valitud kaitsjale makstud tasu 1290,55 (üks tuhat kakssada üheksakümmend eurot ja 55 senti) eurot. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (

) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on tervikuna kohtus tutvumiseks kättesaadav, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kaebuse sisu 03.02.2021 esitas Mehhanismid OÜ enda kaitsjate kaudu kohtule kaebuse, milles palub väärteoasjas 2302,20,008527 tehtud otsus tühistada, väärteoasja menetlus lõpetada ning välja mõista vastaspoolelt kaebaja menetluskulud. Kaebuses on toodud järgmised põhjendused. 29.09.2020 koostati kaebaja suhtes väärteoprotokoll, mille kohaselt rikkus kaebaja AutoVS § 5 lg 1 ja tegu kvalifitseeriti KarS § 322 lg 3 järgi. Kaebaja esitas väärteoprotokollile vastulause ning tõi välja, et ei ole toime pannud AutoVS § 5 lg 1 kirjeldatud tegu. Kaebaja ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud sõiduki valdaja. Antud sõiduk oli juba 2018 sõlmitud ehitustehnika kasutuslepingu alusel antud kasutamiseks xxxx OÜ-le ja kes teostab antud sõidukiga vedusid enda igapäevase majandustegevuse raames, saamata seejuures veose kohale toimetamise eest eraldi tasu. Kaebaja ei ole enda juhatuse liikme isikus saanud antud rikkumist toime panna. Kiirmenetluse otsusega 27.05.2020 nr 10220172915822 on karistatud A A rikkumise eest, mis on äravahetamiseni sarnane kaebaja juhatuse liikmele etteheidetava teoga. Muuhulgas juhtis kaebaja menetleja tähelepanu, et ei ole toime pannud KarS § 322 lg 3 järgi kvalifitseeritavat väärtegu. Kohtuväline menetleja parandas protokolli ning asendas varasema (KarS § 322) sättega KarS § 372 lg 3. 21.12.2020 tegi menetleja väärteoprotokolli veel ühe paranduse, andmata seejuures võimalust vastulause esitamiseks. Järjekordselt parandatud protokollist nähtuvalt parandas menetleja rikkumise kirjeldust ning seniselt etteheidetud tasumise autoveo teostamise asemel heidetakse parandatud protokolli alusel ette tasulise autoveo korraldamist. Nagu nähtub otsusest, on viimane parandus võetud aluseks kaebaja karistamisel. Kaebaja hinnangul ei anna

menetlejale õigust muuta väärteoprotokolli viisil nagu menetleja seda praegusel juhul on teinud. Lubatav ei ole muuta väärteoprotokollis sisalduvat väärteo kirjeldust viisil, nagu menetleja seda praegusel juhul teinud on. Alates 21.12.2020 ja rohkem kui kahe kuu möödumisel arvates kaebaja poolt vastulause esitamist, hakkas menetleja menetlema rikkumist, mida kaebajale varasemalt ette ei heidetud. Teokirjelduse sisulist muutmist ei võimalda ka

. Lähtuvalt

§ 68

lg 2 ja § 69 lg 3 on küll lubatud muuta väärteo kvalifikatsiooni ja täiendada tõendusteavet, ei luba

menetlejal muuta väärteo kirjeldust. Olukorras, milles väärteoprotokolli muutmine ei ole lubatud, tuli menetlejal lähtuda nö esmasest väärteoprotokollist (mille kohaselt heidetakse kaebaja ette tasulise autoveo teostamist) ja sel põhjusel väärteomenetlus lõpetada. Kaebaja leiab, et

§ 29

lg 1 alusel tuleb menetlus lõpetada ka olukorras, milles eeldada väärteoprotokolli teokirjelduse muutmise lubatavust. Kaebaja on menetlejale korduvalt selgitanud ja tõendanud, et antud sõiduk oli juba 2018.a sõlmitud ehitustehnika kasutuslepingu alusel antud kasutamiseks xxxx OÜ-le, milline asjaolu välistab eos etteheidetava teo toimepanemise kaebaja poolt. Kaebaja on ka seisukohal, et otsus ei vasta

§ 74nõuetele.

Otsusest nähtuvalt sisaldub selles küll põhjendus vastulauses esitatud mittearvestamist, kuid tegemist on üksnes formaalse põhjendusega. Otsusest ei nähtu, miks ja millistel põhjustel ei ole menetleja arvestanud kaebaja poolt esitatud selgitusi sõiduki tegelikust valdajast ja dokumentaalseid tõendeid, millised kaebaja selgitusi kinnitavad. Kohtumenetlus 05.03.2021.a toimunud kohtuistungil kuulas kohus ära Mehhanismid OÜ seadusliku esindaja, kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, samuti uuris väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid (kaebus lisadega ja väärteoasja materjalid) ning isikulise tõendiallikana kuulas ära tunnistaja Hanno Viibuse. Kaebuse esitaja seaduslik esindaja ja kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde. Kaitsja arvates ei ole seadusandja andnud vastulausete esitamise võimalust mitte selleks, et kohtuväline menetleja saaks nõu ja parandaks enda poolt tehtud vigaseid protokolle, vaid selleks, et kohtuväline menetleja lõpetaks menetluse. Kui nad ei oleks vastulauseid esitanud ja oleksid kohe kohtusse pöördunud, siis see tähendaks, et kohtul ei oleks võimalik rohkem protokolli parandada ja Mehhanismid OÜ-l oleks rohkem õigusi kui praegu. Nad on algusest peale tõendanud, et Mehhanismid OÜ ei tegelenud ja ei tegele tasulise autoveoga. Teha väärteoprotokoll Mehhanismid OÜ-le ainult sellel põhjusel, et tema omand kajastub ka registreerimistunnistusest, ei ole õige. Mehhanismid OÜ tegeleb ainult seadmete 2 rendile andmisega. Mehhanismid OÜ ei pea vastutama selle eest, kui keegi rendile võtja ei korraldanud õigesti oma tegevust, kui on selleks vaja vastava litsentsi omandamine. Mehhanismid OÜ juhatuse liikmena Gi ei olnud mitte midagi korraldanud. Kui panna kohustus või vastutus juhatuse liikmele, siis see pidi olema xxxx OÜ juhatuse liige. Mehhanismid OÜ juhatuse liige G ei korraldanud ka xxxx OÜ tegevust tasulist veoteenust või tasuta veoteenust, ükskõik millist, üldse midagi ei korraldanud. Vaidlus lepingu kehtivuse üle puudub. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu, palus jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ning kaebus rahuldamata. Osundas, et kui väärteoprotokollis ilmneb asjaolusid, mis nõuavad selle parandamist, siis kohtueelne menetleja on kohustatud seda tegema. Väärteomenetlus kestab 2 aastat ja selle 2 aasta kestel on menetlejal õigus teha väärteoprotokolli parandusi, sealjuures ka teha parandusi süüdistuse osas. Käesoleval juhul on tõesti väärteoprotokolli korduvalt sisse viidud parandusi ja on näha, et pärast paranduse sisseviimist on ka parandatud väärteoasjas lahendi kättesaamise kuupäeva, millega on ühtlasi menetlusalusele isikule antud õigus täiendavalt 15 päeva esitada vastulause. Leiab, et süüdistus on menetlusalusele isikule õigesti esitatud. Tasulist veose vedu teostati ettevõtte Mehhanismid OÜ-le kuuluva sõidukiga, mille registreerimismärk on xxxx. Liiklusregistri väljavõte kinnitab, et sõiduk kuulus Mehhanismid OÜ-le, saatedokumendid aga ettevõttele xxxx OÜ. Tegevusluba OÜ Mehhanismid tasulise veose veo teostamiseks väljastatud ei olnud. Ühtegi dokumenti, mis oleks 27.05.2020.a kinnitanud, et seda sõidukit kasutab OÜ xxxx, ei esitatud, kuigi seadusest tulenevalt on selliste dokumentide kaasas kandmine kohustuslik. Kuivõrd toimikusse on lisaks veel lisatud Mehhanismid OÜ kontoväljavõte, millest me näeme, et ettevõte on saanud sellest tulu, siis Mehhanismid OÜ juhatuse liikmena V G korraldas tasulist autovedu, mille lubatud suurim täismass ületas 3500 kg ja valmistaja kiirus 40 km/h. Kui tegevusluba puudub, siis tasulist vedu teostada ei tohi. Kuivõrd ettevõte on saanud sellest ka tulu, siis on tegu toime pandud menetlusaluse isiku huvides ja heakskiidul. Selline õigusrikkumine kvalifitseeritakse KarS § 372 lg 3 järgi. Alused, mis tingiksid väärteomenetluse lõpetamise

§ 29lg 1 p 1 alusel, puuduvad. Kar

S § 372 lg 3 näeb karistusena ette juriidilisele isikule rahatrahvi kuni 32 000 eurot. Karistusregistri andmetel on menetlusalune isik karistamata, ilmselgelt on menetleja otsuse tegemisel sellega arvestanud ja määranud rahatrahvi alla sanktsiooni keskmise määra, isegi oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra. Kohtuväline menetleja ei vaidle vastu, kui kohus peab vajalikuks rahatrahvi tasumise määramist ositi. Kohtuliku arutamise järeldused

§ 123

lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Samuti peab kohus lahendama

§ 133

loetletud küsimused.

§ 87

kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et 29.09.2020 koostati Mehhanismid OÜ suhtes väärteoprotokoll selles, et 27.05.2020 kell 17:12 Harju maakonnas, Rae vallas, Tallinna ringtee

1. kilomeetril, liikudes Tallinn-Narva tee suunas V C (xxxx) Mehhanismid OÜ (reg.kood 14349284) juhatuse liikmena teostas tasulist autovedu autoga (xxxx, reg. märk xxxx), mille suurim lubatud täismass ületab 3500 kg ja valmistajakiirus ületab 40 km/h, kehtiva tegevusloata. Tegu oli toime pandud menetlusaluse isiku huvides ja heakskiidul. Sellega rikkus menetlusalune isik AutoVS § 5 lg 1 nõudeid, pannes toime KarS § 322 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo. Väärteoprotokolli kohaselt oli kohtuvälise menetleja lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 29.10.2020.a. Pärast esialgase väärteoprotokolli koostamist on kohtuväline menetleja teinud 12.11.2020 väärteoprotokollis järgmised parandused: esialgne väärteo kvalifikatsioon KarS § 322 lg 3 on maha tõmmatud ning asemele on kirjutatud KarS § 372 lg 3, maha on tõmmatud ka 29.10.2020 (kuupäev, mil kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav) ning asemele on kirjutatud 14.12.
2. Paranduste juures on märge Parandus õige, 12.11.2020 ja allkiri. 3 Seejärel on kohtuväline menetleja 21.12.2020 teinud väärteoprotokolli veel parandusi: rikkumise kirjeldusest on maha tõmmatud sõna „teostas“ ning asemele on kirjutatud sõna „korraldas“, samuti on maha tõmmatud ka 14.12.2020 (kuupäev, mil kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav) ning asemele on kirjutatud 20.01.
3. Paranduste juures on märge Parandus õige, 21.12.2020 ja allkiri. Samuti nähtub väärteoprotokollis märge parandus õige 29.09.2020 ning allkiri. Kuivõrd väärteoprotokollist ei nähtu, mida on parandatud ning paranduse kohta ei osanud kohtuistungil selgitusi anda ka kohtuväline menetleja, jätab kohus nimetatud paranduse tähelepanuta. Kohus möönab, et menetlusalusele isikule oleks olnud menetluslikult selgem ja arusaadavam, kui tema suhtes koostatud väärteoprotokolli ei oleks kohtuväline menetleja pidanud parandama, kuid kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et väärteomenetluse seadustik ei anna menetlejale õigust muuta väärteoprotokolli viisil nagu menetleja seda praegusel juhul on teinud (muutnud ka teokirjeldust). Seadusandja on näinud ette võimaluse ka väärteoprotokollis muudatuse tegemiseks ning vastavalt

§ 68

lg 2 juhul, kui protokolli koostades tuleb tõendusteavet täiendada või muuta väärteo kvalifikatsiooni, täiendatakse protokolli.

§ 69

lg 3 järgi, kui väärteoprotokolli kantud väärteo kvalifikatsiooni on vajalik muuta, täiendatakse protokolli kandega uue väärteokvalifikatsiooni kohta, märkides iga kvalifikatsiooni muutmise kuupäeva ja lisades kohtuvälise menetleja allkirja. Riigikohus on selgitanud, et väärteoprotokolli ülesanne on sarnaselt süüdistusaktiga teavitada isikut talle esitatavast süüdistusest. Kui enne väärteoasjas otsuse koostamist (näiteks vastulause esitamise järel) leiab menetleja, et süüdistuse sisu vajab täiendamist või muutmist, koostab ta uue väärteoprotokolli, mis peab vastama kõigile

§ 69nõuetele.

Sellisel juhul tuleb isikule tutvustada uut protokolli

§ 70

ettenähtud korras ja järgnev menetlus lähtubki sellest väärteoprotokollist (3-1-1-23-17 p 12). Samas lahendis selgitas kohus, et väärteomenetluse seadustik ei näe ette, et väärteoprotokolli koostamine peab toimuma mingi ajavahemiku jooksul pärast teo toimepanemist (v.a aegumine). Kuigi vaidlusalases asjas ei koostanud kohtuväline menetleja uut protokolli, vaid parandas esialgset, siis lähtudes eelviidatud Riigikohtu lahendis toodud seisukohtadest ja

§-des 68 ja 69 sätestatust, ei leia kohus, et antud juhul oleks kohtuväline menetleja väärteoprotokolli parandamisel eksinud väärteomenetluse seadustikus kirjeldatud põhimõtete vastu. Samuti nähtub väärteoasja materjalidest, et menetlusalusele isikule on protokolli tutvustatud ka pärast paranduste tegemist, s.o 12.11.2020 ja 21.12.2020. Seega olid menetlusalusele isikule protokollis kajastatud muudatused teada ning selles osas ei saa rääkida kohtuvälises menetluses aset leidnud menetluslikust rikkumisest, mis võiks kaasa tuua seetõttu kohtuvälises menetluses tehtud otsuse tühistamise. Küll on aga kohtuväline menetleja väärteoprotokolli koostades jätnud tähelepanuta juba eespool viidatud

§ 87sätestatu, mis tähendab ka kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega.

Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Näiteks on Riigikohus lahendi 3-1-1-45-11 punktis 9 märkinud, et seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud

§ 19

lg 1 p 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Teokirjeldus tähendab faktiliste asjaolude, s.o toimunud sündmuse asjaolude kirjeldamist, mitte aga süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamist. 4 Järelikult tuleb kõik andmed, mille alusel on võimalik hinnata väärteokoosseisu täitmiseks vajalikke objektiivseid ja subjektiivseid tunnuseid, kajastada menetlusaluse isiku suhtes koostatud väärteoprotokollis. Võttes aluseks viimase parandatud protokolli, heidetakse menetlusalusele isikule järelikult ette järgnevat: 27.05.2020 kell 17:12 Harju maakonnas, Rae vallas, Tallinna ringtee

1. kilomeetril, liikudes Tallinn-Narva tee suunas, V C (xxxx) Mehhanismid OÜ (reg.kood 14349284) juhatuse liikmena, korraldas tasulist autovedu autoga (xxxx, reg. märk xxxx), mille suurim lubatud täismass ületab 3500 kg ja valmistajakiirus ületab 40 km/h, kehtiva tegevusloata. Tegu oli toime pandud menetlusaluse isiku huvides ja heakskiidul. Sellega rikkus menetlusalune isik AutoVS § 5 lg 1 nõudeid, pannes toime KarS § 372 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohus on seisukohal, et eelviidatud väärteoprotokollis ei ole Mehhanismid OÜ-le inkrimineeritud väärteo faktiliste asjaolude realiseerimine tuvastatav. Väärteoprotokollist ei nähtu, milles seisnes V G kui Mehhanismid OÜ juhatuse liikme poolt tasulise autoveo korraldamine. Väärteoprotokollis kajastatud teokirjeldus on niivõrd üldine, et selle pinnalt ei ole võimalik kohtul hinnata, kas ja kuidas on V G Mehhanismid OÜ huvides rikkunud AutoVS § 5 lg 1 ning täitnud KarS § 372 lg 3 sätestatud väärteokoosseisu. Korrektne teokirjeldus peaks sisaldama faktilisi asjaolusid nii selle kohta, milles seisnes autoveo korraldamine tasu eest, kui ka selle kohta, et seda tegi just Viktor Caplevski Mehhanismid OÜ huvides ja heakskiidul. Üksnes AutoVS § 5 lõike 1 kui rikutud normi väärteokirjeldusena ümber kirjutamine ei ole piisav, sisustamaks isiku käitumises talle etteheidetavat tegevust, s.o tegevusloata tegutsemise eest valdkonnas, kus tegevusluba on nõutav. Praegusel juhul peaks kohus hakkama menetlusalusele isikule etteheidetavat tegu ise sisustama, väljudes sellega aga väärteoprotokolli piiridest. Siinjuures osundab kohus alljärgnevale, mida kohtuväline menetleja ei ole kohtu hinnangul väärteoprotokolli koostades arvestanud. Väärteotoimikus asub kohtuvälises menetluses 27.05.2020 tehtud kiirmenetluse otsus väärteoasjas 10220172915822 (lisatud ka kohtule esitatud kaebusele), kus A A on LS § 238 ja AutoVS § 56 järgi KarS § 63 lg 1 alusel karistatud rahatrahviga 400 eurot selle eest, et temal kui mootorsõidukijuhil ei olnud 27.05.2020 kell 17.12 Harju maakonnas, Rae vallas, Tallinna ringtee
2. kilomeetril, liikudes Tallinn-Narva tee suunas, veose veol kaasas veosedokumente, teostas tasulist veosevedu autoga, mille suurim lubatud täismass ületab 3500 kg ja mille valmistajakiirus ületab 40 km/h, kuid puudus nõutav ühenduse tegevusloa ärakiri, veos ei olnud nõuetekohaselt kaetud ning pudenes sõidukilt, mootorsõidukiks oli xxxx reg.märgiga xxxx. Seega kattuvad eeltoodud kiirmenetluse otsuses täielikult väärteo toimepanemise aeg ja koht Mehhanismid OÜ-le etteheidetuga ning suures osas on sarnane ka teokirjeldus osas, mis puudutab tasulist veosevedu autoga xxxx reg.märgiga xxxx, mille suurim lubatud täismass ületab 3500 kg ja mille valmistajakiirus ületab 40 km/h. Erinevus on selles, et A A teostas tasulist veosevedu, kuid puudus nõutav ühenduse tegevusloa ärakiri ning V G kui Mehhanismid OÜ juhatuse liige korraldas tasulist autovedu ning seda Mehhanismid OÜ huvides ja heakskiidul. Järelikult võivad need kaks väärtegu olla omavahel puutumuses, kuid kuna Mehhanismid OÜ-le koostatud väärteoprotokoll ei kajasta vajalikke koosseisulisi asjaolusid, puudub kohtul võimalus ka hinnata, kas kohtuväline menetleja on neid väärtegusid omavahel seostanud või mitte või milles seisnes V G kui Mehhanismid OÜ juhatuse liikme poolt tasulise autoveo korraldamine. Siinjuures jääb kohtule arusaamatuks kohtuvälise menetleja poolt kohtuistungil antud selgitus, et ühtegi dokumenti, mis oleks 27.05.2020.a kinnitanud, et seda sõidukit kasutab OÜ xxxx, ei esitatud, kuigi seadusest tulenevalt on selliste dokumentide kaasas kandmine kohustuslik. Sellise väite pinnalt tõusetub küsimus, kas juhul, kui vastav teadmine oleks kohtuvälisel menetlejal olnud juba 27.05.2020, ei oleks Mehhanismid OÜ suhtes menetlust üldse alustatud. Väärteoasja materjalid kinnitavad aga, et vastav ehitustehnika kasutusleping Mehhanismid OÜ ja xxxx OÜ vahel, millega anti muuhulgas sõiduk reg.märgiga xxxx xxxxx OÜ-le kasutada, edastati kohtuvälisele menetlejale e-posti teel hiljemalt 27.11.
3. Järelikult olid kohtuvälisel menetlejal sellised andmed olemas juba enne viimast väärteoprotokolli parandamist ja enne väärteootsuse koostamist ning kohtuvälisel 5 menetlejal oli võimalus nendega arvestada, st muuta, täpsustada või parandada protokolli ka selles osas või alustatud menetlus üldse lõpetada. Viimasena väärteoprotokollis tehtud parandus (teokirjelduses sõna “teostas“ maha tõmbamine ja selle asemel sõna „korraldas“ kirjutamine) ei osunda aga sellistele faktilistele asjaoludele, mille pinnalt saaks kohus analüüsida, millistele andmetele tuginedes on kohtuväline menetleja leidnud, et menetlusalune isik on väärteo siiski toime pannud ning millisele väärteokoosseisule see vastab. Seda enam, et kohtuistungil antud selgituste kohaselt leidis kohtuväline menetleja, et menetlusaluse isiku poolt just tasu eest tegutsemist tõendab Mehhanismid OÜ konto väljavõte. Samas nähtub väärteoasja materjalidest, et konto väljavõtte on esitanud menetlusaluse isiku kaitsja koos vastulausega ning seda järelikult pärast esmase väärteoprotokolli koostamist. Seega tõusetub siingi küsimus, millistest andmetest lähtuvalt heitis kohtuväline menetleja juba esmast (parandamata) väärteoprotokolli koostades menetlusalusele isikule ette tasulist autoveo teostamist, kui sellekohased andmed puudusid. Ka ei ole selles osas väärteoprotokolli parandatud. Seejuures on tähelepanuväärne, et lähtuvalt esitatud konto väljavõttest on xxxx OÜ teinud Mehhanismid OÜ-le ülekandeid arvete alusel ning väärteoasja materjalide juures on Mehhanismid OÜ arve xxxx OÜ-le just lähtuvalt eelviidatud ehitustehnika kasutuslepingust. Sellised andmed osundavad võimalusele, et kohtuväline menetleja on hinnanud tõendeid valikuliselt, mitte tervikuna ning jätnud kontrollimata ja arvestamata menetlusaluse isiku poolt esitatud andmed. Kuna aga Mehhanismid OÜ-le koostatud väärteoprotokoll ei kajasta vajalikke koosseisulisi asjaolusid, puudub kohtul võimalus ka analüüsida, millistest faktilistest asjaoludest lähtuvalt on kohtuväline menetleja siiski leidnud, et V G kui Mehhanismid OÜ juhatuse liige on pannud väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas toime väärteokoosseisule vastava teo, st miks on antud juhul heidetud rikkumist ette just sõiduki omanikule. Tähelepanuta ei saa jätta kohtuistungil H V tunnistajana antud ütlusi, mille kohaselt tähtsust ei oma see, kes on sõiduki omanik, vaid see, kes teeb vedu, kes on ettevõte, kes teeb teenust. Täiendavalt peab kohus vajalikuks välja tuua, et enda seisukohti ei ole ammendavalt selgitanud kohtuväline menetleja ka väärteootsuses, kuigi Mehhanismid OÜ volitatud esindaja on esitanud kohtuvälises menetluses vastulaused, milles on selgitanud, et sõiduki registreerimismärgiga xxxx valdajaks ei ole Mehhanismid OÜ ning on esitanud ka ehitustehnika kasutuslepingu selle kohta, et nimetatud sõiduki kasutajaks alates 01.01.2018 on xxxx OÜ. Kohtuväline menetleja on väärteootsuses märkinud vaid, et ei arvesta vastulauses tooduga ning on seisukohal, et see on esitatud ajendist eksitada kohtuvälist menetlejat vabanemaks seadusega ettenähtud karistusest. Ometi on kohtuväline menetleja just pärast vastulauseid parandanud väärteoprotokollis nii kvalifikatsiooni kui ka süüdistuse sisu. Lähtudes väärteoprotokolli puudulikust teokirjeldusest ja väärteootsuses toodud põhjendusest vastulause mittearvestamise kohta, aga ka väärteoprotokolli korduvast parandamisest, on kohtu hinnangul väärteoasja menetlemine toimunud pealiskaudselt ning menetleja huvi väärteo tuvastamise kohta on olnud vähene. Seda vaatamata sellele, et väidetav väärtegu pandi toime juba 27.05.2020, kuid lahend tehti alles 19.01.
4. Nimetatud ajavahemik on piisav, et kontrollida nii rikkumise asjaolusid kui ka esitatud vastuväiteid ning need menetlusdokumentides korrektselt kajastada. Üldsõnaliselt koostatud väärteoprotokoll ei taga ka isiku kaitseõigust, kuna isikule ei ole selge, milles konkreetselt teda süüdistatakse ning millisest edasisest tegevusest vajadusel hoiduda. Kohtu hinnangul peab menetlusaluse isiku suhtes läbiviidud menetlus olema selge ja objektiivne, võimaldades isikul aru saada, milles tema rikkumine seisnes ning tagades seeläbi isiku kaitseõiguse. Antud väärteomenetlus on aga läbi viidud väärteomenetlusõigust rikkudes ning väärteokoosseisu täitmiseks vajalikud objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on väärteoprotokollis jäetud kajastamata. Kohus ei saa väljuda väärteoprotokollis toodud teokirjeldusest ning hakata ise võimalikke faktilisi asjaolusid tuvastama ja sisustama. Kuna kohtuvälises menetluses toime pandud menetluslikke rikkumisi ei ole võimalik enam kõrvaldada, tuleb PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 19.01.2021 otsus väärteoasjas nr 2302,20,008527 tühistada ning menetlus nimetatud väärteoasjas

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada.

6 Menetluskulud

§ 23

kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuna kohus lõpetab Mehhanismid OÜ suhtes alustatud väärteomenetluse

§ 29

lg 1 p 1 alusel, tuleb Mehhanismid OÜ-le hüvitada valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ühe tunni hind 110 eurot ning kokku on arvestatud kaitsja tasu summas 1290,55 eurot. Riigikohus on märkinud, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse otsustamise juures tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Valitud kaitsja korral tuleb menetlusalusele isikule hüvitada kaitsjatasu üksnes ulatuses, mis seondub põhjendatud kaitsetoimingutega. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse kindlaksmääramisel mängib kahtlemata olulist rolli arutatava väärteoasja mahukus ja keerukus. (RKL 3-1-1-99-11). Kohus leiab, arvestades korduvat väärteoprotokolli parandamist kohtuvälise menetleja poolt ning seetõttu ka menetlusaluse isiku korduvat politsei juures käimist, samuti vastulausete koostamist ning esitatud kaebuse vajalikkust, et esitatud kaitsjatasu saab pidada mõistlikuks ning tuleb Mehhanismid OÜ-le hüvitada. On selge, et kaebus on koostatud pärast väärteotoimikuga igakülgset tutvumist ning kohtu hinnangul on menetluskulude taotluses näidatud erinevatele toimingutele kulunud ajad usutavad. Siinjuures arvestab kohus kaitsja kasuks asjaolusid, et antud juhul on kaitsja pidanud osundama puudujääkidele nii väärteoprotokollis kui - otsuses, mis ilmselgelt suurendasid ka tema töö mahtu. Kindlasti oleksid korrektselt vormistatud dokumendid taganud ka isiku kaitseõiguse paremini ning eeldatavalt oleks ka teenuse osutamiseks kulunud aeg olnud lühem. Antud juhul on kaitsja osutatud teenus olnud tõhus ning kaebuse esitaja õigusi tagav. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik 7