Obsah (6)

§ 367§ 173§ 163§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 24.03.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-107666 Tsiviilasi Tsiviilasj

§ 367

alusel alates 26.02.2020 seadusjärgses määras.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue.

1. Võlaõigusseaduse § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist. Kohus mõistab kostjalt alates 26.02.2020 välja viivise arvestatuna põhinõudelt kuni selle tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku mitte rohkem kui põhivõlg.
2. Menetluskulud 27.1.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt

§ 163

lg-st 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hageja hagi kostja vastu 73% ulatuses, siis tuleb hageja menetluskulud jätta 73% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 27% ulatuses hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses

§ 174lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

27.

1. Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 275 eurot ja kandnud kulusid õigusabile summas 2571 eurot (1171 eurot 06.07.2020 menetluskulude nimekirjas; 1190 eurot 18.11.2020 menetluskulude nimekirjas ja 210 eurot 18.12.2020 menetluskulude nimekirjas). Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Hagejale on osutatud õigusabi 13 tundi ja 40 minutit, hinnaga 140 eurot tund + km. 27.
2. Kostja ei tunnista hageja poolt esitatud menetluskulusid ja leiab, et hageja poolt esitatud kulud on ülespaisutatud ja kui hageja oleks esitanud kostjale arveid, ei oleks üldse kohtumenetlust. Kostja leiab, et hageja käitus tema suhtes pahatahtlikult. 7 27.
3. Tsiviilkohtumenetluses mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175

lg 1).

§ 175

lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Seega esindaja kulude põhjendatuse ja vajaliku ulatuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-115-14 (p 14) asunud seisukohale, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi. 27.

1. Kohus leiab, et hagejale on osutatud maakohtu menetluses põhjendatud ja vajalikku õigusabi kokku 13 tundi ja 40 minutit. Hageja menetluskulud on kohtu hinnangul olnud vajalikud ja õigusabile osutatud aeg ei ole olnud ülemäärane. Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid ühegi toimingu osas ega selgitanud, mida saanuks teha väiksema ajakuluga või milline tegevus oli põhjendamatu. Hagejal on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse ja selle õiguse kasutamine ei saa olla põhjus menetluskulude välja mõistmata jätmiseks. Kostja on vaielnud hagile vastu. 27.
2. Hageja lepingulise esindaja õigusabi tasu määr on mõnevõrra keskmisest kõrgem, so 140 eurot tund ilma käibemaksuta, mida antud tsiviilasja keerukust ja mahukust ning esindaja kvalifikatsiooni arvestades saab mõistlikuks pidada. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane ja palub menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. 27.
3. Arvestades hagi rahuldamise ulatust peab kostja hagejale hüvitama 73% hageja menetluskuludest ehk 2077,58 eurot. 27.
4. Hageja on taotlenud

§ 177

lg 2 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. 27.9. Kostja ei ole esitanud taotlust menetluskulude hüvitamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik