lg 2 järgi ning karistati vangistusega 1 aasta.
Lepp peab mõistetud vangistusest koheselt ära kandma 2 kuud vangistust. Ülejäänud karistust 10 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Ü. Lepp ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja
lg 2 pdes 2, 8 sätestatud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis.
Leppa koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemisest 15 tööpäeva jooksul registreerima ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenusele. Katseaja algust arvestati alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 25.03.2020 ja käitumiskontrolli nõuete kohaldamist kohtuotsuse jõustumisest, s.o alates 10.04.2020. Käitumiskontrolli nõuete täitmine peatus koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmise ajaks. Katseaja kestus oli 25.03.2020 – 25.09.2022. Tartu Maakohtu 4.06.2020 määrusega määrati Ü. Lepale käitumiskontrolli ajaks
lg 2 p 5 alusel kohustus alluda alkoholitarvitamise vastasele ravile, pöördudes vastava tervishoiuteenuse osutaja poole hiljemalt 1 kuu jooksul alates vanglast vabanemisest, sest Ü. Lepp rikkus kolmel korral (3.05., 5.05., 6.05.2020) alkoholi tarvitamise keeldu. Kohtumäärus jõustus 27.06.
lg-le 1 teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema 2
Lepa ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik. Süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel tuleb kogumina arvesse võtta nii isiku vangistuseelset käitumist, tema poolt toime pandud kuriteo olemust kui ka vangistusaegset käitumist. Kohus ei saa seega ennetähtaegse vabastamise otsustamisel lähtuda ainult kinnipeetava käitumisest vangistuse kandmise ajal. Tartu Vangla iseloomustusest nähtuvalt on Ü. Lepp vanglas käitunud õiguskuulekalt. Kinnipeetavale ei ole koostatud lähtuvalt vangistuse pikkusest individuaalset täitmiskava. Seega pole vangla tegevustes mitteosalemine tingitud süüdimõistetust. Küll aga täidab Ü. Lepp psühholoogi korraldusel töövihikut „Alkohol“. Vabanemisel plaanib Ü. Lepp elama asuda xxxxx kuuluvasse tallu aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx talu, mis on ka kinnipeetava rahvastikuregistrijärgne elukoht. Kriminaalhooldusametniku kinnitusel hetkel Lepa talus elamiskõlblikke vabu tube ei ole. Talus elab juba üks teine kriminaalhooldusalune ning ainuke vaba tuba vajab renoveerimist (ei ole põrandat), mistõttu seal ei ole võimalik elada. Ü. Lepa ema viibib hooldekodus ning kriminaalhooldusametnik temaga ühendust saanud ei ole. Seega ei ole Ü. Lepal vabanemisel sobivat elukohta, kuna süüdimõistetu poolt nimetatud elukohas ei ole tagatud elementaarseid elamistingimusi. Ü. Lepa väitel tema vabanemise ajaks on tuttav xxxx talust läinud. Ü. Lepp on omandanud põhihariduse ja lihuniku eriala. Motivatsioon edasiõppimiseks on madal. On töötanud nii mitteametlikult kui ka ametlikult ja teinud hooaja- ning juhutöid. Suhtumine töötamisse on positiivne, on töö käigus omandanud uusi oskusi. Hetkel vangistuses ei tööta, kuid on avaldanud soovi töötamiseks. Vabanedes kindlat töökohta ei ole, kuid Ü. Lepal on võimalik võtta ennast arvele Töötukassas või leida ametlik töö iseseisvalt. Vajadusel saab pöörduda kohaliku omavalitsuse poole toetuste saamiseks. Ü. Lepa lähivõrgustiku moodustavad ema (kes elab hooldekodus ja vajab tervisliku seisundi tõttu ööpäevaringset jälgimist), kaks õde, kolm venda ja elukaaslane. Omavaheline läbisaamine on hea, kuid lähedastele tekitab muret Ü. Lepa alkoholilembus. Elukaaslane ootab Ü. Leppa koju ja suhtleb temaga telefoni teel. Õiguskuulekas käitumine vanglas, tahe töötada ja lähedaste toetus iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. 3
Käesoleval ajal kannab Ü. Lepp Tartu Vanglas Tartu Maakohtu 25.03.2020 otsusega mõistetud 10 kuu pikkust vangistust korduva joobes juhtimise eest. Tartu Maakohtu 31.08.2016 otsusest (millega kohus tutvus Kohtute Infosüsteemi vahendusel) ja 25.03.2020 otsusest nähtub, et Ü. Lepp on viimase 5 aasta jooksul (s.o 21.05.2016, 30.05.2016, 29.08.2016 ja 9.11.2019) juhtinud korduvalt mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis. Tartu Maakohtu 31.08.2016 otsusega mõistetud kahe aasta pikkune vangistus ei täitnud oma eesmärki ja ei ole Ü. Leppa hoidnud eemal uute liikluskuritegude (joobes juhtimine) toimepanemisest vabaduses. Kuna Ü. Lepp on mitme aasta jooksul juhtinud mootorsõidukit korduvalt alkoholijoobeseisundis, siis on kohus seisukohal, et vangistuses viibimine veidi üle nelja kuu ei ole mõjutanud süüdimõistetut uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Seda ei ole suutnud ka paari aasta pikkune reaalne vangistus. Järelikult esineb kohtu hinnangul ka käesolevalt väga suur oht, et Ü. Lepp võib jätkata vabaduses uute liiklusalaste süütegude toimepanemist. Ü. Lepp ei ole mõistnud, et sõiduki alkoholijoobes juhtimisega seab ta ohtu nii iseenda tervise, elu ja vara, kuid mis on veelgi taunimisväärsem, ka teiste asjassepuutumatute isikute tervise, elu ja vara. Ka vangla iseloomustuse kohaselt Ü. Lepp ei ole mõistnud toimepandud kuritegude ohtlikkust. Samuti on kohtupraktika kohaselt kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). Väga suur uute kuritegude toimepanemise oht välistab Ü. Lepa tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise. Ü. Lepa kuritegelikku käitumist soodustab kindlasti alkoholi kuritarvitamine. Kuigi Ü. Lepal ei ole iseloomustuse kohaselt alkoholisõltuvust diagnoositud, annab korduv karistatus alkoholi tarvitamisega seotud süütegude eest ning katseajal korduvalt käitumiskontrolli nõuete rikkumine alkoholi tarvitamise tõttu kohtule alust arvata, et süüdimõistetu on alkoholi kuritarvitaja. Tartu Maakohtu 21.10.2020 määruse sisust nähtub, et süüdimõistetu rikkus katseajal kokku kuuel korral alkoholi tarvitamise keeldu. Alkoholi tarvitamise keelu korduv rikkumine oli ka üks põhjusi, miks pöörati Ü. Lepale Tartu Maakohtu 25.03.2020 otsusega mõistetud tingimisi vangistus täitmisele. Kuna Ü. Lepal on kalduvus alkoholi kuritarvitada, esineb kohtu arvates ka käesoleval ajal Ü. Lepal väga suur risk alkoholi liigtarvitamise jätkumiseks vabaduses ning see asjaolu suurendab uute süütegude toimepanemise ohtu märkimisväärselt. Vangla iseloomustuse kohaselt süüdimõistetu ei näe enda alkoholi tarvitamise harjumustes probleemi ning ei seosta ka kuritegude toimepanemist alkoholi tarvitamisega. Selle asemel avaldab Ü. Lepp ennast õigustavaid seisukohti (nt et esmaspäevaks saab alati kaineks). Kohtuistungil Ü.Lepp avaldas, et kippus vabaduses alkoholiga liialdama. Ka on ta aru saanud, et alkoholitarvitamise tõttu ongi vanglasse sattunud. Süüdimõistetu kohtuistungil avaldatu annab alust arvata, et käesolevaks ajaks on ta alkoholi tarvitamisest tingitud probleemi olemasolu endale teadvustanud. Kuna Ü. Lepp on alkoholi kuritarvitaja olnud juba pikki aastaid, ta ei suutnud katseajal alkoholi tarvitamise keelust kinni pidada ja on alkoholiprobleemi olemasolu teadvustanud alles käesoleval ajal, ei ole kohus veendunud, et edaspidi suudaks süüdimõistetu alkoholi tarvitamisest hoiduda. Süüdimõistetu on varasemalt vanglas läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Ka programmi läbimine ei ole süüdimõistetu edasisele käitumisele ilmselgelt mõju avaldanud. Varem ei ole Ü. Lepp näinud 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.