← Eesti

1-20-1074/47

Obsah (4)§ 424§ 74§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. aprill 2021 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-20-1074 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär

§ 424

lg 2 järgi ning karistati vangistusega 1 aasta.

§ 74lg-te 1-3 alusel määrati, et Ü.

Lepp peab mõistetud vangistusest koheselt ära kandma 2 kuud vangistust. Ülejäänud karistust 10 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Ü. Lepp ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 pdes 2, 8 sätestatud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis.

§ 75lg 4 alusel kohustati Ü.

Leppa koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemisest 15 tööpäeva jooksul registreerima ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenusele. Katseaja algust arvestati alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 25.03.2020 ja käitumiskontrolli nõuete kohaldamist kohtuotsuse jõustumisest, s.o alates 10.04.2020. Käitumiskontrolli nõuete täitmine peatus koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmise ajaks. Katseaja kestus oli 25.03.2020 – 25.09.2022. Tartu Maakohtu 4.06.2020 määrusega määrati Ü. Lepale käitumiskontrolli ajaks

§ 75

lg 2 p 5 alusel kohustus alluda alkoholitarvitamise vastasele ravile, pöördudes vastava tervishoiuteenuse osutaja poole hiljemalt 1 kuu jooksul alates vanglast vabanemisest, sest Ü. Lepp rikkus kolmel korral (3.05., 5.05., 6.05.2020) alkoholi tarvitamise keeldu. Kohtumäärus jõustus 27.06.

  1. Tartu Maakohtu 21.10.2020 määrusega pöörati täitmisele Ü. Lepale Tartu Maakohtu 25.03.2020 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ja ta saadeti vanglasse karistust kandma 10 kuuks. Ü. Lepp rikkus kolmel korral (7.09., 8.09., 17.10.2020) alkoholi tarvitamise keeldu, kolmel korral (7.09., 8.09., 28.09.2020) registreerimiskohustust, kohustust pöörduda kohtu määratud tähtajaks alkoholi tarvitamise vastasele ravile, sotsiaalprogrammis osalemise kohustust ja vahetas kriminaalhooldusametniku eelneva loata elukohta. Kohtumäärus jõustus 6.11.
  2. Käesoleval ajal kannab Ü. Lepp karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 3.12.2020 ja lõpp 3.10.
  3. 29.03.2021 on Tartu Vangla edastanud Tartu Maakohtule Ü. Lepa isikliku toimiku otsustamaks Ü. Lepa vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tartu Vangla ei toeta Ü. Lepa tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu Ü. Lepp soovib enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör on esitanud kirjaliku seisukoha, milles ei toeta Ü. Lepa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtu põhjendused Ü. Lepp on toime pannud teise astme kuriteo. Vastavalt

§ 76

lg-le 1 teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

§ 76

lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema 2

(6)elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdimõistetu Ü. Lepp on teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on täidetud formaalsed eeldused süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 31-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et Ü. Lepp tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata.

§ 76lg 4 kohaselt välistab Ü.

Lepa ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik. Süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel tuleb kogumina arvesse võtta nii isiku vangistuseelset käitumist, tema poolt toime pandud kuriteo olemust kui ka vangistusaegset käitumist. Kohus ei saa seega ennetähtaegse vabastamise otsustamisel lähtuda ainult kinnipeetava käitumisest vangistuse kandmise ajal. Tartu Vangla iseloomustusest nähtuvalt on Ü. Lepp vanglas käitunud õiguskuulekalt. Kinnipeetavale ei ole koostatud lähtuvalt vangistuse pikkusest individuaalset täitmiskava. Seega pole vangla tegevustes mitteosalemine tingitud süüdimõistetust. Küll aga täidab Ü. Lepp psühholoogi korraldusel töövihikut „Alkohol“. Vabanemisel plaanib Ü. Lepp elama asuda xxxxx kuuluvasse tallu aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx talu, mis on ka kinnipeetava rahvastikuregistrijärgne elukoht. Kriminaalhooldusametniku kinnitusel hetkel Lepa talus elamiskõlblikke vabu tube ei ole. Talus elab juba üks teine kriminaalhooldusalune ning ainuke vaba tuba vajab renoveerimist (ei ole põrandat), mistõttu seal ei ole võimalik elada. Ü. Lepa ema viibib hooldekodus ning kriminaalhooldusametnik temaga ühendust saanud ei ole. Seega ei ole Ü. Lepal vabanemisel sobivat elukohta, kuna süüdimõistetu poolt nimetatud elukohas ei ole tagatud elementaarseid elamistingimusi. Ü. Lepa väitel tema vabanemise ajaks on tuttav xxxx talust läinud. Ü. Lepp on omandanud põhihariduse ja lihuniku eriala. Motivatsioon edasiõppimiseks on madal. On töötanud nii mitteametlikult kui ka ametlikult ja teinud hooaja- ning juhutöid. Suhtumine töötamisse on positiivne, on töö käigus omandanud uusi oskusi. Hetkel vangistuses ei tööta, kuid on avaldanud soovi töötamiseks. Vabanedes kindlat töökohta ei ole, kuid Ü. Lepal on võimalik võtta ennast arvele Töötukassas või leida ametlik töö iseseisvalt. Vajadusel saab pöörduda kohaliku omavalitsuse poole toetuste saamiseks. Ü. Lepa lähivõrgustiku moodustavad ema (kes elab hooldekodus ja vajab tervisliku seisundi tõttu ööpäevaringset jälgimist), kaks õde, kolm venda ja elukaaslane. Omavaheline läbisaamine on hea, kuid lähedastele tekitab muret Ü. Lepa alkoholilembus. Elukaaslane ootab Ü. Leppa koju ja suhtleb temaga telefoni teel. Õiguskuulekas käitumine vanglas, tahe töötada ja lähedaste toetus iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. 3

(6)Tartu Vangla iseloomustuses on märgitud, et Ü. Leppa on 11-l korral kriminaalkorras karistatud, nendest kehtivaid karistusi on kaks. Ka süüdimõistetu isiklikus toimikus oleva Tartu Maakohtu 25.03.2020 otsuse sisust nähtub, et Ü. Lepal on käesoleval ajal tõepoolest 2 kehtivat kriminaalkaristust. Tartu Maakohtu 31.08.2016 otsusega on Ü. Leppa karistatud

§ 424järgi vangistusega 2 aastat (millest eelvangistuses ära kantud 5 päeva).

Käesoleval ajal kannab Ü. Lepp Tartu Vanglas Tartu Maakohtu 25.03.2020 otsusega mõistetud 10 kuu pikkust vangistust korduva joobes juhtimise eest. Tartu Maakohtu 31.08.2016 otsusest (millega kohus tutvus Kohtute Infosüsteemi vahendusel) ja 25.03.2020 otsusest nähtub, et Ü. Lepp on viimase 5 aasta jooksul (s.o 21.05.2016, 30.05.2016, 29.08.2016 ja 9.11.2019) juhtinud korduvalt mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis. Tartu Maakohtu 31.08.2016 otsusega mõistetud kahe aasta pikkune vangistus ei täitnud oma eesmärki ja ei ole Ü. Leppa hoidnud eemal uute liikluskuritegude (joobes juhtimine) toimepanemisest vabaduses. Kuna Ü. Lepp on mitme aasta jooksul juhtinud mootorsõidukit korduvalt alkoholijoobeseisundis, siis on kohus seisukohal, et vangistuses viibimine veidi üle nelja kuu ei ole mõjutanud süüdimõistetut uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Seda ei ole suutnud ka paari aasta pikkune reaalne vangistus. Järelikult esineb kohtu hinnangul ka käesolevalt väga suur oht, et Ü. Lepp võib jätkata vabaduses uute liiklusalaste süütegude toimepanemist. Ü. Lepp ei ole mõistnud, et sõiduki alkoholijoobes juhtimisega seab ta ohtu nii iseenda tervise, elu ja vara, kuid mis on veelgi taunimisväärsem, ka teiste asjassepuutumatute isikute tervise, elu ja vara. Ka vangla iseloomustuse kohaselt Ü. Lepp ei ole mõistnud toimepandud kuritegude ohtlikkust. Samuti on kohtupraktika kohaselt kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). Väga suur uute kuritegude toimepanemise oht välistab Ü. Lepa tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise. Ü. Lepa kuritegelikku käitumist soodustab kindlasti alkoholi kuritarvitamine. Kuigi Ü. Lepal ei ole iseloomustuse kohaselt alkoholisõltuvust diagnoositud, annab korduv karistatus alkoholi tarvitamisega seotud süütegude eest ning katseajal korduvalt käitumiskontrolli nõuete rikkumine alkoholi tarvitamise tõttu kohtule alust arvata, et süüdimõistetu on alkoholi kuritarvitaja. Tartu Maakohtu 21.10.2020 määruse sisust nähtub, et süüdimõistetu rikkus katseajal kokku kuuel korral alkoholi tarvitamise keeldu. Alkoholi tarvitamise keelu korduv rikkumine oli ka üks põhjusi, miks pöörati Ü. Lepale Tartu Maakohtu 25.03.2020 otsusega mõistetud tingimisi vangistus täitmisele. Kuna Ü. Lepal on kalduvus alkoholi kuritarvitada, esineb kohtu arvates ka käesoleval ajal Ü. Lepal väga suur risk alkoholi liigtarvitamise jätkumiseks vabaduses ning see asjaolu suurendab uute süütegude toimepanemise ohtu märkimisväärselt. Vangla iseloomustuse kohaselt süüdimõistetu ei näe enda alkoholi tarvitamise harjumustes probleemi ning ei seosta ka kuritegude toimepanemist alkoholi tarvitamisega. Selle asemel avaldab Ü. Lepp ennast õigustavaid seisukohti (nt et esmaspäevaks saab alati kaineks). Kohtuistungil Ü.Lepp avaldas, et kippus vabaduses alkoholiga liialdama. Ka on ta aru saanud, et alkoholitarvitamise tõttu ongi vanglasse sattunud. Süüdimõistetu kohtuistungil avaldatu annab alust arvata, et käesolevaks ajaks on ta alkoholi tarvitamisest tingitud probleemi olemasolu endale teadvustanud. Kuna Ü. Lepp on alkoholi kuritarvitaja olnud juba pikki aastaid, ta ei suutnud katseajal alkoholi tarvitamise keelust kinni pidada ja on alkoholiprobleemi olemasolu teadvustanud alles käesoleval ajal, ei ole kohus veendunud, et edaspidi suudaks süüdimõistetu alkoholi tarvitamisest hoiduda. Süüdimõistetu on varasemalt vanglas läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Ka programmi läbimine ei ole süüdimõistetu edasisele käitumisele ilmselgelt mõju avaldanud. Varem ei ole Ü. Lepp näinud 4

(6)vajadust tegeleda vabaduses enda alkoholiprobleemiga (ei osalenud sotsiaalprogrammis ja ei pöördunud ravile) ning selleks ei motiveerinud teda ka oht sattuda karistust kandma vanglasse. Kohtuistungil süüdimõistetu kinnitas, et vabanedes laseb paigaldada endale alkoholivastase ampulli. Ka seda on Ü. Lepp varem lubanud, kuid lubadus on jäänud täitmata. Süüdimõistetu varasxxx käitumise valguses on kaheldav, et Ü.Lepp on käitumiskontrolli nõuete (nt alkoholi tarvitamise keelu, sotsiaalprogrammi- ja ravikohustuse) täitmiseks võimeline. Suur uute süütegude toimepanemise ja katseaja tingimuste rikkumise oht välistab Ü. Lepa ennetähtaegse vabastamise. Kaaludes Ü. Lepa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise poolt (õiguskuulekas käitumine vanglas, töötahte olemasolu ning lähedaste toetus) ja vastu rääkivaid asjaolusid (süüdimõistetu isik ja varasem elukäik), ei kaalu kohtu arvates positiivsed asjaolud üles negatiivseid. Lähedaste toetus oli Ü. Lepal olemas ka varem, kuid see ei takistanud temal alkoholi liigtarvitamist ja kuritegude toimepanemist. Ü.Lepp on käesolevaks ajaks vangistusest ära kandnud veidi üle 4 kuu. Arvestades Ü. Lepa käitumist katseajal, pole seni ära kantud karistusaeg kohtu arvates veel piisav, olemaks veendunud, et vabaduses suudab Ü. Lepp uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. Ü. Lepa soov elada edaspidi õiguskuulekalt on kahtlemata kiiduväärt, kuid kohus ei ole veendunud, et Ü. Lepp korduvalt kriminaalkorras karistatud ( sh ka reaalset vangistust kandnud) isikuna on just nüüd teinud vajalikud järeldused. Ü. Lepp rikkus katseajal vabaduses viibides alkoholi liigtarvitamise tõttu korduvalt käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Ka Ü. Lepa kuritegude toimepanemise põhjuseks on eelkõige alkoholi kuritarvitamine. Kalduvuse tõttu alkoholi kuritarvitada on sellist käitumist Ü. Lepalt oodata ka edaspidi. Kohtu arvates on vajalik, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saaks Ü. Lepp positiivseid nihkeid oma mõtlemises ja käitumises kinnistada ning mõistaks, et alkoholi kuritarvitamine ja uute kuritegude toimepanemine ei aita kaasa vabaduses õiguskuulekale eluviisile, vaid väga suure tõenäosusega taaskord sillutab teed vanglasse. Peale selle on kaheldav Ü. Lepal vabanedes kindla elukoha olemasolu. Vangla iseloomustusest nähtuvalt puudub Ü. Lepal vabanemisel elukoht, kuna xxxx talus ei ole Ü. Lepa sissekolimiseks ruumi (s.o seal elab teine inimene) ning elementaarseid elamistingimusi. Kohtuistungil Ü.Lepp kinnitas, et tema vabanedes Lepa talus elav isik lahkub ja seega on elamiskõlbulik tuba olemas. Kohtul on alus siiski süüdimõistetu väites kahelda. Tartu Maakohtu 21.10.2020 määruse sisust nähtuvalt lahkus Ü.Lepp xxxx talust ( mis oli kohtuotsuse kohaselt määratud tema elukohaks) kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Kohtule on Kohtute Infosüsteemi andmetel teada, et 21.10.2020 kohtuistungil põhjendas Ü.Lepp elukohavahetust just asjaoluga, et tal ei olnud Lepa talus võimalik ööbida. Käesolevaks hetkeks nimetatud olukord ilmselgelt muutunud ei ole, s.o Lepa talus ei ole Ü. Lepal võimalik vanglast vabanemisel ööbida. Lubadus, et tuttav on vabanemise ajaks talust lahkunud, on kohtu arvates paljasõnaline ja tõendamata. Teisi võimalikke elukoha aadresse süüdimõistetu kriminaalhooldusametnikule ega kohtule esitanud ei ole. Elukoha puudumine aga välistab kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise, kuna käitumiskontrolli kohaldamise üheks eelduseks on püsiva elukoha olemasolu. Isegi kui eeldada, et Ü.Lepal on siiski vabanedes võimalik elama asuda xxxx tallu, ei anna see alust tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Nagu kohus eespool tuvastas, välistab seda suur süütegude toimepanemise ja katseaja tingimuste rikkumise oht. Seega pole Ü. Leppa võimalik tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastada. 5
(6)/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.